November Detsember Jaanuar Veebruar Märts 1kWh KM Algnäit Optimaalne kulu Kuu nimetused Kokkuhoid Aprill Err:522 Elektriarvestus Mai Err:522 Juuni Err:522 12,00 Juuli Err:522 10,00 August Err:522 S 8,00 September Err:522 u Oktoober Err:522 m 6,00
suured ning kaitse ei peaks sellisele voolutugevusele vastu. c)) Mida näitab nimivõimsus? Nimivõimsus näitab elektriseadme võimsust nimipingel. d)Missugusele nimipingele peavad ostetavad elektritarvitid vastama? Need peavad vastama juhani poolt mõõdetud pingele, ehk 230voldile. g) Missugust juhtide ühendusviisi kasutatakse suvemajas? Juhtide rööpühendust. e)Kui palju peab Juhan maksma külmkapi kasutamise eest ööpäevas, kui 1kWh elektrienergia hinnaks arvestada 1,5 krooni? t=24h 1kwh  1,5kr N = 200w __ hind? A=N*t A= 20w * 24h = 4800wh = 4.8kw 1kwh  3 600 000J Siis 4,8kwh on 4,8 * 1,5 = 7.2kr
1 1 1 = + Rkogu R1 R2 Või siis: R R2 Rkogu = 1 R1 + R2 9. Kuidas ühendatakse elektrivõrku elektrilambid ja majapidamisriistad? elektrilambid ja majapidamisriistad ühendatakse elektrivõrku rööbiti 10. Milliseid pingeid kasutatakse vooluvõrkudes valgustuseks ja majapidamisriistade töölepanekuks? pinge vooluvõrgus ei tohiks ületada 240V. 11. Mis maksab 1kWh elektrit kodutarbijale (pakett Kodu1)? 1kWh maksab kodutarbijale 6442 kr kuus 12. Loetle seitse vikerkaarevärvi alates punasest. punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne 13. Sõnasta valguse peegeldumisseadus Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil = . 14. Sõnasta valguse murdumisseadus
Rkogu 2R kogu  2X 10.Millise valemi järgi arvutatakse kahe rööbiti ühendatud juhi kogutakistus? 1 1 1   Rkogu R1 R2 11. Kuidas ühendatakse elektrivõrku elektrilambid ja majapidamisriistad? elektrilambid ja majapidamisriistad ühendatakse elektrivõrku rööbiti. 12. Milliseid pingeid kasutatakse vooluvõrkudes valgustuseks ja majapidamisriistade töölepanekuks? pinge vooluvõrgus ei tohiks ületada 240V. 13. Mis maksab 1kWh elektrit kodutarbijale (pakett Kodu1)? 1kWh maksab kodutarbijale 411.71883988 Eurot kuus 14.Loetle seitse vikerkaarevärvi alates punasest. punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne. 15.Sõnasta valguse peegeldumisseadus Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil = . 16.Sõnasta valguse murdumisseadus
Elektrivoolu töö Elektrivool teeb väga mitmesuguseid töid, töö seisneb laetud osakeste ümberpaigutamises elektriväljas. Kokkuleppeliselt öeldakse, et tööd teeb elektriväli. Voolutöö , antud vooluringi osas on võrdne voolutugevuse, pinge ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=IUT Kuna soojushulk on võrdne tööga siis võib kirjutada ka Q=IUT Veel mõningaid valemeid: I Voolutugevus (amprites ) U Pinge ( voltides) T Aeg ( sekundites ) Q Laengu suurus R Takistus A Töö A=QU A=RT ( jadaühenduse korral) A=( rööpühenduse korral ) Kui elektrijuhti läbib vool, siis juht soojeneb ja seega eraldab ümbritsevasse keskkonda teatud hulga soojust ( Q ). Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus Elektrivooluvõimsust mõõdetaks...
Mehhaaniline töö, energia ja võimsus Kõik kolm on füüsikalised suurused (töö, energia, võimsus). 1. Mehhaaniline töö Mehhaaniliseks tööks nimetatakse kehale mõjuve jõu ja selle jõu mõjul läbitud nihke korrutist. A – mehhaaniline töö A=F*s See valem kehtib juhul kui jõu ja nihke vaheline nurk on 0 kraadi. SI-s [A] = 1N * 1m = 1J (džaul) 2. Mehhaaniline energia Energia on füüsikaline suurus. E – mehhaaniline energia SI-s [E] = 1J Energia on töö mõõt. Kui kehal on energiat, siis keha saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on kahte liiki: 1. Ep – Potentsiaalne energia Ep = mgh 2. Ek – Kineetiline energia Ek = mv2 / 2 Kui näiteks auto kiirus suureneb 3 korda, siis kineetiline energia suureneb 9 korda. Energia jäävuse seadus Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle ühelt kehalt teisele. 3. Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus. Võimsuseks nimetatakse tehtu...
Takistus sõltub tihedusest, pikkusest, ristlõike pindalast ja temperatuurist. Mõõdetakse oommeetriga. Mida kõrgem temp, seda suurem takistus. Mida suurem on S, seda suurem takistus. Eritakistus . Mõõtühik 5. Juhtide ühendusviisid a. Jadamisi (; ; ) b. Rööbiti (; ; ) 6. Elektrivoolu töö ja võimsus (). Võimsuse, pinge ja voolutugevuse efektiivväärtused vahelduvvoolu puhul ( ). Elektrienergia mõõtühik 1kWh. F=50Hz 7. Mida kõrgem temp, seda paremini juhib elektrit. Kristalne aine on pooljuht. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda kohalt, sinna jääb vaba koht ehk nn auk. Auku vaadeldakse positiivse elementaarlaenguna. Vabad elektronid hakkavad liikuma + klemmi suunas. Augud liiguvad vastassuunas. Isepooljuhis on nii elektroni- kui ka aukjuhtivus. n-tüüpi pooljuhis domineerib elektronjuhtivus
Temperatuuri tõustes eritakistus suureneb. 8.Milles seisneb ülijuhtivus ? Ülijuhtivus seisneb selles, et temperatuuri langedes ( juba väga madalates temperatuurides ) muutub takistus järsul nulliks. 9.Millest sõltub ja kuidas arvutatakse elektrivoolu töö ? Elektrivoolu töö on võrdeline juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A=UIt 10.Tuleta seos kilovatt-tunni ja dzauli vahel. 1kWh = 1000W x 3600s = 3 600 000J = 3,6 MJ 11.Milliseid jõude nim. kõrvaljõududeks ? Kõrvaljõududeks nimetatakse laenguid, mis ei liigu vooluallika sees mitte elektriliste jõudude abil vaid näiteks keemiliste või magnetiliste jõudude abil. 12.Mida näitab vooluallika elektromotoorjõud ? Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud 1C suuruse laengu liikumisel läbi kogu suletud vooluringi. 13
oommeeter, kell) 3) I²Rt (ampermeeter, oommeeter, kell). Otseselt: elektrienergia arvestiga (voolumõõtja) 3. El.voolu võimsuseks nimetatakse f.suurust, mis võrdub el.voolu töö ja selle töö tegemise aja suhtega. tähis: N; ühik: 1W 4. 1W on el.voolu võimsus, mille puhul el.vool teeb 1sek jooksul tööd 1J. 5. El.voolu võimsuse kaudne mõõtmine: 1)N=UI (voltmeeter, ampermeeter) 2) N=U²/R (voltmeeter, oommeeter) 3) N=I²R (ampermeeter, oommeeter). Otseselt: vattmeetriga 6. 1kWh = 3 600 000J 7. El.voolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem: Q=I²Rt ; Q-soojushulk 1J; I-voolutugevus 1A; R-takistus 1oom; t-aeg 1sekund 8. Elektrisoojendusseadmeks nim. selliseid seadmeid, mis töötavad elektrivoolu soojuslikul toimel. El.sooj.seadme põhiosaks on kütteelement, milles elektrivälja energia muundub juhi siseenergiaks.
................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt ..................... . Pinget mõõdetakse voltmeetriga ............. , see ühendatakse seadmega alati rööbiti. Võib ka ühendada otse vooluallika klemmidega. 8. Joule Lentzi seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdne voolutugevuse J ruudu, juhitakistuse R ja voolu kestuse t korrutisega. 9. Alalisvoolu töö ja võimsus. Mõõtühik 1kwh. Alalisvoolu töö: A=UIt, A- voolu töö (J) U-pinge (v) I- voolutugevus (A), t-aeg (s) A=N*t A- voolutöö (kwh) N- elektriseadme nimivõimsus (kW) t- seadme töötamise aeg(h) Alalisvooluvõimsus: N=UI, kus N- võimus(w) U-pinge (v) I- voolutugevus (A) 10.Vooluallika emj. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist nim. vooluallika emj-ks. 11.Ohmi seadus vooluringi kohta- Voolutugevus vooluringi hargnemata
Newtoni II seaduse põhjal ja Kiirenduse definitsiooni põhjal: ja ; Vastavalt Newtoni III seadusele: =- l t Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N= Võimsus on 1vatt, kui töö 1 dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha potens. en. mis on tingitud elastsusjõu mõjust, deformatsioonist, arvutatakse valemiga: ; x-deformatsiooni suurus
Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 20) Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. 21) Juhi takistus on tingitud vabade elektronide ja kristallvõre tippudes võnkuvate ioonide vastastikmõjus. Juhitakistus on 1 oom siis kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhti vool tugevusega 1 amper. 22) Elektrivoolu töö on võrdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega; Elektrivoolu tööd mõõdab voolumõõtja. 1kwh= 1000w* 3600s=3600000J; A=U*I*t 23)Joule´i-Lens´i seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q=I2Rt 24)Elektriline võimsus näitab kui suur töö tehakse ära ühes ajaühikus N= I . U 25) Nimivõimus- maksimaalne võimsus, mida seade võib arendada pika aja jooksul 26) Nimipinge- maksimaalne pinge, millega seade saab töötada pika aja jooksul N  elektriline võimsus (W)
nimipinge, töösagedus ja võimsus. · Tee tabel energiakulu kohta iga päev 1 nädala jooksul. Selleks märgi igal päeval, ühel ja samal kellaajal eletriarvesti näit. Kui sul on kahetariifne arvesti, tuleb üles märkida iga päev nii päevase kui ka öise energiakulu kohta. · Uuri vanematelt, millist energiapaketti kodus kasutatakse. Küsi vanematelt Eesti Energia arvet, kas paberkandjal või internetist. Uuri sealt, millistest komponentidest koosneb 1kWh hind. Arvuta nädala kestel kulutatud elektrienergia maksumus sarnaselt arvel näidatuga. · Mida arvad sellisest energia kulust? Kas Sul oleks võimalust elektrienergiat säästa? Paku välja omapoolseid lahendusi! Tabel kodus olevate elektritarvitite kohta Tarviti Nimipinge Töösagedus Võimsus Elektripliit 230 V 50 Hz 6000 W Tolmuimeja 230 V 50 Hz Max. 2000W
· ained koosnevad molekulidest(aatomitest). aatom koosneb elektronkattest ja aatomtuumast aatomtuumas on prootonid ja neutronid. Laeng -on füs. suurus ,mis näitab keha võimet osaleda elektromagneetilistes vastastkimõjudes. ühik: C tähis: q 1= 1,6 * 10(-19)C Voolutugevus- füs. suurus, näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget 1 sek. jooksul. tähis: I ; ühik: A Kokkuleppeliselt on voolu suund vastupidine!! Coulombi seadus: Kahe keha vahel mõjuv jõud on võrdeline mõlema laengu korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Elektrostaatika uurib paigalseisvate laetud kehade uurimisega. Dielektriline läbitavus on füs suurus ,mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem ,kui antud aines. tähis: E(ümar) Elektrostaatiline väli on mõjupiirkond,mis asub paigalseisvate laetud kehade vahel. Jõu suurus sõltub laengute vahelisest kaugusest. ...
Võimsuse mõõtühik on 1W (vatt). Kui on jadaühendus, siis mugavam kasutada valemit: N = I2 R (sest I=I1=I2) Kui rööpühendus, siis (sest U=U1=U2) Elektrilambi või kütteseadme nimivõimsuse ja nimipinge järgi saab alati leida seadme takistuse tööolukorras! Elektrienergia on elektrivoolu tekitav elektrivälja energia. Töö tegemine elektrivoolu poolt on elektrienergia kasutamine. Elektrienergia kasutamine mõõdetakse kilovatttundides (1kWh). 1kWh = 103 W 3600 s = 3,6 10 6 J ÜLESANDED 1. Kui pikk tükk nikroomtraati eritakistusega 1,110 m ja 6 ristlõikepindalaga 0,1 mm2 tuleb võtta selleks, et valmistada küttekeha nimipingega 220V ja võimsusega 1kW? 2. Elektrisae mootor võimsusega 1,1 kW töötab pingel 220 V. Kui suur vool läbib tööolukorras mootori mähist takistusega 11 ? Kui suur on
küttetehnoloogia, kus ei toimu energia kus ei toimu energiatootmist vaid selle PUMPAMINE. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis VÕTAB SOOJUSE ÕHUST ja ANNAB SOOJUS VEELE COP Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rokem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst. COP = saadud soojusenergia tuleb jagada kasutatud elektienergiaga ..ehk kui COP on 4,4, siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektiga 4,4kWh soojust. Soojustegur ehk COP on soojuspumpadel erinevate välisõhutemeratuuride puhul erinev. Mida soojem ilm väljas on, seda kõrgem COP on. Seepärast tuleb süsteemi tasuvusaja arvestamisel vaadata aasta keskmist COP -d. Õhk vesi soojuspumba aasta kesmine COP võrrelduna elektriküttega on 2 või pisut rohkem. Energia jäävuse seadus Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest
Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võrdne üksikute A algebralise summaga. (joon2 + nihkega risti F on 0 N ( A1=F1*S*cosa=F1*S; A2=F2*S*cos90=F2*S*0=0; A3=f3*S*cos180=F3*S*(-1)=-F3*S; A4=F4*S*cos90=F4*S*0=0) Võimsus Võimsus iseloom. A tegemise V. N=A ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega. N=A/t N on 1W, kui A 1J tehakse 1s jooksul. Et A= N*t, siis A-d võib mõõta ühikutes 1Ws=1J. 1kWh=1000W*3600s=3,6*10astmes6 J. Mehaaniline energia Kui keha on võimeline A tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu nim. Ek ja arvutatakse valemiga : Ek=(mvruut)/2. Energiat, mida omavad kehad vastasjõu tõttu nim. Ep. Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust arvutatakse valemiga Ep=mgh (joonis1). Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust, deformatsioonist arvutatakse valemiga: Ep=(kxruut)/2 k=jäikus; x=pikkus.(joonis2) Kehal võib olla nii Ep kui ka Ek
Newtoni kolmas seadus- kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega Keha impulss- ehk liikumise hulk võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv 5.peatükk Töö- füüsikaline suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega Võimsus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. 1kwh=3,6MJ Energia- keha või kehade süsteemi võime teha tööd Kineetiline energia- liikuva keha energia Potentsiaalne energia- energia, mida omavad kehad vastasmõju tõttu Mehaanilise energia jäävuse seadus- suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjutavate kehade kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv 6.peatükk Ringjooneline liikumine- liikumine mööda ringjoone kujulist trajektoori
Eralduva soojushulga määrab ära Joule'i Lenzi seadus: Q = I 2 R t Üldisemalt on juhis tehtav töö võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t: A = I U t Elektrivoolu võimsus on võrdeline voolutugevusega I ja pingega U: N = I U Kütteseadme või elektrilambi korral mehaanilist tööd ei tehta ja võimsus avaldub takistuse kaudu kujul: U2 N = I2 R ehk N= R Ühik: üks kilovatt-tund (1kwh) 1 kwh = 3 600 000 J Takistite jada- ja rööpühendus Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmiseks takistused liidetakse: R = R1 + R2 + + Rn Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse takistuste pöördväärtused: 1 1 1 1 = + + + R R1 R2 Rn Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus: R S - eritakistus (ühik: 1m) = l R  takistus
Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine  liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine  liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse
Oska leida kogutakistust juhtide erineva ühenduse korral. 13. Millest ja kuidas sõltub juhi takistus? Valemid. 14. Selgita juhi eritakistuse mõistet. 15. Selgita takistuse temperatuuriteguri mõistet. 16. Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper- ning voltmeetrit? 17. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus? 18. Joule`i-Lenzi seaduse sõnastus ja valem. 19. Elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamise valemite tundmine ja nende kasutamise oskus ülesannete lahendamisel. 20. Ühikute 1kWh ja 1J seose tundmine. 21. Millise energia arvel toimub voolu tootmine erinevat tüüpi ,,vooluallikates"? 22. Vooluallika elektromotoorjõu mõiste ja arvutusvalem. 23. Mis on sise- ja välistakistus? 24. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. 25. Mis on vooluallika tühijooks? 26. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? 27. Milliseks energiaks erinevad elektriseadmed voolu uuesti muuta võivad? (voolu toimed) Magnetism 1
U juhi otstel ja ajaga t. Valem: A=IUt Joule'i-Lenzi seadus määrab eralduva soojushulga, mille kohaselt elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Valem: Q=I²Rt Elektrivoolu võimsus: N=IU ; elektrimootori korral  N=N +I²R (N - mehaaniline võimsus) ; kütteseadme või elektrilambi korral  N=I²R või N=U²/R Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tundides. 1kWh on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust 1 kilovatt. 1kWh=3600000 J Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. See on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Valem: =A /q
U U U2 I= > A=U× ×t = ×t U=I×R > A=I×R×I×t=I²×R×T R R R Elektrivoolu töö ühikuteks on: -dzaul (J) e. vattsekund(W×s) -vatt-tund 1W×h=3600Ws (=3,6kWs) -kilovatt-tund 1kWh=1000-3600Ws=3,6× 10 6 Ws Soojusenergiaks muundunud tööd kalorites arvutame: Q=0,24× I 2 ×R×t (2-9a) 12016299631367.doc 2/8 © H. Eljas A Elektrivoolu võimsus: (Võimsus olles ajaühikus tehtud töö P = iseloomustab energia
2007. aasta seisuga on antud aktsiaseltsi elektriline võimsus kokku 2380MW (sellest Eesti elektrijaamal 1615MW ja Balti elektrijaamal 765MW). Viimaste aastate üks peamisi saavutusi on põlevkivi keevkihttehnoloogia ehitamine. See tehnoloogia suurendas tööefektiivsust ning vähendas tunduvalt kahjulike heitmete kogust välisõhus. Näiteks Kohtla-Järve ja Ahtme elektrijaamade elektriline võimsus moodustab vaid 2% Eesti ja Balti jaamade omadest. [], [] 1kWh elektrienergia saamiseks on vaja keskmiselt 1,5kg põlevkivi, st kui näiteks põleb 100W pirn 1h, siis selleks kulub 150grammi põlevkivi. Kukersiidist saadavast energiast suudetakse vaid 1/3 muundada elektriks. Elektriks mitte muundunud kütusenergia kaob elektrijaama läbivasse jahutusvette, millele auruturbiinidest väljuv aur annab üle oma soojuse ning vastavalt termodünaamika seadusele läheb osa energiat paratamatul kaduma. Tulevikus
kulunud aja korrutisega. Mõõtühik  J (dsaul) A = U×I×t(aeg) Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool ajaühikus. Mõõtühik - W (watt) N=A:t= U×I 15.Mis ühikutes mõõdetakse elektrienergiat? Kui suur on see dzaulides, kui palju maksab elektrienergia Eestis? Praktikas mõõdetakse ja arvestatakse elektrienergiat kilovatt-tundides: 1 kWh = 3,6 × 106 J. Eestis maksab elektrienergia 1kWh = 0,12. 16.Joule'iÂLenzi seadus?- Joulei Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevusega I ruuduga, juhi takistusega R ja voolukestusega. VALEM: Q=I2Rt 17.Kirjelda elektrivoolu vedelikes.- Elektrolüüd on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks ioonid. (Elektrolüüt on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida
päevade hulgast, päikeselised päevad omakorda osa vihmavabadest päevadest. Samuti on talvel, kui kõige rohkem elektrit tarbitakse, päevad väga lühikesed, seega on väike ka võimalik elektri toodang päikesepaneelidega. Siiski, suvisel perioodil võivad päikesepaneelid Eestis toota elektrit enamuse ajast. Seega tuleks ühtlasi analüüsida toodetud elektri hinda. Räni-pooljuht päikesepatarei 1 MW võimsust maksab 2,1 MEUR (33 miljonit kr). Sellise hinna juures kujuneb toodetud 1kWh hinnaks 4,68 kr. See tähendab, et 1 MWh omahind on 300 EUR. Kõrge toodangu hinna põhjustab kõrge võimsusühiku erimaksumus. Päikesepaneelide tootmishinna vähendamiseks arendatakse üle maailma uusi madalama tootmishinnaga päikesepaneele. Näiteks on USA firma Nanosolar välja arendanud uued vask-indium paneelid, mis lubaduste järgi hakkavad maksma 0,64 MEUR/MW (10 miljonit kr./MW), tootmiskulud on neil väidetavalt veel kolm korda väiksemad
SI ühiku Ârahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m)  pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg)  massi ühik.Sekund (t; s)  aja ühik. Amper (I; A)  elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K)  temperatuuri ühik. Mool (; mol)  ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd)  valgustugevuse ühik. 1kWh  1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg  1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3
kuluvaid osasid. * Dielektrik  aine, mis ei juhi elektrit. * Elektrimahtuvus  C ~E (materjal, mis on dielektrikuks) * S (plaatide pindala) / d (plaatide kaugus) -) Ühik = farad (1F = 1C/1V) 5.1.4 Takistus * Takistus sõltub temperatuurist. * Ülijuhtivus  hästi madalatel temperatuuridel takistus kaob. 5.1.5 Töö. Võimsus * Mehaaniline töö  A [1J]; soojus  Q [1J] * Võimsus  N [1W] * A = N * t [1J = 1W * 1s] (1kWh) 5.1.6 Jada- ja rööpühendus * Jadaühendus: R = R1 + R2 + ... +Rn * Rööpühendus: 1/R = 1/R1 + 1/R2 + ... + 1/Rn *I=U/R -) I = E / R+r 5.1.7 Magnetism * Liikuvate laengute ümber tekib magnetväli. Suund on selgitatav kruvireegliga. *
ekvivalentne töötsükli kasuliku soojusega. 98MC  mõlemad silindrivõimsusega 5720 kw). Revolutsiooniliseks pöördeks aeglastepööretega otseläbipuhega 2- Vs zni (Dzouli ekvivalent : 1kWh = 3,6*10 6 J ehk ühe kW võimsusega tunnis tehtud töö võrdub 3,6*106J = 3600 kJ ) taktiliste mootorite võimsuse tõstmisel sai pikakäiguliste mootorite Ühe tunni jooksul silindrisse antud soojuse hulga saab avaldada
annaabi.ee 
