Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tasakaaluasend" - 49 õppematerjali

tasakaaluasend on võnkuva keha selline asukoht, kus enne võnkuva hakkamist keha on paigal, sest temale mõjuvad jõud on seal tasakaalus.
thumbnail
1
doc

Liikumine ja vastastikmõju 8kl

Keha asukoha muutmine teiste kehade suhtes. Trajektoor. Joon, mida mööda liigub keha punkt [sirg-kukkuv kivi, pliiatsi teravik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeotsal. Kõver-lendav lind, kaaslasele vastu pead visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht.] Teepikkus. Trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Kiirus. Füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirus=teepikkus:aeg v=s:t Liikumine, kus keha kiirus ei muutu ühtlaseks liikumiseks. Liikumine, kus keha kiirus muutub, mitteühtlaseks liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. T:s näitab, et füüsikaline suurus aeg on jagatud mõõtühikuga. Tasakaaluasend- pendli asend, kus koormis püsib paigal. Amplituudasend- pen...

Füüsika
133 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lained,võnkumised,faas

· Vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine · Üldvibratsioon ­ mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu · Püsiv vibratsioon ­ vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB · Muutuv vibratsioon ­ vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB Võnkumiseks laias mõttes nimetatakse mis tahes protsessi, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või siis rohkem või vähem ligikaudselt perioodiliselt korduva muutumisega. Füüsikas tuuakse võnkumise olulise tunnusena sageli esile võnkuva suuruse muutumine ümber tasakaaluoleku. Võnkumiste näited Erinevad võnkumised on iseloomustatavad erinevate võnkuvate suuruste kaudu. Mehaanilise võnku...

Füüsika
81 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

t ­ aeg ­ 1s sin ­ siinusfunktsioon (tasakaaluasend) cos ­ koosinusfunktsioon (amplituudasend) * VÕNKUMSTE LIIGITUS ­ Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt kindla ajavahemiku järel, kusjuures esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. Võnkumise liigitus: · VABAVÕNKUMINE ­ võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. Vabavõnkumise tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge. Sumbuv võnkumine. · SUNDVÕNKUMINE ­ võnkumine tekib mingi kindla välise perioodilise jõu mõjul. Võnkumine on sumbumatu. · ISEVÕNKUMINE ­ esineb võnkesüsteemides, kuhu kuulub ka energiaallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse võnkumise energia teisteks energialiikideks muundunud osa. Amplituud ei muutu ajas ­ sumbumatu võnkumine. Võnkumisel on energia...

Füüsika
1092 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kontrolltöö nr. 2

SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid ? *Stabiilne seisund =häiringu lõppedes taastubsüsteemi algne tasakaaluasend *Indiferentne seisund = häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse *Labiilne seisund =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu 13.2. Mis on stabiilne seisund? = häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel...

Tugevusõpetus ii
465 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...

Soojusautomaatika
106 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika mõisted

Füüsika Tiirlemine ­ ringjoonieline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb kehast väljaspool Pöörlemine - ringjooneline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb keha sees Amplituud ­ max kaugus tasakaaluasendist Tasakaaluasend - asend kus võnkuv keha ei liigu Võnkumine ­ liikumisviis kus keha läbib perioodiliselt ühtesid ja samu asukohti Sunnitud võnkumine ­ võnkumine mida põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta Hälve ­ kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ­ ruumis leviv võnkumine Lainefront ­ piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine ­ kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge ­ võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood ­ täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus ­ kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja sell...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Mõisted füüsikas

Prlemine - ringjooneline liikumine, mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast seespool. Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist . Tasakaaluasend - asend, kus pendel ei liigu. Vnkumine - selline liikumise liik, kus keha lbib perioodiliselt samu asukohti. Suundvnkumine - vnkumine, mida phjustab perioodiliselt mjuv vlisjud. laine - ruumis toimuv vnkumine. lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine nol judnud on. ringjooneline liikumine - liikumine, mis toimub ringjooneliselt. hlve - vnkuva keha kaugus tasakaaluasendist tisvnge - vnkuva keha liikumine hest amplituud asendist teise ja tagasi. periood - tisvnkeks kulunud aeg vaba vnkumine - vnkumine, mis toimub ilma vlise ju mjuta. laine pikkus - piki levimissihti mdetud vhim vahekaugus kahe samas taktis vnkuva punkti vahel. harmooniline vnkumine - kik vnkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkii...

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alkoholid ja eetrid

2. Miks ei saa alkohole vaadelda hüdroksiididena, kuigi nad sisaldavad OH-rühma? - Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone. 3. Alkoholid kui happed - Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli....

Keemia
102 allalaadimist
thumbnail
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Võnkumist võib liigitada kaheks: 1. Vabavõnkumine ­ toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. Süsteem ei saa väljastpoolt energiat juurde. Näiteks: kiikumisel lõpetame hoo andmise, siis edasine on vaba võnkumine. Vabavõnkumine on sumbuv võnkumine (võnkumise energia väheneb, võnkumiste amplituud väheneb) Tekkimise tingimused: Süsteemil peab olema püsiv tasakaaluasend (süsteemi väljaviimisel tasakaaluasendist tekivad jõud, mis viivad ta tagasi tasakaaluasendisse.) · Tuleb tekitada hälve ­ keha tuleb viia tasakaaluasendist välja. · Süsteemissisesed jõud peavad olema väikesed 2. Sundvõnkumine ­ toimub välise perioodilise jõu mõjul. Näiteks: haamriga löömine, kiikumine, õmblusnõel. Reeglina sumbumatu võnkumine (süsteem peab kogu aeg perioodiliselt energiat juurde saama - hõõrdejõud)...

Füüsika
577 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Karboksüülhapped

Seepärast hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. H H H C O H H C O + H H H metanool metanolaatioon vesinikioon...

Keemia
223 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Füüsika teooriaeksami küsimused+vastused

dL =0 dt I1 1 = I 2 2 L = const Praktikas kasulik. 32. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. Vaatleme vedru võnkumise näitel. Olgu 0 tasakaaluasend , venitame vedru välja ja laseme lahti. Kuidas liigub kuulike, kui hõõrdumist ei ole? m a = -k x m a = F F=-k*x, ,,-,, tähistab asjaolu, et nihe ja jõud on vastassuunalised. Newtoni II seadus: d 2x m 2 = -k x dt 2 d x k + x=0 dt 2 m k 02 = m x = x0 cos(0 t + ) See on teist järku homogeenne DV, mis omab standartset lahendit: See on harmooniliselt võnkuva keha liikumisvõrrand. x- hälve x0- amplituud w0- ringsagedus...

Füüsika
705 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Alkoholid

Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ­ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja...

Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Alkoholid, Eetrid

ülinõrkade hapetena?) Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed....

Keemia
77 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Võitluskunst

· Okinawalt Jaapanisse ja Jaapanist omakorda maailma tõid karate kui võitluskunsti Sensei Gichin Funakoshi (1868-1957) ja tema õpilased eelmise sajandi esimesel poolel. Karate jõudmine Eestisse · Karate jõudis Eestisse väidetavalt 1969. aastal. · Karate legaliseerimine 1979. aastal. · Karate keelati taas 1983. aastal ning kuni 1989. aastani. · Esimeseks eesti karateõpetajaks peetakse Rein Siimu. Karate olulised tegurid · Õige kehahoiak · Loomulikus tasakaaluasend · Distantsitunne · Õige ajastamine Mileks se hea on ? · Aitab hoida ennast kõrge elueani terve ja tugevana. · õpetab mõistma Ida võitlusviiside ning kogu maailma olemust. · leidma endas häid inimlikke omadusi. · võidelda oma halbade iseloomuomaduste vastu. · aitab omandada enesekaitse oskuse....

Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Võnkliikumine ja pendlid

inertsuse tõttu edasi Võnkumise võib põhjustada: · elastsusjõud - kehtib Hooke'i seadus · raskusjõud - kehtib gravitatsiooniseadus Matemaatiline pendel Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend . Väikeste kaldenurkade korral on matemaatilise pendli liikumise kiirendus võrdeline hälbega tasakaaluasendist . Siit võib järeldada, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli võnkumine harmooniline. Matemaatilise pendli ringsageduse ligikaudne väärtus on avaldatav valemiga . Võnkeperiood on avaldatav valemiga: Pendli võnkeperioodi sõltuvust vaba...

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kordamine KT-ks

Mis on sageduse ühik? Tähis? 1. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte? 1. Millise keha kiirus muutub vastastikmõjus vähem? 1. Millisel juhul muutub keha kiirus? 1. Millisel juhul keha kiirus ei muutu? 1. Mis on jõud? Selle tähis ja ühik 1. Milles väljendub keha inertsus? 1. Kui keha inertsus on suur, siis keha mass on... 1. Mis on täisvõnge? 1. Mis on võnkeperiood? Tähis, ühik? 1. Mis on tasakaaluasend ? 1. Mis on amplituudasend? 1. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? 1. Mida nimetatakse trajektooriks? 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? VALEMID: Kiirus : v=s/t (teepikkus/aeg) Aeg: t=s/v Teepikkus: s=v*t Võnkesagedus: f=1/T (1 / võnkeperioodiga) 1. Liikumist, kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtalseks liikumiseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus II 2 KT teooria

SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? Stabiilne-, indiferentne- ja labiilne seisund. 13.2. Mis on stabiilne seisund? häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Koormuse kasv 13.6. Mis on nõtke? varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! Vardale mõjuv jõud, mille korral tekib nõtke 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? Nõtkepikkusest, EI korrutisest. 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge...

Tugevusõpetus ii
680 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha...

Füüsika
405 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Liikumine ja vastastikmõju

Tähis on F, ühik 1N 12. Milles väljendub keha inertsus? Inesrtsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg 13. Kui keha inertsus on suur, siis keha mass on... Raske 14. Mis on täisvõnge? Pendli liikumine amplituudasendist teise ja tagasi alguspunkti 15. Mis on võnkeperiood? Ajavahemik, mille jooksul sooritatakse täisevõnge 16. Mis on tasakaaluasend ? Pendli asend, kus pendel seisab paigal 17. Mis on amplituudasend? Asend, mil pendli koormis pöördub tagasi. 18. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? Füüsikaline suurus, mis võrdub teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.Tähis v,mõõtühik 1 m/s, 1 km/h jne. 19. Võrdle sirg- ja kõverjoonelist liikmist Ühe trajektoor on sirge, teise oma pole 20. Mida nimetatakse trajektooriks? Joon, mida mööda liikub keha punkt 21...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Hüdrogaasimehaanika kordamisküsimused eksamiks vastustega

Mida uurib hüdromehaanika? Hüdromehaanika on teadus, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi ning vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisum...

Hüdrogaasimehaanika
176 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun