Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüsi konspekt (0)

Finantsjuhi amet.
Mida silmas pidada tööle asumisel:
Kohtumine töötajatega
Võtmetöötajate kindlaks tegemine-varuda piisavalt aega
Tutvuma erinevate valdkonna personaliga
Saada teada ettevõtte tugevad ja nõrgad kohad ja ettevõtte probleemid
Mitte sukelduda paberitesse
Tuleb oodata oluliste otsustega
Uuenduslikest plaanidest tuleks rääkida ka teiste töötajate rühmadega, tiimidega, kui otsused puudutavad ka neid või konkreetseid töötajaid. Siis tuleks esialgu nendega kõigepealt omaette rääkida.
Tuleb kehtestada hästi toimiv personali seire süsteem. Kui suhteliselt algusperioodis tekib vajadus, kas töötajat vabastada, ümberpaigutada vms. Siis tuleks eelnevalt koguda selleks piisavalt informatsiooni ja sellised otsused tuleks teha suhteliselt kiiresti.
Vastutusvaldkonnad:
Sõltuvad firma tegevusest, finantseerimisallikatest, firma juhtide strateegiast jne.
Hoolitseda aktsionäride vara väärtuse eest.
Pidevalt järgida firma strateegiat, mis maksimaalselt kasvataks aktsionäride tulu.
Nende tagamiseks tuleb rakendada erinevaid taktikalisi tegusid , peamiseks eesmärgiks kulude vähendamine. Vastavalt raamatupidamise äriseadusele peab firma olema kasumlik .
Tuleb välja töötada usaldusväärne järelvalve süsteem ja seda täiustada, arendada.
Keskenduses ohtudele, peaks FJ eriti jälgima järgmisi probleeme:
Olulise tähendusega äripartneri kaotus. FJ peab hindama kuidas võib mõjuda mõne ettevõtte tarnija või ostja ära langemine . Pidevalt tuleb olla kursis teiste võimalike tarnijate või ostjatega, et hajutada riske.
Brändi imago kaotus. Peab hindama olukordi , kui kvaliteedi probleemid või imago küsimus võivad avaldada mõju võtmetähtsusega branditoodetele.FJ peab koos vastavate septsialistidega välja töötama effektiivsed systeemid kuidas käituda juhul, kui firmal tekivad nimetatud probleemid.Oluline on tagada brandi kvaliteet.
RISKID
Toote disain
FJ peab olema valmis selleks, et praak disainiga toode võib kedagi vigastada või muutuda kasutuskõlbmatuks.FJ saab moodustada vastava tööryhma, kes suudab kiirelt reageerida ilmnenud disaini vigadele.Lisaks tuleb välja töötada süsteem toote tagasikutsumiseks. Tegemist on strateegilise plaaniga, sest antud valdkonnast võib firmale tekkida oluline finantskahju.
FJ ülesanne on ka tagada piisav kindlustuskaitse , et tekkivate riskide puhul katta see võimalikult kindlustushüvitistega.
Kaupade hinna muutus
Hinna muutus võib olla seotud tarnija turu hinna tõusuga või langusega klientidele müümisel.Selliste riskide vastu võib kaitsta end pika ajaliste lepingutega fikseeritud hinnaga., kuid samas tuleb otsida ka alternatiivseid võimalusi ning püüda kärpida kulusid , et säilitada tulumarginaali, kui hinnad ebasoodsalt muutuvad.
Keskkonna saastamine
Kui on tegemist maj. tegevusega , mille tulemusel võib tekkida saatse oht, peab FJ tegema olulisi investeeringuid selle ohu vähendamiseks ja mis tegelikult ei paranda otseselt finantsnäitajaid.
Valuutarisk
Investeeringute ja klientide võlgnevuste väärtus võib välisvaluuta väärtuse alanemisel langeda.Seetõttu peab FJ orienteeruma hästi valuuta turgudes ja tehingutes . Risk on suurem, kui välisvaluuta tehinguid on palju.
Ebasoodsad õigusalased muutused
Tegemist on välimise riskiga ning seetõttu firma siseselt seda otseselt juhtida ei saa.
Riski vähendamiseks peab FJ olema kursis ettevalmistavate seadus eelnõudega ning võimalusel tegema ka lobbitööd.
Ebaõnnestunud lepingud
Sõlmitud lepingud võivad sisaldada punkte, mis on firmale kahjulikud. Näiteks tellida suuremaid koguseid, kui korraga vajatakse. Teha pikaajalisi tarnete ettemakseid jms.Seetõttu peaks FJ üle kontrollima kõik varasemad lepingud ja uute lepingute sõlmimisel tutvuma nende sisuga, et vältida firmale ebasoodsaid tingimusi.
Süsteemi kokkuvarisemine
Firma finantsseisundile võivad tõsist mõju avaldada nii looduslikud kui inimestest põhjustatud katastroofid (üleujutus, pikse löök, maavärin jne). FJ peab olema nendest teadlik ja endale neid teadvustama. Peab välja töötama plaani, kuidas toimida katastroofi korrala ning saadakse järjele tagajärgede puhul. Plaanis ettenähtud tegevusi tuleb harjutada.
Puudulik järelkasv
Normaalselt toimivas firmas peavad võtmepositsioonidel töötavad inimesed perioodiliselt vahetuma ning selleks peab olema rakendatud nii sisemine rotatsiooni kord ning ülevaade töötajate välisest värbamisest. Seetõttu peab FJ olema kursis sisemise koolituse vajadusega ning analüüsima välisvõimalusi.
Töötajate käitumistavad
Tegemist võib olla seksuaalse ahistamisega, vara rikkumise või varastamisega jms.FJ peab olema osaline plaanide väljatöötamises ning väljaõppe korraldamises, et antud riski vähendada.Samuti tuleb luua efektiivne järelvalve süsteem.
Investeerimiskahju
Võib tekkida olukord, et paigutatakse liiga riskantsetesse investeeringutesse. Sellega võib kaasneda oluline investeerimiskahju. FJ peaks välja töötama korra, milles finantseerimisvalikud piirduks selliste valikutega, mis tagavad parima kombinatsiooni likviidsusest, mõõdukast kasumlikkusest ning madalast kahjuriskist.
Intressimäära tõus
Kui firmal on olulisi laene ujuva intressimääraga ja need peaks oluliselt kasvama, võib firmal tekkida likviidsuskriis.
Tulemusnäitajate seostamine strateegiaga
Igal FJ tuleb tegevuses kokku puutuda kogu süsteemi hõlmava tulemusliku juhtimise systeemiga, mõõtmise kriteeriumitega ja kogu see systeem saab alguse, põhineb firma strateegial. Tulemuslikkuse näitajad peavad olema kõik kvantitatiivselt mõõdetavad. Seega peab FJ pidevalt selle systeemiga tegelema, jälgima et see oleks kooskõlas strateegiliste eesmärkidega, kõrvaldama systeemist sellised näitajad, mis ei lähtu strateegiast ning lisama uusi, mis on kooskõlas firma arenguga. Näitajate süsteem peab olema seotud ka töötajate seire systeemiga, järelikult on antud valdkond seotud praktiliselt FJ igapäeva tööga. Vastavalt tulemusnäitajate muutumisele tuleb FJ ka oma tegevuskava muuta. Kõik kajastub lõpuks ikkagi ettevõtte nn rahakotis . FJ huvi on, et ettevõtte finantsid oleks kõige paremas korras.
Soodustada kõikjal efektiivsuse tõusu
Peab soodustama ja juhtima koostööd erinevate osakondade vahel. Koguda infot antud valdkonna edukamate kohta ja kogu informatsiooni konkurentide kohta. See nõuab FJ-lt väga head suhtlemisoskust. Oluline on veenda kõiki juhte rakendama täiuslikumaid ja uuenduslikke meetodeid . Probleem on selles, et kesktaseme juhid kipuvad nägema ainult oma üksuse tegevust ja püüavad seda võimalikult stabiilsena säilitada. Nemad ei näe tervikut vaid eelistavad ainult oma valdkonda ja üksust, et neil hästi läheks.Seoses uuendustega võib osutuda vajalikuks ressursside ümber jagamine sinna, kus neid rohkem vajatakse. See probleem võib osutuda vägagi keeruliseks.
Korrastada raamatupidamine ja rahanduse
Enamik eelnevaid tegevusvaldkondi on kogu organisatsiooni hõlmavad, kuid FJ peab tegema muudatusi ning täiustama pidevalt raamatupidamise ja rahanduse valdkonda. Kui selline korrastamine jääb tagaplaanile, siis võivad teised üksused väita, et FJ ei suuda omaenda otsest alluvusvaldkonda korrastada. Nimetatud valdkonnas tuleb tal keskenduda põhieesmärkidele.
Personali arendamine.
Firma ja tema üksuste igasugune areng akgab personalist. FJ saab suurendada töötajate teadmisi suunates neid pidevalt koolitusele, täiendõppele jms.Oluline on rakendada ametikohtade vahelist ristkoolitust ja parandada osakonna sisest kommunikatsiooni.
Protsessi arendamine.
Tuleb keskenduda osakonnast väljastatava info kvaliteedi parandamisele ning väljastamis kiiruse suurendamisele. Potentsiaali võib leida infotehnoloogia arendamisest ja oluline on välja töötada ja rakendada efektiivseid järelvalve süsteeme, mis segaks minimaalselt põhitöö tegemist. Vastutavatele töötajatele vajalik info peab olema võimalikult hästi kättesaadav ja peab olema loodud süsteem, mis võimaldab selle informatsiooniga manipuleerida , et oma ülesandeid parimal viisil täita.
Organisatsiooni arendamine
Kaasajal kasutatakse org. ja tema protsesside arendamiseks projekti meetodit.Uuenduste väljatöötamisteks ja rakendamisteks moodustatakse vastavad töörühmad, kes peavad lahendama neile antud ülesande.Selliste rühmade töö on efektiivsem, kuna neil on konkreetne ülesanne ja nende tasustamine on seotud lõpptulemusega. Järelikult on nad motiveeritud. FJ probleemiks on finantsressursi tagamine projektitööks. Seega tuleb tal iga projekti rakendamine põhjalikult selgitada ja põhjendada.
Sisse seada ühiskasutatavad teenused
Nagu eespool selgus on FJ otsese ja kaudsema rolli all palju firma administratiivseid funktsioone. Mis annabki talle võimaluse kaasa aidata kulude vähendamisele.Kulude vähendamise üheks võimaluseks on kasutada ühisteenuseid.Ühisteenuste rakendamine võib anda olulise kulude kokkuhoiu, sest see hõlmab valdkondi, mis toimivad paljude teiste allüksuste huvides aga neid juhitakse ühest keskusest. Ühisteenuste sisseseadmisel on tavaliselt otstarbekas teha seda koostöös tootmisjuhiga.
Tuleb kindlaks teha, kas on võimalik kasutada alltöövõttu.
Firma juhtkond peaks oma põhitähelepanu keskendama põhitegevusele. FJ peaks selgitama välja, millised kõrvaltegevused nõuavad liigset tähelepanu ja ressursi.Tuleb välja selgitada, kas selliseid töid või teenuseid ei saaks väljast sisse tellida.Kindlasti on firmas valdkondi, kus ei saa kasutada teenuse sisseostmist, aga ka neid kus siiski saab.
Ressursside paigutus
Lihtsustatud kujul tähendaks see seda, et FJ peaks üle vaatama kõigi kapitalide mahutuse nüüdispuhas väärtuse. Ning selle alusel annaks loa finantseerimiseks või mitte.
Kuna tänapäeval on investeeringute mahud oluliselt suurenenud ja majandus muutunud ja majandus muutunud dünaamiliseks ja sageli volatiivseks, siis on paratamatu investeeringute nüüdisväärtuse määramine.Lisaks on FJ-l võimalus suunata raha oluliselt radikaalsematesse projektidesse, mis üldjuhul ei läbiks investeeringute läbivaatamise protsessi ning seetõttu võib firmal jääda saamata potentsiaalne tulu. Selliste otsuste langetamine nõuab FJ-lt väga tõsist eeltööd ning teiste juhtide veenmist. Mida riskantsem on investeering seda väiksem on teiste otsustajate kaasabi.
Innovatsiooni edendamine
FJ-l on võimalus muuta hindamis , aruandlus ja eelarvestamise süsteemi, et hoolitseda selle eest, et originaalsed ideed saaks võimalikult kiire ja laia leviku firmas.
Eriti oluline on selline lähenemisviis küpsetes ettevõtetes, kus on tõsiseks probleemiks kulude kärpimine.Ja sellises keskkonnas on innovatsiooni läbiviimine suhteliselt keerukas.
Enamik nimetatud kohustustest ei ole tegelikult kunagi ainult FJ probleemiks, vaid paljud neist lahendatakse põhiüksuste juhatajatega koos ning kaasatakse kindlasti spetsiifilised valdkonnad, näiteks juriidiline osakond , personal jt.Oluline on kordineerida kõikide valdkonda lahendamine, kaasates teisi. See nõuab aga väga head koostöö oskust ning pinge taluvust.
Et saada heaks partneriks ja rakendada erinevaid muutusi, tuleb teha koostööd firma allüksuste ning personali erinevate tasanditega.Alati tuleb seada prioriteediks tootmisüksused. Et sellist koostööd saavutada peavad FJ saavutama kompetentsuse järgnevates võtmetähtsusega juhtimisvaldkondades.
Usaldusväärse finantskava väljatöötamine ja selle viimine inimesteni. Tuginedes kogemustele ja teiste soovitustele, tuleb FJ välja töötada üksikasjalik nimekiri lühi ja pikaajalistest soovitavatest saavutustest.FJ peab hästi orienteeruma selles finantskava küsimustes ja tegevustes ja suutma alati leidma motiveeritud vastuseid.
Nimekirja tuleb pidevalt korrigeerida ja üle vaadata, kuna majanduskeskkond on dünaamiline.
Finantstöötajates pühenduse kujundamine muudatustele.
Lisaks sellele et FJ peab oma fin.tegevuse kavast kõiki informeerima, tuleb tal seda kinnitada ka oma käitumisega. Mis seisneb selles, et ta demonstreerib oma valmisolekut pühendada kogu selleks vajalik aeg ja raha tegevuskava elluviimiseks.Lisaks tähendab see seda, et FJ-l tuleb ka arendamisele kulutada oluline tööaeg. Pühendumuse kujundamist süvendab teiste töötajate ära kuulamine, nende seisukohtade lülitamine plaani ning FJ selgitused, kui mingid ettepanekud pole realiseeritavad.
Tegevjuhtkonna tavade muutmine
FJ peab arvestama et paljud tema taotletavad plaanid ja muudatused avaldavad olulist mõju ka väljapoole raamatupidamise ja rahandus osakonda.Seetõttu tuleb palju aega kulutada muutuste visiooni edasi arendamisele ning selgitustööle.See nõuab sagedasi kokkusaamiseid firma tippjuhtidega,et varakult teada saada kõikidest võimalikest probleemidest,mis võivad tegevuskava rakendamist mõjutada.Nõupidamised peavad olema efektiivsed, mis nõuab nende head korraldust ning läbiviimise oskust. Rangelt tuleb järgida koosoleku reglementi ja otsuste langetamisel määrata neile vastutavad täitjad ja tähtajad. Lisaks tuleb rakendada toimiv järelvalve süsteem.
Firmajuhi toetuse tagamine
Firmajuhiga tuleb teha maksimaalselt koostööd, et süvendada tema rolli tegevuskava loomisest ja rakendamisest. Selleks tuleb tegevuskava väljatöötamise käigus kaasata tegevjuhtkond.Neid tuleb kaasata probleemida lahendamisse ning tegevuskava elluviimisse.Selline kaasamine muudab firmajuhi kaasvastutajaks ning välistab tema võimalikud hilisemad pretentsioonid.
Organisatsiooni mobiliseerimine
Kui firmajuhi kindel toetus tegevuskavale on saavutatud, tuleb järgnevalt mobiliseerida kogu organisatsioon .See nõuab ka uue hindamise premeerimissüsteemi rakendamist, mis aitaks tegevusi suunata just muudetavatesse õigetesse valdkondadesse.Lisaks tuleb näidata tippjuhtkonna pidevat seotust muudatustega, milleks on otstarbekas korraldada kommunikatsiooni üritusi. (üldtöörühmade koosolekud ).
Ühisüritustel tuleb kirjeldada saavutatud edusamme .Pidev täiustumine peab muutuma normiks.Kui mingi tegevuskava on rakendatud, peab FJ rakendama kõikide süsteemide kriitilist ülevaatamist, et leida veelgi paremaid võimalusi organisatsiooni juhtimiseks .Selleks tuleb tal taas muuta hindamise ja premeerimissüsteemi, et tagada kogu personali toetus järgevatele uuendustele.
Kontrolleri ja FJ ametid
Eespool sai käsitletud valdkondi, millesse finantsjuht peab sekkuma ja milles osalema .
Samas on valdkondi, millesse ta sekkuma ei peaks. Eriti oluline on see küsimus kontrolleritele, keda on edutatud FJ ametikohale.Ning seetõttu on neil raske oma vanadest ülesannetest loobuda ning uute ülesannete ülevõtmine on vaevaline.Tulemuseks on see, et topelt tööde tegemine viib selleni, et kumbagi funktsiooni ei täideta kvaliteetselt.
Tegevusaruanded
FJ peab andma selgitusi, lahendama probleeme, kinnitab, et aruanded vastavad tegelikkusele jne. Controller teeb tehnilist poolt, paneb aruanded kokku.
Eelarve
Controller valmistab ette vajalikud materjalid, finantsinformatsioon, koondada osakondade eelarved jms. Esitab FJ-le.
FJ kontrollib üle ja hindab erinevate üksuste poolt esitatud aruandeid. Tegutseb firma üldisel tasandil.
Finantsanalüüs
Controller viib läbi tehnilise analüüsi.
Analüüsitulemuste hindamise teeb FJ.
Eelarve protsessi juhtimine
Kõrgemal tasemel FJ laual. Rakendamine ja tehniline teostus controlleril.
Tööde jaotus ja ulatus, mis kuulub mõlemale, peab olema selgelt paika pandud, et ei tekiks tühimikke.
Controlleri edutamine FJ-ks. C võib juhtuda, et ta ei suuda eemalduda oma vanadest valdkondadest ja topib nina liiga palju uue C asjadesse, võib tekkida konfliktid. Või ei tule enam kumbagi ülesandega hästi toime, kuna rabab mõlemal rindel.
Finantsstrateegia
FJ tegevuse kvaliteeti iseloomustab parimal viisil see, kui kvaliteetsed otsused on vastu võetud ettevõtte finantse mõjutavas valdkonnas. Teisi ettevõtte tegevusvaldkondi käsitlevate probleemide lahendamiseks võib FJ palgata controllereid, finantsanalüütikuid või arveala spetsialiste, kes suudavad edukalt toime tulla igapäeva probleemidega ettevõtte erinevatel tasanditel. Seevastu finantsotsuste strateegiline lahendamine on ainult FJ kompetents.
1) Raha
Valuutariski maandamine .
Kui firma tegeleb rahvusvahelistel turgudel, siis tuleb pidevalt jälgida oma äripartnerite valuutakursside võimalikke muutusi. Näiteks kui ettevõte müüb oma tooteid mõnele euroala riigile ja annab talle suhteliselt pika järelmaksu võimaluse, võib juhtuda, et euro kurss on vahepeal langenud, mis tähendab tema väärtuse alanemist. Järelikult jääb väärtuse vähenemine ettevõtte kanda.
Selliste probleemide vältimiseks on soovitav toimida järgnevalt:
Müües väliskliendile, tuleks vältida pikki maksetähtaegasid. Kui pikk maksetähtaeg on vajalik müügimahtude kindlustamiseks, siis tuleks kursiriski vähendada sanktsiooniliste nõuetega. Näiteks leppetrahvid või intressinõuded maksetähtaja ületamisel või hoopiski soodustusi enne tähtaegse maksmise korral.
Ostes välistarnijalt tuleks endale kaubelda võimalikult pikk järelmaksu periood, sest tänu inflatsiooni mõjule, saab hilisemal tasumisel teha seda odavamate vahenditega, raha väärtus väheneb. Ostes välistarnijalt, tuleks vältida ettemaksu, kuna ettemaksu korral on valuuta väärtuse langus veelgi suurem.
Kui firma osa tegevust toimub välismaal, siis tuleks vältida liigse sularaha kuhjumist seal. Otstarbekas on see võimalikult kiiresti paigutada vajalikkesse materiaalsetesse väärtustesse. Või kanda üle emaettevõttele.
Kui ettevõtte tegevus on seotud välisturgudega, siis tuleks riske hajutada vastassuunaliste tasakaalustavate valuutatehingutega. Näiteks kui mingiks tähtpäevaks tuleb tasuda arve dollarites, siis on soovitav enamvähem samaks ajaks ja samas summas sõlmida tehing, millega firma müüb oma toodangut samuti dollarite eest.
Võimalusel rakendada valuutariski hajutamiseks forward tehinguid (kasutada tuletis instrumente ).
Kui valuutatehingute maht on väike ja võimalik kaasnev kahju madal, siis ei ole FJ-l tarvidust nende probleemidega tõsiselt tegeleda. Küll on see probleem tõsine siis, kui on sõlmitud või kavatsetakse sõlmida arvestatavaid välisvaluuta lepinguid.
Pangavahetuse või valiku probleemid
Head suhted pangaga on FJ-le erakordselt olulised. See hõlmab panga olulisemate osakondade head suhtumist, minimaalset mitte-vajalikke tehinguid, tehingute vigadeta ja korrektset sooritamist, mõõdukaid teenustasusid, normaalseid laenutagatisi, lihtsat juurdepääsu tehingutele normaalajas, panga võimet sooritada keerukamaid tehinguid.(akreditiivid).
Tõenäoliselt rahuldatakse need vajadused firma puhul millel on suur tehingute maht, oluline laenuvajadus, välistehingud jms. Väiksemad firmad ei tekita pangale piisavaid ärivõimalusi, küll aga võivad põhjustada täiendavat tööd ning seetõttu jääb nende puhul klienditeenindus vähem kvaliteetseks.Kui on tegemist kasvava ettevõttega siis peab FJ arvestama sellega, et teatud mahu saavutamisel võib esialgne pank osutuda kitsaks . Väiksem pank võib olla tähelepanelikum, kuid samas võib teenuste maht olla piiratud. Seega tuleb panga valikul FJ-l arvestada ettevõtte võimalikke arenguid. Kui FJ pole kõiki arenguid arvesse võtnud, võib mingil hetkel tekkida vajadus panka vahetada. Selline vajadus võib olla seotud suurte tehingumahtudega või võetakse kasutusele keerulisemaid pangatehinguid, mida väike pank kas ei osuta või on vastavate spetsialistide tase madalam. Panga vahetust tuleks siiski väga tõsiselt kaaluda, sest sellega kaasneb terve hulk probleeme ja kulusid. Kui pangavahetus on siiski möödapääsmatu, siis peab arvestama paljude tegevustega selle protsessi käigus. Ettevõttes tuleb selgitada ning läbi suruda pangavahetuse otsusm tuleb selgitada omanikele.
Tuleb avada uues pangas uued pangakontod. Võtta ühendust tarnijate ja ostjatega, et vormistada dokumendid rahade liikumiseks läbi uue panga.Vanadelt kontodelt vahendite ülekandmine uutele ja vanade sulgemine.
Aasta lõpus tuleb audiitoritel üle vaadata nii vanad kui uued kontod, mis suurendab auditi töömahtu ja ettevõtte jaoks auditi kulu.Uue panga jaoks tuleb sõlmida uued laenulepingud , krediidikasutamise võimalused ja kokku leppida tingimused. Tuleb vormistada uued laenu ja tühistada varem sõlmitud.
2) Investeeringud
Kuna investeeringud on tavaliselt suhteliselt suuremahulised ning pikaajalised, võivad nad ettevõttele tekitada finantsprobleeme pika aja jooksul.
Varade rentaabluse maksimeerimine
Finantsanalüüsi alusel võib FJ saada firma effektiivsusest väga hea ülevaate, võttes aluseks varade rentaabluse hindamise.Kuna rentaabluse näitajat jälgivad ka analüütikud ja investorid , siis on oluline teada, millistest komponentidest varade rentaablus kujuneb, mis omakorda annab aluse, kuidas nende komponentidega manipuleerida ja kuidas nendega seotud muutuseid rakendada firma üldises strateegias .
Kasumi määra korrutamine varade käibivusega (käibe sagedus), mis annabki varade rentaabluse. Paljudes firmades on pikaajaline traditsioon vähendada kõikvõimalikel viisidel tegevuskulusid. Mis parandab rentaabluse valemi esimest poolt.Seevastu käibivust sageli ignoreeritakse või ei peeta seda eriti oluliseks. FJ ülesanne on aga uurida just joonise teist poolt, et leida milliseid käibevarasid või põhivarasid oleks võimalik kärpida, et saavutada varade suurem rentaablus. Põhivarade kulud on võimalik juhtida hästi koostatud investeeringute eelarve kaudu.Lisaks tuleks pidevalt tegeleda kasutamata varade väljaselgitamisega ning püüda neid realiseerida. Võimalusel kasutada alltöövõttu, millega saab masinate ja seadmete ning rajatiste kulu ülekanda tarnijatele.Varade rentaabluse suurendamise võimalusi uurides peab FJ alati silmas pidama seda, et ülemäärane kulude ja varade vähendamine võib firmat kahjustada, kuna võib mõjuda toodete kvaliteedile. Nõudluse suurenedes ei suuda firma seda täita,. Teadus ja uurimustööde mahtude vähendamine võib aga tekitada olulisi probleeme konkurentsiturul.
Võlakirjade tagasiostmise otsus
Emiteerimine on pigem hästi tuntud, jõukatele jms firmadele.
Võlakirjad on tähtajalised ja mingi konkreetne hetk tuleb need tagasi osta.
Firma võib võlakirjad investoritelt ka enne tähtaega tagasi osta, kuid ainult juhul kui tegemist on tagasiostetavate võlakirjadega või kui need esialgselt väljastatakse seeriavõlakirjadena. Tagasiostetav võlakiri annab firmale õiguse võlakiri tagasi osta kogu selle kehtivusaja jooksul.Seeriavõlakirja puhul määratakse kogu võlakirja pakkumise erinevatele võlakirja komplektidele erinevad lunastustähtajad. Seega annab tagasiostu õigus firmale võimaluse võlakiri tagasi osta samas kui seeriavõlakirjade puhul on firmal kohustus neid ettenähtud tähtajal tagasi osta. Tagasiostmine tõstab tegelikku intressi määra mida firma peab maksma.
Seega peab FJ juba enne võlakirja pakkumist tegema otsuse nende tagasiostetavuse kohta. Kui ei ole reaalseid väljavaateid saada vabu vahendeid võlakirja ennetähtaegseks tagasiostmiseks ja kui makstav intressimäär on mõistlik, siis ei ole ka mingit erilist alust tagasiostetavusele mõelda. Kui asjad on vastupidised siis on mõistlik lisada võlakirjade tagasiostetavuse klausel. Sest nii saab firma võimaluse võlakirjad tagasi osta ilma et tal otsest kohustust seda teha.Võlakirjade seerialisus ei ole nii kasulik sest sellega kaasneb otsene kohustus teha regulaarseid väljamakseid teatud perioodide järel, et tagasi osta antud konkreetse seeria võlakirjad. Selline kohustus vähendab aga ettevõtte likviidsust, mis omakorda mõjutab firma tegevust, sest tal võivad olla paremad võimalused oma raha kasutamiseks. Kui FJ-le valmistab muret kumba tagasiostu klauslit rakendada, sest igaljuhul toob see kaasa kõrgema intressimäära, kui et muuta selline võlakiri atraktiivsemaks, võib talle lisada täiendavaid tingimusi. Näiteks võlakirja konventeeritavuse sama firma lihtaktsiate vastu või pakkuda mingeid garantiisid mis suurendab nende võlakirjade väärtust investorite silmis .
Resurssi allikad
Käibekapital
FJ igapäeva praktiliseks tegevuseks oleks leida ettevõttele odavaid finantseerimise allikaid .
Tavaliselt pööratakse pilgud kohe väljapoole ( finantsturud , kapitaliturud). Tegelikult kõige paremaks allikaks on ettevõtte käibekapital ise. Selle moodustavad ostjatelt laekumata nõuded, varud ja miinus võlgevused tarnijatele. Need on nn liikuvad või voolavad vahendid, mida on tarvis firma igapäeva tegevuse käigus hoidmiseks. Vähendades ostjatelt laekumata arveid ning lao seisu, või nihutades edasi tarnijatele tasutavate arvete tähtaegu, omandabki firma juurdepääsu vabadele rahaallikatele. Mille eest praktiliselt ei tule midagi maksta. Nimetatud vahenditele võimaldavad ligipääsu järgmised tegevused:

Tuleks võimalikult automatiseerida nõudeandmete arvestuse hoidmine.Oluline on pidevalt tegeleda nõuetega, mis seisneks pidevas suhtlemises ostjatega. Suhtlemise tulemused tuleks fikseerida ning nende üle tuleb teostada analüüsi, et hiljem otsustada millised on ostjate lubadused ja kuidas neid seejärel täidetakse.See on töömahukas arvestusvaldkond, kuid heade tulemuste saavutamisel, võib olla küllalt tõsiseks täiendava raha allikaks.

Korduvate arvete esitamine varakult.Kui kliendil on sõlmitud pikaajaline leping mingi teenuse, hoolduse või muu taolise osas, tuleks arved väljastada võimalikult vara.Varasem arve võib sundida klienti tegutsema ning kui tal on vaba rahalist resurssi, võib ta selle varem tasuda.

Tulemustasu tingimuste õige fikseerimine.Eriti on see seotud müügipersonaliga, aga ka üldse klienditeenindajatega, kelle tulemustasu aluseks peaks olema klientidelt saadud raha, aga mitte neile müüdud kaup.See sunniks müügipersonali otsima klienti, kes on maksejõulised.

Võiks rakendada kliiringmakseid. Üldjuhul on see võimalik siis, kui firmade vahel on kujunenud pikaajalised suhted. Sisuliselt tähendab kliiringu kasutamine tasaarveldusi.

Tuleks klientidele soovitada krediitkaardimakseid või arvelduskrediitit (?)

Kasutada faktooringut. Kuid faktooringu kasutamisel peab finantsjuht pidama arvestust , kuivõrd otstarbekas või ettevõttele rahaliselt kasulik see on. Peab tegema kindlaks aga kas see on kasumlik.

Varase makse soodustus . Anda kliendile maksmiseks mõni päev peale arve saamist ning kui ta kasutab seda lühiperioodi, tehakse talle arve summas allahindlus ehk diskonteeritakse.

Ostjatelt laekumata arved tuleks seada järjekorda ja selle aluseks on tasumise tähtajad ning arve summad . Tuleks pidada seega nn kahte arvestust. Rohkem tegeleda nende arvetega, mille summad suuremad.

Võimalusel tuleks karmistada krediiditingimusi.Krediiditingimusi tuleks perioodiliselt üle vaadata ja analüüsida ostjate maksekäitumist ning vajadusel krediiditingimusi karmistada.
Varud
FJ peaks jälgima ladustamise koondamist. Kui firmal on mitu ladu või vaheladu, siis on tõenäoline, et ühesuguseid materiaalseid väärtuseid hoitakse neist mitmes (toimub dubleerimine). Sellist olukorda süvendab ka laomajanduse ja tootmisüksuste vaheline tellimuste korraldus. Seetõttu tuleks ladustamine võimalikult koondada ja korrastada tootmisüksuste varustamise süsteem. Tuleb sisse seada tooraine planeerimise süsteem. Sellise süsteemi rakendamise eelduseks ning tooraine vajaduse planeerimiseks, tuleb kõigepealt täpselt määrata tooraine vajadus koguseliselt ja ajaliselt. Sellise süsteemi saavutamine võib anda märkimisväärse varude vähenemise.
„Just õigel ajal tootmismeetod” rakendamine. Kõige rohkem hõlmab see tootmise varustamise osa – ei ole mõtet tuua niisama varusid ja toorainet seisma.Hõlmab ka seadistamist, rühmapõhise tootmine rakendamine. Rakendada minimaalset tootmiskulgu. Vaja vähem pooltooteid. Võimalikult täpse materjalide ja tooraine ülevaate koostamine.Kahte eelnimetatud ülesannet on praktikas võimatu täita, teadmata täpselt millist toorainet või osi on olemas või milliseid tuleb juurde hankida. See nõuabki materjalide väga täpset ülevaadet.
Tagastada osad materjalid tarnijatele. Kui tekivad mingite varude ülejäägid, tuleks need võimalusek tarnijatele tagastada.Kas raha eest või krediidina, kui samalt tarnijalt oodatakse järgnevaid tarneid.
Konsignatsiooni leping – seisneb selles, et tarnija annab oma varad põhimõtteliselt vastutavale hoiule teatud ajaks.Selle aja möödudes võib ta alandada oma toodete pakkumishinda või võtab liigse tagasi.Peamiselt kasutatakse tootmises.
Vähem ladustada valmis toodangut.Statistika näitab, et toodete müügikõver on kelluka kujuline.Mis iseloomustab seda, et ettevõte toodab paljusid erinevaid tooteid, kuid müügi osas omavad vaid osa neist olulist rolli.Tuleks analüüsida vähem olulisi tooteid, kas neid üldse tasub toota, kas need on oma olulisuse ja kliendihuvi minetanud jne. Suunata suurem ressurss olulisele.
Sageli on otstarbekam ladustada valmistoodangu asemel pooltooteid. Eriti kui on tegemist sellise toodanguga, mida pannakse kokku erinevatest pooltoodetest ja saadakse erinevad lõpptooted.
Võlad tarnijatele (-)
Tuleks vältida ettemakseid. Kui tarnija nõuab ettemaksu, siis tuleks ettemakstav summa võimalikult väikeseks kokku leppida. Või suurendada ettemaksete intervalle.
Ostja pool
Tuleks venitada mõistlikuse piires maksetega, praktikas hakkavad tarnijad küllalt sageli arveid aktiivselt sisse nõudma alles siis kui, arve tähtpäevast on mingi aeg möödas. Seega saab maksja hoida enda käes tarnija tasuta krediiti ning seda võimalusel enda kasuks ära tarvitada, kasutada. Tarnijalt võiks püüda kaubelda pikemat maksetähtaega, millega võivad kaasneda omakorda tarnija täiendavad tingimused. Näiteks suuremad tarnekogused või kallim hind.
Kuigi FJ võiks kõiki neid abinõusid lihtviisil rakendada, on siiski rida probleeme mida enne rakendamist tuleks kaaluda. Näiteks krediiditingimuste karmistamine võib kahjustada firma üldist strateegiat. See võib kahjustada ka suhteid äripartneritega. Tarnete eest mitte tasumine tähtaegselt võib põhjustada lisaks hinnatõusule veel näiteks tarnete hilisema kättetoimetamise.
Ühtlasi võib see kahjustada klienditeenindust, eriti siis kui firma maine on üles ehitatud sellele, et kliendil on igal hetkel võimalus kaup kätte saada. Firma finantsseisud võib olla takistuseks faktooringu kasutamisel. Varude, ostjate nõuete ja tarnijate võlgade finantsotsuste vastuvõtmisel peab FJ tõsiselt kaaluma nende mõju ettevõtte üldisele strateegiale. Varude vähendamise otsuste langetamisel tuleb arvestada sellega, et neid ei saa vähendada alla teatava piiri. Esmalt tuleb välja selgitada ja otsustada, milliseid laovarusid ehk kaubaartikleid vähendada, et vähendamine mõjutaks negatiivselt võimalikult vähe ettevõtte lõpptulemust.
Valmistoodete vähendamine võib kaasa tuua ostjate konfliktid. Kes soovivad osta kohe, mitte peale tellimuse andmist või peale valmistamist . Et ostjaid säilitada, võib kaubapakkuja selle kauba hankida kiirtarne korras mõnelt teiselt müüjalt, kuid sellega suurenevad oluliselt teised kulud.
Tooraine on üks kesksemaid valdkondi, kus varude vähendamist rakendada. Selles valdkonnas on võimalik välja selgitada, milliseid varuartikleid on tootmisvajadusteks planeeritud ning mida enam ei vajata. Analüüsi käigus võivad selguda ka täiesti kasutud ja vananenud tooraine artiklid. Inventuuri käigus tuleb selliste varude hind alla hinnata vüi varud hoopis maha kanda. Mõlemad toimingud tekitavad ettevõttele täiendava kahjumi .Järelikult ongi oluline vältida liigse laoseisu tekkimist.
Põhivarad - Varade liisimine, rentimine või ostmine ?
Põhivarade ostmisel on tavaliselt tegemist küllaltki oluliste investeeringutega, mis vähendavad oluliselt firma likviidset vara ehk raha. Ettevõte võib põhivara soetada ka laenuga, kuid see suurendab oluliselt selle põhivara maksumust, kuna laenuga kaasnevad intressi kohustused. Lisandub tagasimakse risk. Lisaks peab ettevõte arvestama, et põhivara rakendamisel tuleb hakata seda ka amortiseerima, mis tekitab ettevõttele täiendavaid kulusid pika aja jooksul.
(Rendi ja liisingu vahe? Rent – ei saa teha ise mingeid eri valikuid : antakse valida konkreetsed autod rendiks. Liising -saab valida ise täpselt, mis värvi auto jne)
Kasutus rent – on eelis kui on füüsiline vananemine väga kiiresti (arvutid).
Varase makse soodustus
Ostja saab hinnast alla teatud %, kui maksab näiteks kümne päeva jooksul (tähtaeg 30 p).
Või maksab kogusumma 30 p jooksul ja soodustus ei saa. Sellise võimaluse saamine või andmine nõuab jällegi olulist kalkuleerimist ja arvestust tasuvuse kohta.
Saadav soodustus 120
Summa soodustuse
mittekasutamisel 11 880
1,01%*18=18,2%
Võidaksime arvest 18,2% arvest, saaks soodsamalt kätte.
360 päeva
Saadava soodustuse mittekasutamisel raha kasutavate päevade jooksul 20 päeva
360/20=18
Firmal on kasutada põhivara soetamisel 1% soetamisel, kui tasub arve 10 päeva jooksul.
Arve summa on 12 000, max tähtaeg 30 päeva.
Selline tingimus (ostjale) on FJ-le ahvatlev, kuid enne pakkumise vastuvõtmist tuleks uurida vaba raha olemasolu. Isegi kui vaba raha on antud hetkel, tuleb hinnata võimalikke lühiajalisi negatiivseid rahavoogusid, kas nendeks on rahaline kate.
Võlad
Otsus suurendada võlakohustust.
FJ ülesanne on regulaarselt üle vaadata vajadus suurendada võlakoormust, kuna see on üks oluline osa firma finantseerimise strateegiast, mis võib olla seotud teiste finantseerimise viisidega (käibekapitali vähendamine jms) või korraldada aktsiaemission. Võlgadega seotud otsuste tegemisel tuleks lähtuda järgnevatest teguritest:
1) Olemasolevad laenulepingud
Juba kehtiv laenuleping võib keelata järgnevate laenude võtmise enne kui varasemad on täielikult või osaliselt kustutatud, tagasi makstud.Laenulepingud võivad seada piiri ka laenude ja omakapitali suhtele, mis võib samuti muuta võimatuks uue laenu võtmise.
2) Olemasoleva võlakoormuse ja kapitali suhe. Ükski laenandja ei suhtu positiivselt firmasse, kelle laenukapitali väärtus on võrreldes tasakaalustava omakapitaliga liiga kõrge. Kui om.kapitali tase on liiga madal, siis kas loodetakse või soovitatakse suurendada omakapitali.
3)Võlgnevuse tagasimakse tähtaeg.. Uute laenude hankimisel, tuleb laenulepingud sõlmida selliselt , et tagasimakse tähtajad oleks võimalikult hajutatud .
4) Äritsükkel
Eriti peavad sellega arvestama tsüklilise tootmistegevusega firmad, kus ettevõtte pos. rahavood võivad oluliselt erineda.
5) Toote, tootmistsükkel
Kui ettevõtte tootmine on vananenud ning vajab väljavahetamist, siis tekib ettevõttel ilmselt probleeme laenude tagasimaksmisega tootmisuuendamise järgsel perioodil (kõik tegurid pidurdavad tootmistegevust ja pidurdavad laekumisi)
6) Laenureservi vajadus.
FJ ülesanne on hoolitseda selle eest, et krediidilimiit lubaks teha suuremaid kulutusi, kui tegelikud vajadused seda lubavad, sest alati võib ette tulla ootamatuid situatsioone.
Praktikas valmistavad kaks esimest probleemi FJ-le kõige rohkem tööd ja muret. Kõik ülejäänud on rohkem soovituslik, mida tuleb arvestada ja parimal viisil ära kasutada.
7) Refinatseerimise otsus.
Peab pidevalt analüüsima ja üle vaatama olemasolevaid kohustusi. (rendilepingud, liisingulepingud jne). Peamine on hinnata nende lepingute hinda, st makstavaid intresse. Kui mõni osutub liiga kalliks, tuleb püüda neid refinantseerida. Ettevõte võib olla väga tihedalt seotud ühe laenuandjaga. Kui firma ongi sellises olukorras, siis isegi ühe kallima laenu tagasimaksmine kogu laenuportfellist ei muuda krediidiasutuse ja firma suhteid paremaks. Teiseks probleemiks võib olla see, et suurem osa firma arvestatavast varast on juba välja antud erinevate laenutagatistena. Seega võib uue laenu saamine osutuda tagatise tõttu probleemseks ja firmal ei tasugi laenu enne tähtaegselt refinantseerida. Refinantseerimise juures võib probleemiks osutuda ka intressi tingimus. Kas kasutatakse fikseeritud või muutuvat intressimäära. Näiteks kui FJ soovib asendada fikseeritud intressimääraga laenu, mis on turvaline, soovib üle minna muutuva intressi määraga laenuga, mis on antud hetkel madalam, siis ei saa keegi garanteerida, et muutuv intressimäär tulevikus ületab varasema fikseeritud määra. Teatud kaitset pakub sellises olukorras, kui lepitakse kokku et maksimaalne hinnatõus (intressimäära tõus) ei tohi laenulepingu lõpuni ületada refinantseeritava laenu intressi määra või lepitakse kokku et intressimäära muutus toimub näiteks kord aastas maksimaalselt kokkulepitud protsendi ulatuses.
Näide: Firmal on pikaajaline laen intressimääraga 10% Tagasimakse tähtaeg 5 aastat.
Samal ajal pakutakse firmale 6%-st muutuva intressi määraga laenu. Tingimusel, et aastane max tõus on 1,5%. Mida rakendatakse iga aasta lõpus.
Konventeeritavate väärtpaberite käibele laskmise ehk emiteerimise otsus.
Konventeeritav väärtpaber on võlakiri, mille saab reeglina vahetada lihtaktsia vastu.
Aktsia hind, mille juures võlakirja saab vahetada põhineb konventeerimis suhtel , mis on suhtarv mis iseloomustab kui palju aktsiaid saab iga võlakirja eest. Kui 1000 eurose võlakirja konverteerimise suhe on näiteks 10, siis kui aktsia väärtus on 100 eurot, saab selle vahetada 10 aktsia vastu. Konventeeritavus ei tähenda seda, et aktsiat ja võlakirja saab tähtaja saabumisel koheselt vahetada. Seda saab teha alles siis, kui aktsia turuhind võrdsustub konventeerimissuhtega määratud tasemega või ületab seda.
FJ peaks konventeeritavatele väärtpaberitele piisavalt tähelepanu osutama. Kui firma ei soovi võlakirjal märgitud algsummat rahas tagasi maksta. ( likviidsus väheneb). Eriti oluline on kaaluda konventeeritavust firma arengustaadiumis, kui vajatakse rohkem raha.
Kasutades konventeeritavaid võlakirju, saab ta võõrkapitali ümber konventeerida omakapitaliks, mis omakorda parandab võla ja omakapitali suhet. Suhte parandamine tõstab imagot laenuandjate ees, lisaks lõpeb tähtajaline intresside maksmine , sest dividendi maksmine ei ole kohustuslik ning seega tekib ettevõttel täiendav rahaline resurss . Miinuseks on see, et aktsiate arvu suurendamisega väheneb kasum ühe aktsia kohta. Kuna suureneb investorite hulk, võib see nõrgestada varasemate aktsionäride positsiooni. Need puudused on välistatud kui enamus aktsiad jäävad asutaja liikmetele.
Omakapital
Reeglina on võlgnevus peaaegu alati odavam finantseerimisallikas kui omakapital.Põhjuseks see, et investorid ootavad omakapitalilt märkimisväärset kasumit. Lisaks saab laenuintressi maha arvata maksustatavast kasumist. Mis omakorda muudab selle odavamaks. Kuna firma maksab laenuintresse tagasi mingi perioodi jooksul peale laenu saamist, siis arvestades inflatsiooni teeb ta seda veelgi odavama rahaga , mis alandab samuti võõrkapitali hinda. Samas peab finantsjuht allika valikul arvestama mitmete muude asjaoludega. Probleemiks võib olla see, et tippjuhtidele või omanikele ei pruugi meeldida võlakoormuse suurenemine, sõltumata laenuhinnast. Tavaliselt on see probleemiks vanemates firmades või kus omanikud või juhid on pikaajalise staažiga ning seetõttu suhtuvad laenukasutamisse konservatiivselt. Kuna nende peamine huvi on säilitada mõõdukad ja stabiilsed sissetulekud. Riskialtimad on tavaliselt börsi ettevõtted, kus finantsjuhil on õigus tasakaalustada võlglaseks jäämise risk sellega, et kallima omakapitali asemel on võimalus kasutada riskantsemat võõrkapitali. Kui omanikud ja juhid on valmis võlga suurendama , ei pruugi selleks valmis olla laenuandjad. Selline olukord võib olla firmades, kelle võlakoormus on juba niigi suur või on tal olnud probleeme varasemate võlgadega või on rikkunud laenulepingut või on väga ebakindlad rahavood. Isegi kui laenuandjad on nõus laenu juurde andma, ei pruugi ettevõttel olla piisavalt laenutagatisi, et vähendada laenuandja riski. Sellisel juhul võib laenuandja nõuda kõrgemat intressimäära, varasemat tagasimakse tähtaega või seatakse laenusaajale muid kitsendavaid piiranguid. Võivad keelata täiendavate teiste laenude võtmise jms. Seega võib küll kinnitada, et võlgnevus on eelistatum finantseerimis allikas ja firma juht peaks muudele võimalustele eriti aktsiakapitali suurendamisele, mõtlema tõsiselt alles siis, kui laenu võtmine on ebapraktiline või oht, et firma ei suuda seda tähtaegselt tagastada.
Aktsiakapital
FJ võib soovitada kahte liiki aktsiaid – liht ja eelisaktsiad. Lihtaktsia emiteerimine on küllalt täpselt normatiivaktidega reglementeeritud ning võib sisaldada spetsiifilisi tingimusi sõltuvalt riigist.Lihtaktsia emiteerimist soovitab FJ tavaliselt mitme asjaolu kokkulangemisel. Ta peab jälgima seda et uus aktsia emission ei häiriks endiseid aktsionäre. Antud asjaolu ei häiri endiseid aktsionäre kui nad ise omandavad uued aktsiad. Eriti tähtis on antud küsimus juhul kui valdav osa aktsiatest kuulub väikesele grupile.
Teiseks asjaoluks on see, et võlausaldajad võivad hakata muret tundma firma suure võlakoormuse pärast ja nad soovivad, et firma suurendaks omakapitali. Lisaks võivad survet avaldada tegevjuhid, kes ei taha võtta riske laenu tagasimaksmise osas. Lihtaktsiate emissioni otsus on otstarbekas vaid juhul kui kõik ülejäänud allikad ära langevad.
Üks võimalik aktsia pakkumise variant on eelisaktsiad. Sõltuvalt seadusandlusest võib see instrument olla väga erinevate tunnustega. Näiteks: võib olla fikseeritud intressimäär, muutuv intressimäär, võimalus konventeerida lihtaktsiateks , tagasikutsutavus firmade poolt teatud perioodide järel. Eelisaktsiate pakkumised peavad olema välja töötatud väga täpsed tingimused, mis arvestavad ka potentsiaalsete investorite vajadusi. Samas võib lisada ka koormavaid tingimusi, selleks et investorid aktsiad emiteeriksid pakkumist vastuvõetava hinnaga. Näiteks tingimus, et firma likvideerimisel saavad eelisaktsionärid oma nõuded rahuldatud saja protsendiliselt enne lihtaktsionäride kõikide nõuete rahuldamist. Eelisaktsionäridel võib olla hääleõigus, kui otsustatakse ettevõtte jaoks eriti olulisi küsimusi. Vaatamata koormavatele tingimustele võivad nad suurendada huvi aktsiate vastu, mis omakorda tõstab aktsia hinda.
Dividendide maksmise otsus
FJ-l on oluline positsioon juhatuse veenmisel või nõustamisel maksta dividende ning aktsia kohta makstava summa määramises. Ka dividendi maksmise otsuse tegemine nõuab mitmete asjaolude tõsist arvestamist.
Arvestada tuleb sellega , et investorid eelistavad püsivat ja kindlat dividendi voogu. Seega tuleb esimeste dividendide maksmiste otsuste tegemisel olla ettevaatlik, et mitte liigsest heatahtlikkusest maksta suurt dividendi ning tekitada investorites ootus, et see jätkub samuti ka tulevikus.Selline olukord võib survestada ka juhtkonna tegevuse, kes tunnevad et peavadki jätkama kõrge dividendi maksmist isegi kui firma vajab raha muuks otstarbeks.
Teiseks teguriks on laenupiirangute mõju dividendidele. Laenuandjad võivad eeltingimuseks seada selle, et dividendi makseid tuleb piirata või ei tohiks nad vähemalt ületada seniseid väljamakseid. Nende huvi on selles, et firma võib dividendide maksmiseks võtta laenu ja firma hilisema pankroti või likvideerimise korral jääb kreeditoridele vähem vara.
Oluliseks probleemiks on ka rahavood. Kui firmal on kõikuvad rahavood või on kõikumised tingitud olulistest projektitöödest firmas, siis pole positiivse rahavoo sidumine sellise pikaajalise eesmärgiga nagu dividendide maksmine kuigi hea mõte.Dividendide otsuse tegemine on suhteliselt pikaajaline protsess ning otsuse tegemise ajal võib olla piisavalt rahalisi resursse. Kui aga makstakse dividendid välja, võivad tekkida likviidsusprobleemid seoses laekumiste madalseisuga.
Maksude seisukohalt on olukord selline, et laenuintressid saab kuludesse kanda. Kuid dividendi väljamaksed tuleb tulumaksuga maksustada. Seega väheneb ettevõtte omakapital ka tulumaksu võrra. Vast kõige olulisem on vältida dividendide maksmist ettevõtte kiire kasvustaadiumis, kus vajatakse suures mahus rahalisi ressursse.
Kapitali kulu
Ettevõtetel tuleb sageli teha otsuseid oluliste investeeringute tegemiseks. (hoonete ehitus, uued seadmed jme). Nende juures alati tuleb hinnata, kas projektide rakendamine saavutab oodatava kasumi ning ületab kapitali maksumuse, mis investeeritakse või seda ei saavutata.
Ettevõte võib töötada samaaegselt mitmete eriprojektide kallal, nähes et ettevõte sissetulekud pidevalt vähenevad. Et vältida sellist seisu, tuleb arvestada investeeringute rentaablust. Seega tuleb arvesse võtta ettevõtte kapitali olulisemaid komponente, kuidas leitakse kapitali kaalutud hind ning kuidas kogu informatsiooni kasutada uute projektide kasumlikkuse hindamiseks.
Enne ettevõtte kapitali kulu määramist, tuleb määrata selle komponendid:

Võlg
See on ettevõtte kohustus tagastada laenuandjale nii põhivõlg kui intressid . Tegu võib olla lühivõlaga, mis makstakse tavaliselt tagasi aasta jooksul korraga. Või pikaajalisega, mida makstakse tagasi paljude aastate jooksul ning teostatakse perioodilisi intressi makseid. Seega on võimalik erinevaid tagasimakse vorme võimalik kombineerida ning kujundada tagasimaksete graafik vastavalt konkreetsele ettevõttele.

Eelisaktsiad
Väljastatakse aktsionäridele, on omakapitali vorm ning kannab teatud intressimäära. Ettevõte peab perioodiliselt maksma neid intresse, millega ta maksab tagasi eelisaktsionäride investeeringut. Aktsionäridele maksmine on küll kohustus, kuid raha puudumisel võib seda edasi lükata.

Lihtaktsiad
Nende ees ettevõte ei ole kohustatud aktsionäridele midagi maksma. Seega muudab antud asjaolu selle kõige vähem riskantseks rahastamise vormiks. Aktsionärid loodavad mingile dividendide maksete kombinatsioonile, mille otsustavad ise aktsionärid. Samas on aktsionäridel võimalus avaldada juhtkonnale dividendi maksmisel survet või vastasel juhul nad vallandada. Kapitali kulu, nende komponentide hind on kõige kõrgem, kuna aktsionärid soovivad suurt tulu.
Seega on on kolmest komponendist ehk finantseerimise vormist kõige odavam võlg eelisaktsia ning kõige kallim lihtaktsia.