5.2 Kapitaliseerituskordaja Kapitaliseerituskordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu ettevõtte kapitalis. Üldiselt loetakse optimaalseks 30-35% Pikaajalised kohustused Kapitaliseerituskordaja= Pikaajalised kohustused +omakapital XXX OÜ-l puuduvad pikaajalised kohustused, mis teeb ettevõtte väga atraktiivseks potentsiaalsetele investoritele ja laenuandjatele. 5.3 Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus Soliidsuskordaja näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Samuti iseloomustab soliidsuskordaja finantsvõimenduse rakendamise taset. Soliidsuskordaja peaks olema vähemalt 30-40%. Soliidsuskordaja liiga kõrge näitaja ei peegelda ettevõtte head finantsstruktuuri juhtimist. Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk.1 Omakapital
Mida väiksem on maksevalmidusekordaja seda parem. Kuid see ei tohiks ületada 0,2. Kattevara hindamise suhtarv Intressikulude kattekordaja = Ärikasum/IKU- intressikulud 31.12.2007 Intressikulude kattekordaja =54 249/2 765=19,6 31.12.2008 Intressikulude kattekordaja =65 575/1 045=62,7 Intressikulude kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab intressikulusid. Mida suurem on arvnäitaja seda parem. Nagu näha siis on see arv kahekordistunud võrreldes aastaga 2007. Soliidsuskordaja = Omakapital / Kogukapital *100 31.12.2007 Soliidsuskordaja = 562 224/752 451*100=74% 31.12.2008 Soliidsuskordaja = 655 889/795 784*100=82% Üllatavalt kõrged nätajad. See näitab, et suur osa kogukapitalist on finantseeritud. Tavaliselt jääb see arv 30-40% vahele. Varude osatähtsuse käibevarades = Varud / Käibevarad *100 31.12.2007 Varude osatähtsuse käibevarades = 98 783 / 752 451 * 100 = 13,1% 31.12.2008 Varude osatähtsuse käibevarades = 104 382 / 795 784 * 100 = 13,1%
lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5 519 079 / 1 514 478 = 3,64 c) Antud ettevõtte võlakordaja:1 514 478 / 12 692595= 0,12 = 12% d) Omakapitali võlasiduvus: 1 514 478 / 11 178 117 = 0,14 = 14% e) Soliidsuskordaja: 11 178 117 / 12 692 595 = 0,88 = 88% 2010.a. a) Käibekapital: 7 764 856-2 776 963= 4 987 893
aasta omakapitali kordaja: · 2011. aasta omakapitali kordaja: · 2012. aasta omakapitali kordaja: ICT Support OÜ omakapitali kordaja näitajate puhul ei ole nelja aasta lõikes tõusutendentsi näha, mis tähendab, et ettevõte on piisavalt maksevõimeline. Võrreldes 2009. aastaga on 2012. aastal omakapitali kordaja protsent langenud 236,61 - 159,27 = 77,34% võrra, mis tähendab, et ettevõtte juhid on oskuslikumalt osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. 6.2 Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus Soliidsuskordaja näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Samuti iseloomustab soliidsuskordaja finantsvõimenduse rakendamise taset. Soliidsuskordaja peaks olema vähemalt 30-40%. Soliidsuskordaja liiga kõrge näitaja ei peegelda ettevõtte head finantsstruktuuri juhtimist. Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk. · 2009. aasta soliidsuskordaja: · 2010
debitoorse võlgnevuse käibevälde, varude käibevälde. 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua näiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Likviidsus on lühiajaline arvete tasumise võime. Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja. 7. Rentaablus (tuua näiteks ka 2 suhtarvu). Kasumi suhe mingisse teise näitajasse ehk sisulisels jooksev tasuvus, tulusus. Varade rentaablus – näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvusest. Käiberentaablus – ehl tegevustulukus ehk marginal näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. 8. Debitoorse võlgnevuse käibevälde. Mitu päeva on klientide võlgnevus ettevõttele 9. Raha konversioonitsükkel. Ettevõtte finantseerimistsükkel
Sama suhtarvu saab avaldada veel ka järgmiselt: = -------------------- -1 Omakapital Omakapital Omakapital 1.2. Omakapitali osatähtsus = ---------------------------- = -------------------------------- kogukapitalis passiva kokku kogukapital e. soliidsuskordaja(riigiet.0,66; eraet.0,37) 2. Intressikulude kattekordaja: Ärikasum (EBIT) = ---------------------------- Intressikulud Pikaajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Pikaajaliste kohustuste Koguvara Koguvara üldine kattekordaja =-------------------------- = --------------------------------
