Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Füüsika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Füüsika
Pärnu Koidula Gümnaasium;
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
7a./8a./9a/TH/SH. klass
2007-2012
Sisukord
1.1. Füüsika 3
1.2. Aine erinevates olekutes 4
1.3. Aine tihedus 5
1.3.1. Aine tiheduse tabel: 5
1.4. Ühtlane liikumine 7
1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus 7
1.4.2. Keskmine kiirus 7
1.4.3. Liikumiste geograafiline kujutamine 8
1.5. Kehade vastastikune mõju 9
1.5.1. Jõud 9
1.5.2. Gravitatsioonijõud 9
1.5.3. Hõõrdejõud 10
1.5.4. Elastsusjõud 10
1.5.5. Resultantjõud 10
1.6. Mehaaniline rõhk 12
2.1. Optika 13
2.1.1 Miks me näeme? 13
2.1.2. Valguse levimine. 13
2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur. 13
2.1.4. Valge valgus, kui liit valgus. 13
2.1.5. Valge ja must pind 14
2.1.6. Valguse sirgjooneline levimine 14
2.1.7. Valguse peegeldamine 15
4.1. Mehaanika 17
4.1.1. Kinemaatika 17
4.1.2. Kiirendus 17
4.1.2.1. Kiirenduse tabel: 18
4.1.3. Jõud ja impulss 18
4.1.4. Töö ja energia 20
4.1.5. Perioodilised liikumised 20
4.2. Soojusõpetus 22
4.2.1. Molekulaarfüüsika alused 22
4.2.2. Ideaalne gaas 22
4.2.3. Termodünaamika 22
4.2.4. Entroopia 23
4.2.5. Külmkapp ja soojuspump 23
5.1. Elekter ja magnetism 24
5.1.1 Staatiline elekter 24
5.1.2 Pinge 24
5.1.3 Kondensaator ja elektrimahtuvus 24
5.1.4 Takistus 25
5.1.5 Töö. Võimsus 25
5.1.6 Jada- ja rööpühendus 25
5.1.7 Magnetism 25


1.1. Füüsika


* Füüsika – teadus, mis uurib füüsilisi nähtusi ja füüsikaliste kehade omadusi.
-) Füüsika on loodusteadus .
LOODUSTEADUS
Füüsika Keemia Geograadia Bioloogia Matemaatika ......
1. Füüsikaline keha ja füüsikalised nähtused.
* Füüsikaliseks nähtuseks nimetatakse kõiki looduses toimuvaid muutusi.
-) Füüsikaliste nähtuste hulka kuuluvad: soojuslikud nähtused, elektrilised nähtused, valgus nähtused ja mehaanilised nähtused.
* Füüsikaliseks kehaks nimetatakse kõiki meid ümbritsevaid esemeid.
*Füüsikas saadakse teadmisi vaatluste ja katsete abil.
-) Vaatlus on füüsikalise nähtuse jälgimine ilma omapoolse vahele segamiseta.
-) Katse on füüsikalise nähtuse teadlik esilekutsumine nähtuse vaatlemise ja uurimise eesmärgil.
* Vaatluste ja katsete käigus mõõdetakse füüsikalisi suurusi.
Mõõtmine
Otsene mõõtmine Kaudne mõõtmine
-) Otsene mõõtmine on mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga (nt kehapikkus , -mass).
-) Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, kus füüsikaline suurus saadakse mitme varem mõõdetud suuruse kaudu (nt. tihedus).
* Mõnda füüsikalist suurust saab mõõta nii otseselt, kui kaudselt (nt. kiirust).
* Füüsikaline suurus: 1) on mõõdetav; 2) on väljendatav arvuliselt; 3) omab mõõtühikut; 4) võimaldab kirjutada lauseid lühidalt
-) Füüsikalised suurused on nt. pikkus, aeg, teepikkus , kiirus, mass jne.
-) Füüsikaliste suuruste ülesmärkimiseks kasutatakse mitmesuguseid tähiseid. (nt. pikkus – l; kiirus – v; mass – m; aeg – t; tihedus – ρ [roo]; voolutugevus – I jne)
-) Eraldi tähised on aga mõõtühikutel. (nt. pikkus [1m]; mass [1kg]; kiirus [1m/s]; aeg [1sek] jne)
* Rahvusvaheliselt on kõige rohkem levinud mõõtühikute süsteem, mida nimetatakse SI-süsteemiks. Selles on 7 põhiühikut ([1kg]; [1m]; [1sek]; [1A] – amper (voolutugevus), [1mol] – mool (aine hulk); [1K] – kelvin (temperatuur); [1cd] – Cndela (voolutugevus).
-) mõõtarv näitab arvuliselt füüsikalise suuruse mõõdetavat väärtust.

