November Detsember Jaanuar Veebruar Märts 1kWh KM Algnäit Optimaalne kulu Kuu nimetused Kokkuhoid Aprill Err:522 Elektriarvestus Mai Err:522 Juuni Err:522 12,00 Juuli Err:522 10,00 August Err:522 S 8,00 September Err:522 u Oktoober Err:522 m 6,00
suured ning kaitse ei peaks sellisele voolutugevusele vastu. c)) Mida näitab nimivõimsus? Nimivõimsus näitab elektriseadme võimsust nimipingel. d)Missugusele nimipingele peavad ostetavad elektritarvitid vastama? Need peavad vastama juhani poolt mõõdetud pingele, ehk 230voldile. g) Missugust juhtide ühendusviisi kasutatakse suvemajas? Juhtide rööpühendust. e)Kui palju peab Juhan maksma külmkapi kasutamise eest ööpäevas, kui 1kWh elektrienergia hinnaks arvestada 1,5 krooni? t=24h 1kwh 1,5kr N = 200w __ hind? A=N*t A= 20w * 24h = 4800wh = 4.8kw 1kwh 3 600 000J Siis 4,8kwh on 4,8 * 1,5 = 7.2kr
1 1 1 = + Rkogu R1 R2 Või siis: R R2 Rkogu = 1 R1 + R2 9. Kuidas ühendatakse elektrivõrku elektrilambid ja majapidamisriistad? elektrilambid ja majapidamisriistad ühendatakse elektrivõrku rööbiti 10. Milliseid pingeid kasutatakse vooluvõrkudes valgustuseks ja majapidamisriistade töölepanekuks? pinge vooluvõrgus ei tohiks ületada 240V. 11. Mis maksab 1kWh elektrit kodutarbijale (pakett Kodu1)? 1kWh maksab kodutarbijale 6442 kr kuus 12. Loetle seitse vikerkaarevärvi alates punasest. punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne 13. Sõnasta valguse peegeldumisseadus Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil = . 14. Sõnasta valguse murdumisseadus
Rkogu 2R kogu 2X 10.Millise valemi järgi arvutatakse kahe rööbiti ühendatud juhi kogutakistus? 1 1 1 Rkogu R1 R2 11. Kuidas ühendatakse elektrivõrku elektrilambid ja majapidamisriistad? elektrilambid ja majapidamisriistad ühendatakse elektrivõrku rööbiti. 12. Milliseid pingeid kasutatakse vooluvõrkudes valgustuseks ja majapidamisriistade töölepanekuks? pinge vooluvõrgus ei tohiks ületada 240V. 13. Mis maksab 1kWh elektrit kodutarbijale (pakett Kodu1)? 1kWh maksab kodutarbijale 411.71883988 Eurot kuus 14.Loetle seitse vikerkaarevärvi alates punasest. punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne. 15.Sõnasta valguse peegeldumisseadus Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil = . 16.Sõnasta valguse murdumisseadus
Elektrivoolu töö Elektrivool teeb väga mitmesuguseid töid, töö seisneb laetud osakeste ümberpaigutamises elektriväljas. Kokkuleppeliselt öeldakse, et tööd teeb elektriväli. Voolutöö , antud vooluringi osas on võrdne voolutugevuse, pinge ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=IUT Kuna soojushulk on võrdne tööga siis võib kirjutada ka Q=IUT Veel mõningaid valemeid: I Voolutugevus (amprites ) U Pinge ( voltides) T Aeg ( sekundites ) Q Laengu suurus R Takistus A Töö A=QU A=RT ( jadaühenduse korral) A=( rööpühenduse korral ) Kui elektrijuhti läbib vool, siis juht soojeneb ja seega eraldab ümbritsevasse keskkonda teatud hulga soojust ( Q ). Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus Elektrivooluvõimsust mõõdetaks...
Mehhaaniline töö, energia ja võimsus Kõik kolm on füüsikalised suurused (töö, energia, võimsus). 1. Mehhaaniline töö Mehhaaniliseks tööks nimetatakse kehale mõjuve jõu ja selle jõu mõjul läbitud nihke korrutist. A – mehhaaniline töö A=F*s See valem kehtib juhul kui jõu ja nihke vaheline nurk on 0 kraadi. SI-s [A] = 1N * 1m = 1J (džaul) 2. Mehhaaniline energia Energia on füüsikaline suurus. E – mehhaaniline energia SI-s [E] = 1J Energia on töö mõõt. Kui kehal on energiat, siis keha saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on kahte liiki: 1. Ep – Potentsiaalne energia Ep = mgh 2. Ek – Kineetiline energia Ek = mv2 / 2 Kui näiteks auto kiirus suureneb 3 korda, siis kineetiline energia suureneb 9 korda. Energia jäävuse seadus Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle ühelt kehalt teisele. 3. Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus. Võimsuseks nimetatakse tehtu...
Takistus sõltub tihedusest, pikkusest, ristlõike pindalast ja temperatuurist. Mõõdetakse oommeetriga. Mida kõrgem temp, seda suurem takistus. Mida suurem on S, seda suurem takistus. Eritakistus . Mõõtühik 5. Juhtide ühendusviisid a. Jadamisi (; ; ) b. Rööbiti (; ; ) 6. Elektrivoolu töö ja võimsus (). Võimsuse, pinge ja voolutugevuse efektiivväärtused vahelduvvoolu puhul ( ). Elektrienergia mõõtühik 1kWh. F=50Hz 7. Mida kõrgem temp, seda paremini juhib elektrit. Kristalne aine on pooljuht. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda kohalt, sinna jääb vaba koht ehk nn auk. Auku vaadeldakse positiivse elementaarlaenguna. Vabad elektronid hakkavad liikuma + klemmi suunas. Augud liiguvad vastassuunas. Isepooljuhis on nii elektroni- kui ka aukjuhtivus. n-tüüpi pooljuhis domineerib elektronjuhtivus
Temperatuuri tõustes eritakistus suureneb. 8.Milles seisneb ülijuhtivus ? Ülijuhtivus seisneb selles, et temperatuuri langedes ( juba väga madalates temperatuurides ) muutub takistus järsul nulliks. 9.Millest sõltub ja kuidas arvutatakse elektrivoolu töö ? Elektrivoolu töö on võrdeline juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A=UIt 10.Tuleta seos kilovatt-tunni ja dzauli vahel. 1kWh = 1000W x 3600s = 3 600 000J = 3,6 MJ 11.Milliseid jõude nim. kõrvaljõududeks ? Kõrvaljõududeks nimetatakse laenguid, mis ei liigu vooluallika sees mitte elektriliste jõudude abil vaid näiteks keemiliste või magnetiliste jõudude abil. 12.Mida näitab vooluallika elektromotoorjõud ? Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud 1C suuruse laengu liikumisel läbi kogu suletud vooluringi. 13
oommeeter, kell) 3) I²Rt (ampermeeter, oommeeter, kell). Otseselt: elektrienergia arvestiga (voolumõõtja) 3. El.voolu võimsuseks nimetatakse f.suurust, mis võrdub el.voolu töö ja selle töö tegemise aja suhtega. tähis: N; ühik: 1W 4. 1W on el.voolu võimsus, mille puhul el.vool teeb 1sek jooksul tööd 1J. 5. El.voolu võimsuse kaudne mõõtmine: 1)N=UI (voltmeeter, ampermeeter) 2) N=U²/R (voltmeeter, oommeeter) 3) N=I²R (ampermeeter, oommeeter). Otseselt: vattmeetriga 6. 1kWh = 3 600 000J 7. El.voolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem: Q=I²Rt ; Q-soojushulk 1J; I-voolutugevus 1A; R-takistus 1oom; t-aeg 1sekund 8. Elektrisoojendusseadmeks nim. selliseid seadmeid, mis töötavad elektrivoolu soojuslikul toimel. El.sooj.seadme põhiosaks on kütteelement, milles elektrivälja energia muundub juhi siseenergiaks.
................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt ..................... . Pinget mõõdetakse voltmeetriga ............. , see ühendatakse seadmega alati rööbiti. Võib ka ühendada otse vooluallika klemmidega. 8. Joule Lentzi seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdne voolutugevuse J ruudu, juhitakistuse R ja voolu kestuse t korrutisega. 9. Alalisvoolu töö ja võimsus. Mõõtühik 1kwh. Alalisvoolu töö: A=UIt, A- voolu töö (J) U-pinge (v) I- voolutugevus (A), t-aeg (s) A=N*t A- voolutöö (kwh) N- elektriseadme nimivõimsus (kW) t- seadme töötamise aeg(h) Alalisvooluvõimsus: N=UI, kus N- võimus(w) U-pinge (v) I- voolutugevus (A) 10.Vooluallika emj. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist nim. vooluallika emj-ks. 11.Ohmi seadus vooluringi kohta- Voolutugevus vooluringi hargnemata
Keha impulss e. liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv Tuletamine: Põrkel mõjub jõud esimesele ja teisele kehale. Newtoni II seaduse põhjal ja Kiirenduse definitsiooni põhjal: ja ; Vastavalt Newtoni III seadusele: =- l t Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N= Võimsus on 1vatt, kui töö 1 dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha pote...
Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutuge...
nimipinge, töösagedus ja võimsus. · Tee tabel energiakulu kohta iga päev 1 nädala jooksul. Selleks märgi igal päeval, ühel ja samal kellaajal eletriarvesti näit. Kui sul on kahetariifne arvesti, tuleb üles märkida iga päev nii päevase kui ka öise energiakulu kohta. · Uuri vanematelt, millist energiapaketti kodus kasutatakse. Küsi vanematelt Eesti Energia arvet, kas paberkandjal või internetist. Uuri sealt, millistest komponentidest koosneb 1kWh hind. Arvuta nädala kestel kulutatud elektrienergia maksumus sarnaselt arvel näidatuga. · Mida arvad sellisest energia kulust? Kas Sul oleks võimalust elektrienergiat säästa? Paku välja omapoolseid lahendusi! Tabel kodus olevate elektritarvitite kohta Tarviti Nimipinge Töösagedus Võimsus Elektripliit 230 V 50 Hz 6000 W Tolmuimeja 230 V 50 Hz Max. 2000W
· ained koosnevad molekulidest(aatomitest). aatom koosneb elektronkattest ja aatomtuumast aatomtuumas on prootonid ja neutronid. Laeng -on füs. suurus ,mis näitab keha võimet osaleda elektromagneetilistes vastastkimõjudes. ühik: C tähis: q 1= 1,6 * 10(-19)C Voolutugevus- füs. suurus, näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget 1 sek. jooksul. tähis: I ; ühik: A Kokkuleppeliselt on voolu suund vastupidine!! Coulombi seadus: Kahe keha vahel mõjuv jõud on võrdeline mõlema laengu korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Elektrostaatika uurib paigalseisvate laetud kehade uurimisega. Dielektriline läbitavus on füs suurus ,mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem ,kui antud aines. tähis: E(ümar) Elektrostaatiline väli on mõjupiirkond,mis asub paigalseisvate laetud kehade vahel. Jõu suurus sõltub laengute vahelisest kaugusest. ...
Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ...
küttetehnoloogia, kus ei toimu energia kus ei toimu energiatootmist vaid selle PUMPAMINE. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis VÕTAB SOOJUSE ÕHUST ja ANNAB SOOJUS VEELE COP Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rokem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst. COP = saadud soojusenergia tuleb jagada kasutatud elektienergiaga ..ehk kui COP on 4,4, siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektiga 4,4kWh soojust. Soojustegur ehk COP on soojuspumpadel erinevate välisõhutemeratuuride puhul erinev. Mida soojem ilm väljas on, seda kõrgem COP on. Seepärast tuleb süsteemi tasuvusaja arvestamisel vaadata aasta keskmist COP -d. Õhk vesi soojuspumba aasta kesmine COP võrrelduna elektriküttega on 2 või pisut rohkem. Energia jäävuse seadus Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest
Impulsi jäävuse seadus Keha impulss e. Liikumishulk on keha m ja V korrutis. (p=mV, 3 joonist). Põrkel mõjub F esimesele ja teisele kehale. N II seaduse põhjal F1=m1*a1 ja F2=m2a2. kiirenduse def põhjal a1=(v1-v1)/t ja a2=(v2-v2)/t (vektorid) F1=m1*((v1-v2)/t) F2=m2*((v2-v2)/t) Vastavalt N III F1=-F2 (vektorid) (m1v1-m1v1)/t=(m2v2-m2v2)/t I :t -> m1v1-m1v1= -m2v2+m2v2 -> m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 p1+p2=p1+p2 (vektorid) Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võr...
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q laeng (ühik:...
Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse
Oska leida kogutakistust juhtide erineva ühenduse korral. 13. Millest ja kuidas sõltub juhi takistus? Valemid. 14. Selgita juhi eritakistuse mõistet. 15. Selgita takistuse temperatuuriteguri mõistet. 16. Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper- ning voltmeetrit? 17. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus? 18. Joule`i-Lenzi seaduse sõnastus ja valem. 19. Elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamise valemite tundmine ja nende kasutamise oskus ülesannete lahendamisel. 20. Ühikute 1kWh ja 1J seose tundmine. 21. Millise energia arvel toimub voolu tootmine erinevat tüüpi ,,vooluallikates"? 22. Vooluallika elektromotoorjõu mõiste ja arvutusvalem. 23. Mis on sise- ja välistakistus? 24. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. 25. Mis on vooluallika tühijooks? 26. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? 27. Milliseks energiaks erinevad elektriseadmed voolu uuesti muuta võivad? (voolu toimed) Magnetism 1
U juhi otstel ja ajaga t. Valem: A=IUt Joule'i-Lenzi seadus määrab eralduva soojushulga, mille kohaselt elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Valem: Q=I²Rt Elektrivoolu võimsus: N=IU ; elektrimootori korral N=N +I²R (N - mehaaniline võimsus) ; kütteseadme või elektrilambi korral N=I²R või N=U²/R Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tundides. 1kWh on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust 1 kilovatt. 1kWh=3600000 J Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. See on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Valem: =A /q
ALALISVOOL Elektrivooluks nim. laengute suunatud liikumist. q Voolutugevus näitab juhi ristlõiget ajaühikus läbivat laengu hulka: I = t 1C 1A = A-Amper 1kA = 10 3 A 1mA = 10 -3 A 1µA =10 -6 A (2-1) 1S Elektrihulga (laengu) ühikuks saame valemist 2-1 ka: q = I t 1C = 1 A s Kasutatakse ka ühikuid A h 1 Ah = 3600C = 3600 A s Voolu suund on kokkuleppeliselt võetud positiivsete laengute liikumise suund. Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguvad vastupidi voolu suunale. Elektrivoolu saab kindlaks teha temaga kaasnevate nähtuste või toimete kaudu: - soojuslik toime (voo...
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. EESTI PÕLEVKIVI TÄHTSAMAD KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI.........................................................................................
kulunud aja korrutisega. Mõõtühik J (dsaul) A = U×I×t(aeg) Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool ajaühikus. Mõõtühik - W (watt) N=A:t= U×I 15.Mis ühikutes mõõdetakse elektrienergiat? Kui suur on see dzaulides, kui palju maksab elektrienergia Eestis? Praktikas mõõdetakse ja arvestatakse elektrienergiat kilovatt-tundides: 1 kWh = 3,6 × 106 J. Eestis maksab elektrienergia 1kWh = 0,12. 16.Joule'iLenzi seadus?- Joulei Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevusega I ruuduga, juhi takistusega R ja voolukestusega. VALEM: Q=I2Rt 17.Kirjelda elektrivoolu vedelikes.- Elektrolüüd on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks ioonid. (Elektrolüüt on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida
päevade hulgast, päikeselised päevad omakorda osa vihmavabadest päevadest. Samuti on talvel, kui kõige rohkem elektrit tarbitakse, päevad väga lühikesed, seega on väike ka võimalik elektri toodang päikesepaneelidega. Siiski, suvisel perioodil võivad päikesepaneelid Eestis toota elektrit enamuse ajast. Seega tuleks ühtlasi analüüsida toodetud elektri hinda. Räni-pooljuht päikesepatarei 1 MW võimsust maksab 2,1 MEUR (33 miljonit kr). Sellise hinna juures kujuneb toodetud 1kWh hinnaks 4,68 kr. See tähendab, et 1 MWh omahind on 300 EUR. Kõrge toodangu hinna põhjustab kõrge võimsusühiku erimaksumus. Päikesepaneelide tootmishinna vähendamiseks arendatakse üle maailma uusi madalama tootmishinnaga päikesepaneele. Näiteks on USA firma Nanosolar välja arendanud uued vask-indium paneelid, mis lubaduste järgi hakkavad maksma 0,64 MEUR/MW (10 miljonit kr./MW), tootmiskulud on neil väidetavalt veel kolm korda väiksemad
SI ühiku rahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m) pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg) massi ühik.Sekund (t; s) aja ühik. Amper (I; A) elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K) temperatuuri ühik. Mool (; mol) ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd) valgustugevuse ühik. 1kWh 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg 1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3
Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.......................................................................................................7 1.4. Ühtlane liikumine.............................................................................................................9 1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus............................
ekvivalentne töötsükli kasuliku soojusega. 98MC mõlemad silindrivõimsusega 5720 kw). Revolutsiooniliseks pöördeks aeglastepööretega otseläbipuhega 2- Vs zni (Dzouli ekvivalent : 1kWh = 3,6*10 6 J ehk ühe kW võimsusega tunnis tehtud töö võrdub 3,6*106J = 3600 kJ ) taktiliste mootorite võimsuse tõstmisel sai pikakäiguliste mootorite Ühe tunni jooksul silindrisse antud soojuse hulga saab avaldada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