Koguvarad 967 952 554 1 594 350 2 378 683 Võlakordaja 0,506366067 0,636009032 0,7490191 Normaalseks võiks üldiselt lugeda võlakordajat 50 %, Eesti keskmine on umbes 57 %. Kreeditoridele on kasulik kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge siis sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest. Soliidsuskordaja Soliidsuskordaja = omakapital / kohustused ja omakapital Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. 2006 2007 2008 Omakapital 477 814 225 580 329 597 004 Kohustused ja omakapital 967 952 554 1 594 350 2 378 683 Soliidsuskordaja 0.49 0.36 0.25 Kohustuste ja omakapitali suhe
8 9 1,3 0,4 · KÄIBEVARA OSATÄHTSUS VARADES: Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase 4. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD 200 2009 8 0,9 0,9 · Võlakordaja: Finantsanalüüs Näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud laenatud vahenditega. 200 200 8 9 0,06 0,06 · Soliidsuskordaja: Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. 2008 2009 14,7 15,5 · Kapitali alluvus: Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe. Võõrkapitali ja omakapitali suhe kajastab kohustuste suhet omakapitali. 2008 2009 15,7 16,5 · Omakapitali kordaja: Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja. Omakapitali kordaja näitab
A varad (eurot). Estravel AS varad olid kolme aasta jooksul finantseeritud rohkem kui 65% ulatuses võõrkapitaliga. Ettevõtte jaoks on hea, kui võlakordaja on kuni 70% ning antud juhul 15 Estravel mahub sellesse vahemikku. Autorite arvates peaks ettevõte järgmistel aastatel kasutama finantseerimiseks rohkem omakapitali, et vähendada võimalikku äririski. Ettevõtte maksevõimelisust näitab ka soliidsuskordaja, mis näitab omanike panust ettevõttesse: E (2.12) SO = . A kus E omakapital (eurot). Kolme aasta soliidsuse näitajate puhul on näha, et omanikud finantseerisid ettevõtte tegevust 30% ulatuses. Tabel 2.5. võtab eelmainitud suhtarve kokku ning näitab nende numbrilisi väärtusi. Tabel 2.5. Maksevõime ja kapitali struktuuri suhtarvud 20092011 Suhtarvud 2009 2010 2011
16 2010.a. 5 818/45 691= 0.13 2009.a. 14 392/56 386=0.26 Maksevalmiduse kordaja, ehk rahaliste vahendite tase näitab, kui palju on ettevõte suuteline antud momendil maksma oma lühiajalistest kohustustest. Heaks tulemuseks võiks lugeda 0.3. Nordeconil on see näitaja olnud kogu aeg sellest madalam, kõige madalam 2010 aastal, peale seda natuke paranenud. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 . 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 2.1.Omakapitali tase (Soliidsuskordaja)=100*(Omakapital/kogukapital) 2011.a. 100*(28 397/101 581)= 27.9% 2010.a. 100*(33 439/95 241)= 35.1% 2009.a. 100*(44 783/120 836)= 37% Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis keskmiselt on see 43%. Nordeconil on see iga aastaga järjest halvenenud ja jõudnud tasemeni, kus omakapital on passivast kõigest veerand, mis peaks tegema ärevaks kreeditorid. 2.2. Võlgnevuste aste(Dept Ratio)=Kohustused/varad 2011.a. 73 184/101 581= 0.72
Kui suure võlakoormuse ajal langeb müügitulu või deb.võlgnevuse laekumissagedus järsult, võib see osutuda firmale saatuslikuks. Ka omanikud võivad sellise olukorra puhul oma raha mitte tagasi saada. Seega riskid mõlemapoolsed. Omakapitali osatähtsust kogukapitalis nimetatakse ka soliidsuskordajaks, mis ei tohiks langeda alla 30%. Rusikareegel on, et omakapital peaks moodustama 50% kogukapitalist. Võlakordaja ja soliidsuskordaja peavad samal ajamomendil arvutatuna olema kokku 100%. Rusikareegel: 1) Lühiajalised kohustised ei tohiks omakapitali ületada rohkem kui 1,25 korda 2) Lüh.kohustised ei tohiks võrreldes omakapitaliga moodustada rohkem kui 80% ja pikaajalised rohkem kui 50%. 2. Intresside kattekordaja (times interest earned - EBIT) EBIT ehk ärikasum. Suhtarv näitab kas ettevõttel on vahendeid katta intressikulusid kasumi arvelt
vahele. 10. Puhaskaibekapital. See osa kaibevarast, mis on finantseeritud pikaajaliste allikatega. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja. Naitab kui suures ulatuses on ettevõtte võimeline maksma luhiajaliseid kohustusi uksnes raha abil. Ehk mitu % luhiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Naitab intresside maksevõimet arikasumi abil ehk sisuliselt mitu korda uletab arikasum intressi. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja. Naitab võla osakaalu kapitali strukuuris ehk mitu % varadest on finantseeritud kohustustega Naitab omanike panust ettevõttesse, seda mitu % varadest on finantseeritud omakapitalida. 13. Kaiberentaablus. Varade rentaablus. Käiberentaablus ehk tegevuskulukus ehk kasumimarginaal (profit margin PM) naitab muugikaibe iga rahauhiku tasuvust. Tõlgendus: 1 muugikaibe euro tekitab PM senti puhaskasumit. Üldtunnustatud kriteerium: oleneb tugevalt tegevusharust.
3.2. Kapitali struktuurisuhtarvud (dept-utilizationratios) Kapitali struktuuri suhtarvud näitavad, kuidas ettevõtte struktuuri muutused on mõjutanud majandustulemusi. Analüüsi nimetatakse pikaajalise maksevõime analüüsiks ja see näitab ettevõtte sisemist struktuuri. Suhtarvud näitavad, millistest allikatest on ettevõte oma vahendeid finantseerinud ja kas ta ka jõuab võõrkapitaliga seotud kulutused katta. 3.2.1. Omakapitali osakaal ehk soliidsuskordaja See kordaja näitab, kui suures ulatuses on ettevõtte finantseerimisel kasutatud omakapitali. Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital 11 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine OÜ JLIANHE 2012/2013 Omakapitali osatähtsus: 7143 / 20792 = 0,34 ehk ~35%. 2013/2014 Omakapitali osatähtsus: 8823 / 24326 = 0,36 ehk ~36% 2014/2015 Omakapitali osatähtsus: 9003 / 23875 = 0,38 ~38% 2015/2016
KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD (LEVERAGE RATIOS) Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevime analüüs näitab ettevtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujunda finantsvõimenduse analüüsiks. Kapitali struktuuri suhtarvud annavad ülevaate millises ulatuses ja kui kallilt on ettevõte saanud tegutsemiseks vajalikud sum Võlakordaja D/A Näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud laenatud vahenditega Soliidsuskordaja E/A Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Kapitali alluvus (Debt/Equity Ratio) D/E * Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe Võõrkapitali ja omakapitali suhe kajastab kohustuste suhet omakapitali. Omakapitali kordaja (Equity Multiplier) A/E * Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja
Kuna ärikasumi arvutamisel on rendi j a liisingumaksed juba arvesse võetud siis tuleb ärikasumit nende suuruse võrra korrigeerida. Mida väiksem antud kordaja on seda suurem on kreeditoride ja lihtaktsionäride risk. Kui kordaja on liiga madal võib tekkida firmal raskusi fikseeritud kulude katmisel. Kui tulud vähenevad, satub firma pankrotiohtu. Kui katekordaja on kõrge siis võib oletada, et firmal on finantsraskuste puhuks moodustatud reservfond. Soliidsuskordaja = omakapital / kohustused ja omakapital Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis on selle näitaja suurus keskmiselt 0,43. 5. Tasuvuse analüüs Firma tasuvuse näitajad võrdlevad ettevõtte tulusid erinevate faktoritega, mis tulusid teenivad. Tasuvuse ehk rentaablusanalüüsi tulemuste põhjal saab teha järeldusi, kui suurt kasumit on uuritavatelt teguritelt saadud. Tasuvuse näitajate abil saab anda hinnangu ettevõtte tegevuse kohta tervikuna
LD (5.21) CAPR = , LD + E kus CAPR kapitaliseerituse kordaja, LD pikaajalised võlakohustused. Kapitali struktuuri analüüsimiseks arvutatakse välja ka omandikordisti (equity multiplier). See suhtarv näitab, mitu korda ületab vara omakapitali. Valem on järgmine: A (5.22) EM = , E kus EM omandikordisti. Maksevõimelisust (solvency) näitab ka soliidsuskordaja. See näitab omanike panust ettevõttesse. Arvutuskäik on järgmine: E (5.23) SO = , A kus SO soliidsuskordaja. Erinevate näitajate esitamine lähtub traditsioonidest. Näiteks USAs on traditsioon näidata D/A ja Skandinaavias E/A. 5.4. Rentaabluse analüüs Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist
annaabi.ee 