1.2. Aine erinevates olekutes


* Soojusfüüsika põhineb aine ehituse mudelil.
Aine ehituse mudel
Kõik ained koosnevad Kõik aine osakesed on Kõik aine osakesed
Osakestest ( molekul ; pidevas kaootilises mõjutavad teineteist
aatom ; ioon ). liikumises. vastastikku.
* Aine olekud : Aine olek
Tahke olek vedel olek gaasiline olek
plasma olek
-) Tahke aine ehituse mudel: 1. Aine osakesed paiknevad korrapäraselt; 2. Aine osakesed asetsevad tihedalt üksteise kõrval; 3. Aine osakesed on üksteisega seotud (vastasmõju jõud); 4. Aine osakesed võnguvad vaid kohapeal; 5. Aine osakesed ei saa kohalt lahkuda; 6. Kui aine on tahkes olekus, siis säilitab ta oma kuju ja ruumala.
-) Vedeliku ehituse mudel: 1. Vedelas olekus olev aine säilitab ruumala ja on voolav; 2. Vedellikus paiknevad aine osakesed tihedalt; 3. Aine osakeste vahel esineb üksikuid tühikuid; 4. Aine osakesed võnguvad ning saavad liikuda ühest kohast teise; 5. Aine okasekste omavaheline mõju on nõrgem, kui tahkel ainel.
-) Gaasi ehituse mudel: 1. Aine osakesed paiknevad gaasides suhteliselt hõredalt; 2. Aine osakeste vahel tõmbe- ja tõukejõud puuduvad‼‼‼; 3. Aine osakeste liikumine on korrapäratu; 4. Gaasid ei säilita kuju ega ruumala.
* Kui vesi on vedel nimetatakse teda veeks , kui tahke, siis nimetatakse teda jääks ja kui gaasiline, siis nimetatakse teda vee auruks.
-) ühe ja sama aine molekulid on ehituselt ja mõõtmetelt ühesugused.
-) erinevate ainete molekulid on ehituselt ja mõõtmetelt erinevad.
-) Kui aine läheb üle ühest olekust teise, siis muutuvad aine osakeste vahelised kaugused, ei muutu aga aine osakeste ehitus ega mõõtmed.

1.3. Aine tihedus


* Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis = aine massi ja tema ruumala jagatisega. (mass/ruumala = tihedus)
-) Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis = keha massi ja selle keha ruumala jagatisega
-) Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis = tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumala aine kuguse mass.
-) tihedus = ρ (roo); ρ=m/V; m = mass, V = ruumala
* Tiheduse ühikuna kasutatakse SI-süsteemis [1kg/m3] (loe: kilogramm kuupmeetri kohta), [1g/cm3], [1kg/dm3]
-) [1kg/m3 = 0,001 g/cm3]; [1g/cm3 = 1000kg /m3]; [1g/cm3 = 1kg/dm3]
* Erinevatel ainetel on erinevad tihedused . Tihedused paigutatakse tabelitesse.
1.3.1. Aine tiheduse tabel:
kg/m3 g/cm3
Osmium 22600 22,6
Jriidium 22400 22,4
Plaatina 21500 21,5
Kuld 19300 19,3
Plii 11300 11,3
Hõbe 10500 10,5
Vask 8900 8,9
Messing 8500 8,5
Teras, Raud 7800 7,8
Tina 7300 7,3
Tsink 7100 7,1
Malm 7000 7,0
Korund 1000 1,0
Alumiinium 2700 2,7
Marmor 2700 2,7
Klaas 2500 2,5
Portselan 2300 2,3
Betoon 2300 2,3
Tellis 1800 1,8
Tükksuhkur 1600 1,6
Orgaaniline klaas 1200 1,2
Kapron 1100 1,1
Polüetüleen 920 0,92
Parafiin 900 0,9
Jää 900 0,9
Tammepuit (kuiv) 700 0,7
Männipuit (kuiv) 400 0,4
Kork 240 0,24
Kumm 1200 1,2
Elavhõbe 13600 13,6
Väävelhape 1800 1,8
Mesi 1350 1,35
Merevesi 1030 1,03
Täispiim 1030 1,03
Vesi (puhas) 1000 1,0
Masinaõli 900 0,9
Petrooleum 800 0,8
Piiritus 800 0,8
Nafta 800 0,8
Atsetoon 790 0,79
Eeter 710 0,71
Bensiin 710 0,71
Vedel tina temp 400oC 6800 6,8
Vedel õhk temp -194oC 860 0,86
Kloor 3,210 0,00321
Süsihappegaas 1,980 0,00198
Hapnik 1,430 0,00143
Õhk temp 0oC 1,290 0,00129
Lämmastik 1,250 0,00125
Vingugaas (süsinikoksiid) 1,250 0,00125
Looduslik gaas 0,800 0, 0008
Veeaur temp 100oC 0,590 0,00059
Heelium 0,180 0,00018
Vesinik 0,090 0,00009
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Füüsika #1 Füüsika #2 Füüsika #3 Füüsika #4 Füüsika #5 Füüsika #6 Füüsika #7 Füüsika #8 Füüsika #9 Füüsika #10 Füüsika #11 Füüsika #12 Füüsika #13 Füüsika #14 Füüsika #15 Füüsika #16 Füüsika #17 Füüsika #18 Füüsika #19 Füüsika #20 Füüsika #21 Füüsika #22 Füüsika #23 Füüsika #24 Füüsika #25 Füüsika #26 Füüsika #27
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sander Gansen Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

105
doc
Füüsika konspekt
29
doc
Põhivara füüsikas
31
doc
Füüsika eksam
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
66
docx
Füüsika I konspekt
18
docx
Põhikooli Füüsika
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun