kas sisetööde või niiskuskindla vineeriga. Kuna niiskuskindlus iseloomustab ainult liimi ja vineeri valmistamiseks kasutatav spoon säilitab kõik puidule iseloomulikud omadused, tuleb sellise vineeri välistingimustes kasutamisel lähtuda samadest viimistlusreeglitest kui puidugi puhul, pöörates erilist tähelepanu servade katmisele. Puitlaastplaat Puitlaastplaate toodetakse väikeste puidulaastude kokku liimimise teel ja paksuse ulatuses ei ole tegemist homogeense materjaliga. Et pinda saaks lihvida võimalikult siledaks (oluline pinnakatete nagu laminaat või spoon peale liimimisel), on kõige peenemad osakesed pinnakihtides. Seespool on osakesed suuremad, eriti kiu pikkuselt, see annab plaadile vajaliku tugevuse. Seda asjaolu tuleb arvestada puitlaastplaadi õhemaks lihvimisel, kui teha seda ainult ühelt poolt, võib plaat kõveraks tõmbuda. Puitlaastplaatide põhiline kasutaja on mööblitööstus, ehituses kasutatakse neid peamiselt aluspõrandate valmistamiseks.
mehhaaniline töö kas masina või inimese. Lisada võib ka oskused. 2. Vee osa puhastusprotsessis. Lahjendada puhastusainet vajaliku tasemeni, niisutada ja leotada mustust, transportida mustust, loputada pindadelt mustuse ja puhastusainete jäägid, teha mehaanilist tööd, lahustada mustust. 3. Vee pindpinevus ja vee karedus, kuidas need vee omadused raskendavad puhastusprotsessi? Kõrge pindpinevusega vesi ei märga pinda ega tungi pinnas olevasse mikroõõnsustesse. Järelikult ei saa vesi ka pinda puhastada. Kare vesi tekitab keedunõudele katlakivi, pindadel kuivades jätab selline vesi hallid jäljed. Kareda veega piirkondades vajatakse märgade ruumide puhastamisel setete eemaldamiseks happelisi puhastusaineid. 4. Mustuse eemaldamine lahustuvuse järgi. Vees lahustuv mustus – sellist mustust on kerge veega niisutatud mikrokiudlapiga eemaldad.
V = Sp h Sp = r2 P = 2 r Püramiid ja koonus P = na nar Sp = 2 Pm Sk = 2 St = S k + S p 1 V = Sp h 3 Sp = r 2 P = 2 r Kera Keraks nimetatakse keha, mis tekib poolringi pöörlemisel ümber oma diameetri Kera piiravat pinda nimetatakse sfääriks R Pindala Ruumala 4 S = 4 R 2 V = R 3h 3 Kera lõiked Kera iga tasapinnaline lõige on ring suurring- jagab kera kaheks poolkeraks Lõiketasand läbib kera väikering diameetrit
Ilma rakkudeta elu ei ole. 2. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa. Organismid saavad kasvada ja areneda ainult seetõttu, et rakud jagunevad. 3. Rakul on olemas kõik elu tunnused 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Vastus: Ainete transport tema sees jääks pikkade vahemaade tõttu liiga aeglaseks. Mida suurem on rakk, seda suurem on tema ruumala ja pinda katva membraani suhe. Seetõttu ei toimuks suure raku ainevahetus läbi raku pinda katva membraani piisava intensiivsusega. 3. Millest sõltub rakkude kuju? Vastus: Rakkude kuju sõltub sellest, mis koesse nad kuuluvad 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? Vastus: Rakke uuritakse mikroskoobiga. Teadus, mis uurib rakke on rakubioloogia. Kasutatakse valgusmikroskoopi, elektronmikroskoopija klaasläätsi. 5. Epiteelkudede tunnused. Vastus: Rakud paiknevad tihedalt
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL
Puhastamine. Teema 2-Pinnad 1 Kordamisküsimused Kordamisküsimused Lakitud puitpinnad 1. Loetle kohti, kus kasutatakse lakitud puitpindu. Kastutakse lae, seinad, mööbel, akanaraamid. 2. Kuidas puhastad lakitud puitpindu? Igapäevasel hooldusel pinda puhastatakse õrnniiske või niiske lapi ja neutraalse puhastusaine lahusega. Suurpuhastusel puhastatakse pinda nõrga leeliselise pesulahusega ja pehme harjaga. Loputatakse ja kuivatatakse. Plekkide eemaldamiseks võib kasutada lahustit sisaldavaid vahendeid või mööbli puhastamiseks ettenähtud mööblivaha. Puhastada ühtlaste, järjepidevate tõmmetega, sest ebaühtlane töö põhjustab ebaühtlase läike. Lakitud mööblit hooldatakse mööblivahaga. 3. Mis kahjustab lakitud puitpindu? Lakitud pinda kahjustavad leeliselised ja happelised puhastusained
Elerin Ehte ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 1. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog sõltub nurgast magnetvälja suuna ja juhtmekeeru pinna normaali vahel. Valem: =BS cos Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. 2. FARADAY KATSED Faraday hakkas oma katsetusi tegema, siis kui ei leidnud raamatust
1. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. 2. Pööriselektrivälja omadused. Pööriselektriväli elektriväli, mille jõujooned pöörised, väli tekib magnetvälja muutumisel. Väli ei ole vahetult seotud laengutega Jõujooned on kinnised kõverad Jõujoonte suund ühtib induktsioonivoolu suunaga A=E 3. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. = B S cos [Wb] magnetvoog
Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsioonivoolu magnetväli vastupidise suunaga välisele väljale *nõrgeneva magnetvälja korral on induktsioonivoolu magnetväli samasuunaline väliseväljaga 3.Magnetvoog *magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju magnetvälja jõujooni läbib mingit magnetväljas olevat pinda *pinda läbiv magnetvoog sõltub: 1)magnetvälja magnetinduktsioonist B (T) 2)pinna suurusest S (M2) 3)nurgast pinnanormaali ja B vahel Beeta *magnetvoog arvutatakse järgmisest valemist ...=BScos... *magnetvoo tähtis on .... Ja mõõtühik veeber (Wb) *1Wb on magnetvoog läbi 1 m2 suuruse pinna siis kui see pind paikneb risti jõujoontega magnetväljas mille induktsioon on 1T *pinda läbiv magnetvoog on maksimaalne, kui pind on risti
1. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Elektrivälja tekkimine muutuva magnetvälja toimel. 2. Mis on pööriselektriväli? Tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised kõverjooned ehk pöörised. Elektriväli, mille tekitab pöörlev magnetväli. 3. Mis on induktsioonvoolu tekkimise põhitingimus? Milline jõud on selle põhjustajaks? Tööd teevad need samad jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas, ehk elektrivälja ja magnetvälja koosmõju
.6 Nõuanded……………………………………………………………………………...7 Kasutatud allikad……………………………………………………………………...8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse,
Eeltöö Õpilane : Tarmo Ungur Juhendaja : Valdur Leppik Tartu 2014 Leotamine Ära kanna leotusainet liiga soojale pinnale, sest see kuivab kiiresti ära. Vajadusel jahuta pinda jaheda veega. Leotusaine peale kandmist alusta määrdunumatest kohtadest (veljed, auto alumine osa) ja jätka puhtamatel kohtadel. Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Kanna leotusainet ka uste vahedesse. Vajadusel lase leotusainel mõni minut mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks. Talvist leotusainet maha loputades liigu alt ülespoole! Jälgi, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind, et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks (külmas
Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber
energia suurem, põrkumisel aeglasemate osakestega toimub nende energia suurenemine. Järeldus : gaasis soojusjuhtivusel toimub energia ülekandumine põrkel osakeselt osakesele. Võrrand: Pindpinevus. Def: pindpinevuseks nim.vedeliku omadust kokku tõmbuda ja omandada minimaalne pindala. Def: pindpinevusjõuks nim jõudu, millega kokku tõmbunud vedelik mõjutab teda ümbritsevaid kehi. See jõud mõjub risti pinda piirava piirjoone pikkusühikuga ja vedeliku pinna suhtes puutuja sihiliselt. Pindpinevustegur: Def: pindpinevustegur on füüsik. Suurus, mida mõõdetakse pinda piirava piirjoone ogale pikkusühikule mõjuva pindpinevusjõuga. Valemid: Kapillaarsus. On vedeliku märgamisega seotud nähtus. Kapillaarideks nim. Väga väikese diameetriga torukesi. a) pinda märgav vedelik. Märgav vedelik tõuseb kapillaaris anumas oleva vedeliku pinnast kõrgemale
Hajus valgus - See on valgus, mille levimisel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine - Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus pärast peegeldumist levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Peegelpind ja mattpind - Peegelpind on täiesti sile. Peegelpinnast peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnal on väikesed konarused- Mattpind peegeldab valgust hajusalt. Valge, must ja hall pind - Keha pinda, millelet peegeldub pinnale langevast valgusest vähemalt 95%, loetakse valgeks. Keha pinda, millelet peegeldub pinnale langevast valgusest alla 5% loetakse mustaks. Keha pinda , millele peegeldub pinnale langevast valgusest 5% - 95%, loetakse halliks. Vari - Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda,mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse, piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt.
*pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa *pöördpinna meriadiaan(moodustaja)-pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. *N: pöördellipsoid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. Joopinnad *Joonpinnaks nim sellist pinda, mida saab tekitada sirgjoone liikumisega. *Sirgjoone liikumisvabadust piiratakse harilikult sellega, et ta peab lõikama ühte või mitut paigalseisvat joont- juhtjoont. *Liigitatakse laotuvateks ja mittelaotuvateks joonpindadeks. *Pinda, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel ilma pinna kavaliteeti muutmata nim laotuvaks ehk tasanduvaks pinnaks (kooniline pind, silindriline pind ja puutujatepind).
Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda. Nii välditakse
staabeldatud pöögist pindade lakkimiseks. TÖÖVAHENDITE PUHASTAMINE Töövahenditelt eemaldada liigne lakk ja pesta veega puhtaks kohe peale lakkimist. PINDADE HOOLDAMINE Pinda võib puhastada peale 2 nädala möödumist lakkimisest või värvimisest. Pindade puhastamiseks kasutada veega või neutraalse (pH 6-8) puhastusaine lahusega niisutatud pesulappi või -moppi. Lahuse valmistamisel järgida selle tootja antud soovitusi. Peale lakkimist või värvimist ei tohi pinda tugevasti koormata, sest toode saavutab oma lõpliku kõvaduse ja kulumiskindluse umbes 2 nädala jooksul normaaltingimustes. Kui pinda on vaja varasemalt puhastada, tuleb seda teha ettevaatlikult, kasutades veega niisutatud pesulappi või -moppi. TOOTEOHUTUS EÜ LOÜ (VOC) sisalduse piirväärtus (alaliik A/i) 140 g/l. Maksimaalne LOÜ sisaldus kasutusvalmis lakis on 140 g/l. KESKKONNAOHUTUS JA JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE Käitlejal kahjutustada jäätmed piirkondliku jäätmekäitluse
induktsiooniga ja pinna suuruse korrutisegal. ÜHIK- Wb(veeber); tähis =B*s*cos s=pindala m2; B=magnetiline induktsioon (T); =nurk ja pinna ristsirge vahel 2)Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda (Lenzi reegel)?- Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 3)Mis on elektromagnetiline induktsioon?- nähtus, mis seisneb elektrivoolu tekkimises suletud juhis, kui juhiga piiratud pinda läbib muutuv magnetvoog. 4)eneseinduktsioon- nähtus, kus voolutugevuse muutusega kaasnev magnetvoo muutus põhjustab induktsiooni emj. juhtmes endas. Lenzi reegli kohaselt, kui: *VOOL JUHIS KASVAB=eneseinduktsioon takistab seda kasvu ehk vool ei saavuta vooluringi sulgemisel oma püsivat väärtust kohe *SAAVUTAB PÜSIVA VÄÄRTUSE=lõppeb magnetvoo muutumine ehk i=0 *VOOLUKATKEMISEL=eneseinduktsioon püüab voolu alal hoida, selletõttu ei katke vool vooluallika väljalülitamisel kohe.
.........................9 6. Materjal .........................................................................................................10 Sissejuhatus. Milleks autot üldse pesta ja hooldada? Vastuse sellele küsimusele saame järgnevatest peatükkidest, kus räägitakse auto peamistest hooldusvahenditest ja auto pesemise viisidest. 1. Auto välipesuks vajalikud vahendid. · Autosampoon võtab mustuse lahti ja eemaldab ohutult teetolmu ilma pinda kraapimata. Takistab korrosiooni ja oksüdatsiooni. · Poleerimisvahend kaitseb auto värvkatet ja täidab selle poore. Kaitseb läiget, sest fluoropolümeerid parandavad pinnakatte omadusi ja vastupidavust tagades täiendava kaitse kareda vee ja lindude väljaheidete eest. · Kiirvaha pihustada puhtale ja märjale autole ning kuivatada puhta lapiga. Peale kanda varjulises kohas. · Puhastusvaha puhastab ja kaitseb auto värvitud pindu ja kroompindu
selline mustus kiiresti eemaldada. Puitpinda kaitstakse lakkimise, õlitamise või värvimisega. Kui töötlemata ouitu on vahatatud või õlitatud, on seda hiljem lihtne korrata piisab põhjalikust pesemisest, kuivatamisest ja uuesti õlitamisest või vahatamisest. Tänapäeval on saadaval kaitseained ka lakitud puitpindadele. Nende kasutamisel tuleb meeles pidada teatud aspekte. Kohtades, kust lakk on ära kulunud, imendub nii mustus kui ka kaitseaine puitu. Kui lakki soovitakse lihvida ja pinda uuesti õlitada, siis peab veenduma, et puitu imendunud kaitseaine oleks täielikult eemaldunud. Vastasel juhul ei kinnitu õli antud kohtadele. Õlitatud puitpõrand võib suure kasutustiheduse korral kiiresti kaotada oma siidja läike. Seda saab taastada ning hooldusõlitamist edasi lükata, kasutades regulaarselt kuivpoleerimist. Pinda aitab taastada ka puiduhooldusaine kasutamine. Õlitamisel tuleb teada, millise ainega on pind eelnevalt töödeldud. Kasutatav õli peab olema
näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsioonivool- tekitab juhtme liikumine magnetväljas. Suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 5.Faraday katse kirjeldus- 6.elektromotoorjõud-on võrdne kõrvaljõudude tööga Ak ühikulise suurusega laengu ühekordel läbi viimisel kogu vooluringist. 7.magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. = BScosB 8.Faraday induktsiooniseadus-kasutades magnetvoo mõistet, võib kõigi Faraday katsete tulemuse üldistada kujul, mis näitab, et induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 9.Lenzi reegel- a) induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli kompenseeriks muutust, mis voolu põhjustab; b) induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele; 10
· Sellakiga viimistlemine · Lakkimine ja värvimine Sissejuhatus Järgnevalt on kirjutatud puidu viimistlusest ja viimistlemisel kasutavatest ainetest ja nende pealekandmisest ning nendele eelnevatele töödele. Puidu viimistlemine Peaaegu iga puidust eseme viimistlus on väga tähtis mis tahes viimistlusega oleks ka tegu, sest lõpp tulemus peab olema puhas ja ilus. Kui kvaliteetse värviga õnnestub peida väiksemaid ebatasasusi, siis lakkimisega halvasti töödeldud pinda ilusaks ei tee. Tavaliselt juba esimene lakikiht paljastab sellised defektid mida enne lakkimist jäid nähtamatuks ja ei tea ka kunagi kui hea materjal võib olla. Selleks ,et neid ebatasasusi peita siis selleks on palju materjale nagu näiteks puidukitt, sellakipulgad, pahtel ja vahapulgad ning on ka võimalik katta defektne koht spooniga või paigamasinaga paigata ning oksa aukude puhul kas pahteldada või korkida.
Elektromagnetiline induktsioon Elektormagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus. Pööriselekrtiväli on seotud magnetväljaga. Pööriselektrivälja jõukarakteristikuks on väljatugevus, energeetiliseks karakteristikuks induktsiooni elektromotoorjõud. Pööriselektrivälja kujund luuakse jõujoonte abil. Pööriselektrivälja jõujooned on kinnised
ülekoormus: kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemine (autojuhid kiirendusega liikudes) 8.Millise olemusega on hõõrdejõud,mis seda põhjustab?- olemus:- põhjustab: kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastastikmõju 9.Millal tekib seisuhõõrdejõud,liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud?- seisuhõõrdejõud: jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.- liughõõrdejõud: keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda.- veerehõõrdejõud: keha veereb mööda teise keha pinda. 10.Mida iseloomustab ja millest sõltub hõõrdetegur?- iseloomustab pinda- sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. 11.Nimeta deformatsiooni liigid-nihke-, painde-, surve-, tõmbe- ja väändedeformatsioon 12.Mis on jõud, elastsusjõud,elastsusjõu suund.- jõud: füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.- elastsusjõud: keha kuju muutumisel(deformeerumisel) tekkiv jõud- suund:
Pinnakattematerjalid TT-12 klaas Tihe, sile ja materjal Lihtne mustust eemaldada Kasutada veega niisutatud mikrokiust lappe Talub hästi happeid fajans Pesuruumide valamuid ja WCpotte Puhastamine on lihtne Pindade puhastamisel võib kasutada neutraalset, nõrgalt aluselist või aluselist puhastusainet ning niisket ja märga meetodit või pesemist Vajadusel kasutatakse desinfitseerivaid puhastusaineid, setete eemaldamiseks happelisi puhastusaineid Metallpinnad Ei talu karedaid töövahendeid ega abrasiivseid puhastusaineid. Erinevate metallpindade puhastamisel tuleb kasutada pehmeid pesuharjasid ja ainult pehmeid valgeid hõõrukiplaate Roostevaba teras Pinda puhastatakse rohke veega ja nõrgalt aluseliste või aluseliste puhastusainetega. Vask ja messing Kasutatakse hooldusaineid, mille puhul tuleb jälgida õiget kogust ja pinnad hoolikalt poleerida Pinda kahjustavad tugevad happed (lämmastikhape ja fosforhape)...
Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi.
Auto salongipesu. Tekstiil, plastik, puit Koostaja: Jaanus Akmentin Tekstiil · Puhasta pinnad tolmuimejaga! · Harja tekstiilpindu ning vaipasid! · Kanna keemilise pesu vahend pritsi abil pinnale! Tekstiil · hõõru tugeva svammi, või harjaga! Jälgi, et pinda topiliseks ei nühi! · Ära lase pinnal ära kuivada! (tee korraga vaid üht osa, näit. istet) Vajadusel niisuta vee või aine lahusega! Tekstiil · Loputa tekstiilipesumasinaga kasutades puhast vett. · Korda pritsimist ja imemist kuni pind on ainest puhasta! ( vähemalt 2-3 korda) Plastikpinnad · Puhasta plastikpinnad (armatuurlaud, uksepolstrid jne) puhastusvahu või vedeliku abil! Plastikpinnad
Elektromagnetism Kristiina Ojamets, 11a 1. Elektromagneetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris: kui kontuur liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog ; kontuur asetseb magnetväljas, mis muutub Elektromangeetilise induksiooni seaduseks on Faradi seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i = - t 2. Muutumatus magnetväljas liikuvas juhis tekitab voolu Lorentzi jõud, mis paneb elektronid liikuma. Lorentzi ül. on küsimus 15 all 3. Muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis, kuna muutumatu magnetväljata ja liikumatu juhtmeta ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud
Töö etapp 1 Detail kinnitatakse kolmepakilisse isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei- ja otstreitera. Tera olgu valmistatud volframmonokabriidist WC, mis suure tugevuse ja plastusega. Samuti suure elastsusega, seega ei vaja tera pidevat teritamist. Sisetreiteraga töödeldakse detaili sisepinda 5 (Ø 40 ; H29) ja 6 (H10). Pinna 6 töötlemiseks on vaja treitera suruda alla ning treida 4mm süvend sama treiteraga, milleg pinda 5 töödeldi. Otsteraga töödeldakse pinda 2 (Ø62 ; H14). Töö etapp 2 Detail paigaldatakse ümber treipingis ning kinnitakse jälle isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei-, ots- ja välistreitera. Sisetreiteraga töödeldakse pinda 3(Ø40 ; H32). Otspinda 8 (Ø86; H10) ja välispinda 1 (Ø62 ; H10) töödeldakse otstreiteraga ja astmeteraga. Töö etapp 3 Detail kinnitatakse puurpinki. Puuritera ISO 513 järgi kasutatakse P10 kõvasulamit WC, sest detailile on vaja puurida keere M6. Töö etapp 4
Mustuse olemus Mustus Mustus on pinnal esinev aine või ainete segu, mis: Vähendab või takistab pinna kasutamist Kahjustab pinda On ebaesteetiline Kahjustab tervist Mõjutab inimese elu Mustuse jagunemine: Mustuse jagunemine: · Pinnale kinnitumise järgi (määrab Keemilise koostise järgi (oleneb puhastusaine
potentsiaalne. Dünamo: magnet, mille küljes on mähised, on võlli abil ühendatud rulliga. Mähised on omakorda ühendatu klemmiga. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes tekib elektromotoorjõud. Faraday katsed: 1. Voolutugevus mähises muutub magneti asukoha muutudes. 2. 3. Induktsioonivool tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Magnetvoog näitab suutlikkust läbida vaadeldavat pinda (pinda läbivate jõujoonte arvu). Faraday induktsiooniseadus näitab, et elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. i = k( /t) Lenzi reegel: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele Induktsiooniseaduste rakendusi: 1.Pöörivoolude tekkega kaasnev pidurdusefekt võimaldab summutada metallkehade võnkumisi. 2
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2. Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Töö selgitus Kõvadus on materjali võime vastu panna...
Kõrvaljõudude tööd. Elektromagnetilise induktsiooni korral on kõrvaljõududeks need meh.jõud, mis panevad juhtme magnetväljas liikuma, nende toimel liigub laeng läbi kogu vooluringi. Tekkinud emj.nimetatakse induktsioonielektromotoorjõuks, seda võib määratleda kui pinget, mis tekib juhtmelõigu otstele, kui ta liigub magnetväljas ja tarbija puudub. Magnetvoog-näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda, selle piunna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas, piltlikult öeldes näitab magnetvoog pinda läbivate jõujoonte arvu.Mõõtühik veeber Wb.Tähis Pinnanormaal-pinna ristsirge 1 veebri def: 1 veeber on magnetvoog, mis läbib ühe ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla Faraday induktsiooniseadus- induktsiooni emj. On võrdeline magnetvoo muutumnise kiirusega
näha puidus läbipaistval viimistlusel korgitud pindu) Viimistlemisele kuuluvail vineeritud pindadel ei tohi esineda lahtisi kohti, pragusid, vuukide laialinihkumist, liimi läbitungimist, muljutusi ja kriimusid Viimistlemisele minevad pinnad peavad olema siledad, sest isegi mikromeetrise suurusega ebatasasused on läikiva viimistluse korral nähtavad (viimistletud võivad olla ka saetud, tahutud pinnad) Käsitsi silutakse viimistletavat pinda poolpikkhöövli, siluhöövli, kaaplehe või abrasiivmaterjaliga Masintöötlemisel lihvitakse pindu mitmesugustel lihvseadmetel vastavalt vajadusele ja otstarbele Lihvitakse pikikiudu (äärmisel juhul eelnev peenlihvimine võib toimuda ka ristikiudu karvkiulisuse eemaldamiseks ja karestamise vajadusel). Viimistluseettevalmistamine Viimistluseettevalmistamises teostatakse järgmisi operatsioone: Enne pinna peitsimist tuleb kiud mahalihvida
Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. Seisuhõõrdumine Kui inimene kõnnib, siis on edasiviivaks jõuks hõõrdejõud. Et tald teekatte suhtes ei liigu, on siin tegemist just seisuhõõrdumisega. Ka see jõud, mis annab rihmülekande korral liikumise ühelt rattalt teisele üle, on seisuhõõrdejõud rihmarataste ja rihma vahel. Teiseks on olukord, kus keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. Liugehõõrdumise korral on hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Liugehõõrdumine Jõu suurus sõltub kokkupuutuvate pindade omadustest ning pindu kokku suruva jõu suurusest. Vastu mingit pinda surumisel mõjub kehale rõhumisjõuga võrdne vastassuunaline toereaktsioon N. Mõõtmised näitavad, et liugehõõrdejõud on
Uue maailma serval P�rnu mnt. viadukti all asub betoon sammastega t�idetud ruum-ala, kus kunagi enne Tehnika tn. pikendust asus parkla, mis t�na seisab t�hja kruusaplatsina, mille elutegevus j��b ainult selle k�rvale j��va nafta putka piiridesse. V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda iga �ks, iga kell, iga ilmaga sooviga midagi luua. Olgu see siis kunstik, kes
· Saab ühendada erinevaid materjale · Saab ühendada suure pinnaga materjale · Tööprotsess lihtne · Suhteliselt odav · Kiire Liimühenduse puudused · Kõiki materjale pole võimalik hästi liimida · Tundlikud kõrge temperatuuri suhtes · Tundlikud lahustite suhtes · Vananevad valguse ja õhu toimel Kuidas saada korralikku liimühendust ? · Liim peab nakkuma liimitava pinnaga - hüdrofiilne pind - vesi märgab pinda näiteks: puit, metall, klaas - hüdrofoobne pind - vesi ei märga pinda näiteks: plastmassid · Liimitav pind peab olema õli- ja rasvavaba · Liimitav pind sile, mitte poleeritud Kas juba liimid? Vara veel! Liimide liigid Pöörduvad liimid Pöördumatud liimid Spetsiaalliimid Pöörduvad liimid · Liimiva aine lahus mõnes lahustis · Liim kõveneb sest et lahusti aurab ära - kliister - kondiliim - kummiliim - Moment - PS liim http://www
vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke kehamolekulide vahel
seebikiviga · Ei pese hästi karedas vees ja merevees · Pesevad hästi soojas vees · Ei saasta loodust mikroorganismid lagundavad seepi · Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=910) Värvid ja liimid Argielus läheb sageli tarvis värve ja liime. Mõlemad on tarbekeemia tooted ja neil on palju ühiseid jooni: · on polümeerid · on algul vedelad ja kasutamise käigus kõvastuvad · nakkuvad tugevasti pinnaga, millele neid kantakse Värv kaitseb pinda välismõjude eest ja muudab pinna ilusamaks, lim liidab omavahel kaks pinda. Läbipaistvat heledat värvi nimetatakse lakiks. Lakile värvainet lisades saame emaili. Värvid ja liimid võivad olla termoplastse polümeeri lahused sobivas lahustis. Kui lahusti ära aurab, jääb järele üsna tugev polümeerikiht. Selliste värvide ja liimidega on lihtne töötada. Ravimid, taimekaitse ja putukatõrjevahendid Ravimid Ravim on igasugune aine või ainete
Rp- tinglik voolavuspiir (2) 8) Kuna tõmbeteimil väheneb koormamise käigus teimiku ristlõikepindala, siis tugevuspiiri Rm väärtused ei kajasta tegelike pingeid. Plastsete materjalide korral võib Rm vaadelda kui vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile. 9) 10) Löögisitkuse näitajaks on purustamiseks kulunud töö dzaulides 11) Külmhaprus- materjali hapruse suurenemine (sitkuse vähenemine) madalal temp 12) T50- temp, mille juures purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda T90- temp, mille juures purunemispildis on vähemalt 90% kiulist pinda 13) 14) KU- U-soonega teimiku purustustöö; KV- V-soonega teimiku purustustöö 15) Brinelli meetodil kasutatakse kõvasulamkuuli või karastatud teraskuuli läbimõõduga 10;5;2,5;1mm ja jõudu 9,8.....29430N 16) Katsekeha läbimõõt t ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus 17) Katsetusjõud valitakse arvestusega, et jälje läbimõõt oleks vahemikus (0,24...0,6) D.
Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda. Nii välditakse
AM07 Pindade värvimine Tööde planeerimine peab algama mahu kindlaksmääramisest. Kvaliteetne lõpptulemus eeldab pinna hoolikat ettevalmistust. Siin etapis liigselt kokku hoitud aeg või raha võib hiljem halvasti kätte maksta. Iga pind vajab eeltöid, erinevus peitub vaid tööde mahus. Alustada tuleks pinna puhastamisest. Töövahendiks kindlasti puhas vesi ning pesuhari. Vajadusel ka kraabits või pahtlilabidas lahtise värvi eemaldamiseks. Kui tegemist on rasvase või pinda sisse imendunud mustusega tuleks kasutada pesuvahendit Lavatio. Lavatio eemaldab mustuse ning ka samal ajal matistab ja pehmendab vana alusvärvi, kergendades sellega pinna lihvimist ning parandades uue värvikihi naket aluspinnaga. Kergelt määrdunud pinna puhastamiseks kasutada Lavatio 5%-list lahust veega (1 osa Lavatio't segada 19 osa veega), tugevasti määrdunud pinna puhastamiseks kasutada 10%-list lahust. Valmis segu kanda pinnale
ELEKTROMAGNETISM 11.a Triin Rannak 1. Elektromagnetilise induktsiooni olemus + valem - nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus. Elektomagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. 2. Mis tekitab voolu muutumatus magnetväljas liikuvas juhis? Lorenzi jõud. 3. Miks muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis?
Vajadusel hõõruge spetsiaalse putukasvammiga. Vajadusel puhastage velgesid eraldi talvise leotuse, puhastuslahusti või kangema suvise leotusega või veljehappega kasutades veljepintslit ja veljeharja. Uksevahesid loputage pesuriga suunates joa salongi poolt välja poole. Pesemine Shampoonilahust tehke valmis vaid 1 auto jagu. Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ning ei kahjusta auto pinda. Peske svammiga oma süsteemi järgi näiteks 1 uks korraga. Tuleb jälgida, et kõik pinnad saaksid pestud. Loputage hoolikalt ka tihendivahesid, iluliistu aluseid pragusid. Kuivatusvaha Kanda pinnale vaid vähene hulk kuivatusvaha segu. Liigne aine jääb vahutama ning ei anna paremat tulemust. Kuivatusvaha loputage madala survega veega, võimaluse korral otse voolikust. Tuleb vältida vee tolmu, nii
Räägin täpsemalt mustusest, kuidas neid liigitada ja milliseid mustuseid esineb. Juttu tuleb ka puitpindadest ja nende õlitamisest. 3 Merilin Jürine Köögis kasutavate pinnakattematerjalide puhastamine ja hooldamine MUSTUS Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, on ebaesteetiline ning häiriv ja kahjustab pinda. Mustus võib leiduda ka õhus, mis muidugi võib ohustada ja häirida ruumis viibivaid inimesi. Mustust võib liigitada: · Keemilise koostise järgi · Orgaaniline mustus · Pinnale kinnistuv mustus · Koostis mustus · Veeslahustuv mustus KEEMILISE KOOSTISEGA MUSTUS Mineraalne mustus-liiv, pori, paberitükid, kilejäätmed, vedelikud, puidukillud jmt ORGAANILINE MUSTUS Mikroorganismid, bakterid, mikroseened, rasvained, veri jmt
(maksimaalse heleduse saavutab vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Kui inimene oleks Veenusel, siis rõhk oleks seal sama nagu ta oleks maal mere sügavuses. Veenus on kuumim planeet päikesesüsteemis ( 462 kraadi) ja seal toimub ka kasvuhoone effekt . Arvatakse, et Veenus oli kunagi paradiis veekogude ja metsadega. Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani MARSS Nimi tuleb Rooma sõjajumala järgi. Marsi ja Maa ja maa mass on sama Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi. Selle nimi on Olympus Mons ja kõrgus on 21km and diameeter 600km . Mäe otsas asub vulkaan. 39 missioonist on Marsile edukad olnud ainult 16 tükki. Marsil on kõige rohkem liivatorme ja need võivad kesta kuid. Enamik pinda on punakas kivikõrb.
Staatikaks nim. mehaanika osa, milles antakse üldine õpetus jõududest ja uuritakse jõudude mõju all olevate materjaalsete kehade tasakaalutingimusi. Tasakaalu all mõistetakse keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kuju ja suurus jääb alati muutumatuks. Kehale rakendatud jõuks nim. mingi teise keha sellist mõju, mis on võimeline muutma antud keha paigalseisu või liikumist. Jõusüsteemi resultandiks nim. ühte jõudu, mille mõju on samasugune nagu kogu jõu süsteemil. Keha, mille liikumist ruumis takistavad mingid teised teda kinnistavad või puutuvad kehad nim seotuks. Sidemereaktsiooniks nim. jõudu, millega mõjub antud kehale see keha, mis moodustab sideme. Aktiivseks jõududeks nim. neid jõude, mis püüavad panna keha liikuma. Koonduvaiks nim. jõude, mille müjusirged lõikavad ühes punktis. Jõu projektsiooniks nim. jõu alguse ja lõpu projektsioonide vahelise lõigu piikust, võetud vastava märgina. Suurus...
1. Selgita mõisteid: kohesioonijõud-jõud aine ja osakeste vahel vedelikes (Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud.) adhesioonijõud-vedeliku osakeste ja pinna osakeste vaheline jõud (seisuhõõrdumine, kleepumine ja tahkiste märgumine.) 2. Kuidas tekib pindpinevusjõud? Anna lühike selgitus. Tekib seetõttu, et vedelik käitub nii, nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega ning seetõttu üritab ta oma pinda alati muuta minimaalseks. 3. Miks on vihmapiisk alati kerakujuline? Mõjuvad kohesioon ja pindpinevus ning kera pind on minimaalne. 4. Mida iseloomustab pindpinevustegur? Näitab kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. 5. Milline seos on pinnaenergia ja pindpinevusjõu vahel? Pindpinevusjõu tööenergia allikaks on vedeliku pinnaenergia. 6. Mis on märgamine
· mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Induktsiooni emj. tekkimist juhis selles juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu nimetatakse eneseinduktsiooniks. Induktiivsus on juhti iseloomustav füüsikaline suurus, mis sõltub juhi mõõtmetest ja kujust.