Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Finantsanalüüs (praktikaaruanne) - sarnased materjalid

itaja, rentaablus, support, omakapital, gitulu, varad, likviidsus, ikes, ibevara, hiajalise, suhtarv, likviidsuskordaja, viitab, imet, soliidsuskordaja, puhasrentaablus, kahjum, lakordaja, ostjatelt, raharinglus, rtus, rahavood, intressid, kordajad, ride, tkusuutlikkus, imeline, itajate, tasuma, imalik, geograafiliste, iksem, arved, jutanud, rikasum
thumbnail
62
doc

Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

Lühiajalised finantsinvesteeringud ­ kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed ­ nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud ­ tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate aktsiad või osad ;muud aktsiad ja väärtpaberid Kinnisvarainvesteeringud

Finantsjuhtimine ja...
1508 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Finantsanalüüs - Majandusanalüüsi praktikaaruanne

Varud: 6 369 300 kr Lühiajalised kohustused: 4 026 461 kr 2009. aasta likviidsuse tase: Käibevara: 8 363 221 kr Varud: 7 992 392 kr Lühiajalised kohustused: 6 206 039 kr Kui eelmises alapeatükis on arvutatud üldinemaksevõime tase, mille kohaselt ettevõtte maksevõime oli normis, siis selle valemi järgi arvutades on näitaja, mis jääb alla 0,3, nõrk. Siin võib teha järelduse, et ettevõtte likviidsus on väga madal, mis peaks tähendama seda, et ettevõte pole võimeline kiiresti oma varusid rahaks muutma, et tasuda oma lühiajalisi laenusid, võlgasid tarnijatele jne. 10 5.3 Rahaliste vahendite tase Rahaliste vahendite tase annab ülevaate, kas ettevõte oskab oma vaba raha kasutada või mitte ning peaks näitama momentaalset maksevõimet.

Finantsarvestus
899 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Finantsanalüüsi ainetöö

.......13 2.2 Vertikaalanalüüs...........................................................................14 2.2.1 Tallinna Vesi AS....................................................................15 2.2.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................15 2.2.3 Tallink AS..............................................................................16 3. SUHTARVUD....................................................................................18 3.1 Likviidsus ja maksejõulisus.........................................................18 3.1.1 Raha ja pank müügituludest...............................................18 3.1.2 Maksevalmidus.....................................................................20 3.1.3 Lühiajaliste kohustuste kate...............................................21 2 3.1.4 Rahavoogude genereerimise võime....................................22 3

Finantsanalüüs
85 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Finantsanalüüs

aastaga( 31.12.2009 lahutatud 31.12.2008). * %-s: 2009 aasta juurdekasv või vähenemine %-s võrreldes 2008 aastaga ( 31.12.2009 jagatud 31.12.2008 korda 100 ning lahutatud 100). Finantsanalüüs 3. MAKSEVÕIME EHK LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga. Bilanss(kroonides) AKTIVA 31.12.200 Käibevara 8 31.12.2009 Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 Ettemaksed 114 349 122 485

Finantsjuhtimine ja...
1043 allalaadimist
thumbnail
30
xlsx

Finantsanalüüs

1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850

Finants analüüs
174 allalaadimist
thumbnail
52
xlsx

Finantsanalüüs kodunetöö

Earnings EPS-iks 0.4 eurosenti per share Lihtaktsia tulu (Earnings per Share) EPS iselt 5,5% intressimäära alusel, võlakordajaks (D/A) on 60% ning koguvara suuruseks on 300 000 määraks 20% (tegemist ei ole Eesti ettevõttega). Muutuvkulud moodustavad 62,50% laekumist. järgmise aasta EPS-iks 40 eurosenti müügimaht selle tagab? Koguvara 300,000 Kohustused 180,000 omakapital 120,000 0,4= (S-0,625S-80000-180000*0,055)*(1-0,2) 80000= (0,375s-899000)*0,8 80000= 0.3 S- 71,920 -0,3S= -151,920 S= 506,400.00 Q   P V  S  VC DOL   Q   P  V   FC S  VC  F

Finantsanalüüs
60 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Finantsanalüüs

Antud ettevõtte Ärikasumi tase on 2008 aastal plussis ning 2009 aastal miinuses. Puhaskasumi tase (Net Profit Margin) = Puhaskasum / Müügikäive Puhaskasumi tase 2008 = 242446 / 52 924 574 = 0,005 (0,5%) Puhaskasumi tase 2009 = -1149689 / 24 940 808 = - 0,05 (-5%) Müügikäibe puhasrentaabluse näitajaid on mõjutanud müügikäibe langus ja kahjum. 2008 suudeti veel kuidagi plussis hoida ennast kuid 2009 aasta on olnud kahjum vältimatu. SUHTARVUD (Ratios) Kapitali rentaablus % = 100 x (ärikasum / kogukapital) Kapitali rentaablus % 2008 = 100 x (1 037 083 /11 655 118) = 8,9% Kapitali rentaablus % 2009 = 100 x (- 902 321 /6 666 290) = - 13,5% Käibe rentaablus % =100 x (ärikasum / müügikäive) Käibe rentaablus % 2008 = 100 x (1 037 083 / / 52 924 574) = 1,9 % Käibe rentaablus % 2009 = x (- 902 321 / 24 940 808) = - 3,6 % Omakapitali rentaablus % = 100 x (maksueelne kasum / omakapital)

Finantsjuhtimine ja...
684 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Finantsanalüüs Eksam kordamine arvutus

Finantsanalüüs 1. Kapitali hind on seda madalam, mida kõrgem on risivaba intressimäär Jah  EI 2. Finantshierarhia teooria kohaselt on finantseerimisallikate paremusjärjestus tüüpiliselt  Laenukapital, sisemine omakapital, väline omakapital  Laenukapital, väline omakapital, sisene omakapital  Sisemine omakapital, väline omakapital, laenukapital Sisemine omakapital, laenukapital, väline omakapital  Väline omakapital, laenukapital, sisemine omakapital  Väline omakapital, sisemine omakapital, laenukapital 3. Ettevõtte varade tootlus on 8%, laenuintressimäär on 10 %, varade maht 100 mln, eurot. Ettevõte saab kahjumit, kui võlakordaja ületab:  0% 60% ei ole kindel mis  20% 80%

Finantsanalüüs
54 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Finantsjuhtimise praktikaaruanne

.... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36 Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 )................................................................................................ 36 10.5. Müügikatte tase .....................................................

Praktika aruanne
1096 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Finantsanalüüs Estravel AS

rentaabluse ning omakapitali suhtarve. Saadud suhtarve võrreldakse Eesti statistikaameti haldus-ja abitegevusteharu keskmistega (vt lisa 6). Töö autorid alustavad esmalt efektiivsuse väldete analüüsiga. Esimene välde on varade käibevälde, mis näitab keskmist varade käibimist päevades ning seda leitakse järgnevalt: 360 DAH = (2.1) S , A kus S ­ müügitulu (eurot), A ­ varad (eurot). 2009. aastal tekitas üks varadesse investeeritud euro 84 senti müügikäivet. Ettevõte kuulus 2009. aastal varade kasutamise efektiivsuses I kvartiili ja mediaani vahele. Seega oli Estravel AS antud aastal keskmisest paremini varasid kasutavate ettevõtete seas. Järgnevatel aastatel ettevõtte efektiivsus paranes veelgi ning ettevõte parandas oma positsiooni. 10 2009

Finantsjuhtimine
573 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Finantsanalüüs

Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole maksejõuetu, kuna rahalised vahendid vabanevad varude alt kiiresti. Tootmisettevõtte puhul võib olla sama näitaja jälle viide makseraskustele. 1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (CR-current ratio). Enamlevinud maksevõime näitaja. Hinnatakse maksevõimet momendi seisuga. Suhtarv näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi. Kui tulemus liiga madal, siis võib olla ettevõttel raskusi oma kohustuste täitmisel

Majandus
46 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Finantsarvestus I osa

ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus

Finantsarvestus
102 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Finantsianalüüs ja investeeringud 1. kontrolltöö

Efektiivsuse ehk aktiivsuse analuus (kitsamalt ka varade kasutamise efektiivsuse analuus) võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Nimetatud analuusi tuleb eristada kasumlikkuse ehk rentaabluse analuusist, sest viimane tegeleb kasumiga, aga efektiivsus on seotud nö kiirusega. Suhtarvud: 1. Varade kaibekordaja 2. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde 3. Varude kaibevalde 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua naiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Luhiajaline arvete tasumise võime ­ . Maksevõime on ettevõtte pikaajaline makse tasumise võime ­ soliiduskordaja. 7. Rentaablus (tuua naiteks ka 2 suhtarvu). Suhtarvud: Varade rentaablus ja kaiberentaablus 8. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde. Naitab mitu paeva on kliendid võlgu keskmiselt ettevõttele. Hinnatakse paevades. 9. Raha konversioonitsukkel.

Finantsanalüüs
57 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Finantsjuhtimise praktikaaruanne

FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta................................................................................

Finantsjuhtimine
215 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Finantsanalüüs

OÜ NIMETU FINANTSANALÜÜS Käesoleva finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruande põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus, likviidsus ja maksevõimet. Olukorda hinnatakse nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Selleks on vaja meil kasutada bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Võrdlen kaht majandusaasta näitajad. Allolevas tabelis on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruandest väljatoodud finantsanalüüsi teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654

Majandus
553 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs

SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja

Finantsanalüüs
767 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Finantsanalüüsi valemid, suhtarvud

puhaskasum 2. Koguvara puhasrentaablus =------------------------------------------ (ROA) keskmine koguvara (aktiva) puhaskasum 3. Omakapitali puhasrentaablus = ----------------------------------------- (ROE) keskmine omakapital Kapitali struktuuri suhtarvud Kohustised 1. Võlakordaja = ------------------------ (üldine võlasuhe) Kogupassiva lühiajalised + pikaajalised kohustused võõrkapital 1.1. Omakapitali võlasiduvus= ------------------------------------------------- = -----------------------

Majandus
65 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Finantsjuhtimine

Need on keerulised ülesanded, mille teostamiseks puudub täppisteaduslik aparatuur. Aastakümnete jooksul on välja töötatud päris palju ärirahandusalaseid matemaatilisi mudeleid, mis oskuslikul rakendamisel on kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2. Finantsinstrumendid Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Ettevõtte finantseerimisel peab arvestama finantseerimisvajaduse loomuga (ajutine või alaline), tulevaste rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja nõuetega (tagatis, omafinantseerimise osa) ja ettevõtte juhtimisega seotud asjaoludega (corporate governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt:

Finantsjuhtimine ja...
315 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Ettevõtte XXX finantsanalüüs

...................................15 5.4Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe.............................................................16 6.ETTEVÕTTE RENTAABLUSE ANALÜÜS..............................17 6.1Müügikäibe ärirentaablus.................................................................................................17 6.2Müügikäibe puhasrentaablus............................................................................................18 6.3Varade rentaablus ehk ROA.............................................................................................18 6.4Omakapitali rentaablus ehk ROE.....................................................................................20 KOKKUVÕTE..................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................23 4 SISSEJUHATUS

Finantsjuhtimine ja...
143 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüsi konspekt

tühistada varem sõlmitud. 2) Investeeringud Kuna investeeringud on tavaliselt suhteliselt suuremahulised ning pikaajalised, võivad nad ettevõttele tekitada finantsprobleeme pika aja jooksul. Varade rentaabluse maksimeerimine Finantsanalüüsi alusel võib FJ saada firma effektiivsusest väga hea ülevaate, võttes aluseks varade rentaabluse hindamise.Kuna rentaabluse näitajat jälgivad ka analüütikud ja investorid, siis on oluline teada, millistest komponentidest varade rentaablus kujuneb, mis omakorda annab aluse, kuidas nende komponentidega manipuleerida ja kuidas nendega seotud muutuseid rakendada firma üldises strateegias. Kasumi määra korrutamine varade käibivusega (käibe sagedus), mis annabki varade rentaabluse. Paljudes firmades on pikaajaline traditsioon vähendada kõikvõimalikel viisidel tegevuskulusid. Mis parandab rentaabluse valemi esimest poolt.Seevastu käibivust sageli ignoreeritakse või ei peeta seda eriti oluliseks

Finantsjuhtimine ja...
199 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Finantsjuht. konspekt

ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus

Majandus
186 allalaadimist
thumbnail
74
doc

FINANTSJUHTIMINE

ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus

Finantsjuhtimine
118 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE

ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus

Majandus
60 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

Ettevõtte bilansi vertikaalanalüüsi passiva kirjetes on näha, et ettevõtte peamine rahastamisallikas on kohustised, mis tuuakse ka välja joonisel 3, kus on näha, et omakapitali pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus. 6 Joonis 3. Kohustised ja omakapital osakaal passiva poolest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Kohustiste ja omakapitali osakaal passivast 2010-2015 120.00% 100.00% 80.00% Kohustised 60.00% Omakapital 40.00% 20.00% 0.00%

Finantsanalüüs
115 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE

Raamatupidamise 6 aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ( bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (Raamatupidamise seadus § 15). Tähtsamad infoallikad finantsanalüüsi koostamise seisukohalt on raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne. Raamatupidamisbilanss loetleb aruandeperioodi lõpus ülesse kõik ettevõtte varad, kohustused ja omakapitali. Varad näitavad ettevõtte poolt kontrollitavaid majanduslikke resursse. Kohustused ja omakapital näitavad kreeditoride ja omanike nõuet ettevõtte varade suhtes (Jablonsky, Barsky 1998, lk 5). Ettevõtte finantsseisundit mõjutavad tema poolt kontrollitavad majanduslikud ressursid, finantsstruktuur, likviidsus ja maksevõime. Kasutajale on kasulik selline informatsioon, mis käsitleb ettevõtte poolt kontrollitavaid ressursse ja nende rakendamist lähiminevikus,

Finantsjuhtimine
415 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE

Ettevõtte aruandluse auditeerimise kohustustuse korda sätestatakse Audiitoritegevuse seaduses: "§ 91 Auditi kohustus (1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 30 inimest. (2) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 11 1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;

Finantsanalüüs
217 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Ainetöö

2 Termin "bilanss" on pärit ladina keelest ja koosneb kahest sõnast: "bis" ­ kaks korda ja "lanx" ­ kaalukauss, seega "bilanx" otseses mõttes tähendab "kahekaussus" ehk taasakaalu sümbol. Kausid sümboliseerivad bilansi aktiva ja passiva pooled, mis peavad olema alati taasakaalustatud. Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4

Finantsarvestus
591 allalaadimist
thumbnail
116
ppt

Finantsplaan

-- käibekapitali juhtimine -- väärtuse hindamine -- finantsriskidest Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP. Eksam on kirjalik. Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJUHTIMISE "KULDREEGLID" SPENCERI FINANTSSEADUSED 1. Proovibilanss ei tule välja 2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib 3. Likviidsus kaldub kaduma 4. Puhaskasum pole puhas Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" RAHADÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Üllatusliku rahasajuga kaasneb sama suur ootamatu väljaminek Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" HEISENBERGI INVESTEERIMISPRINTSIIP

Finantsjuhtimine ja...
762 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused aines ettevõtte majandusõpetus

ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head

Ettevõtte majandusõpetus
949 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Nimetu

ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head

77 allalaadimist
thumbnail
54
doc

“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused

ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head

Ettevõtluse alused
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun