1914-1924 I maailmasõda (0)

II 1914-1924 | MS EELDUSED P�HJUSED JA ALGUS: Esimese maailmas�ja puhkemise p�hjused: 1)Suur- Britannia ja Saksamaa v�itlus liidrirolli p�rast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide p�rkumine Balkani p�ssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5) natsionalism , militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari troonip�rija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik s�ja Serbia vastu. See k�ik k�ivitaski esimese maailmas�ja, mis kestis 1914-1918. S�divate koalitsioonide l� plik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid - Saksamaa, austria-Ungari T�rgi ja Bulgaaria. S�JAPLAANID: Kaks rinnet - l��ne ja ida rinne. Saksamaa r�nnaku aluseks oli Schlieffeni plaan: r�nnatakse Prantsusmaad Belgia kaudu. Idas plaaniti kaitses�da ning loodeti austerlastele. Prantsusmaa kartis 1870-1871a kordumist ja kinldustas Saksamaaga k�lgneva piiri. Venemaale j�eti s�jas "aururulli" osa, mis pidi r�ndama Ida-Preisimaad. Inglismaa plaan n�gi ette finantseerida liitlaseid. Saksamaa ei suutnud Prantsusmaad vallutada ja algas positsioonis�da ehk "l��nerindel muutusteta". 1915a kasutasid sakslased esimest korda l��nerindel Ypries lahingus keemiarelva. Pikaajaline s�da ei olnud Saksamaa huvides ning 1915 otsustati l�bi tungida idarindest, et sundida Venemaad alistuma. KUULSAD LAHIONGUD 1915-1916: 1) Verduni lahing, kus langes ligi miljon inimest. 2)Somme'i lahingus kasutati esimest korda tanke. 3) J��ti merelahing . 1917 muutus olukord Saksamaale soodsaks, sest Venemaal toimus : 1) veebruarirevolutsioon ning keiser loobus v�imust 2)samal aastal oktoobrirevolutsioon ning v�imule tulid kommunistid , kes astusid s�jast v�lja. Seega koondus Saksamaa t� helepanu l��nerindele, kuhu 1917a saabusid ka ameeriklased. Kuid Saksamaal algas 1918a revolutsioon ning USAle ja Prantsusmaale edastati palve s�lmida vaherahu. Esimene Maailmas�da l� ppes 1918a 11.novembril s� lmitud Compiegne vaherahuga. Keskriigid kaotasid. Tulemusena langunesid impeeriumid ja tulemusena tekkisid demokraatlikud riigid: 1.Venemaast eraldusid Soome, Eesti, L�ti, Leedu ja Poola. 2.Austria -Ungari -> Austria, Ungari ja T�ehhoslovakkia. 3.Iirimaa. 4. Jugoslaavia kuningriik . T�rgi ja L�his-Ida l�ksid Prantsusmaa ja Inglismaa alla. VENEMAA JA EESTI NING SAKSAMAA 1917-1918: Separaatrahu - liidus olevad riigid s�lmivad eraldi rahu(nt Tartu rahu). reparatsioon-s �jas tekitatud kahju h�vitamine v�itjale. Inteventsioon- �he v�i mitme riigi sekkumine terise riigi siseasjadesse VENEMAA 1917-1922: 1)Veebruarirevolutsioon (1917) 2)oktoobrirevolutsioon(1917) 3)Kodus�da 1918-1920 4)1922 sai N� ukogude Venemaast NSVL . Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus NIkolai II troonist ja v�im l�ks ajutisele valitsusele. Oktoobrirevolutsioonil tulid v�imule kommunistid, kelle liidriks oli Lenin ning nad olid v�imul kuni 1991 aastani. Loodi ainuparteiline valitsus (rahvakomissaaride n�ukogu) ning hiljem Punane. Kuid 1918 aastal algas Venemaal kodus�da punaarmee ja valgekaardi vahel ning viimast toetas Antant. 1920a v� itsid kommunistid. EESTI 1917-1920: 1)1917 m�rtsis sai Eesti autonoomia. 2)1918 24.02 sai Eesti iseseisvuse. 3)1918 veebruar-november Saksa okupatsioon Eestis. 4)28.11.1918 algas Vabaduss�da 5)02.02.1920 l�ppes vabaduss�da Tartu rahuga. Seoses veebruarirevolutsiooniga sai Eesti autonoomia Vene koosseisus . Ning 1917a 30.03 �hendati ajutise valitsuse otsusel Eesti �htseks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaak Poska . Kohalik v�im l�ks eestlastele, eestikeelne haridus ja asjaajamine. Venemaa ajutine valitsus->kubermagngu komissaar: a)maap�ev b) maavalitsus . Kui oktoobris (1917) toimus Venemaal uus riigip��re, siis Eesti poliitikud ei tahtnud kuuluda riiki, mida juhivad kommunistid. Iseseisvuse eelduseks oli I MS, aeg mil Saksamaa peale tungis ning Venemaa taganes. 1918 aastal veebruari alguses olid sakslased juba L��ne-Eestis ning seoses sellega loodi Eesti P��stekommintee ( K.P�ts, K. Konik . J.Vilms) Koostati iseseisvusmanifest, mis loeti ette Tallinnas, mis loeti ette 1918a 24.02. Samal p�eval moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus, mille peaministriks sai K.P�ts. Kuid j�rgmisel p�eval algas Saksa okupatsioon, mis kestis 11.10 1918ni. SAKSAMAA: 1918 novembriks puhkes Kielis madruste m�ss ning algas revolutsioon . Selle tulemusel loobus keiser Wilhelm II troonist ning tekkis "Wiemari vabariik". (1918-1932) MAAILMAREVOLUTSIOON: 1919 aastal loodi Moskvas kommunistlik internatsionaal ehk KOMITERN, mille eesm�rk oli �lemaailme proletaarsete revolutsioon. Selle organisatsiooni abil sekkuti aktiivselt teiste riikide siseasjadesse. N�iteks toetati Saksa. Eesti, Ungari kommuniste, et nad korraldaksid riigip��rde ( Eestis 01.12.1924).