Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"trajektor" - 10 õppematerjali

trajektor –  joon, mida mõõda keha liigub Ühtlane liikumine – kui keha läbib võrdsetel ajahetkedel võrdse teepikkuse Mitte ühtlane liikumine – kui keha läbib võrdsetes ajahetkedes erinevad teepikkused(vms)
thumbnail
2
rtf

Loodusõpetus - Kehade liikumine

Loodusõpetus 7.klass Kehade liikumine Mõisted. 1.nähtus-on kehaga toimiv muutus. 2.muutumine-on keha või kehade mingi omaduse väärtuse suurenemine või vähenemine,nt päikese käes muutub keha soojemaks. 3.kiirus-on füüsikaline suurus,näitab ajaühikus läbitud teepikkust,mõõtühik on üks meeter sekundis. 4.kulgliikumine-on liikumine,kus keha kõik punktid kujundavad ühesuguseid ja ühepikkusi trajektoore. 5.mehaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kalade suhtes. 6.pöörlemine-on liikumine,kus keha kõik punktid liiguvad ringjoonel. 7.ringliikumine-on liikumine,kus keha liigub ringjoonel. 8.sirgjooneline liikumine-on liikumine,kus liikuva keha trajektor on sirgjoon. 9.spidomeeter-on mõõteriist kiiruse ja läbitud tee pikkuse mõõtmiseks. 10.teepikkus-on füüsikaline suurus,mõõdetakse piki trajektoori liikumise algpunktist lõpppunktini.Mõõtühik 1m....

Loodus → Loodusõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kiirendus

Füüsika kordamine Mõisted: Liikumine ­ keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul Punktmass ­ keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektor ­ joon, mida mõõda keha liigub Ühtlane liikumine ­ kui keha läbib võrdsetel ajahetkedel võrdse teepikkuse Mitte ühtlane liikumine ­ kui keha läbib võrdsetes ajahetkedes erinevad teepikkused(vms) Kiirus ­ näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Taustkeha ­ keha, mille suhtes kirjeldatakse teise keha asukohta Taustsüsteem ­ moodustub taustkehast, kordinaadistikust ning ajamõõtmise süsteemist Suhteline liikumine ­ keha võib ühe keha suhtes liikuda, ning teise suhtes seista Nihe ­ kaugus algpunktist linnulennult Teepikkus ­ läbitud tee pikkus(mõõda trajektori) Vaba langemine ­ Kehade kukkumine, kus puudub õhutakistus(vaakum) Valemid: V ­ kiirus (1m/1s) s ­ teepikkus (1m) t ­ aeg (1s) a ­ kiirendus (1m/1s2) Vo ­ algkiirus (1m/1s) V...

Füüsika → Füüsika
50 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika- tihedus ja liikumine

Füüsika- tihedus ja liikumine 1.Selgita mõsted a) Tihedus - on füüsikaline suurusm , mis võrdub keha massi ja ruumala jagatisega b) Trajektor - keha tee pikkus , mida ta läbib teatud aja jooksul c) Sagedus ­ täisvõngete arv , mille ese sooritab sekundite jooksul d) Amplituud ­ pendli amplituud asendi kaugus tasakaaluasendist e) Jõud ­ on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tegevust 2.Teisenda a) 0,016mruut = 160cmruut b) 200cmkuup= 0,2 dmkuup c) 0.007kg = 7 g 3. ÜLESANNE!!!!! 4. ÜLESANNE!!!!! 5. V: klassitahvel liigub sama kiiresti kui maa. 6

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Loodusõpetuse ülemineku eksam

koostist. Indeks on arv, mis näitab (keemilise elemendi) aatomite arvu molekulis. Üks veemolekul (H 2 O) koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist.Kui arv on valemi ees siis see näitab mitu molekuli on aines , sea nim. Kordajaks.(5H2 ­viis vesiniku molekuli).Struktuuri valem näitab aine ehitust ehk näitab kuidas on aatomid omavahel seotud molekulid. · Mehaaniline liikumine Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teise suhtes. Trajektor on joon mida mööda keha liigub. Kui keha muudab kiirust oma liikumise ajal siis on tegu mitteühtlase liikumisega , kui keha oma kiirust ei muuda siis on tegu ühtlase liikumisega · Kiirus Kiirus = teepikkus / aeg V= s/t V=kiirus s=teepikkus t=aeg t=s/V s=V*t Kiirus näitab kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. Mitteühtlase kiiruse iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust. Keskmine kiirus näitab, kui suure

Loodus → Loodusõpetus
91 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Kujutav geomeetria eksam (teooria) II osa

* 8 N A C 0 73. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsloon, kui on antud ellipsi ~ 74. Skitseerige ellipsi liihisk5ver rlngikaartest, kui on antud ellipsi teljed. * 01 75. Kuidas tekib silindriline kruvljoon? * Silindrlline kruvijoon on poordsllin drl moodustajat mooda Ohtlaseit liikuva punkti trajektor, kui silinder poorleb uhtlaselt umber oma telje 76. Skitseerige vasakukaelise kruvijoone kaksvaade. * t A 77. Mis on kruvijoone samm (keerd)? * Kruvljoone 05a, mis vastab punkti OheletaispoordeleOmberkruvijoone telje, nim. kruvljoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nlm. kruvijoone sammuks 78. Milliste parameetritegaon maaratud sllindriline kruvijoon? * Raadius(r), samm (h), kaellsus (vasaku- voi paremakaeline) 79

Matemaatika → Kujutav geomeetria
442 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Joonestamise kordamisküsimused 30-79

Teist järku paralleelprojektsiooniks on samanimeline teist järku joon (s.t. ellips projekteerub ellipsiks). 50. Nimetage kõik teist järku jooned. ellips; hüperbool; parabool. 51. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 52. Skitseerige ellipsi lähiskõver ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed. 53. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 54. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördeleümber kruvijoone telje, nim. kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust (s.o. keeru kõrgust), nim. kruvijoone sammuks (h). 55. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius (r), samm (h), käelisus (vasaku- või paremakäeline). 56. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast?

Insenerigraafika → Tehniline graafika
49 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Huvitavaid katseid/fakte füüsikast

kaheteistkümmendsüsteem. Päev ja öö kestsid kumbki 12 tundi. Tund jagasti 60 minutiks, minut omakorda 60 sekundiks. Meid ümbritsevad kehad on mitmesuguses liikumises. Autod sõidavad, tuul puhub, jõed voolab vesi, lind lendab jpm. Igas nähtuses muutub keha või kehaosa asukoht teiste kehade suhtes. Asukoha muutumine teiste kehade suhtes on mehhaanilise liikumise tunnus. Selle kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid : trajektor, teepikkus, aeg, kiirus. Miks aga muutub kehade kiirus? Iseenesest kehad just küll ei liigu ning liikuvad kehad jäävad lõpuks ikkagi seisma. Aga miks? Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. Keha kiirus muutub, kui kehale mõjub mõni teine keha. Vastastikmõju tulemusena muutub vastastikmõjus olevate kehade kiirus. Kehade vastastikmõju tõttu muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikse massiga keha kiirus. Jõud,

Füüsika → Füüsika
86 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Kujutava geomeetria kordamisküsimused

(kaasdiameetrid). Joonestame ümber keskpunkti ringid raadiustega a ja b, valime suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti. 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd) ? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje(silindri telg) nim kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust(s.o keeru kõrgust)nim kruvijoone sammuks. 45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on määratud kolme parameetriga:

Energeetika → Kujutav geomeetria
8 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Füüsika

-) Liikumine on pidev ajas ja ruumis. -) Liikumine on suhteline. Liikumist kirjeldavate suuruste väärtused sõltuvad taussüsteemist. b * Punktmass ­ selline keha, millel mõõtmeid pole, aga tal on mass. * Trajektoor ­ joon, mida mööda keha liigub. * Teepikkus ­ vahemaa, mida keha läbib liikudes punktist a, punkti b. a nihe * Nihe ­ alguskohast mööda sirgjoont mõõdetav kaugus. -) sirgjooneline liikumine ­ liikumine, kui trajektor on sirge. -) kõverjooneline liikumine ­ liikumine, kui trajektor ei ole sirge. -) ringjooneline liikumine ­ kõverjoonelise liikumise erijuht, kui liikumine toimub ringiratast. * Taustkeha ­ keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti. * Vastastikmõju ­ nähtus, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Kehada vastastikmõju tulemusena muutub kehade kuju või liikumine (kiirus, suund).

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Kujutava geomeetria eksami teooria

72) Skitseerige ellipsi punkti P 73) Skitseerige ellipsi punkti P 74) Skitseerige ellipsi lähiskõver konstruktsioon, kui on antud ellipsi konstruktsioon, kui on antud ellipsi ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed. kaasdiameetrid. teljed. 75) Kuidas tekib silindriline kruvijoon? See on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 76) Skitseerige vasakukäelise kruvijoone kaksvaade. 77) Mis on kruvijoone keerd/samm? a) keerd ­ kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje b) samm ­ keeru otspunktide vahelist kaugus 78) Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius r, samm h ja käelisus (vasaku- või paremakäeline). 79) Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus l sammu h ja diameetri d kaudu?

Matemaatika → Kujutav geomeetria
497 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun