Ajaloo referaat esimene maailmasõda (0)

Tallinna Tööstushariduskeskus
REFERAAT
Esimene maailmasõda
t
203-SKA
Tallinn 2012
Sissejuhatus

• Sissejuhatus
  
• Sõja põhjused
  
• Sõdivate osapoolte sõjaplaanid / sõja käik
  
• Tagajärjed/ tulemused
  
• Kokkuvõte
  
• Kasutatud kirjandus
  

Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). 
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.
Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant ( Entente ; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita.
Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik jaVenemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid,  Osmanid  ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda.
Esimene maailmasõda sai tuntuks  kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad.
Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid.
Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine  Maroko  pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris  Bosnia ja Hertse- goviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad . Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant - susmaa, Belgia jaHollandi  asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja  Ukraina . Austria-Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt  Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid.
Vastuolusid süvendanud sündmused:

• Prantsuse-Preisi sõda 1870–71
  
• Vene-Türgi sõda 1877 –78 ja Berliini kongress 1879
  
• Vene - Jaapani sõda  1904 –05
  
• Maroko kriisid
  
• Bosnia kriis 1908
  
• Balkani sõjad 1912–13
  

28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu, et Serbia selja taga seisis Venemaa siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: Mitte viivitada väljaastumisega, Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama . Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjast Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad.
Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale, Saksamaa saatis läänerindele 7 armeed 1,6 miljonit meest ning püüdis purustada 5 Prantsuse armeed. 1,3 miljonit meest ülemjuhataja Joseph Joffre Briti ekspeditsiooni 87 000 meest ülemjuhataja J. French ja Belgia väge 175 000 meest ülemjuhataja kuningas Albert I.
Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile. Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marnei lahing 5-6 september 1914, kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku . Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda mille rinde pikkus oli 720 km. 
Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa kes oli sattunud kriitilisse olukorda, nõudis et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida- Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8 armeed. 0,2 miljonit meest lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus 26-30 august Vene 2 armeed ja sundis Vene 1 armee Ida Peisimaalt lahkuma Samal ajal sundisid 4 Vene armeed 0, 7 miljonit meest Austria-Ungari väe u 0,85 miljonit meest Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi 247000 meest lõi Austria-Ungari 260000 meest rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta, Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia , Egiptuse ja Mesopotaamia rinde 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse mis kuulus Saksamaale.
Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919. sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920. Trianonirahu Ungariga, 10. augustil 1920. Sevres'i rahu Türgiga.
Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes , tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia . Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia -Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm., kokku 73 485 km², kus elas 7,3 mln. in.)¹, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse . Itaaliast sai suurriik . Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma (1921. aastal oli nende võlg USA-le 21 mrd. $}.
Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Saksamaal, Austrias , Poolas, Soomes ja Argentinas tekkis sõja lõpus ning mitmel pool mujal varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemea toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versaille-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge.
Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neistAntandi riikides 48 355 000 (Venemaal u. 18 mln., Suurbritannias 8 mln., Prantsusmaal 8 mln., Itaalias 5 mln., USA-s ligi 4 mln.) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 mln.). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.
Esimene maailmasõda toimus 1914-1918. See oli konflikt kahe suure leeri Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi ( Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Rumeenia , Kreeka, USA ) riikide vahel. Millised olid esimese maailmasõja tagajärjed?
Ma arvan, et sõjal oli palju negatiivseid tagajärgi. Üheks suureks kahjuks oli pärast sõda majanduskriis . Riikides kasvas tööpuudus ja maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige suuremat majandussurvet sai tunda Saksamaa, sest ta pidi maksma reparatsioone Antandi riikidele. Saksamaa pidi ka loovutama 1/8 oma territooriumist ja võeti ära luba omada allveelaevu ja lennuväga, sõjaväge pidi vähendama 100 000 meheni, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid . Kõik sõjas osalenud riigid, kelle terrritooriumil lahinguid toimusid, pidid palju kulutama hoonete taastamisele. Sõjapurustuseid oli kokku umbes 28 miljardit dollarit. Sõda mõjus ka inimeste psüühikale. Paljudel oli suur stress ja pinge sõja pärast, polnud ka ime kui mõni hulluks läks, sest paljud nägid sõjakoledusi pealt. Kui mehed läksid sõtta siis naised pidid hakkama tööl käima, aga nad said poole vähem palka kui mehed sama töö eest. Sõjas hukkus umbkaudu 20 miljonit inimest, kellest 3,5 miljonit jäi vigaseks.
Kuid ma arvan, et sõjal oli ka positiivseid tagajärgi, milleks kindlasti oli teadus. Sõdivad riigid koondasid kokku parimad teadlased oma riigis ja tahtsid leiutada midagi, mis aitaks neid võita. Kindlasti üheks selliseks asjaks on tankid, millest pärast sõda hakati traktoreid tootma . Kiiresti arenesid sõja käigus ka keemiatööstus , allveelaevastik ja lennuvägi. Lennuväge kasutati algul ainult luureks, kuid hiljem kasutati ja ründeks. Sõda sai kasu väga palju arstiteadus. Arstid said sõjas kannatada saanud sõdurite ravimise pealt uusi oskusi. Varsti oskasid kirurgid amputeerida kehaosi ilma probleemitetta. Kokku varisenud Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa asemele tekkis palju uusi väikeriike. Nende uute väikeriikide tekkega said oma rahvuset oma riigi. Riigid said hakata seal arendama oma valitsmispoliitikat ja kultuuri. Pärast sõda said ka naised omale valimisõiguse ja neid hakati rohkem väärtustama ja nende otsuseid kuulama .
Minu arvates oli esimene maailmasõda positiivne ja kindlasti aitas kaasa maailma kiiremaks arenguks. Positiivsed asjad nõuavad endaga kaasa vahest ka negatiivseid asju. Kindlasti oli suurimaks saavutuseks väikeriikidel suurte impeeriumite alt vabanemine ja hakata oma riiki looma.
Kasutatud kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da#Tulemused
  
• http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.ht m
  
• http://www.esm.ee/i-maailmasoda/?id=11062&album_id=11084
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Esimese_maailmas%C3%B5ja_p%C3%B5hjused