Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mehaanika 1. osa - Mehaanika põhivalemid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse mehaanikaks?
  • Mida nimetatakse kinemaatikaks?
  • Milline liikumine on mehaaniline liikumine?
  • Milles seisneb mehaanika põhiülesanne?
  • Mida nimetatakse kulgliikumiseks?
  • Mida nimetatakse punktmassiks?
  • Milline keha on taustkeha?
  • Mida nimetatakse taustsüsteemiks?
  • Mida nimetatakse nihkeks?
  • Mida nimetatakse trajektooriks?
  • Millal on vektori projektsioon positiivne?
  • Millal negatiivne?
  • Kuidas saab liikumisi liigitada?
  • Mida mõistetakse liikumise pidevuse all?
  • Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine?
  • Mida näitab keskmine kiirus?
  • Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks?
  • Milline liikumine on mitteühtlane liikumine?
  • Milline liikumine on ühtlaselt muutuv liikumine?
  • Mida näitab keha kiirendus?
  • Milline liikumine on ühtlaselt kiirenev liikumine?
  • Milline liikumine on ühtlaselt aeglustuv liikumine?
  • Milline liikumine on kõverjooneline liikumine?
  • Mida nimetatakse kehade vabaks langemiseks?
  • Milline liikumine on ühtlane ringjooneline liikumine?
  • Mida nimetatakse pöördenurgaks?
  • Mida nimetatakse nurkkiiruseks?
  • Mida nimetatakse joonkiiruseks?
  • Mida nimetatakse pöörlemissageduseks?
  • Mida nimetatakse pöörlemisperioodiks?
  • Milline taustsüsteem on inertsiaalne taustsüsteem?
  • Mida nimetatakse deformatsiooniks?
  • Mida nimetatakse toereaktsiooniks?
  • Mida nimetatakse riputusvahendi pingeks?
  • Mida näitab gravitatsioonikonstant?
  • Mida nimetatakse raskusjõuks?
  • Mida nimetatakse keha kaaluks?
  • Millest on põhjustatud hõõrdejõud?
  • Millest sõltub hõõrdetegur?
  • Mida nimetatakse hõõrdejõuks?
  • Mida nimetatakse suletud süsteemiks?
  • Millistel tingimustel teeb keha tööd?
  • Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks?
  • Mida nimetatakse põrkeks?
  • Milline põrge on absoluutselt mitteelastne põrge?
  • Milline põrge on absoluutselt elastne põrge?
  • Mida nimetatakse võimsuseks?
Mehaanika F10EKKÜ.T
I osa
  • Mida nimetatakse mehaanikaks?
      • Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme.

  • Mida nimetatakse kinemaatikaks?
    • Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist käitumist, arvestamata teiste kehade mõju temale.
  • Milline liikumine on mehaaniline liikumine?
    • Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul.
  • Milles seisneb mehaanika põhiülesanne?
    • Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis.
  • Mida nimetatakse kulgliikumiseks?
    • Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. Nt. lifti liikumine.
  • Mida nimetatakse punktmassiks?
    • Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Nt. ketta lend sportlase suhtes, tähtede ööpäevane liikumine taevasfääril.
  • Milline keha on taustkeha ? Tema valiku tingimused.
    • Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta .
    • Taustkeha on vabalt valitav.
    • Taustkeha on soovitav valida paigalseisvana.
  • Mida nimetatakse taustsüsteemiks?
    • Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks.
  • Mida nimetatakse nihkeks?
    • Nihkeks nimetatakse suunaga sirglõiku ( vektorit ), mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Nihke tähis . Nihke pikkust nimetatakse mooduliks, tähis s.
  • Mida nimetatakse trajektooriks?
    • Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub. Trajektoori pikkus – l, ühik [1m]
    • Millal on vektori projektsioon positiivne? Millal negatiivne?
      • Vektori projektsioon on positiivne, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpppunkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje suunas.
      • Vektori projektsioon on negatiivne, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpppunkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas.
  • Kuidas saab liikumisi liigitada?
  • Mida mõistetakse liikumise pidevuse all?
  • Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine?
    • Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihked. ÜSL-i iseloomustatakse keha liikumise kiirusega.
  • Mida näitab keskmine kiirus?
    • Keskmine kiirus näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus.

  • Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks?
    • Hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis.
  • Kirjeldada liikumisgraafikut.
    • Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut , mis näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast.
    • Kui keha liigub ühtlaselt, siis on liikumisgraafikuks sirgjoon.
    • Liikumisgraafiku põhjal võib otsustada mitte ainult keha koordinaadi, vaid ka kiiruse üle.
    • Mida suurem on kiirus, seda suurema tõusuga on graafik.
  • Kirjeldada kiirusegraafikut.
    • Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha kiiruse sõltuvust ajast.
    • Kiiruse graafiku järgi võib teada saada ka keha poolt sooritatud nihet.
  • Milline liikumine on mitteühtlane liikumine?
    • Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral keha läbib võrdsetes ajavahemikes erineva pikkusega teed.
    • Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust ja hetkkiirust.
  • Milline liikumine on ühtlaselt muutuv liikumine?
    • Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra.
    • Ühtlaselt muutuva liikumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirendust.
  • Mida näitab keha kiirendus?
    • Keha kiirendus näitab keha kiiruse muutumise kiirust.
    • Kiirendus on füüsikaline suurus, mis võrdub kiiruse muudu ja sellele vastava ajavahemiku suhtega.

  • Defineerida .
    • on niisuguse keha kiirus, mis sooritab 1s jooksul nihke 1m.
  • Defineerida .
    • on niisuguse keha kiirendus, mille kiirus muutub 1s jooksul võrra.
  • Milline liikumine on ühtlaselt kiirenev liikumine?
    • Ühtlaselt kiirenevaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus kasvab võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra.


  • Milline liikumine on ühtlaselt aeglustuv liikumine?
    • Ühtlaselt aeglustuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus väheneb võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra.


  • Milline liikumine on kõverjooneline liikumine?
    • Kõverjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille trajektoor ei ole sirge, vaid kõver.
    • Nt planeetide, kellaosuti liikumine.
  • Mida nimetatakse kehade vabaks langemiseks?
    • Kehade vabaks langemiseks nimetatakse kehade langemist vaakumis .
    • Kõik kehad langevad vaakumis ühesuguselt, sõltumata nende massist.
    • Kehade vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine.
    • Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale, nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks.
  • Iseloomustada kiirust kõverjoonelisel liikumisel.
    • Kõverjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine. Seda kiirendust nimetatakse kesktõmbekiirenduseks.
  • Milline liikumine on ühtlane ringjooneline liikumine?
    • Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, kus keha kiiruse moodul on muutumatu.
  • Mida nimetatakse pöördenurgaks?
    • Raadiuse pöördenurgaks nimetatakse nurka, mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktida ühendav raadius.

  • Mida nimetatakse nurkkiiruseks?
    • Nurkkiiruseks nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet.


  • Mida nimetatakse joonkiiruseks?
    • Joonkiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja aja suhtega.

  • Mida nimetatakse pöörlemissageduseks?
    • Pöörlemissageduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab pöörete arvu ajaühikus.

  • Mida nimetatakse pöörlemisperioodiks?
    • Pöörlemisperiood on füüsikaline suurus, mis näitab ühe täisringi (täispöörde) sooritamiseks kulunud aega.

  • Iseloomustada kiirendust ühtlasel ringjoonelisel liikumisel.
    • Ühtlase ringjoonelise liikumise kiirenduse suund on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning suunatud seega mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole.
    • v = const
    • = const
    • ÜRL-i kiirendust nimetatakse veel kesktõmbekiirenduseks.

  • Sõnastada Newtoni I seadus
    • Kui teiste kehade mõjud meid huvitavale kehale kompenseeruvad, siis liigub see keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
  • Milline taustsüsteem on inertsiaalne taustsüsteem?
    • Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse selliseid taustsüsteeme, mille suhtes keha väliste mõjude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.

  • Sõnastada Newtoni II seadus.
    • Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuvate jõudude resultandiga ja pöördvõrdeline keha massiga.


  • Defineerida 1 N.
    • 1N on selline jõud, mis, mõjudes 1kg massiga kehale, põhjustab sellele kehale kiirenduse


  • Mida nimetatakse deformatsiooniks ?
    • Deformatsiooniks nimetatakse nähtust, mille käigus muutub kehaosakeste vaheline kaugus ning mis kutsub esile elastsusjõu.
  • Sõnastada Hooke ’i seadus.
    • Elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega.

    • Kehtib väikeste deformatsioonide korral.
  • Mida nimetatakse toereaktsiooniks?
    • Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mõjuvat toetuspinna elastsusjõudu.
    • Tähis , ühik
    • (kui kehale mõjuvad ainult toereaktsioon ja raskusjõud), kus α on pinna kaldenurk .
    • Toereaktsioon on alati risti keha pinnaga.
  • Mida nimetatakse riputusvahendi pingeks?
    • Riputusvahendi pingeks nimetatakse kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu.
    • Tähis , ühik
    • , kus α on nurk riputusvahendi ning tasakaaluasendi vahel.
  • Sõnastada gravitatsiooniseadus .
    • Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga.

  • Mida näitab gravitatsioonikonstant ?
    • Gravitatsioonikonstant näitab jõudu, mis mõjub kahe 1kg-se massiga keha vahel, kui kehadevaheline kaugus on 1m.

      • Mida nimetatakse raskusjõuks?
        • Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonilise olemusega jõudu, millega Maa tõmbab enda poole kõiki kehi. (Maa külgetõmbejõud)
        • Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega.
        • Tähis F, ühik [1N]

      • Mida nimetatakse keha kaaluks?
        • Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega Maa külgetõmbejõu tõttu mõjutab keha alust v riputusvahendit.
        • Tähis P, ühik [1N]
        • (kui keha seisab paigal v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt)

    II osa
  • Millest on põhjustatud hõõrdejõud?
    • Hõõrdejõud on põhjustatud:
      • Kokkupuutuvate kehade krobelisusest (karedusest)
      • Kokkupuutuvate pindade osakeste vahelisest vastastikmõjust.
  • Millest sõltub hõõrdetegur?
    • Hõõrdetegur sõltub:
      • Kokkupuutuvate pindade töötlusest ja puhtusest
      • Kokkupuutuvate pindade materjalist.
  • Mida nimetatakse hõõrdejõuks?
    • Hõõrdejõuks nimetatakse elektromagneetilise olemusega jõudu, mis tekib kehade vahetul kokkupuutel ja on alati suunatud piki kehade kokkupuutepinda.
    • Tähis , ühik [1N]
    • Jaguneb seisuhõõrdejõuks ja liugehõõrdejõuks (veerevhõõrdejõud)

  • Joonis kehale mõjuvate jõudude kohta, kui keha on paigal v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
  • Joonis kehale mõjuvate jõudude kohta, kui keha liigub kiirendusega.
  • Seisuhõõrdejõud
    • Seisuhõõrdejõud on alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga.
    • Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga.


  • Liugehõõrdejõud
    • Liugehõõrdejõud tekib siis, kui kokkupuutuvad pinnad liiguvad teineteise suhtes.
    • Liugehõõrdejõud on ligikaudselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga.
  • Kiirendusega liikuva keha kaal
    • Kui keha liigub kiirendusega, siis sõltuvalt kiirenduse suunast on keha kaal paigalseisu kaalust kas väiksem v suurem.
    • Kui keha liigub kiirendusega üles, on keha kaal
    • Kui keha liigub kiirendusega alla, on keha kaal
    • Kui keha kiirendus on vaba langemise kiirendusega risti, on keha kaal , kusjuures
    • Kui a=g, on tegu vaba langemisega – keha on kaaluta olekus ( P=0 )
      • Nt liftiga sõites, raketiga lennates, kiirendusega liikuvas autos sõites
  • Mis on impulss ? Tähis, ühik.
    • Impulss e liikumishulk on keha kiiruse ja massi korrutis.
    • Tähis , ühik

  • Sõnasta impulsi jäävuse seadus
    • Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv.

  • Mida nimetatakse suletud süsteemiks?
    • Suletud süsteemiks nimetatakse keha v kehade rühma, mida ei mõjuta süsteemivälised kehad.
    • Sellistes süsteemides mõjuvad ainult gravitatsioonilise ja elektromagnetilise olemusega jõud.
  • Millistel tingimustel teeb keha tööd?
    • Keha teeb tööd, kui on täidetud 2 tingimust:
      • Kehale mõjub mingi tasakaalustamata jõud
      • Keha liigub selle jõu mõjul
  • Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks? Tähis, ühik.
    • Mehaaniliseks tööks nimetatakse keha nihutamist temale rakendatud jõu mõjul.
    • Konstantse jõu poolt tehtud töö võrdub jõu ja nihke absoluutväärtuste ning jõu- ja nihkevektorite vahelise nurga koosinuse korrutisena.
    • Tähis A, ühik [1J]

  • Defineerida 1J
    • 1J on selline töö, mida teeb jõud 1N, kui tema rakenduspunkt nihkub jõu mõjumise suunas edasi 1m.
  • Mida nimetatakse põrkeks?
    • Mehaanikas nimetatakse põrkeks kahe teineteise suhtes liikuva keha vastastikust mõju, mis algab kehade kokkupuutega ja lõpeb kas kehade eemaldumisega v peatumisega teineteise suhtes.
  • Milline põrge on absoluutselt mitteelastne põrge?
    • AMEP on selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha.
    • Kehtib ainult IJS.
  • Milline põrge on absoluutselt elastne põrge?
    • AEP on selline põrge, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama.
    • Kehtivad IJS ja EJS.
  • Mida nimetatakse võimsuseks? Tähis, ühik.
    • Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab töö tegemise kiirust.
    • Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt tehtava töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
    • Tähis N, ühik [1W]

  • Defineerida 1W.
    • 1W on sellise seadme võimsus, mis teeb 1s jooksul tööd 1J.

  • Vasakule Paremale
    Mehaanika 1-osa - Mehaanika põhivalemid #1 Mehaanika 1-osa - Mehaanika põhivalemid #2 Mehaanika 1-osa - Mehaanika põhivalemid #3 Mehaanika 1-osa - Mehaanika põhivalemid #4 Mehaanika 1-osa - Mehaanika põhivalemid #5 Mehaanika 1-osa - Mehaanika põhivalemid #6 Mehaanika 1-osa - Mehaanika põhivalemid #7 Mehaanika 1-osa - Mehaanika põhivalemid #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor aukene Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsika 10-klass
    5
    odt

    Füüsika 10. klass

    1. Mida nimetatakse mehaanikaks? - Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? -Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehhaaniline liikumine? - Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? - Mehaanika põhiülesanne on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? - Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. NT lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? - Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Vaadeldakse keha kui ainsat punkti. NT ketta

    Mehaanika
    Mehaanika
    11
    doc

    Mehaanika

    Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus

    Füüsika
    Mehaanika konspekt füüsika kohta
    5
    rtf

    Mehaanika konspekt füüsika kohta

    1. Mehaanika- füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega. 2. Kinemaatika- mehaanika osa, milles käsitletakse erinevaid võimalusi keha asukoha määramiseks suvalisel ajahetkel suvalises trajektoori punktis. 3. Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. 4. Mehaanika põhiülesanne- määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Kulgliikumine- liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. 6. Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. 7. Taustkeha- keha, mille suhtes vaadeldakse/kirjeldatakse meid huvitava keha liikumist. Vabalt valitav, soovitatav valida paigalseisvana. 8

    Füüsika
    Mehaanika mõisted
    6
    docx

    Mehaanika mõisted

    Mõisted Mehanikaks nim. f.o.,mis uurib kehade MÜL nim. sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise Taust keha on keha, mille suhtes meid kiirust. vaadeldakse 1m/s on niisugune kehakiirus, mis sooritab

    Füüsika
    Füüsika kordamine 10 klass
    12
    doc

    Füüsika kordamine 10.klass

    FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS ­ Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE ­ Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS ­ Teepik

    Füüsika
    Füüsika
    27
    doc

    Füüsika

    ....................................................................................... 15 2.1.5. Valge ja must pind.......................................................................................................16 2.1.6. Valguse sirgjooneline levimine...................................................................................16 2.1.7. Valguse peegeldamine................................................................................................. 17 4.1. Mehaanika......................................................................................................................19 4.1.1. Kinemaatika.................................................................................................................19 4.1.2. Kiirendus......................................................................................................................19 4.1.2.1. Kiirenduse tabel:................................................................................

    Füüsika
    Dünaamika-Kinemaatika
    16
    doc

    Dünaamika, Kinemaatika

    (liikuvas rongi jalutavat inimest võib kirjeldada nii rongi kui ka maapinna suhtes; ratta kodarate liikumist võib kirjeldada sõitva jalgratturi ja tee ääres seisva inimese suhtes). 12. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ja aja mõõtmise seadet. (Taustsüsteem lihtsustab liikuvate kehade matemaatilist kirjeldamist). 13. Nihe on liikuva keha algasukohta ja lõppasukohta ühendav vektor ehk suunaga sirglõik. 14. Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mistahes ajahetkeks. Selleks peame teadma keha algasukohta (algkoordinaati, x 0 ) liikumise suunda kiirust, v ja kiirendust, a. Võrrand, at 2 x= x 0 + v0t + , kus t väljendab aega sekundite võimaldab seda üldjuhul, kui 2 asendada x 0 ,v ja a teada olevate numbritega. 15. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille trajektooriks on

    Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne
    Olulisi füüsika mõisteid
    2
    odt

    Olulisi füüsika mõisteid

    Mehaanika – Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise põhjuste ja paigalseisu uurimisega Kinemaatika – Kinemaatikaks nimetatakse füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine – Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne – Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine – Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass – Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta Taustkeha – Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha liikumist. Taustkeha võiks valida paigalseisva.

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun