TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ICT SUPPORT OÜPraktikaaruanneTallinn 2014
SISUKORD
Sissejuhatus 4
1Finantsanalüüsi eesmärk ja infoallikad 5
2Müügitulu analüüs 6
2.1Müügitulu dünaamika 6
2.2Müügitulu analüüs
geograafiliste piirkondade lõikes 7
3Likviidsuse analüüs 8
3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase 8
3.2Likviidsuskordaja ehk
happetest ehk
kiireloomuliste maksete tase 10
3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase 11
3.4Äritegevuse rahavoo taseme
suhtarv 12
3.5Puhas käibekapital 13
4Varude kasutamise analüüs 15
4.1Varude käibekordaja 15
4.2Varude käibevälde 17
4.3Varude ja käibevara suhe 17
4.4Varude protsent müügitulust ja keskmine laoseis päevas 18
5Ostjatelt laekumata arvete analüüs 19
5.1Nõuete laekumisperiood 19
5.2Lühiajaline
raharinglus 20
5.3Ebatõenäoliselt laekuvate arvete analüüs 22
6Kapitali struktuuri analüüs 23
6.1Omakapitali kordaja ehk finantsvõimenduse kordaja 23
6.2Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus 24
6.3Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe 25
6.4Võlakordaja ehk üldine võlasuhe ehk kohustuste osatähtsus 27
6.5Intresside kattekordaja 28
7Ettevõtte rentaabluse ehk tulukuse analüüs 28
7.1Müügikäibe ärirentaablus 29
7.2Müügikäibe
puhasrentaablus 29
7.3Varade
rentaablus ehk ROA 30
7.4Omakapitali rentaablus ehk ROE 32
7.5Investeeringute rentaablus ehk ROI 32
7.6Ettevõtte jätkusuutlikkus 33
Kokkuvõte 34
Lisad 36
Lisa 1 ICT Support OÜ bilansid 2009-2012 (eurodes) 36
Lisa 2 ICT Support OÜ kasumiaruanded 2009-2012 (eurodes) 37
Lisa 3 ICT Support OÜ
finantstulud ja -kulud 2009-2012 (eurodes) 38
Lisa 4 ICT Support OÜ rahavoogude
aruanded 2009-2012 (eurodes) 38
Sissejuhatus
Raamatupidamise III kursuse esimese praktika läbis autor
raamatupidamisteenust pakkuvas firmas Annual
Report OÜ, mis asub
aadressil Spordi 26a. Praktika kestis ajavahemikul 25.11.2013 –
20.12.2013.
Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga
kokkupuutest, kuna firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud.
Seega koostas autor majandusanalüüsi lähtudes firma ICT Support OÜ
aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012.
Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal
aadressiga Valgevase
3. ICT Support OÜ koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast,
kellest üks on tegevjuht ning kolm süsteemiinsenerid.
ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on
keskne kasutajate haldus,
virtualiseerimine, tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid
ja kaugtöö, andmete varundamine ja taastamine ning
klasterlahendused.
ICT Support OÜ tegevuse põhieesmärgiks on tööprotsesside
optimeerimine ning kvaliteetse IT tugiteenuse (hooldus,
remont ,
arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ
varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM
ja Remote
Power seadmete tootjat Eestis.
Finantsanalüüsi eesmärk ja infoallikad
Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises
ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on
koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte
tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete
analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid
efektiivsemaks majandamiseks.
Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 –
2012) bilanssi , kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega .
Müügitulu analüüs
Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte
müügitulust nelja aasta lõikes, mille tulemusena on võimalik aru
saada, kui palju on see kasvanud või kahanenud. Müügitulu analüüsi
peatükis teeb autor analüüsi kahes osas: müügitulu dünaamikas
ning müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes.
Müügitulu dünaamika
Tabel 1 Müügitulu dünaamika (autori koostatud)
2009
2010
2011
2012
Müügitulu
200 260
243 173
215 397
216 383
Absoluutne juurdekasv
42 913
15 137
16 123
Kasvutempo
121,43%
107,56%
108,05%
Juurdekasvu tempo
21,43%
7,56%
8,05%
ICT Support OÜ müügitulude kasvu võib nelja aasta lõikes pidada
heaks. Võrreldes baasaastaga (2009) on müügitulu iga aasta
kasvanud. Juurdekasvu tempo oli kõige suurem 2010. aastal, kui
müügitulu kasvas 21,43%. Seevastu 2011. aastal oli kasvutempo kõige
madalam – 7,56%, mis tähendab, et isegi müügitulud Soomest ja
Hollandist ei mõjutanud ettevõtte tulusid niivõrd võrreldes
teiste aastatega.
Kokkuvõttes võib öelda, et müügitulud on head, sest võrreldes
baasaastaga ei ole ka ühelgi teisel aastal müügitulu vähenenud.
Müügitulu analüüs geograafiliste piirkondade lõikes
Tabel
2 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes (autori koostatud)
2009
Müügitulu kasv 2010
2010
Müügitulu kasv 2011
2011
Müügitulu kasv 2012
2012
Eesti
200 260
42 913
243 173
-28 233
214 940
1443
216 383
Soome
0
0
0
241
241
-241
0
Holland
0
0
0
216
216
-216
0
Kokku
200 260
42 913
243 173
-27 776
215 397
986
216 383
Näide ilma Soome ja Hollandita
200 260
42 913
243 173
-28 233
214 940
1443
216 383
ICT Support OÜ müügitulu analüüs geograafiliste piirkondade
lõikes näitab seda, et kuigi müügitulud on olnud nelja aasta
lõikes stabiilselt head, siis tulud Soomest ja Hollandist ei
mänginud märkimisväärset rolli ettevõtte tuludes. Näha on seda,
et kuigi tulusid saadi 2011. aastal ka teistest riikidest, siis tol
aastal oli müügitulu üks kehvemaid nende nelja aasta lõikes.
Likviidsuse analüüs
Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte varad maksevahenditeks, et oma lühiajalisi kohustusi õigeaegselt tasuda.
Uuritakse, kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et
täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise
ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise
korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi.
Pikaajalise likviidsuse ehk kapitali struktuuri analüüsi korral
vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle
analüüsi teeb autor kuuendas peatükis). Likviidsuse analüüsi
tulemustest on eelkõige huvitatud organisatsioonid ja/või isikud,
kes annavad ettevõttele lühiajalist laenu.
Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab
olukorda bilansi koostamise momendil , st selle kuupäeva seisuga, mil
see koostati.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on üks levinumaid maksevõime
näitajaid, mille puhul võrreldakse käibevarasid lühiajaliste
kohustustega. See määrab ettevõtte võimet täita lühiajalisi
kohustusi, kaasamata selleks täiendavaid
finantseerimisallikaid. Suhtarvu tõlgendus peegeldab seda, mitu
käibevara eurot on ettevõttel ühe euro lühiajalise kohustuse
tasumiseks ehk katmiseks.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja liiga kõrge näitaja viitab sellele, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse on liiga suured,
mis võib vähendada tulu ning viitab sellele, et enda ressursse ei
kasutata piisavalt efektiivselt. Samuti näitab liiga kõrge näitaja
seda, et ettevõttel võib olla probleeme lühiajalise krediidi saamisega .
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja liiga madal näitaja viitab
sellele, et ettevõttel on raskusi oma arvete tasumisel.
Lühiajalise võlgnevuse
kattekordaja osas on välja kujunenud üldised hindamiskriteeriumid :
> 1,60 hea
1,20 - 1,59 rahuldav
0,90 - 1,19 mitterahuldav
- 2009. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja:
- 2010. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja:
- 2011. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja:
- 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja:
ICT Support OÜ lühiajalise võlgnevuse
kattekordajad on nelja aasta lõikes head. Veidi kehvemas seisus oli
see 2009. aastal, kui näitaja oli 1,56, millest võib järeldada, et
tol aastal võis olla veidi (kuid mitte märkimisväärselt) raskem
oma lühiajalisi kohustusi täita. Samas 2010. ning 2012. aastal on
näitaja hea. Kuid 2011. aastal oli näitaja 2,22, mis võis juba
viidata sellele, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse olid
liiga suured ning enda ressursse ei kasutatud piisavalt efektiivselt.
Likviidsuskordaja ehk happetest ehk kiireloomuliste maksete tase
Likviidsuskordaja näitab firma võimet tasuda kiireloomulisi
makseid. Likviidsuskordaja puhul on käibevarast maha lahutatud
väiksema likviidsusega käibevarad. Varusid ei loeta likviidseteks
varadeks ja seepärast iseloomustab kiireloomulist maksevõimet
paremini likviidsuskordaja, sest tootmisvarude ja valmistoodangu müük
võib olla seotud raskustega eriti siis, kui puudub nõudlus toodangu
järele.
Mida kõrgem on likviidsuskordaja näitaja, seda kiiremini suudab
ettevõte maksta oma lühiajalisi laene, tasuda õigeaegselt arveid
tarnijatele, maksta õigeaegselt välja oma töötajate palgad , üle
kanda tähtaegselt maksed riigieelarvesse jne. Kui likviidsuskordaja
näitaja on vähemalt 1, siis see tähendab, et ettevõte saab oma
kiireloomuliste maksete tasumisega hästi hakkama.
Kui likviidsuskordaja on võrreldes lühiajalise võlgnevuse
kattekordajaga silmatorkavalt väiksem, tähendab see seda, et
ettevõte on liiga sõltuv oma varudest .
Antud näitaja hindamiskriteeriumid on järgmised:
> 0,90 hea
0,60 - 0,89 rahuldav
0,30 - 0,59 mitterahuldav
- 2009. aasta likviidsuskordaja:
- 2010. aasta likviidsuskordaja:
- 2011. aasta likviidsuskordaja:
- 2012. aasta likviidsuskordaja:
ICT Support OÜ likviidsuskordajad on nelja
aasta lõikes väga head. Kui heaks tulemuseks loetakse vähemalt 1,
siis näeme, et ICT Support OÜ-l on see näitaja kõikidel aastatel
tublisti üle 1, 2011. aastal isegi 2,03. Sellest võib järeldada,
et ettevõte on olnud väga hästi võimeline oma kiireloomulisi
makseid tasuma ning ettevõte ei ole enda varudest liigselt sõltuv.
Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase
Maksevalmiduse kordaja leidmisel vaadeldakse ettevõtte kõige
likviidsemaid varasid ehk raha ja raha ekvivalente. Maksevalmiduse
kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte
võimeline kohe tasuma.
Eestis on maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19.
Soovitatavaks maksevalmiduse kordajaks pakuvad teoreetikud 0,2 kuni
0,4.
Tase üle 1,0 näitab rahade ebaefektiivset kasutamist.
- 2009. aasta maksevalmiduse kordaja:
- 2010. aasta maksevalmiduse kordaja:
- 2011. aasta maksevalmiduse kordaja:
- 2012. aasta maksevalmiduse kordaja:
ICT Support OÜ maksevalmiduse kordajad on
2009-2011. aastal üle 1, mis viitab raha ebaefektiivsele
kasutamisele ning see võiks mõtlema panna
selle üle, kas ettevõte ei investeeri liiga palju enda ressursse
käibekapitali, mis ei pruugi sugugi mitte kõige parem lahendus
olla.
Kuid võrreldes eelmiste aastatega on 2012. aastal olukord paranenud ning näitaja on alla 1 ehk 0,88. See tähendab, et raha on hakatud
efektiivsemalt kasutama.
Samas võib nendest näitajatest järeldada, et ettevõte on kõigil
neljal aastal võimeline suure osa oma lühiajalistest kohustustest
koheselt tasuma.
Äritegevuse rahavoo taseme suhtarv
Äritegevuse rahavoo taseme suhtarv
iseloomustab ettevõtte võimet genereerida rahavoogu äritegevusest,
millega saaks katta lühiajalisi kohustusi. Antud suhtarvu kasutamine
ettevõtte likviidsuse hindamisel on suhteliselt uus ning on
peamiselt tingitud lähenemisviisist, et näitajad nagu kasum ja
varade tase ei väljenda tekkepõhisest arvestusest tulenevalt
piisavalt õigesti ettevõtte tegelikku maksevõimet. Seega
äritegevuse rahavoo taseme suhtarv näitab ettevõtte võimet oma
käibevara rahaks muuta ning võimet selle rahavooga oma lühiajalisi
kohustusi katta.
Kui äritegevuse rahavoo taseme suhtarv on suurem kui 0,4, siis see
tähendab, et tegemist on maksejõulise firmaga .
- 2009. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv:
- 2010. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv:
- 2011. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv:
- 2012. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv:
ICT Support OÜ äritegevuse rahavoo taseme suhtarvud on nelja aasta
lõikes väga head, küündides 2012. aastal 1,95-ni. See viitab
sellele, et ettevõttel ei ole mingeid probleeme oma käibevara
rahaks muuta ning enda lühiajalisi kohustusi sellega katta. Nendest
näitajatest võib järeldada, et tegemist on väga maksejõulise
ettevõttega.
Puhas käibekapital
Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga, mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua
lähiajal makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata
likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute
ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka
võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema
likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Puhas
käibekapital pole suhtarv, vaid rahaline suurus.
Mida suurem on antud näitaja, seda
maksevõimelisema ettevõttega on tegu. Lisaks peaks puhas
käibekapital olema positiivne.
- 2009. aasta puhas käibekapital:
- 2010. aasta puhas käibekapital:
- 2011. aasta puhas käibekapital:
- 2012. aasta puhas käibekapital:
ICT Support OÜ puhta käibekapitali näitajad
on nelja aasta lõikes kõik positiivsed. Kõige positiivsem tulemus
on 2012. aastal, kui see oli 18 113 eurot. Positiivsetest
tulemustest võib järeldada, et ettevõte on võimeline olemasoleva
käibevara arvelt ühekorraga tasuma kõik oma lühiajalised
võlgnevused.
Varude kasutamise analüüs
Varude kasutamise analüüsi põhjal on
võimalik kindlaks teha, kui efektiivselt ettevõte oma varusid
kasutab, kui kiiresti keskmiselt oma varud ära müüb, kui
palju käibevarast ja käibekapitalist on paigutatud laovarudesse
ning kui pikk on keskmine laoseis päevades.
Varude käibekordaja
Varude käibekordaja iseloomustab varude käibekiirust. See näitab,
mitu eurot müügikäivet produtseeris vara all kinni olev iga euro.
Kuna antud ettevõtte puhul kasutatakse
kasumiaruande skeemi 1, siis peab varude käibekordaja arvutama lähtudes müügitulust, mitte müüdud kaupade kulust.
Varude käibekordaja puhul peetakse heaks näitajat 6.
Varude käibekordaja kõrge näitaja viitab materiaalsete varude
kiirele kasutamisele ja see omakorda viib maksevõime ning tasuvuse
tõusule, sest vähendab investeeringuid tootmisvarudesse.
Varude käibekordaja liiga madal näitaja aga viitab sellele, et
varusid on ehk liiga palju või neid ei jõuta aegsalt realiseerida,
mis võib viia likviidsusriskini.
- 2010. aasta varude käibekordaja:
- 2011. aasta varude käibekordaja:
- 2012. aasta varude käibekordaja:
2010. aastal olid ettevõtte varud keskmiselt ära müüdud 87 korda,
seega umbes 7 korda kuus. 2011. aastal olid varud ära müüdud 116
korda, seega ligikaudu 10 korda kuus. 2012. aastal olid varud ära
müüdud 219 korda, seega umbes 18 korda kuus.
ICT Support OÜ varude käibekordajad on kolme aasta lõikes väga
head. Iga aastaga on see järjest kasvanud, mis viitab sellele, et
ettevõte kasutab oma varusid aina kiiremini ja see omakorda on
viinud maksevõime ning tasuvuse tõusule ning vähendanud
investeeringuid tootmisvarudesse.
Varude käibevälde
Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades
ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse.
Varude käibevälte kõrge näitaja viitab sellele, et ettevõte on
sisse ostnud liigselt toorainet, mida ei jõuta töödelda. Samas
võib see tähendada ka seda, et tootmisprotsess on liiga pikk või
valmistoodangut ei suudeta plaanipäraselt müüa.
- 2010. aasta varude käibevälde:
- 2011. aasta varude käibevälde:
- 2012. aasta varude käibevälde:
ICT Support OÜ varude käibeväldete näitajad on kolme aasta lõikes
aina paremaks muutunud. Nagu näha, siis on aastate jooksul varude
käibekiirus suurenenud, mis võib olla tingitud nõudluse
suurenemisest, soetushindade langusest jne.
Varude ja käibevara suhe
Varude ja käibevara suhe näitab, kui palju käibevarast on
paigutatud laovarudesse.
- 2009. aasta varude ja käibevara suhe:
- 2010. aasta varude ja käibevara suhe:
- 2011. aasta varude ja käibevara suhe:
- 2012. aasta varude ja käibevara suhe:
ICT Support OÜ varude ja käibevara suhte
näitajad on nelja aasta lõikes head. See tähendab, et ettevõte ei omanud nelja aasta jooksul liiga palju toorainet laovarudes, millest
võib järeldada, et tooted müügi väga kiiresti ära.
Varude protsent müügitulust ja keskmine laoseis päevas
Keskmise laoseisu näitaja rusikareegliks on
see, et laoseis päevades võiks olla nii lühike kui võimalik.
- 2009. aasta varude protsent müügitulust ja keskmine laoseis päevas:
- 2010. aasta varude protsent müügitulust ja keskmine laoseis päevas:
- 2011. aasta varude protsent müügitulust ja keskmine laoseis päevas:
- 2012. aasta varude protsent müügitulust ja keskmine laoseis päevas:
ICT Support OÜ keskmised laoseisud nelja aasta
lõikes on väga head. Tulemus on aastate jooksul ainult paremaks
muutunud, olles 2012. aastal isegi ainult 1 päev.
Ostjatelt laekumata arvete analüüs
Ostjatelt laekumata arvete
analüüsi põhjal saab kindlaks teha, kui pikk on ettevõtte nõuete
laekumisperiood, mitu päeva peab ettevõte äritegevuse tsüklit
finantseerima materjali või kauba saabumisest raha laekumiseni kliendilt ning kuidas on erinevatel aastatel muutunud ebatõenäoliselt
laekuvate arvete olukord ning mil määral see on ettevõtet
mõjutanud.
Nõuete laekumisperiood
Nõuete laekumisperiood näitab, mitme päeva
jooksul ostjad keskmiselt tasuvad.
Nõuete laekumisperioodi rusikareegliks on see,
et mida väiksem periood, seda parem. Selle näitaja heaks
tulemuseks oleks 20 või vähem päevi.
- 2009. aasta nõuete laekumisperiood:
- 2010. aasta nõuete laekumisperiood:
- 2011. aasta nõuete laekumisperiood:
- 2012. aasta nõuete laekumisperiood:
ICT Support OÜ nõuete laekumisperioodid on
nelja aasta lõikes suhteliselt erinevad. 2009-2011. aastal on
näitajad head, sest jäid alla 10 päeva, kuid 2012. aastal tõusis
näitaja järsult 27 päeva peale, mis ei ole enam keskmiselt nii hea
tulemus.
Lühiajaline raharinglus
Lühiajaline raharinglus näitab, mitu päeva peab ettevõte
äritegevuse tsüklit finantseerima materjali või kauba saabumisest
raha laekumiseni kliendilt.
Lühiajalise raharingluse rusikareegliks on see, et see võiks olla
nii lühike kui võimalik.
- 2010. aasta lühiajaline raharinglus:
- 2011. aasta lühiajaline raharinglus:
- 2012. aasta lühiajaline raharinglus:
ICT Support OÜ lühiajalise raharingluse
näitajad on head. Kõige parem oli see 2011. aastal, kui selleks oli
9 päeva. 2010. ning 2012. aastal jäi see muutumatuks ehk 10.
päevaks.
Ebatõenäoliselt laekuvate arvete analüüs
Tabel
3 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete analüüs (autori koostatud)
2009
2010
2011
2012
Ostjatelt laekumata arved
75 764
75 661
7 453
19 248
Ebatõenäoliselt laekuvad arved
-3 186
- 1 250
-980
0
Kokku nõuded ostjate vastu
72 578
56 103
6 473
19 248
ICT Support OÜ ebatõenäoliselt laekuvate arvete analüüs näitab,
et olukord on 2012. aasta seisuga väga hea, sest sel aastal ei ole
ebatõenäoliselt laekuvateks arveteks tunnistatud mitte ühtegi.
Kõige suuremat rolli mängisid ebatõenäoliselt laekuvad arved
2011. aastal, kui nendeks oli 980 : 7 453 = 0, 1315 = 13,15%
ostjatelt laekumata arvete kogusummast. See tähendab, et ettevõtte
jaoks oli 2011. aasta selles osas kõige halvem , sest 13,15% arvetest
jäi klientide poolt tasumata.
2009. aastal moodustasid ebatõenäoliselt laekuvad arved 3 186
ehk 3 186 : 75 764 = 0,0421 = 4,21% kogu ostjatelt laekumata
arvetest ning 2010. aastal vaid 1 250 : 75 661 = 0,0165 =
1,65% ostjatelt laekumata arvete kogusummast.
Seega 2009., 2010. ja 2012. aasta olid ICT Support OÜ jaoks kõige
soodsamad, sest neil aastatel oli kõige vähem arvete
mittelaekumisi.
Kapitali struktuuri analüüs
Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevōime analüüs näitab
ettevōtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kuidas nimetatud
struktuuri muutused on kujundanud ettevōtte majandustulemusi.
Omakapitali kordaja ehk finantsvõimenduse kordaja
Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise
taset ehk kas ettevõtte juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Selle näitaja puhul selgub , kui
suure osa ettevõtte varade allikatest moodustab omakapital .
Kui omakapitali kordaja puhul on märgata tõusutendentsi, siis võib
järeldada, et pikas perspektiivis ettevõtte maksevõime halveneb.
- 2009. aasta omakapitali kordaja:
- 2010. aasta omakapitali kordaja:
- 2011. aasta omakapitali kordaja:
- 2012. aasta omakapitali kordaja:
ICT Support OÜ omakapitali kordaja näitajate
puhul ei ole nelja aasta lõikes tõusutendentsi näha, mis tähendab,
et ettevõte on piisavalt maksevõimeline. Võrreldes 2009. aastaga
on 2012. aastal omakapitali kordaja protsent langenud 236,61 - 159,27
= 77,34% võrra, mis tähendab, et ettevõtte juhid on oskuslikumalt
osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada.
Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus
Soliidsuskordaja näitab, kui suurel määral on firma vara
finantseeritud omakapitaliga. Samuti iseloomustab soliidsuskordaja
finantsvõimenduse rakendamise taset.
Soliidsuskordaja peaks olema vähemalt 30-40%.
Soliidsuskordaja liiga kõrge näitaja ei peegelda ettevõtte head finantsstruktuuri juhtimist.
Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui
10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk.
- 2009. aasta soliidsuskordaja:
- 2010. aasta soliidsuskordaja:
- 2011. aasta soliidsuskordaja:
- 2012. aasta soliidsuskordaja:
ICT Support OÜ soliidsuskordajad nelja aasta lõikes on üle
keskmise head, ulatudes enamjaolt üle 60%. See peegeldab head
ettevõtte finantsstruktuuri juhtimist ning lisaks tähendab see
seda, et ettevõttel on kergem pankadelt laenu saada, seega saavad
nad raskuste korral kergemini välist abi. Suure omakapitaliga
ettevõtted on vabamad strateegiliste otsuste tegemisel, näiteks
põhivarade investeeringute ja dividendide osas.
Ja samas on näha, et majandusaastatel ei ole omakapitali osatähtsus
vähenenud rohkem kui 10%, mis tähendab, et tegu on jätkusuutliku
ettevõttega.
Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe
Võlasiduvus kajastab kohustuste suhet omakapitali, iseloomustades
võõrkapitali kasutamisega seotud riski.
Mida suurem on võlasiduvus, seda enam laieneb ettevõtte risk ka
kreeditoridele ning viimastel suureneb risk oma raha mitte tagasi
saada. Samas muutub ettevõtte finantsolukord ebastabiilsemaks.
Antud näitaja rusikareegliks on see, et
kohustused ei tohiks ületada omakapitali 1,25 korda ning moodustada
üle 50% omakapitalist.
ICT Support OÜ võlasiduvuse näitajad on
nelja aasta lõikes väga head. Veidi kehvem seis oli 2009. aastal,
kui see näitaja oli 1,37 ehk üle 1,25. Kuid nagu näha, siis
järgnevatel aastatel on olukord aina paremaks muutunud ning näitajad
on keskmiselt 0,50-0,60. Seega võib
järeldada, et ettevõte suudab oma tegevust edukalt ise
finantseerida, mitte ei pea lootma kreeditoride peale ning ettevõttel
ei ole riske võõrkapitali kasutamisega.
Võlakordaja ehk üldine võlasuhe ehk kohustuste osatähtsus
Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest
finantseeritakse laenatud vahenditega.
Üldiselt
peetakse mõistlikuks võlakordajat piirides 40-60%, ehk
pool varadest on finantseeritud omakapitaliga, pool
võõrkapitaliga.
Võlakordaja liiga kõrge näitaja viitab
sellele, et ettevõtet finantseeritakse
välistest allikatest. See
tähendab, et ettevõte ei ole finantsraskuste korral eriti kaitstud
ning suur
sõltuvus võõrkapitalist viitab suurele riskile.
ICT Support OÜ võlakordajad nelja aasta lõikes on head, sest
laenatud vahenditega on finantseeritud enamjaolt 40% ringis, mida
võib pidada heaks tulemuseks. Ettevõtte finantsraskuste korral on kreeditorid rahuldavalt kaitstud.
Intresside kattekordaja
Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta intresse
saadud laenudele jooksvatest tuludest.
Näitaja madal väärtus tähendab riski kreeditoridele ja see võib
tuua ettevõttele raskusi täiendavate finantseerimisallikate
leidmisel.
- 2009. aasta intresside kattekordaja:
- 2010. aasta intresside kattekordaja:
ICT Support OÜ intresside kattekordajad on 2009. ja 2010. aastal
vastavalt 20,45 ja 68,52, mis tähendab seda, et ettevõttel ei olnud
mingeid raskusi oma jooksvatest tuludest intresse maksta.
Ettevõtte rentaabluse ehk tulukuse analüüs
Rentaablus on
kapitali tootlikkus , mis kujutab endast ettevõtte võimet saada
seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi
ressursse/varasid.
Rentaabluse ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised
tegurid on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist.
Müügikäibe ärirentaablus
Müügikäibe ärirentaablus näitab äritegevuse tasuvust tervikuna ehk mitu protsenti müügitulust saab ettevõte ärikasumit.
Selle näitaja rusikareegliks on see, et mida kõrgem väärtus, seda
parem. See võiks olla vahemikus 15-20%.
- 2009. aasta müügikäibe ärirentaablus:
- 2010. aasta müügikäibe ärirentaablus:
- 2011. aasta müügikäibe ärirentaablus:
- 2012. aasta müügikäibe ärirentaablus:
ICT Support OÜ müügikäibe ärirentaabluse
näitajad nelja aasta lõikes on suhteliselt madalad. Vaid 2012.
aastal suudeti saavutada näitaja n-ö normaalne tase ehk 17,05%.
Eelnevatel aastatel suudeti müügitulu ärikasumist saada vaid 3-5%.
Müügikäibe puhasrentaablus
Müügikäibe puhasrentaablus näitab majanduslike väljaminekute
üldtaset ehk mitu protsenti müügitulust saab ettevõte
puhaskasumit. See näitaja peegeldab firma hinnakujundust, kulude
struktuuri ning tootmise efektiivsust . Samuti seda, kui suure osa
müügikäibest saaks maksimaalselt investeerida.
Müügikäibe puhasrentaablus võiks jääda vahemikku 5-10%, kuid
see sõltub tegevusalast ja ettevõtte käibe suurusest .
Mida suurem on käive, seda madalam võib olla puhaskasumi tase.
- 2009. aasta müügikäibe puhasrentaablus:
- 2010. aasta müügikäibe puhasrentaablus:
- 2011. aasta müügikäibe puhasrentaablus:
- 2012. aasta müügikäibe puhasrentaablus:
ICT Support OÜ müügikäibe puhasrentaabluse näitajaid nelja aasta
lõikes võib pidada suhteliselt headeks, sest müügitulust
puhaskasumit on saadud 2-16%, arvestades seda, et heaks tulemuseks
peetakse 5-10%.
Varade rentaablus ehk ROA
Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute
tasuvust ehk
kui palju kasumit teenib iga varadesse paigutatud euro.
Varade
rentaablus kajastab ka ettevõtte juhtkonna võimekust vara
rakendamisel kasumi saamiseks. Seda näitajat peetakse
sageli tähtsaimaks suhtarvuks. Varade rentaablus on ettevõtte
edukuse kriitiline näitaja ja hea ettevõtte koguvara puhasrentaablus peaks kindlasti olema suurem kui deposiidi intressimäär. Varade rentaablus peaks ületama kapitali keskmist
hinda, vastasel korral hakkab omakapitali rentaablus langema ja
lisandväärtust juurde ei looda. See peaks olema ka suurem kui
keskmine finantskulude määr.
Varade rentaablus näitaja rusikareegliks on see, et mida suurem
näitaja, seda parem.
- 2010. aasta varade rentaablus ehk ROA:
- 2011. aasta varade rentaablus ehk ROA:
- 2012. aasta varade rentaablus ehk ROA:
ICT Support OÜ varade rentaabluse näitajaid kolme aasta lõikes
võib pidada väga headeks, sest ettevõttesse investeeritud igalt eurolt teeniti vaadeldavatel aastatel vastavalt keskmiselt 30, 48 ja
11 senti, mida võib pidada väga heaks ettevõtte edukuse näitajaks.
Omakapitali rentaablus ehk ROE
Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust
ehk kui palju kasumit teenib iga omakapitali euro ja võimaldab
otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Seda peetakse kõige
olulisemaks kasumitootluse näitajaks. ROE iseloomustab firma
efektiivsust omanike rikkuse suurendamisel, mis on iga firma
põhieesmärk.
- 2010. aasta omakapitali rentaablus ehk ROE:
- 2011. aasta omakapitali rentaablus ehk ROE:
- 2012. aasta omakapitali rentaablus ehk ROE:
ICT Support OÜ omakapitali rentaabluse näitajad on kolme aasta
lõikes väga head. Kasum ühelt eurolt
investeeritud lihtosaku eest teeniti vastavalt 59, 79 ning 18 senti.
See tähendab, et juhtkonna eesmärk ettevõtte omanike rikkuse
suurendamisel on olnud suurepäraselt täidetud.
Investeeringute rentaablus ehk ROI
Investeeringute rentaablus näitab vara tasuvust enne maksustamist ja
finantsvõimenduse mõju.
- 2010. aasta investeeringute rentaablus ehk ROI:
- 2011. aasta investeeringute rentaablus ehk ROI:
- 2012. aasta investeeringute rentaablus ehk ROI:
ICT Support OÜ näitajad on väga head, mis tähendab, et investeeringud varadesse on end ära tasunud.
Ettevõtte jätkusuutlikkus
- 2010. aasta ettevõtte jätkusuutlikkus:
- 2011. aasta ettevõtte jätkusuutlikkus:
- 2012. aasta ettevõtte jätkusuutlikkus:
ICT Support OÜ jätkusuutlikkust võib pidada heaks, kuigi 2011.
aastal jäi see miinusesse . Seevastu 2012. aastal suurenes protsent
196,02-ni, mis tähendab, et kui ettevõtte müügitulud 196,02%
muutuksid, jääks kohustuste ja omakapitali suhe endiseks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes annab autor
hinnangu ettevõtte tööle ja teeb ettepanekuid majandusseisu veelgi
efektiivsemaks muutmisel.
Suhtarvude analüüsist järeldub, et ettevõtte ICT Support OÜ
finantsolukord on väga hea. Müügitulu analüüs näitab seda, et
nelja aasta jooksul on see jäänud stabiilselt positiivseks. Autori
arvates ei mõjutanud ICT Support OÜ tulusust väga palju ka 2009.
aasta majanduskriis, sest olenemata ebaselgest majandusolukorrast
antud aastal, suutis ettevõte oma käivet hoida. See näitab, et
ettevõte on tugev ka keerulises majanduslikus olukorras.
Likviidsuse analüüsist võib välja lugeda, et tegemist on igati
maksejõulise ettevõttega, millel pole mingeid raskusi oma
lühiajalisi kohustusi kiirelt tasuda. Samas 2010. ja 2011. aasta
näitajatest võib järeldada, et ettevõtte
rahamahutused käibevaradesse olid liiga suured ning enda ressursse
ei kasutatud piisavalt efektiivselt.
ICT Support OÜ finantsolukorra parendamiseks omanike seisukohalt
võiks ettevõte maksta omanikele tihemini, sest vastasel juhul on
ettevõtte arvelduskontol ebaotstarbekalt palju raha. Ettevõtte
väärtuse tõstmiseks oleks mõistlikum pangakontol olevat
üleliigset raha investeerida, et tulemused veelgi paraneksid.
Varude kasutamise analüüs näitab, et aastatega on ettevõte
tulemused aina paremaks muutunud. Aastate jooksul on varude
käibekiirus olnud 2-4 päeva, mis tähendab, et kolme aasta jooksul
suudeti varud ära müüa 7-18 korda kuus. See tähendab, et oma
varusid on väga edukalt ja kiiresti kasutatud, mis on vähendanud
investeeringuid tootmisvarudesse ja see on omakorda viinud maksevõime
ning tasuvuse tõusule.
Ostjatelt laekumata arvete analüüsist võib välja lugeda seda, et
ettevõttel üldiselt ei ole probleeme klientide arvete laekumisega.
2009-2011. aastal jäi nõuete laekumisperiood 6-10. päeva piiridesse . Veidi halvem oli olukord 2012. aastal, kui näitaja
tõusis 27. päevale. Samas näitab lühiajalise raharingluse
analüüs, et ettevõte pidi 2010-2012. aastal äritegevuse tsüklit
finantseerima 9-10 päeva materjali või kauba saabumisest raha
laekumiseni kliendilt, mis on positiivne. Ebatõenäoliselt laekuvate
arvete suhtes olid samuti positiivsed tulemused, sest 2012. aastal ei
olnud arvetest ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud mitte ühtegi.
Kõige halvem seis oli 2011. aastal, kui ebatõenäoliselt laekuvate
arvete protsent oli 13,15, kuid üldises plaanis ei olnud see
märkimisväärselt suur.
Kapitali struktuuri analüüs näitab, et võrreldes 2009. aastaga
suutsid ettevõtte juhid 2012. aastal oskuslikumalt võõrkapitali
hankimise võimalused ära kasutada. Samuti näitavad suhtarvud, et
ettevõte omab suurt omakapitali, tänu millele on ettevõte vabam
strateegiliste otsuste tegemisel, näiteks põhivarade
investeeringute ja dividendide osas. Samuti peegeldab see head
ettevõtte finantsstruktuuri juhtimist ning lisaks tähendab see
seda, et ettevõttel on kergem pankadelt laenu saada, seega saavad
nad raskuste korral kergemini välist abi. Kapitali struktuuri
analüüsist lähtub sedagi , et ettevõte ei sõltu ülemäära
võõrkapitalist, seega ei ole ka riske selle kasutamisega.
Ettevõtte rentaabluse analüüsist võib välja lugeda, et ettevõte
varadesse tehtud investeeringud on märkimisväärselt head. Samuti
on hea tulemus omakapitali rentaabluse kohapealt, kus näitajad on
üle keskmise head, mis tähendab, et juhtkonna eesmärk ettevõtte
omanike rikkuse suurendamisel on olnud suurepäraselt täidetud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ettevõtet juhitakse väga
efektiivselt.
ICT Support OÜ on edukas ja jätkusuutlik ettevõte ning üleüldiselt
teevad ettevõtte omanikud ja juhtkond otstarbekaid otsuseid, mis
tagavad igati tulemusliku majandustegevuse.
Lisad
Lisa 1 ICT Support OÜ
bilansid 2009-2012 (eurodes)
2012
2011
2010
2009
VARAD
Käibevara
Raha
19 558
7 758
13 295
17 582
Nõuded ja ettemaksed
20 248
7 473
4 225
5 468
Varud
610
1 359
2 837
1 791
Kokku käibevara
40 416
16 590
20 357
24 841
Põhivara
Materiaalne põhivara
6 622
3 611
6 286
2 713
Immateriaalne põhivara
12 895
0
0
0
Kokku põhivara
19 517
3 611
6 286
2 713
Kokku varad
59 933
20 201
26 643
27 554
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Võlad ja ettemaksed
22 303
7 489
10 589
15 908
Kokku lühiajalised kohustused
22 303
7 489
10 589
15 908
Kokku kohustused
22 303
7 489
10 589
15 908
Omakapital
Osakapital nimiväärtuses
2 556
2 556
2 556
2556
Kohustuslik reservkapital
256
256
256
256
Eelmiste perioodide jaotamata kasum ( kahjum )
400
5 242
1 867
590
Aruandeaasta kasum (kahjum)
34 418
4 658
11 375
8 243
Kokku omakapital
37 630
12 712
16 054
11 645
Kokku kohustused ja omakapital
59 933
20 201
26 643
27 553
Lisa 2 ICT Support OÜ
kasumiaruanded 2009-2012 (eurodes)
2012
2011
2010
2009
Müügitulu
216 383
215 397
243 173
200 260
Muud äritulud
0
0
1 051
117
Kaubad , toore , materjal ja teenused
-114 457
-137 349
-135 022
-99 479
Mitmesugused tegevuskulud
-21 303
-31 899
-38 220
-29 741
Tööjõukulud
-39 855
-36 700
-55 320
-57 722
Põhivara kulum ja väärtuse langus
-3 179
-2 675
-1 720
-1 544
Muud ärikulud
-675
0
-512
-1 298
Ärikasum (kahjum)
36 914
6 774
13 430
10 593
Finantstulud ja –kulud
29
11
-203
-364
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
36 943
6 785
13 227
10 229
Tulumaks
-2 525
-2 127
-1 852
-1 986
Aruandeaasta kasum (kahjum)
34 418
4 658
11 375
8 243
Lisa 3 ICT Support OÜ
finantstulud ja -kulud 2009-2012 (eurodes)
2012
2011
2010
2009
Intressitulud
29
11
0
174
Intressikulud
0
0
-196
-518
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
0
0
-7
-19
Kokku finantstulud ja -kulud
29
11
-203
-363
Lisa 4 ICT Support OÜ
rahavoogude aruanded 2009-2012 (eurodes)
2012
2011
2010
2009
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Ärikasum (kahjum)
36 914
6 774
13 430
10 593
Korrigeerimised
Põhivara kulum ja väärtuse langus
3 179
2 675
1 720
1 544
Kasum (kahjum) põhivara müügist
675
0
0
0
Kokku korrigeerimised
3 854
2 675
1 720
1 544
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
-12 775
-3 248
1 243
-2 179
Varude muutus
749
1 478
-1 046
769
Äritegevusega seotud kohustuste ja
ettemaksete muutus
14 813
-3 100
-5 319
6 015
Kokku rahavood äritegevusest
43 555
4 579
10 028
16 742
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Tasutud materiaalse ja immateriaalse
põhivara soetamisel
-20 584
0
-5 294
-917
Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist
825
0
0
0
Antud laenud
-600
0
0
0
Antud laenude tagasimaksed
600
0
0
0
Laekunud intressid
29
11
0
174
Kokku rahavood investeerimistegevusest
-19 730
11
-5 294
-743
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Makstud intressid
0
0
-196
-518
Makstud dividendid
-9 500
-8 000
-6 966
-7 030
Makstud ettevõtte tulumaks
-2 525
-2 127
-1 852
-1 986
Kokku rahavood finantseerimistegevusest
-12 025
-10 127
-9 014
-9 534
Kokku rahavood
11 800
-5 537
-4 280
6 465
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
7 758
13 295
17 582
11 136
Raha ja raha ekvivalentide muutus
11 800
-5 537
-4 280
6 465
Valuutakursside muutuste mõju
-7
-19
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
19 558
7 758
13 295
17 582
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
335 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
0mg
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid