Suhtarvude analüüs 1 (0)

5 VÄGA HEA

SUHTARVUDE ANALÜÜS

Maksevõime ja likviidsuse analüüs
a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat.
Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused
b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused
c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv.
Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/ varad ehk kohustused kokku/ varad (aktiva)
d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali.
Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/ omakapital ehk kohustused kokku/omakapital
e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse.
Soliidsuskordaja =omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused)
Arvutused:
2009.a.
a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601
b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5 519 079 / 1 514 478 = 3,64
c) Antud ettevõtte võlakordaja:1 514 478 / 12 692595= 0,12 = 12%
d) Omakapitali võlasiduvus: 1 514 478 / 11 178 117 = 0,14 = 14%
e) Soliidsuskordaja: 11 178 117 / 12 692 595 = 0,88 = 88%
2010.a.
a) Käibekapital: 7 764 856-2 776 963= 4 987 893
b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 7 764 856 / 2 776 963 = 2,80
c) Antud ettevõtte võlakordaja: 2 776 963 / 14 705 813 = 0,19 = 19%
d) Omakapitali võlasiduvus: 2 776 963 / 11 928 850 = 0,23 = 23%
e) Soliidsuskordaja: 11 928 850 / 14 705 813 = 0,81 = 81%
2011.a.
a) Käibekapital: 11 965 144-5 953 730= 6 011 414
b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 11 965 144 / 5 953 730 = 2,01
c) Antud ettevõtte võlakordaja: 5 953 730 / 18 691 032 = 0,32 = 32%
d) Omakapitali võlasiduvus: 5 953 730 / 12 737 302 = 0,47 = 47%
e) Soliidsuskordaja: 12 737 302 / 18 691 032 = 0,68 = 68%
Analüüs:
Käibekapital on ettevõtte otsene investeering käibevarasse, s.t. et ettevõttel on raha, mis muutub kättesaadavaks järgmise 12 kuu jooksul, rohkem, kui seda tuleb lähemal ajal välja maksta. Firma likviidsus on väga hea, ja 2010.aastal on see tõusnud 20% ning 2011.aastal omakorda 17%.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on kõikidel aastatel hea ehk ettevõte võime maksta lühiajalisi kohustusi õigeaegselt. Samas kui vaadata numbreid 3,64, 2,8 ja 2,01, siis selle järgi on kahanemine kõigepealt 23% (2010.a. kattekordaja 2,8) ja siis veel 28% (2011.a. kattekordaja 2,01), kui selline langus jätkub, siis kolme aasta pärast on firma võime katta lühiajalisi kohustusi käibevaraga mitterahuldav.
Ettevõtte võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varast finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu protsenti moodustab ettevõtte võlgnevus kogu kapitalist . Alla 50% peetakse heaks näitajaks. 2009-2011 on see % olnud väga hea, vastavalt siis 12%, 19% ja 32%. Kui aga kasv jätkub, siis kogu kapitali võlg ületab 50% künnise, mis ei ole sugugi enam nii hea, sest kõrge võlakordaja näitab et ettevõtte varasid finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga omanikud. Kreeditoride seisukohalt on vastuvõetavam, kui antud näitaja on madal või mõõdukas, kuna siis on tõenäolisem, et nad on ettevõtte finantsraskuste korral enam kaitstud.
Omakapitali võlasiduvus on ettevõtte võõrkapitali (võlgade) suurus omakapitalist. Võõrkapitali osakaal on 2009.aasta 14%-lt tõusnud 2010.a. 23% ning tõus jätkub- 2011.aastaks 47%-le.
Soliidsuskordaja s.o kui paljuvaradest on finantseeritud omakapitali arvelt. Antud protsendid: 2009.a. 88%, 2010.a. 81% ja 2011.a. 68%, et iga aastaga oma finantseering väheneb. Samas on need näitajad head, kuna omakapitaliseerituse aste on pea kaks korda kõrgem normist , milleks on 30-40%.

Tegevuse efektiivsuse analüüs

Varade käibekordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv.
Varade käibekordaja=müügikäive/varad
b) Koguvarade käibevälde näitab, mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu.
Koguvarade käibevälde=365/varade käibekordaja
c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, kui kiire on nõuete laekumine.
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus=müügitulu/nõuded ostjate vastu
d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde- s.o päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni.
Debitoorse võlgnevuse käibevälde=365/debitoorse võlgnevuse sagedus
e) Varude käibekordaja näitab, mitu korda perioodi jooksul on ettevõtte varud keskmiselt ära müüdud.
Varude käibekordaja=müüdud toodangu kulu/varud
f) Varude käibevälde- s.o varude käibekiirus päevades.
Varude käibevälde=365/varude käibekordaja
g) Ettevõtte talitlustsükkel- s.o päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks.
Ettevõtte talitlustsükkel=varude käibevälde+debitoorse võlgnevuse käibevälde
Arvutus:

a.
a) Varade käibekordaja: 8 163 999 / 12 692 595 = 0,64
b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,64 = 570
c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 8 163 999 / 3 550 969 = 2,30
d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,30 = 159
e) Varude käibekordaja: 7 778 470 / 1 207 531 = 6,44
f) Varude käibevälde: 365 / 6,44 = 57
g) Ettevõtte talitlustsükkel: 57 + 159 = 216

a.
a) Varade käibekordaja: 13 349 549 / 14 705 813 = 0,91
b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,91 = 401
c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 13 349 549 / 5 824 530 = 2,29
d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,29 = 159
e) Varude käibekordaja: 11 060 226 / 1 551 421 = 7,13
f) Varude käibevälde: 365 / 7,13 = 51
g) Ettevõtte talitlustsükkel: 51 + 159 = 210

a.
a) Varade käibekordaja: 26 817 392 / 18 691 032 = 1,43
b) Koguvarade käibevälde: 365 / 1,43 = 255
c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 26 817 392 / 8 273 347 = 3,24
d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 3,24 = 113
e) Varude käibekordaja: 24 401 034 / 2 217 942 = 11,0
f) Varude käibevälde: 365 / 11 = 33
g) Ettevõtte talitlustsükkel: 33 + 113 = 146
Analüüs:
Varade käibekordaja ehk käibesiduvus ehk varade tootlus näitab kui tõhusalt kasutab ettevõte oma netokäibe genereerimisel või ka kui mitu müügi netokäibe euro tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta.

a. oli 64 senti 1 aktiva kohta vara, 2010.aasta lõpuks tõuseb 91 sendini ja 2011.a. lõpp on tõus 1 euro ja 43 senti. Selline kasv on väga hea näitaja.
Koguvarade käibevälde- mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Heaks ( kiireks ) peetakse tulemust alla aasta.

a arvutus näitab, et müügitulu suutsid varad tekitada samas mahus käivet 570 päevaga. See on aga aeglane korraldus. 2010.aasta lõpuks on päevade arv vähenenud 170 päeva võrra ehk müügitulu suudeti tekitada samas mahus 401 päevaga, see on juba päris hea tulemus, kuigi ikka veel aeglane korraldus. Aga vähenemine jätkub ka 2011.a., lausa 26% ja päevade arv seega 255 päeva, mida võib väga heaks tulemuseks pidada - see on juba kiire korraldus.
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. 2009.a ja 2010.a ületab käive 2,29 ja 2,3 korda debitoorset võlgnevust ning 2011.a on see number juba 3,24.
Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmise nõuete laekumise aega päevades, iseloomustades ostjate maksedistsipliini.
2009.a ja 2010.a müügist raha laekumiseni kulus 159 päeva, 2011.a on vähenenud 113 päevani.
Varude käibekordaja näitab varude kasutamist ja müügi efektiivsust , s.t mitu korda analüüsitava perioodi jooksul on ettevõtte varu keskmiselt realiseeritud.
Näha on jätkuv kasv, 2011.aastaks on kasvanud pea 50% varude müük võrreldes 2009.aastaga.
Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul varu keskmiselt realiseeritakse ehk aeg päevades, mis kulub varudest kauba müügini ehk aega varude ostmise ja müügi vahel.

a realiseeritakse varu 57 päevaga, aastaks 2010 on see 51 päeva ja 2011.aastaks on vähenenud 33-le päevale.
Ettevõtte talitustsükkel näitab aega, mis kulub alates varude sisseostmisest kuni raha laekumiseni ostjatelt. 2009.a on selleks 216 päeva, 2010.a aeg oluliselt ei muutu, aga 2011.aastal on märgatav muutus, -30% ehk 146 päeva.

Rentaabluse analüüs

Varade rentaablus - ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsus
Varade rentaablus=puhastkasum/varad

Tulutoovuse üldvõime- s.o ärikasumi suurus vara kohta
Tulutoovuse üldvõime=ärikasum/varad
c) Käiberentaablus näitab, kui suur osa klientidelt saadud rahast on kasum.
Käiberentaablus=puhastkasum/müügikäive
d) Omakapitali rentaablus näitab kasumit iga omaniku poolt investeeritud EUR kohta.
Omakapitali rentaablus=puhastkasum/omakapital
Arvutus:

Varade rentaablus: -989 501 / 12 692 595 = -0,08 = -8 senti

Tulutoovuse üldvõime: -933 505 / 12 692 595 = -0,07 = -7 senti

Käiberentaablus: -989 501 / 8 163 999 = -0,12 = -12%

Omakapitali rentaablus: -989 501 / 11 178 117 = -0,09

a.
a) Varade rentaablus: 750 733 / 14 705 813 = 0,05 = 5senti
b) Tulutoovuse üldvõime: 775 494 / 14 705 813 = 0,05 = 5 senti
c) Käiberentaablus: 750 733 / 13 349 549 = 0,06 = 6%
d) Omakapitali rentaablus: 750 733 / 11 928 850 = 0,06

a.
a) Varade rentaablus: 808 452 / 18 691 032 = 0,04 = 4 senti
b) Tulutoovuse üldvõime: 768 036 / 18 691 032 = 0,04 = 4 senti
c) Käiberentaablus: 808 452 / 26 817 392 = 0,03 = 3%
d) Omakapitali rentaablus: 808 452 / 12 737 302 = 0,06
Analüüs:
Varade rentaablus näitab, kui efektiivselt on ettevõte oma tegevusega kasutanud kõiki ressursse ehk mitme sendi eest toob kasumit iga investeeritud EUR. Alla 1% on üldjuhul nõrk näitaja. 2009.aastal oli kahjumis s.t. et ettevõttel oli raskusi kasumi tootmisega, 2010.aastal jõudis EUR kasumisse 5 sendiga ja 2011.aastal oli EUR kasumis 4 sendiga.
Tulutoovuse üldvõime näitab ärikasumi suurust vara kohta ehk varade tootlikkust. 2009.aastal oli see 7 senti kahjumit vara iga euro kohta, 2010.a. oli juba kasum 5 senti vara iga euro kohta ning 2011.a oli 4 senti kasum.
Käiberentaablus on kõige üldisem rentaabluse näitaja. Näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist ehk mitu % jääb müügikäibest ettevõttele kasumiks ehk milline osa moodustab kasum ettevõtte müügikogusest. Eriti oluline on see näitaja tegevjuhile, see annab vahetu pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimise koosmõjust ja tõhususest. 2009.a. on kahjum 12%, see aga tõuseb 2010. Aasta lõpuks 6%-sse kasumisse, 2011.a. langeb see poole võrra ehk siis 3% peale.
Omakapitali rentaablus (ROE) näitab omanike investeeringute tasuvust ehk kasumit iga omaniku investeeritud euro kohta ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Seda peetakse kõige olulisemaks kasumitootluse näitajaks. ROE iseloomustab firma efektiivsust omanike rikkuse suurendamisel, mis iga firma põhieesmärk. 2009.a. tõid investeeringud omanikele kahju, aga see paranes 2010.a.- iga investeeritud euro kohta oli kasum 6 senti ning 2011.a. on sama tulemus.
Ettevõtte maksevõime üldine tase on hea, samuti on kiireloomuliste maksete tase hea.
Finantsolukord on ettevõttel hea ning pankrotioht puudub.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 150 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

150 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ookami Õppematerjali autor

arvutused koos analüüsiga

majandusanalüüs suhtarvude analüüs varad võlg võlgnevus omakapital käibevälde rentaablus debitoorse

Sarnased õppematerjalid

docx

Majandusarvestus

Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum−eelisaktsiate dividendid omakapitali rentaablus= keskmine omakapital Suhtarvuanalüüsi puudused: - Suhtarv iseenesest ei peegelda selle koostisosade kvaliteeti - Suhtarvud kajastavad möödunud tehinguid, tingimusi ja sündmuseid - Ettevõtete vahel võivad olla erinevused arvestusmeetodites - Suhtarvud ei kajasta turuväärtust ja tegelikke hindu - Suhtarvude analüüs eeldab võrdlust, kuid milega võrrelda? - Suhtarvusid mõjutavad majandustegevuse sesoonsus ja tsüklilisus - Paljud suhtarvud on manipuleeritavad – püütakse ennast näidata paremast valguses

Majandus

docx

Finantsaruannete analüüs

Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on:

Majandusarvestus

doc

Rahandusotsused kodutöö nr 1

3)Varude käibekordaja = müügitulu / varud => Varud = müügitulu / varude käibekordaja = 9 000 000 / 6 = 1 500 000 eurot Ülesanne 3: Aktsiaseltsi Q aktsia turuhind on 200 eurot, mis annab P/E suhte väärtuseks 0,2. Milline on varade puhasrentaablus selles ettevõttes, kui ettevõttel on 100 lihtaktsiat, omakapitali (puhas)rentaablus on 20% ja omakapitali osakaal bilansis on 40%? Lahendus: P/E suhte väärtus e. Aktsia hinnasiduvuse suhtarv (aktsia turuhind/kasum aktsia kohta): 0,2 0,2 = 200/Kasum aktsia kohta => Kasum aktsia kohta = 200/0,2 = 1000 Kasum aktsia kohta(EPS) = puhaskasum/aktsiate arv =>Puhaskasum = kasum aktsia kohta * aktsiate arv = 1000 * 100 = 100 000 Omakapitali rentaablus e ROE (puhaskasum/omakapital): 20% 0,2 = puhaskasum/omakapital => omakapital = puhaskasum/0,2 = 100 000/0,2 = 500 000 Kui omakapital moodustab firma varadest 40%, siis varsid on kokku: (500 000 * 100)/40 = 1 250 000

Raha ja pangandus

doc

Majandusarvestuse mõisted

LÜHIAJALISTE VÕLGNEVUSTE KATTEKORDAJA kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. TOOTMISVARUDEGA KAETUSE KORDAJA näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. MAKSEVÕIME KORDAJA leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. MAKSEVALMIDUSE KORDAJA näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. TEGEVUSTULEMUSE ANALÜÜS Tegevustulemuse e esmase efektiivsuse analüüs vaatleb kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBESAGEDUS näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades). VARUDE KÄIBEKORDAJA näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust

Majandusarvestuse alused

docx

Finantsanalüüs (praktikaaruanne)

ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte müügitulust nelja aasta lõikes, mille tulemusena on võimalik aru saada, kui palju on see kasvanud või kahanenud. Müügitulu

Finantsanalüüs

docx

FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL

osakaalu suurenemisega käibevarast. Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks on passiva/aktiva kogusumma. Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste aktivakirjetem, osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Samuti võimaldab analüüs süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Passiva poolel võetakse baasnäitajaks kohustuste ja omakapitali kogusumma. Analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse omakapitali osatähtsusega. Kohustuste osakaalu on aastast aastasse kokku vähendatud 28 262 €, tänu millele on kasvanud omakapitali osakaal üle 50%

Majandusarvestus

xlsx

Finantsi 2 praks(analüüs)

71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks *Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test)

Finantsjuhtimine

ppt

Vabaaine majanduses - bilanss

Vabaaine majanduses Bilansi analüüs 7.tund Bilansi analüüs Klassikaliselt on arenenud kapitalituruga majanduses äriühingutega seotud huvigruppideks majapidamised, kes finantsvahendajate abil on äriühingutega seotud peamiselt kapitali ja informatsiooni liikumise kaudu. Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu peamisteks huvigruppideks investoreid ja kreeditore ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste langetamiseks. Bilansi analüüs

Majandus

Rohkem sarnaseid