Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsanalüüs (praktikaaruanne)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
support, rentaablus, omakapital, müügitulu, varad, likviidsus, käibevara, investeeri, suhtarv, likviidsuskordaja, käibekapital, maksevõime, viitab, käibekordaja, soliidsuskordaja, võlakordaja, puhasrentaablus, kahjum, ostjatelt, raharinglus, kordajad, ärirentaablus, rahavood, intressid, müügitulud, tasuma, peegelda, intresside, geograafiliste...................................15 5.4Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe.............................................................16 6.ETTEVÕTTE RENTAABLUSE ANALÜÜS..............................17 6.1Müügikäibe ärirentaablus.................................................................................................17 6.2Müügikäibe puhasrentaablus............................................................................................18 6.3Varade rentaablus ehk ROA.............................................................................................18 6.4Omakapitali rentaablus ehk ROE.....................................................................................20 KOKKUVÕTE..................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................23 4 SISSEJUHATUS
b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 11 965 144 / 5 953 730 = 2,01 c) Antud ettevõtte võlakordaja: 5 953 730 / 18 691 032 = 0,32 = 32% d) Omakapitali võlasiduvus: 5 953 730 / 12 737 302 = 0,47 = 47% e) Soliidsuskordaja: 12 737 302 / 18 691 032 = 0,68 = 68% Analüüs: Käibekapital on ettevõtte otsene investeering käibevarasse, s.t. et ettevõttel on raha, mis muutub kättesaadavaks järgmise 12 kuu jooksul, rohkem, kui seda tuleb lähemal ajal välja maksta. Firma likviidsus on väga hea, ja 2010.aastal on see tõusnud 20% ning 2011.aastal omakorda 17%. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on kõikidel aastatel hea ehk ettevõte võime maksta lühiajalisi kohustusi õigeaegselt. Samas kui vaadata numbreid 3,64, 2,8 ja 2,01, siis selle järgi on kahanemine kõigepealt 23% (2010.a. kattekordaja 2,8) ja siis veel 28% (2011.a. kattekordaja 2,01), kui selline langus jätkub, siis kolme aasta pärast on firma võime katta
Ettevõtte bilansi vertikaalanalüüsi passiva kirjetes on näha, et ettevõtte peamine rahastamisallikas on kohustised, mis tuuakse ka välja joonisel 3, kus on näha, et omakapitali pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus. 6 Joonis 3. Kohustised ja omakapital osakaal passiva poolest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Kohustiste ja omakapitali osakaal passivast 2010-2015 120.00% 100.00% 80.00% Kohustised 60.00% Omakapital 40.00% 20.00% 0.00%
rentaabluse ning omakapitali suhtarve. Saadud suhtarve võrreldakse Eesti statistikaameti haldus-ja abitegevusteharu keskmistega (vt lisa 6). Töö autorid alustavad esmalt efektiivsuse väldete analüüsiga. Esimene välde on varade käibevälde, mis näitab keskmist varade käibimist päevades ning seda leitakse järgnevalt: 360 DAH = (2.1) S , A kus S müügitulu (eurot), A varad (eurot). 2009. aastal tekitas üks varadesse investeeritud euro 84 senti müügikäivet. Ettevõte kuulus 2009. aastal varade kasutamise efektiivsuses I kvartiili ja mediaani vahele. Seega oli Estravel AS antud aastal keskmisest paremini varasid kasutavate ettevõtete seas. Järgnevatel aastatel ettevõtte efektiivsus paranes veelgi ning ettevõte parandas oma positsiooni. 10 2009
KOHUSTUSED JA 254435 260211 2,00% 262466 1,00% OMAKAPITAL KOKKU Eelpool olevast tabelist (Tabel 2.1.) on näha, et bilansimaht on aastast aastasse olnud üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused.
Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate aktsiad või osad ;muud aktsiad ja väärtpaberid Kinnisvarainvesteeringud
Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus, tulukus, kapitali struktuur, varade kasutamise efektiivsus; Struktuurianalüüs; Trendianalüüs; Probleemid suhtarvude arvutamisel ja tõlgendamisel. Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b) tehnilist analüüsi. Finantsanalüüs kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalüüsi, meetodite hulka. Finantsanalüüs hõlmab endast peamiselt ettevõtte finantsaruannete analüüsi, ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi.
finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on
konverteerimisel rahaks Käibekapitali osatähtsus varadest Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
Maharaja ASP kasumiaruandes on suurim juurdekasv toimunud müügituludes (21,7%) ning mitmesugustes tegevuskuludes ( 39,5%). Viimaste kasv ei ole positiivne kuid on arusaadav, kuna suurema müügitulu saavutamisega kaasnevad sagedasti ka suuremad kulud. Olulisel määral on suurenenud ka kasum, lausa poole võrra (122,1%) , mis näitab, et ettevõte on muutnud oma tegevust efektiivsemaks ja kasumlikumaks. Maharaja ASP müügitulu on 8 korda suurem kui on tema bilansimaht, mis näitab, et varad on efektiivselt kasutatud. Ultex Halduse kasumiaruandes on vähenenud vaid muud äritulud (-39,2%) ning äri ja puhaskasum (puhaskasum vähenenud -98,7%). Kõik ülejäänud näitajad on suurenenud. Eriti suur kasv on toimunud tööjõukuludes ligi 36,2% võrra. Puhaskasumi juurdekasvutempo on negatiivne ja väga suur 98,7%. Selle põhjuseks on see, et kulud kasvavad kiiremini kui tulud. Ultex Halduse müügitulud on vaid üks korda suuremad kui on ettevõtte bilansimaht,
Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole maksejõuetu, kuna rahalised vahendid vabanevad varude alt kiiresti. Tootmisettevõtte puhul võib olla sama näitaja jälle viide makseraskustele. 1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (CR-current ratio). Enamlevinud maksevõime näitaja. Hinnatakse maksevõimet momendi seisuga. Suhtarv näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi. Kui tulemus liiga madal, siis võib olla ettevõttel raskusi oma kohustuste täitmisel
Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav
seda natuke paranenud. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 . 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 2.1.Omakapitali tase (Soliidsuskordaja)=100*(Omakapital/kogukapital) 2011.a. 100*(28 397/101 581)= 27.9% 2010.a. 100*(33 439/95 241)= 35.1% 2009.a. 100*(44 783/120 836)= 37% Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis keskmiselt on see 43%. Nordeconil on see iga aastaga järjest halvenenud ja jõudnud tasemeni, kus omakapital on passivast kõigest veerand, mis peaks tegema ärevaks kreeditorid. 2.2. Võlgnevuste aste(Dept Ratio)=Kohustused/varad 2011.a. 73 184/101 581= 0.72 2010.a. 61 802/95 241= 0.65 2009.a. 76 053/120 836= 0.63 Nordeconi võlgnevuse aste on natuke liiga suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100 2011.a
Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust;
Varud: 6 369 300 kr Lühiajalised kohustused: 4 026 461 kr 2009. aasta likviidsuse tase: Käibevara: 8 363 221 kr Varud: 7 992 392 kr Lühiajalised kohustused: 6 206 039 kr Kui eelmises alapeatükis on arvutatud üldinemaksevõime tase, mille kohaselt ettevõtte maksevõime oli normis, siis selle valemi järgi arvutades on näitaja, mis jääb alla 0,3, nõrk. Siin võib teha järelduse, et ettevõtte likviidsus on väga madal, mis peaks tähendama seda, et ettevõte pole võimeline kiiresti oma varusid rahaks muutma, et tasuda oma lühiajalisi laenusid, võlgasid tarnijatele jne. 10 5.3 Rahaliste vahendite tase Rahaliste vahendite tase annab ülevaate, kas ettevõte oskab oma vaba raha kasutada või mitte ning peaks näitama momentaalset maksevõimet.
tootmisega, siis ei saa neid omavahel võrrelda; 3. erinevused raamatupidamise arvestuses; 4. ühe ja sama suhtarvu puhul kasutatakse mitmesuguseid arvutamise meetodeid (nimi on üks kuid sisu on erinev) 2.2.1. Maksevõime analüüs Maksevõime e. likviidsuse suhtarvud Likviidsus näitab ettevõtte üldist maksevõimet ehk võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajalisi kohustusi (ehk käibepassivad). Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte käibeaktivad e. käibevarad maksevahenditeks. Kõige likviidsem käibevara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest kui kiiresti ja kui lihtsalt suudetakse varasid konverteerida sularahaks võiselle ekvivalendiks. Käibevaradeks loetakse: · raha ja väärtpaberid · ostjate tasumata arved · kauba- ja tootmisvarud · muud käibevarad
analüüs; kapitali struktuuri e maksevõime analüüs; rentaabluse e koondefektiivsuse anlüüs; omakapitali e turuväärtuse analüüs 3. Suhtarvude kasutamine planeerimisel antakse selgitusi suhtarvudest lähtudes 4. Rahavoogude aruande koostamine ja analüüs Eelpool nim meetodid võib nim ettevõtet suhteliselt lühiajalises perspektiivis kirjeldavaks. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varadelikviidsusest. Tegevustulemuse analüüs esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevõte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid. 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes ajalisest dimensioonist.
OÜ NIMETU FINANTSANALÜÜS Käesoleva finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruande põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus, likviidsus ja maksevõimet. Olukorda hinnatakse nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Selleks on vaja meil kasutada bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Võrdlen kaht majandusaasta näitajad. Allolevas tabelis on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruandest väljatoodud finantsanalüüsi teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja
TRENDIANALÜÜS iseloomustab järgnevate aastate näitajate dünaamikat baasaasta näitajate suhtes (kasut. Indeksnäitajat) valem: Indeks = indekseeritava aasta näitaja/ baasaasta näitaja x 100 SUHTARVUANALÜÜS on finantsanalüüsi peamine instrument, võimaldades välja tuua analüüsitavate finantsnäitajate seoseid ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid (võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2
Näitab põhirühmade e nede proportsioonide muutusi.Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = -----------------------------------------------
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000
Käibekapitali osatähtsus: 4743 / 18292 = 0,23 ehk~25% 2013/2014 Käibekapital: 11018 3996 = 7022 Käibekapitali osatähtsus: 7022 / 20616 = 0,34 ehk34% 2014/2015 Käibekapital: 11883 4080 = 7803 Käibekapitali osatähtsus: 7803 / 25929 = 0,30 ehk~30% 2015/2016 Käibekapital: 14117 5034 = 9083 Käibekapitali osatähtsus: 9083 / 20530 = 0,44 ehk~37% Ettevõtte ennustatav likviidsus on prognooside järgi väga kõrge, stabiilne ja tõusuteel, kuigi kolmandal aastal on võike tagasilangus. Neljandal aastal on käibekapitali osatähtsus võrreldes esimese aastaga kasvanud lausa 12%. 3.2. Kapitali struktuurisuhtarvud (dept-utilizationratios) Kapitali struktuuri suhtarvud näitavad, kuidas ettevõtte struktuuri muutused on mõjutanud majandustulemusi. Analüüsi nimetatakse pikaajalise maksevõime analüüsiks ja see näitab ettevõtte sisemist struktuuri
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
olukorda. Bilanss koostatakse tekkepõhiliselt, koosneb kahest poolest- vasak pool kajastab ettevõtte käes olevaid varasid ja parem pool iseloomustab nende varade moodustais allikaid. Varade ja kohustuste vahe moodustab ettevõtte omakapitali. Varade pool on ülesehitatud lähtuvalt varade likviidsusest alustades kõige likviidsemast. Kohustuste pool on samuti likviidsuse alusel, kuid siin on see ülesehitatud ajalise likviidsuse põhjal. Ettevõtte varad jaotatakse käibe- ja põhivaradeks. Käibevarad on 1 aasta jooksul realiseeritavad või tarbitavad varad. Siia kuuluvad nt raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Varud jagunevad kaheks: tootmisvarud ja valmistoodangu varud. Käibevarad, mida on vimalik kergesti rahaks muuta nimetatakse likviidseteks varadeks. Põhivarad on toodangu tootmiseks
printsiibist (alustab kõige likviidseim vorm raha). - Kohustused on bilanssi paremal pool ning nad iseloomustavad allikaid, mille alusel ettevõte varasid rahastatakse. Bilanssi parem pool on ülesehitatud ka likviidsuse põhimõttel, aga siin tähtis on aeg lühiajalised ja pikaajalised kohustused (likviidsuse tunnuseks on see kiirus, mis aja jooksul midagi saab rahaks muuta). Ettevõte varade ja kohustuste vahe on omakapital. Ettevõte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks, esimesed on kiiresti realiseeritavad või 1 aastaga tarbitavad varad (raha/pank, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, eelmiste perioodide kulud ja varud); käibevarade see osa, mida saab kiiresti ja ilma oluliste kuludeta rahaks muuta, nimetatakse likviidseks varaks. Ettevõtte rahandus 4 RP089
varu muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Tegurid: kui kiiresti varud muutuvad võlgnevusteks ja kui kiiresti võlgnevused muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde RENTAABLUSE SUHTARVUD Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum−eelisaktsiate dividendid omakapitali rentaablus= keskmine omakapital Suhtarvuanalüüsi puudused:
rahavoogude aruande põhjal. · Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. Maksevõime analüüs Ettevtte maksevimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mistega. VARA LIKVIIDSUS on ettevtte varade vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS - ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevtte likviidsus sltub ettevtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi; neid on vimalik katta käibevarade arvelt. Järelikult on ettevtte maksevimelisuse probleem ettevtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ON ETTEVÕTTE
Likviidsuskordaja = Käibevarad Varud / Lühiajalised kohustused Kui K on suurem kui 0,9, on maksevõime hea Kui K on 0,6-0,89, siis rahuldav Kui K on 0,3-0,59, siis nõrk Kui K on väiksem, kui 0,3, siis mitterahuldav · Likviidsuskordaja näitab ettevõtte maksevõimet (Likviidsuskordaja = käibel olev raha / lõhiajalised kohustused) pank tihti vaatab seda, et kas anda laenu või mitte. · Omakapitali rentaablus - näiteks, kui ettevõtte ostab hoone ja hiljem müüb siis kas peale müüki jäädi plussi või mitte. Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum / omakapital · Brutorentaablus ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis brutorent on 6000! Brutorentaablus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist
andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist; i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Subjektiivsed hinnangud põhivara kulumile ja debitoorsele võlgnevusele. Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline; k) regressioonianalüüsi probleemid (autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus). 5
andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist; i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Subjektiivsed hinnangud põhivara kulumile ja debitoorsele võlgnevusele. Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline; k) regressioonianalüüsi probleemid (autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus). 5
annaabi.ee 
