Füüsika

Gansen, Sander

Füüsika (0)

5 VÄGA HEA

Füüsika
Pärnu Koidula Gümnaasium;
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
7a./8a./9a/TH/SH. klass
2007-2012
Sisukord
1.1. Füüsika 3
1.2. Aine erinevates olekutes 4
1.3. Aine tihedus 5
1.3.1. Aine tiheduse tabel: 5
1.4. Ühtlane liikumine 7
1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus 7
1.4.2. Keskmine kiirus 7
1.4.3. Liikumiste geograafiline kujutamine 8
1.5. Kehade vastastikune mõju 9
1.5.1. Jõud 9
1.5.2. Gravitatsioonijõud 9
1.5.3. Hõõrdejõud 10
1.5.4. Elastsusjõud 10
1.5.5. Resultantjõud 10
1.6. Mehaaniline rõhk 12
2.1. Optika 13
2.1.1 Miks me näeme? 13
2.1.2. Valguse levimine. 13
2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur. 13
2.1.4. Valge valgus, kui liit valgus. 13
2.1.5. Valge ja must pind 14
2.1.6. Valguse sirgjooneline levimine 14
2.1.7. Valguse peegeldamine 15
4.1. Mehaanika 17
4.1.1. Kinemaatika 17
4.1.2. Kiirendus 17
4.1.2.1. Kiirenduse tabel: 18
4.1.3. Jõud ja impulss 18
4.1.4. Töö ja energia 20
4.1.5. Perioodilised liikumised 20
4.2. Soojusõpetus 22
4.2.1. Molekulaarfüüsika alused 22
4.2.2. Ideaalne gaas 22
4.2.3. Termodünaamika 22
4.2.4. Entroopia 23
4.2.5. Külmkapp ja soojuspump 23
5.1. Elekter ja magnetism 24
5.1.1 Staatiline elekter 24
5.1.2 Pinge 24
5.1.3 Kondensaator ja elektrimahtuvus 24
5.1.4 Takistus 25
5.1.5 Töö. Võimsus 25
5.1.6 Jada- ja rööpühendus 25
5.1.7 Magnetism 25

1.1. Füüsika

* Füüsika – teadus, mis uurib füüsilisi nähtusi ja füüsikaliste kehade omadusi.
-) Füüsika on loodusteadus .
LOODUSTEADUS
Füüsika Keemia Geograadia Bioloogia Matemaatika ......
1. Füüsikaline keha ja füüsikalised nähtused.
* Füüsikaliseks nähtuseks nimetatakse kõiki looduses toimuvaid muutusi.
-) Füüsikaliste nähtuste hulka kuuluvad: soojuslikud nähtused, elektrilised nähtused, valgus nähtused ja mehaanilised nähtused.
* Füüsikaliseks kehaks nimetatakse kõiki meid ümbritsevaid esemeid.
*Füüsikas saadakse teadmisi vaatluste ja katsete abil.
-) Vaatlus on füüsikalise nähtuse jälgimine ilma omapoolse vahele segamiseta.
-) Katse on füüsikalise nähtuse teadlik esilekutsumine nähtuse vaatlemise ja uurimise eesmärgil.
* Vaatluste ja katsete käigus mõõdetakse füüsikalisi suurusi.
Mõõtmine
Otsene mõõtmine Kaudne mõõtmine
-) Otsene mõõtmine on mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga (nt kehapikkus , -mass).
-) Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, kus füüsikaline suurus saadakse mitme varem mõõdetud suuruse kaudu (nt. tihedus).
* Mõnda füüsikalist suurust saab mõõta nii otseselt, kui kaudselt (nt. kiirust).
* Füüsikaline suurus: 1) on mõõdetav; 2) on väljendatav arvuliselt; 3) omab mõõtühikut; 4) võimaldab kirjutada lauseid lühidalt
-) Füüsikalised suurused on nt. pikkus, aeg, teepikkus , kiirus, mass jne.
-) Füüsikaliste suuruste ülesmärkimiseks kasutatakse mitmesuguseid tähiseid. (nt. pikkus – l; kiirus – v; mass – m; aeg – t; tihedus – ρ [roo]; voolutugevus – I jne)
-) Eraldi tähised on aga mõõtühikutel. (nt. pikkus [1m]; mass [1kg]; kiirus [1m/s]; aeg [1sek] jne)
* Rahvusvaheliselt on kõige rohkem levinud mõõtühikute süsteem, mida nimetatakse SI-süsteemiks. Selles on 7 põhiühikut ([1kg]; [1m]; [1sek]; [1A] – amper (voolutugevus), [1mol] – mool (aine hulk); [1K] – kelvin (temperatuur); [1cd] – Cndela (voolutugevus).
-) mõõtarv näitab arvuliselt füüsikalise suuruse mõõdetavat väärtust.

1.2. Aine erinevates olekutes

* Soojusfüüsika põhineb aine ehituse mudelil.
Aine ehituse mudel
Kõik ained koosnevad Kõik aine osakesed on Kõik aine osakesed
Osakestest ( molekul ; pidevas kaootilises mõjutavad teineteist
aatom ; ioon ). liikumises. vastastikku.
* Aine olekud : Aine olek
Tahke olek vedel olek gaasiline olek
plasma olek
-) Tahke aine ehituse mudel: 1. Aine osakesed paiknevad korrapäraselt; 2. Aine osakesed asetsevad tihedalt üksteise kõrval; 3. Aine osakesed on üksteisega seotud (vastasmõju jõud); 4. Aine osakesed võnguvad vaid kohapeal; 5. Aine osakesed ei saa kohalt lahkuda; 6. Kui aine on tahkes olekus, siis säilitab ta oma kuju ja ruumala.
-) Vedeliku ehituse mudel: 1. Vedelas olekus olev aine säilitab ruumala ja on voolav; 2. Vedellikus paiknevad aine osakesed tihedalt; 3. Aine osakeste vahel esineb üksikuid tühikuid; 4. Aine osakesed võnguvad ning saavad liikuda ühest kohast teise; 5. Aine okasekste omavaheline mõju on nõrgem, kui tahkel ainel.
-) Gaasi ehituse mudel: 1. Aine osakesed paiknevad gaasides suhteliselt hõredalt; 2. Aine osakeste vahel tõmbe- ja tõukejõud puuduvad‼‼‼; 3. Aine osakeste liikumine on korrapäratu; 4. Gaasid ei säilita kuju ega ruumala.
* Kui vesi on vedel nimetatakse teda veeks , kui tahke, siis nimetatakse teda jääks ja kui gaasiline, siis nimetatakse teda vee auruks.
-) ühe ja sama aine molekulid on ehituselt ja mõõtmetelt ühesugused.
-) erinevate ainete molekulid on ehituselt ja mõõtmetelt erinevad.
-) Kui aine läheb üle ühest olekust teise, siis muutuvad aine osakeste vahelised kaugused, ei muutu aga aine osakeste ehitus ega mõõtmed.

1.3. Aine tihedus

* Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis = aine massi ja tema ruumala jagatisega. (mass/ruumala = tihedus)
-) Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis = keha massi ja selle keha ruumala jagatisega
-) Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis = tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumala aine kuguse mass.
-) tihedus = ρ (roo); ρ=m/V; m = mass, V = ruumala
* Tiheduse ühikuna kasutatakse SI-süsteemis [1kg/m3] (loe: kilogramm kuupmeetri kohta), [1g/cm3], [1kg/dm3]
-) [1kg/m3 = 0,001 g/cm3]; [1g/cm3 = 1000kg /m3]; [1g/cm3 = 1kg/dm3]
* Erinevatel ainetel on erinevad tihedused . Tihedused paigutatakse tabelitesse.
1.3.1. Aine tiheduse tabel:
kg/m3 g/cm3
Osmium 22600 22,6
Jriidium 22400 22,4
Plaatina 21500 21,5
Kuld 19300 19,3
Plii 11300 11,3
Hõbe 10500 10,5
Vask 8900 8,9
Messing 8500 8,5
Teras, Raud 7800 7,8
Tina 7300 7,3
Tsink 7100 7,1
Malm 7000 7,0
Korund 1000 1,0
Alumiinium 2700 2,7
Marmor 2700 2,7
Klaas 2500 2,5
Portselan 2300 2,3
Betoon 2300 2,3
Tellis 1800 1,8
Tükksuhkur 1600 1,6
Orgaaniline klaas 1200 1,2
Kapron 1100 1,1
Polüetüleen 920 0,92
Parafiin 900 0,9
Jää 900 0,9
Tammepuit (kuiv) 700 0,7
Männipuit (kuiv) 400 0,4
Kork 240 0,24
Kumm 1200 1,2
Elavhõbe 13600 13,6
Väävelhape 1800 1,8
Mesi 1350 1,35
Merevesi 1030 1,03
Täispiim 1030 1,03
Vesi (puhas) 1000 1,0
Masinaõli 900 0,9
Petrooleum 800 0,8
Piiritus 800 0,8
Nafta 800 0,8
Atsetoon 790 0,79
Eeter 710 0,71
Bensiin 710 0,71
Vedel tina temp 400oC 6800 6,8
Vedel õhk temp -194oC 860 0,86
Kloor 3,210 0,00321
Süsihappegaas 1,980 0,00198
Hapnik 1,430 0,00143
Õhk temp 0oC 1,290 0,00129
Lämmastik 1,250 0,00125
Vingugaas (süsinikoksiid) 1,250 0,00125
Looduslik gaas 0,800 0, 0008
Veeaur temp 100oC 0,590 0,00059
Heelium 0,180 0,00018
Vesinik 0,090 0,00009

1.4. Ühtlane liikumine

* 1. Mehaaniline liikumine
* Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse nähtust, kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise iseloomustamiseks kasutatakse: trajektori kuju; teepikkust; aega; kiirust.
-) Trajektoriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keda liigub.
* Trajektori kuju järgi liigitatakse liikumised sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks.
* Kiiruse järgi liigitatakse liikumised: ühtlaseks ja mitteühtlaseks.
-) Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused.
-) Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused.
* Liikumiste suhtelisus – keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest, millise keha suhtes liikumist vaadeldatkse.
-) Liikumise suhtelisus väljendub trajektoori suhtelisuse ja kiiruse suhtelisuse kaudu.
-) Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev.
-) Kiiruse suhtelisus tähendab, et kiirus võib erinevate kehade suhtes olla erinev.
1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus
* Keha kiirust nimetatakse füüsikaliseks suuruseks, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhtega.
-) Kiiruse tähis on v ja ühik 1m/s.
[v = s/t]; s= teepikkus [1m]; t = aeg [1sek]; v= kiirus [1m/s]
-) Kiiruse ühikuna kasutatakse veel km/h
1km/h = 3,6 m/s
* Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul.
-) Kiiruse kaudseks mõõtmiseks mõõdetakse ära teepikkus ja selle läbimiseks kulunud aeg ning kiirus arvutatakse.
-) Kiiruse otseseks mõõtmiseks kasutatakse spidomeetrit.
1.4.2. Keskmine kiirus
* Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus.
* Keskmine kiirus arvutatakse keha poolt läbitud kogu tee pikkuse ja selle läbimiseks kulunud kogu aja jagatisena. [vk = s/t] (vk – keskmine kiirus [1m/s]; s – kogu läbitud teepikkus [1m]; t – kogu kulunud aeg [1sek])
1.4.3. Liikumiste geograafiline kujutamine
* Liikumiste iseloomustamiseks kasutatakse liikumisgraafikuid ja kiiruse graafikuid.
-) Liikumise graafikud on sellised graafikud, kus horisontaalteljele on kantud aja väärtused, sobilikus mõõtkavas ja vertikaalteljele keha kordinaadi väärtused, sobilikus mõõtkavas.
-) Kiiruse graafik on selline graafik, kus horisontaalteljele on kantud aja väärtused, sobilikus mõõtkavas ja vertikaalteljele kiiruse väärtused, sobilikus mõõtkavas.

1.5. Kehade vastastikune mõju

* Kehade vastastikmõju tõttu muutub:
-) Keha kiiruse arvväärtus ja suund.
-) Keha kuju.
* Vastastikmõjus osalevate suurema massiga kehade kiirus muutub vähem, kui väiksema massiga kehade kiirus.
* Vastastikmõju liigid:
-) Grafitatsiooniline vastastikmõju;
-) Elektromagneetiline vastastikmõju;
-) Tugev vastastikmõju;
-) Nõrk vastastikmõju.
* Vastastikmõju suuruse iseloomustamiseks kasutatakse jõudu.
1.5.1. Jõud
* Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.
-) Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise (kiiruse arvulise, kui suuna muutumise).
-) Jõu tähis on F ja ühikuks on [1N] ( newton )
* Jõu ühik [1N] on kasutusel inglise füüsiku Isaac Newtoni mälestuseks.
* Jõud on vektoriaalne suurus, s.t. et lisaks arvulisele väärtusele on jõul veel ka suund.
* Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (dünamomeeteri põhiosaks on vedrud ).
* 1N = selline jõud, mis põhjustab kehade massiga 1kg kiiruse muutumise 1sek jooksul 1m/sek võrra.
* Jõudu kujutatakse graafiliselt suunatud sirglõigu abil. (Tal on alguspunkt, kindel pikkus ja suund)
-) Kehale mõjuvat raskusjõudu 50N kujutatakse järgnevalt.
F = 50N 50N
F
* Jõudude liigitamise aluseks võetakse nende olemus. Selleks võrreldakse milline vastastikmõjuliigiga on tegemist.
1.5.2. Gravitatsioonijõud
1. Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikust tõmbumist.
2. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust.
3. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massidest ja kehade vahelisest kaugusest.
* Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass.
* Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida väiksem on kehade vaheline kaugus.
* Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjubat Gravitatsioonijõudu (F).
* F = mg; F – gravitatsioonijõud (raskusjõud) [1N]; m – keha mass [1kg]; g – raskuskiirendus (g = 9,8N/kg)
-) arvutis kasutada: g = 10N/kg
-) Raskuskiiruse arvväärtus sõltub asukohast – nt. Maa poolustel on g = 9,84N/kg, ekvaatoril g = 9,78 N/kg.
* Raskusjõud on jõud, mis on rakendatud kehale ja mis on alati suunatud vertikaalselt alla.
1.5.3. Hõõrdejõud
* Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. (Fn – hõõrdejõud) [1N]
* Hõõrdejõud on põhjustatud:
1) Kokkupuutest pindade krobelisuses (konarused);
2) Kokkupuutuvate kehade molekulide (aatomite) vahelistest jõududest.
* Hõõrdejõudu liigitatakse: Seisu- ja liugehõõrdejõuks.
-) Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha liikuma hakkamisel.
-) Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal.
-) Liugehõõrdejõud on keha liikumise vastassuunaline jõud.
* Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub kehale.
* Hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega jõud.
* Kui keha liigub ühtlaselt, siis on hõõrdejõud võrdne veojõuga (Fv-ga) – (Fv = Fk).
1.5.4. Elastsusjõud
* Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist (Elastne ja plastine).
-) Elastne deformatsioon – deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub.
-) Plastne deformatsioon – deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu .
* Deformatsiooni liigid: paine; surve; tõmme; vääne; nihe .
* Deformatsioon põhjustab elastumisjõu.
* Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Fe – tähis; [1N]
* Elastsusjõudu saab graafiliselt kujutada.
* Elastsusjõu alamliikideks on: toereaktsioon ja riputusvahendi pinge.
-) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mõjuvat toetus pinna elastsusjõudu, mis tasakaalustab raskusjõu.
-) Riputusvahendi pingeks nimetatakse kehale mõjuvat riputusvahendi (nt vedru) elastsusjõudu T [1N].
1.5.5. Resultantjõud
* Tavaliselt mõjub kehalt korraga mitu jõudu.
* Resultantjõuks nimetatakse kõikide kehale mõjubate jõudude summat.
-) Tähis – R; ühik – [1N]
-) Kui kehale mõjuvad jõud on samasuunalised, siis tuleb resultantjõu leidmiseks jõud kokku liita (R = F1 + F2).
-) Kui kehale mõjuvad jõud on vastassuunalised, siis tuleb resultantjõu leidmiseks lahutada suuremast väikse jõud. (R = F2 – F1).

1.6. Mehaaniline rõhk

* Mehaaniliseks rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuute pinna pindala jagatisega.
* p = rõhu tähis; p = F/S – p = rõhk; F = jõud; S = pindala [1m2].
* Rõhu ühikuks on Paskal , mis tuleneb prantsuse teadlase Blaise Pascali nimest [1Pa].
* 1Pa on niisugune rõhk, kui jõud 1N mõjub risti 1m2 suurusele pinnale. 1Pa = 1N/m2.
* Paskal on vöike rõhk.
-) 1kPa = 1000Pa = 103Pa (kilo)
-) 1MPa = 1000000Pa = 106Pa (mega)
-) 1GPa = 1000000000Pa = 109Pa ( giga )
* Rõhu suurendamiseks : 1) suurendatakse keha massi (jõudu); 2) vähendatakse pindala.
* Rõhu vähendamiseks: 1) Vähendatakse keha massi (jõudu); 2) suurendatakse pindala.

2.1. Optika

* Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega.
-) opsis – nägemine
2.1.1 Miks me näeme?
* Valgusallikad – valgust kiirgavad kehad.
-) Valgusallikad jaotatakse: soojuslikeks ja külmadeks.
-) Soojuslikud valgusallikad on nt. Päike, hõõglamp jne.
-) Külmad valgusallikad on nt. kuvariekraan, päevavalguslamp jne.
-) Valgusallikad jaotatakse: looduslikud ja tehislikud .
-) Looduslikud valgusallikad on nt. Päike, äike, virmalised jne.
-) Tehislikud valgusallikad on nt. taskulamp, küünal, hõõglamp jne.
2.1.2. Valguse levimine.
* Valguselevimiseks nim. Valgus energa kandumist ruumi.
-) Valguse levimine suunda kujutatakse valguskiire abil.
-) Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimis suunda.
-) Homogeensetes keskondades levib valgus sirgjooneliselt.
-) Vaakumis levib valgus kiirusega ~3*108 m/s (kõige suurem kiirus üldse) Õhus on kiirus umbes sama (see on ~10,8*108 km/h)
-) Valguskiiruse tähis on c.
2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur.
* Soojuslikud ja külmad valgusallikad erinevad teineteisest selle poolest, et külmad valgusallikad kiirgavad vaid valgust ja soojad valgusallikad, aga valgust ja soojust.
-) Valgusallika poolt kiiratud valguse värvus sõltub valgusallika temperatuurist.
-) Mida kõrgem on valgusallika temperatuur, seda sinakamat valgust ta kiirgab.
-) Mida kõrgem on valgusallika temperatuur, seda rohkem valgust ja kiirgab.
2.1.4. Valge valgus, kui liit valgus.
* Kõik vikerkaare värvilised valgused on ”peidus”
valges valguses, seda tõestas inglise füüsik
Isaac Newton tehes katse klaasprismaga.
Vikerkaare värvilist riba nimetas Newton spektriks.
Selle põhi komponendid on:
-) Valgevalgus on liitvalgus
2.1.5. Valge ja must pind
* Selleks, et keha näha, peab kehalt tulev valgus langema meile silma. Kui valgus langeb kehale, siis osa peegeldub, osa neeldub.
-) Mustana näeme pinda milles põhiline osa valgusest neeldub.
-) Valgena näeme pinda millelt põhiline osa valgust peegeldub.
-) Hallina näeme läbipaistvat keha.
-) Värvilistel pindadel on omadus peegeldada kindlat värvi valgust. Nt. kui näeme keha sinisena, siis sellelt kehalt sinine valgus peegeldub ja ülejäänud valgused neelduvad.
* Punane valgus
Valge valgus
Värvilised, läbipaistvad kehad lasevad läbi kindlat värvi valgust. Nt. punane klaas laseb läbi ainult punast valgust, ülejöönud valgused selles klaasis neelduvad.
Punane klaas
* Keha mida näeme punases valguses punasena paistab nt. sinises valguses sinisena, valges valguses, aga valgena. Keha värvuse all mõeldakse selle keha värvust valges valguses.
2.1.6. Valguse sirgjooneline levimine
* Valgus levib optiliselt ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt.
-) Optiliselt ühtlaseks keskkonnaks nimetatakse keskkonda, milles valguse kiirus ei muutu.
* Valguse sirgjoonelise öevimisega seletatakse varjude teket.
* Vari on piirkond kuhu ei lange valgus energiat. Vari jaguneb: täisvari ja poolvari .
-) Täisvari on piirkond, kus olles ei ole valgusallikat näha.
-) Poolvari on piirkond, mis tekib koos täisvarjuga ja kus olles vaatleja näeb ainult osa valgusallikast.
* Täisvarju tekkimise joonis.
-) Punktvalgusallikas on valgusallikas, mille mõõtmed võrreldes tõkke mõõtmetega on väikesed või kaugus tõkke ja valgusallika vahel on suur.
* Poolvarju tekkimise joonis.
-) Varjude tekkega on seotud ka Päikese ja Kuu varjutused .
-) Päikesevarjutuseks nimetatakse olukorda, mis tekkib , kui Kuu on Maa ja Päikese vahel.
-) Päikesevarjutuse ajal on Kuu Päikese ees ning Kuu ümber tekkib n.n. Päikese kroon.
-) Täiuslik päikesevarjutus kestab 7min 40sek (tavaline avid 1-2min)
-) Mööda maad liigub kuu vari, mille diameeter on 270 km.
-) Täiuslik päikesevarjutus algab ja lõppeb osalise päikesevarjutusega.
-) Samas kohas on täiuslik päikesevarjutus nähtav keskmiselt isa 200a. tagant.
-) Eestis on järgmine täiuslik päikesevarjutus nähtav aastal 2126.
-) Kuuvarjutus tekkib, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu on Maa täisvarju koonuses.
2.1.7. Valguse peegeldamine
* Valguse peegeldumiseks nimetatakse füüsikalist nähtust, mille puhul valgus langeb kahe keskkonna lahutus pinnale, pöördub esimesse keskkonda tagasi, kas täielikult või osaliselt.
-) Hajuspeegeldumine esineb pindadelt, mille konarused on suuremad valguslaine pikkusest. (tänu sellele peegeldumisele on meid ümbritsevad esemed meile nähtavad)
-) Peegeldumine peegelpinnalt esineb pindadelt, mille konarused on väiksemad või võrdsedvalguslaine pikkusega.
* Valguse peegeldumisel kehtivad valguse peegeldumis seadused.
I Langevkiir, peegeldunudkiir ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas.
II Valgusepeegeldumis nurk = langemis nurgaga (
-) Valguse peegeldumisel on valguskiirte käik pööratav.


-langemisnurk - nurk, mis jääb langeva kiire ja pinna ristsirge vahele. [1o]
- peegeldumisnurk - nurk, mis jääb pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahele. [1o]
* Kujutis tasapeeglis.
-) Kujutise kujutamiseks tasapeeglis saab kasutada:
-) Peegeldumis seadusi
-) Sümeetria seadusi
1) Peegeldumis seadus:
2) Sümeetria seadus:
* Kujutise iseärasused tasapeeglis:
1) Kujutis on näiline (ebakujutis)
2) Sama pidine
3) Sama suur
4) Sama kaugel (teistpool peeglit)
5) Kujutise ja eseme vasak ning parem pool on vahetatud.
* Valguse peegeldumine sfäärilistelt pindadelt.
-) Nõguspeeglitel on peegeldav pind nõgus pind ning nõguspeeglid koondavad valgust.
-) Kumerpeeglid hajutavad valgust.
* Sfäärilise peegli elemendid.

4.1. Mehaanika

4.1.1. Kinemaatika
* Kinemaatika ehk mehaaniline liikumine
* Liikumine – keha asukoha muutumine teatud aja jooksul.
-) Liikumine on pidev ajas ja ruumis.
-) Liikumine on suhteline. Liikumist kirjeldavate suuruste väärtused sõltuvad taussüsteemist.
* Punktmass – selline keha, millel mõõtmeid pole, aga tal on mass.
* Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub.
* Teepikkus – vahemaa , mida keha läbib liikudes punktist a, punkti b.
* Nihe – alguskohast mööda sirgjoont mõõdetav kaugus.
-) sirgjooneline liikumine – liikumine, kui trajektor on sirge.
-) kõverjooneline liikumine – liikumine, kui trajektor ei ole sirge.
-) ringjooneline liikumine – kõverjoonelise liikumise erijuht, kui liikumine toimub ringiratast.
* Taustkeha – keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti.
* Vastastikmõju – nähtus, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Kehada vastastikmõju tulemusena muutub kehade kuju või liikumine (kiirus, suund).
* Gravitatsioon – üks vastastikmõju vorm, mis võrreldes teiste vormidega on märgatav ka väga suurte vahemaade tagant ja sellele mõjuvad kõik kehad (s.h. valgus ja raadiolained).
-) Maa külgetõmme on gravitatsiooni avaldumisvorm.
-) Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises.
-) Gravitatsioon on seotud massiga, mida suurem mass, seda suurem gravitatsioon.
* Kepleri seadused:
-) Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub Päike.
-) Tiirlemise kigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala.
-) Erinevate planeetide tiirlemisperiood ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahede kauguste kuupide suhtega: T12/T22 = r13/r23.
* Õhk takistab vabalt kukkumist.
* Õhu puudumisel tekib nähtus nimega vabalangemine, mis tähendab, et ükskõik millised kehad langevad samal kiirusel, olenemata raskusest või kujust.
* Vabalangemise ühik on [9,8m/s2] ja tähis = g
4.1.2. Kiirendus
* Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus.
-) Muutuv liikumine võib olla kiirenev või aeglustuv.
* Kiirenduse tähis = a; valem = a = (v-v0)/t
-) v = lõppkiirus; v0 = algkiirus ; t = aeg; a = kiirendus
-) v = at + v0
-) S = v0 * t + at2/2
-) S = (v2-v02)/2a
* Kiirenduse ühik: [1m/s2]
4.1.2.1. Kiirenduse tabel:
Liikuv keha Kiirendus (m/s2)
Reisirong 0,35
Tramm 0,6
Kiirlift 0,9…1,6
Startiv sõiduauto Ford Escort RS 1600i 3,2
Pidurdav auto -4…-6
Startiv võidusõiduauto McLauren F1 8,7
Maanduv reaktiivlennud -5…-8
Vabalt langev keha Tartus ja Tallinnas 9,818
Startiv kosmoselaev 30…90
Pidurdamine langevarju avanemisel -60
Suurim inimesele talutav kiirendus 100
Vihmapiisa pidurduine maandumisel -250
Kuul püssitoru 100’000
4.1.3. Jõud ja impulss
* Newtoni 1. seadus – vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
* Mehaanika seadused ei kehti kõigis taustsüsteemides.
* Inerts – nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada.
* Mehaanikaseadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides.
-) Maaga seotud taustsüsteem on peaaegu inertsiaalne.
* Saadav kiirendus sõltub keha inertsusest.
-) mass = inertsus
-) Mass on inertsuse mõõt ja massiühik = [1kg]
* Kiirendus on pöördvõrdeline massiga.
-) a1/a2 = m2/m1
* Kiirendus on võrdeline vastastikmõju intensiivsusega.
-) Jõud on vastastikmõju mõõt.
-) Jõud on vektoriaalne suurus.
* Newtoni 2. seadus – keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
* valem: a = F/m; F = ma
* Jõudu mõõdetakse tema tekitatud deformatsiooi või kiirenduse kaudu.
* Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s2
* Newtoni gravitatsiooniseadus – Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
* valem: F = G*m1m2/r2
-) m1 ja m2 tähistavad kummagi keha (punktmassi) masse ning r nendevahelist kaugust. Tähega G tähistatud tegurit nimetatakse gravitatsioonikonstandiks.
-) Gravitatsioonikonstandi tähis = G ja ühik = 6,7 * 10-11 Nm2/kg2
* a = F/m = GMm/R2m ehk a = GM/R2
* Vaba langemise kiirendus on gravitatsioonikiirendus.
* Kui keha ei asu maapinnal, vaid kõrgusel h, on keha ja maakera massikeskmete vahekaugus r = R+h.
* Raskusjõu valem: F = GMm/(R+h)2
* Gravitatsioonikiirenduse valem: g = GM(R+h)2
* Raskusjõud ja –kiirendus sõltuvad kõrgusest.
* Kaal on jõud, millega keha mõjutab tuge.
* Kaalu tähis on P.
* Hõõrdejõud mõjub maapealsetest tingimustest kõikidele liikuvatele kehadele . Kui liikumist ei säilita teine jõud, jääb iga keha hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma.
* Hõõrdejõud mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele.
* Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda.
* Seisuhõõrdumine – mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. (Fh = -F)
* Liugehõõrdumine – kui keha liigub ja libiseb mööda teise keha pinda. (F = μN)
* Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud. (N = rõhumisjõud; μ = hõõrdetegur)
* Hõõrdumist vähendatakse määrimisega.
* Elastsusjõud – keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud.
* Peale paindumise on ka teisi võimalusi keha kuju muutmiseks – näiteks venitamine ja kokkusurumine.
* Deformatsiooniliigist sõltumata on elastsusjõud alati deformatsiooniga vastassuunaline, elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada.
* Elastususjõud on võrdeline deformatsiooniga.
* Võrdetegurit k nimetatakse deformeeritud keha jäikuseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust.
-) Jäikuse mõõtühik - [1 N/m]
* Newtoni III seadus on mõju ja vastasmõju seadus.
* Kui kehale mõjub mingi jõud, peab kindlasti eksisteerima selle jõu tekitajana ka mingi teine keha.
* Vastastikmõjus osalevad kehad paarikaupa.
-) F1 = -F2
* Jõud mõjuvad mõlemale kehale.
* Vastastikmõjud ei tasakaalustu vastastikku, sest mõjuvad eri kehadele.
* Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis.
-) p = mv
-) ühik – [1 kgm/s]; tähis – p.
* Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga.
* Impulss on jääv, kuid selle tingimuseks on suletud süsteem, ehk süsteem, kuhu kuuluvad kehad on vastastikmõjus vaid omavahel ja süsteemiväliste kehade mõju võib jätta arvestada.
* Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
4.1.4. Töö ja energia
* Töö tingimuseks on jõud ja liikumine.
* Tööd teeb liikumise sihiline jõukomponent.
* Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega.
* A = Fs cos α
* Tähis = A, ühik [1J] (džaul)
-) 1J = 1N * m
* Kui jõud soodustab liikumist, on töö postiivne , kui aga takistab, siis on negatiivne.
* Liikumissuunaga ristiolev jõud tööd ei tee.
* Kui jõud pole liikumise kestel jääv, vaid muutub, ei saa tema poolt tehtavat tööd arvutada tavavalemiga ja peab kasutama valemit A = Fs/2 = ks2/2.
* Võimsus on töö tegemise kiirus.
* N = A/t
* Tähis = N; ühik – [1W] ( watt )
* N = A/t = Fs/t = Fv
* Energia on keha võime teha tööd.
* Energiat on kahte liiki: kineetiline ja potensiaalne.
* Liikumisenergia on kineetiline.
* Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist.
* Ek = mv2/2
* Potensiaalne ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist.
* A = Fs = mgh; Ep = mgh
* Potentsiaalne energia sõltub nullnivoo valikust.
* Potentsiaalne energia saab olla ka negatiivne.
* Koguenergia on kineetilise ja potentsiaalse energia summa.
* E = Ek + Ep
* Energia mõõtühik on džaul [1J]
4.1.5. Perioodilised liikumised
* Ringliikumine on liikumine, kus keha punktide trajektorid on ringjoonekujulised.
-) Ringliikumise erijuhud on ringjooneline liikumine ja pöörlemine.
* Teepikkus on võrdne kaare pikkusega – l = r.
-) Pöördenurk on kõikidel punktidel ühesugune.
* Nurgaühik on 1 radiaan – [1 rad]
-) Ühes täisringis on 2π rad. (6,28rad = 3600)
* Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe.
* Nurkkiiruse tähis = ω; ühik [1rad/s]
-) ω = ϕ/t = l/tr = v/r
* Perioodi tähis = T; ühik [1sek]
-) Periood ja sagedus on seotud nurkkiirusega .
* Sageduse tähis = f; ühik = [1Hz]
* Kiirus on suunatud piki puutujate risti raadiusega.
-) Kesktõmbekiirendus on kiirusega risti.
-) Jõu mõju sõltub ka rakenduspunktist.
-) Jõuõlg on risti jõu mõjusirgega.
* L = p*r; F = M/r; p – p0 = Mt/r; L =mvr = pr
* Suure keha impulsimoment on tema osade impulsimomentide summa.
-) Kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ei muutu.
* Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda.
-) Võnkumised võivad olla vabad ja sunnitud, sumbumatud ja sumbuvad.
-) Võnkumisel kordub liikumine võrdsete ajavahemike tagant.
-) Vabad võnkumised toimuvad süsteemi sisejõudude mõjul.
-) Vabavõnkumiste tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge.
* Perioodiline välisjõud tekitab sundvõnkumise.
* Võnkumisel on energia.
* Periood T on täisvõnke sooritamise aeg.
* Sagedus on ajaühikus tehtavate täisvõngete arv.
* Hälve on keha kaugus tasakaaluasendist.
* Amplituud on maksimaalne võnge.
* Resonants on nähtus, kus perioodilise välismõju ja süsteemi vabade võnkumiste sageduse kokkulangemisel kasvab võnkeamplituud järsult.
-) Resonantsi saab kasutada ja tuleb arvestada.
* Võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmooniliseks.
* x/r = sin ϕ; ϕ = ω*t; x = r sin ω*t
* Ring- ehk nurksagedus ehk võnkesagedusega määratud suurus.
* ω = 2πf; ühik [1rad/s]
* Laine on liikumine ja tekib ümbritseva häirimisel.
-) Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis.
* Punktides, mille vahekaugus on võrdne lainepikkusega, on hälve ja kiirus ühesugused.
* Lainepikkuse tähis λ, ühik [1m]
* v = λ/T = λf
* Lainete liitumisel tekib interfrents ehk mõnes punktis liituvad lained võimendavad, teistes nõrgendavad üksteist.
* Interfrentsi tingimuseks on lainepikkuste võrdsus.
* Huygensi printsiip: keskkonna iga punkt, milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks.

4.2. Soojusõpetus

4.2.1. Molekulaarfüüsika alused
-) d = 10-10 m
* Makroparameetrid: mass, ruumala, sõrk, temperatuur.
* Mikroparameetrid: molekuli mass, molekulikiirus, molekuli kontsentratsioon.
* Mudel on lähend tegelikkusele, kus on toodud vaid olulised asjad – mida väiksem ja lähem ta on, seda parem on teda uurida.
-) Mudelit kasutatakse väga väikeste asjade täpsemaks uurimiseks või vastupidi väga suurte asjade uurimiseks või mingisuguse asja uurimiseks, mis võib osutuda liiga ohtlikuks või on mõni asi liiga kallis.
4.2.2. Ideaalne gaas
* Ideaalne gaas – gaasi mudel, sest tegelikud gaasid ei ole niivõrd uuritatavad.
-) Ideaalse gaasi puhul on molekulid punktmassid ehk me ei pea arvestama tema mõõtmeid, kuid massi arvestame siiski.
-) Põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ehk visates vastu seina, põrkab see täpselt sama tugevalt tagasi.
-) Molekulid vahel ei ole vastastikmõju.
* Rõhk: p = 1/3n m0 v2
-) n = konsentratsioon.
* Temperatuur: näitab, et mida suurem on aineosakeste keskmine kineetiline energia seda suurem on ka temperatuur.
-) T = temperatuur. Temperatuuril on alati olemas absoluutne miinimum (-2730C). Füüsikas kasutatakse kelvini skaalat, kus -273 kraadi on seal hoopis 0 kraadi.
* pV = const , kui T = const (isotermiline protsess)
* V/T = const, kui p = const (isobaariline protsess)
* p/T = const, kui V = const (isohooriline protsess)
-) p1V1/T1 = p2V2/T2
* Ideaalse gaasi võrrand: pV = m/M*RT
4.2.3. Termodünaamika
* Keha siseenergia koosneb potentsiaalsest ja kineetilisest energiast.
* Q = U + A
-) Q = termodünaamika esimene printsiip; A = välisjõudude vastu tehtav töö.
* A = p * V
* Kasutegur on kasuliku töö ja kogutöö suhe.
-) Ta on suht arv ja tal pole ühikut
-) η = A/Q = (Q1-Q2)/Q1 * 100% = (T1-T2)/T1
-) η
*) η = 1 ainult siis kui T2 on 0K.
4.2.4. Entroopia
* Entroopia on segaduse mõõt.
-) Looduslikes protsessides saab iseenesest tekkida vaid segadus ehk protsess saab ainult taanduda, mitte kasvada – aine osakesed saavad iseenesest ainult seisma jääda.
-) Iseenesest ei saa entroopia kunagi väheneda.
* Entroopia kirjeldab energia kvaliteeti.
-) Entroopia võib näidata ka kaugust tasakaaluolekust.
* Suletud süsteemis soojuslikus protsessi tulemusena entroopia kasvab.
* Termodünaamika teine seadus: „Kuumem keha saab anda soojust külmemale kehale.“
4.2.5. Külmkapp ja soojuspump
* Külmkapp võtab enda seest soojust ja viib seda välja.
* Soojuspump on sarnane kümkapile, lihtsalt piltlikult külmkapi soojem osa on õues ja külmkapi külm osa on toas sees pool.

5.1. Elekter ja magnetism

* Sellel kursusel läbi võetavad teemad on:
1. Staatiline elekter - nö seisvad elektrilaengud (kampsun selga ja tuleb särin, pimedas võib näha ka; välk).
2. Elektrivool - oomi seadus jne. elektrivool on pidevalt olemas.
3. Magnetism - magnetnähtused ja elekter ning magnet koos juhatavad sisse järgmise kursuse.
5.1.1 Staatiline elekter
* Elektrilaeng (q) - näitab ära, kuidas keha osaleb elektrimagnetilises vastastikmõjus.
-) Sõna laeng kasutatakse keha omaduse väljendamisel.
-) Elektrilaengud on positiivsed ja negatiivsed (nad on kokkuleppelised) ning samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad.
*) Kõige väiksem laeng, mis looduses eksisteerib on elementaarlaeng , mida tähistatakse e’ga. Elektroni laeng on täpselt sama märgiga ja prootoni laeng on lihtsalt miinusmärgiga. Tegelikult on looduses olemas ka murdarvulised laengud ehk kvargid , mille laengud on 2/3 ja -1/3 ning nii elektronid, prootonid kui ka neutronid koosnevad kõik kolmest kvargist ehk siiani on elementaarlaengud ainsad laengud, mis saavad eksisteerida ka üksi, sest kvarke pole suutnud teadlased seni veel eraldada.
-) Kui me võtame tervikuna laengute arvu, siis see on jääv suurus, sest laengud ei kao kuskile ära ega teki kuskilt juurde (see toimub muidugi ainult siis kui on suletud süsteem – tegelikult ka Maa on suletus süsteem, sest see summaarne elektrilaengude arv on sama).
* Elektroskoop näitab laengute tegutsemist ehk ta on selline seadeldis, mis näitab laengute olemasolu.
* Coulomb’i seadus – vaatab millised jõud tekivad kahe punktlaengu vahel ja selle seaduse kuju on:
-) F = K*(q1*q2)/r2
*) K = 9*109 Nm2/C2
5.1.2 Pinge
* Potentsiaalne energia – kehade vahel mõjuv jõud, mis suureneb kõrguse/vahemaa suurenedes.
* Pinge – näitab olukorra pingelisust ja mida kõrgem on potentsiaalide vahe, seda pingelisem.
-) Näitab kui suurt tööd teeb elektriväli potensiaalse laenguga keha viimisel ühest punktist teise.
-) Ühik – U; Valem – U = A (töö) / q (laeng); [1V = 1J/1C]
*) E (elektrivälja tugevus) = U (pinge) / d (kaugus)
* Näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise psotiivse laenguga kehale.
-) E = F / q; E = k * q / r2
-) [1N ehk 1V/m]
5.1.3 Kondensaator ja elektrimahtuvus
* Elektrit saab säilitada kondensaatoris.
-) Kondensaator on seadeldis, kus saab hoida olemasolevat elektrit.
*) Kondensaator koosneb lihtsalt öeldes kahest plaadist (elektrit saab hoida pindade peal), millel on vahe vahel, et elekter edasi minna ei saaks.
*) Tema tööpõhimõte on erinevatel pindadel erinevate laengute tekitamine (üks pind laetakse positiivselt ja teine negatiivselt) ning nende vahele tekib pinge.
*) Elektrit on vaja säilitada, sest osades elektrisüsteemides pole pinge alati ühtne.
*) Kondensaatorit võib kasutada praktiliselt igavesti, sest seal ei toimu mingit liikumist ja seega ei ole kuluvaid osasid.
* Dielektrik – aine, mis ei juhi elektrit.
* Elektrimahtuvus – C ~E (materjal, mis on dielektrikuks) * S (plaatide pindala) / d (plaatide kaugus)
-) Ühik = farad (1F = 1C/1V)
5.1.4 Takistus
* Takistus sõltub temperatuurist.
* Ülijuhtivus – hästi madalatel temperatuuridel takistus kaob.
5.1.5 Töö. Võimsus
* Mehaaniline töö – A [1J]; soojus – Q [1J]
* Võimsus – N [1W]
* A = N * t [1J = 1W * 1s] ( 1kWh )
5.1.6 Jada- ja rööpühendus
* Jadaühendus: R = R1 + R2 + … +Rn
* Rööpühendus: 1/R = 1/R1 + 1/R2 + … + 1/Rn
* I = U / R
-) I = E / R+r
5.1.7 Magnetism
* Liikuvate laengute ümber tekib magnetväli. Suund on selgitatav kruvireegliga.

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk · .doc · 30 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sander Gansen Õppematerjali autor

hõõrdejõu pinda gaas laine teepikkus hõõrdejõud valgusallikad aine osakesed pinge tasa deformatsioon peegeldumine nähtuse elekter entroopia kondensaator trajektor füüsikalist suurust

Sarnased õppematerjalid

doc

Füüsika kordamine 10.klass

FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepik

Füüsika

doc

Mehaanika

Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s, - nurkkiirus (1rad/s), nurga suurus( 1 rad), t- aeg(1s) Kesktõmbekiirendus- ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole ja sellepärast nim. seda kesktõmbekiirenduseks. Tähis ak, ühik 1m/s2. Saab näidata ak=v2/r, kus v on joonkiirus ja r ringi raadius. Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 4) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 5) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 6) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.

Füüsika

docx

Mehaanika ja soojusõpetus

Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Kui täi

Füüsika

doc

Füüsika konspekt

Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Joonkiirus on ri

Füüsika

docx

Konspekt füüsika eksamiks!

1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A põhiühikud B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad

Füüsika

doc

Mehaanika 1. osa - Mehaanika põhivalemid

Mehaanika F10EKKÜ.T I osa 1. Mida nimetatakse mehaanikaks? Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist käitumist, arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne?

Füüsika

doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, m?

Füüsika

doc

Füüsika kordamine 8.klass

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks

Füüsika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk