Euroopa muinaskultuurid konspekt (0)

(LOENG 1)
(SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1)
Hesiodos 7 saj. e.Kr – eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks – kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud – tegemist on üldise arusaamaga.
Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud."
Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem.
Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a.
Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati kuldraamide sisse ja pandi seintele .
Tõsisem huvi vana aja kohta tekkis renessansi ajastul. Tõi veidi teisi laade kui antiikaja uurimine , esemeid koguti kui huvitavaid objekte - kunstiteosed .
Renessansiajastul nende väljakaevatud teoste põhjal antiikaega ei uuritud. Läks päris kaua aega enne kui ilmus uurimustöö antiiksetest kunstiteostest - Johann Winckelmann ( 1717 -1768). 1748 toimusid taas järjekordsed väljakaevamised Pompeis. Winckelmann üritas pääseda leiukogudesse, uurida kunstiteoseid – 1764 ilmus "Antiikkunsti ajalugu". Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiaalaseks uurimustööks.
Järgmine mees- taanlane – Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) – võttis kasutusele 3me perioodi süsteemi (rajaja). Töötas raamatukogus. Leiti mingeid vanu esemeid ja koguti neid raamatukogudesse. Kuna palju käidi siis hakati neid eksponeerima. T arvas et võiks arheoloogilised leiud kategoriseerida ja süstematiseerida ning ta süstematiseeris need materjalide järgi kome aega:
Kivi aeg
Pronksi aeg
Raua aeg
1819 rajas muuseumi
1836 kirjutas brosüüri „Põhjamaiste muististe juht“
Järgmine mees – taanlane – Jens Jacob Asmussen Worsaae ( 1821 -1885) – üritas erinevaid objekte kaevata ja uurida. Ta rändas palju ringi (naabermaades) ja leidis et igal pool on muistised savist, et ka need on seotud teatud kindla ajaperioodiga. Tema teene – ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid ja kirjutas nende põhjal uurimusi. Teda on hakatud nimetama "võrdleva arheoloogia rajaja"-ks.
Jaques Boucher de Perthes (1788-1868) käis kruusa karjäärides. Ühest kruusakarjäärist avastas väga paksu kõrge profiili (kruusaaugu sein). 5 meetri sügavusest looma luid , esemeid ning jõudis järel et need on väga vanad. Arvas, et tema avastas enne uputust elavad loomad/inimesed. Kirjutas raamatu " Keldid ja uputuse-eelsed muistised".
Leitu põhjal tegi jooniseid... võttis kasutusele stratigraafia – teadus kihtidest (mida vanem ese, seda sügavamas kihis). ning lõpuks jõudis järeldusele et mida sügavamal asjad on seda vanemad need on. Seda meetodit põhimõtet kasut tänapäevani. Pani aluse vanema kiviaja uurimusele.
Augustus Henry Pitt -Rivers (1827-1900) – kogus relvi...sai suure päranduse ja hakkas tegelema ...tema teeneks on et mõistis kaevumiste ja leidude täpsust Tema oli esimene mees. kes lasi teha korralikke jooniseid...lasi üles korjata kõik leiud (potikillud jne.). Lasi teha korrektseid plaane leiukohtadest. Läks ajalukku kui korralikult kõike leide koguv mees. Töötas välja põhimõtted kuidas peaks seda saavutama .
Oscar MONTELIUS – huvitasid esemed. Võtt vaatluse alla pronksi aegsed esemed....liigitas neid...ning võrdles neid omavahael. Leidis esemete vahel sarnaseid jooni pannes need tüüpide järgi ning võrdles neid tüüpe vastavalt leiukohtadele – tegi tüpoloogilise rea...??..ehk siis tõi välja kuidas leidis mingi eseme areng aja teljel .
Tal õnnestus võrdluse teel kokku saada 6 erinevat perioodi. 1-6. Tema oli tüpoloogilise meetodi rajaja. See on põhimõtteliselt nagu mood tänapäeval – kuidas arenevad mingid kleidid , disainid jne – tüüpide areng.
Heinrich SCHLIEMANN – saksa arheoloog – põhiteene – pani aluse antiikmuististe uurimisele ja ürit tõestada, et teatud antiik eeposed on koostatud teatud ajaloo sündmuste põhjal. Kõige kuuls sai Trooja otsimisega, selle esimese kaevajana ... õnnestus tõestada, et see võik olla ajalool Trooja. Peale selle, kaevas mitmeid legendaarseid paiku Kreekas. Trooja sõja sündmuste aegset kihti ta päris täpselt paika ei pannud – see avastati hiljem, aga kaevas Trooja ründajate paika Mükeenes kuningate hauudu...pööras tähelep antiik muisistele näitas, et muisiste ja eeposte taga on reaalsed ajaloosündmused...On palju kritiseeritud.
Gustaf KOSSINNA (1858- 1931 ) preislane – tema hakkas esimesena kasutama arheoloogias kaarte. Kaartidele kandis teatud tüüpi kinnismuistiseid ja irdleidude asukohti. Hakkas määrama teatud esinemispiirkondi. Järeldused ei olnud adekvaatsed kuna oma natsionalistlikest vaadetest üritas tõestada, et paljud naaberalad millelt leiti germaani leide on kuulunud germaanlastele ja kõik teised rahvad on vahepeal need alad ära vallutanud.
See kaartide kasutamise meetod oli täiesti uus – tema arendas selle välja ja läks sellega arheol . ajalukku
20 saj alguseks oli persetäis arheolooge, kes kõik tahtsid midagi leida ja uurida – hakati aretama erinevaid teooriaid leidude põhjal. Üha enem tekkis ulatuslikke teooriaid ja üks oli toodud välja Child -i poolt kes, tõi euroopa muinaskultuuride uurimisse sisse mõiste NEOLIITILINE revolutsioon .
Nägi et inimkonna ajaloos on kõige suurem murrang toiminud neoliitikumi alguses või üleminekul neoliitikumi. siis kui toimus üleminek viljelusmajandusele. oli kõige suurem pööre inimkonna ajaloos – üleminek viljelusmajandusele. Siit ka mõiste neoliitiline revolutsioon – mis sisuliselt tähendab üleminekut viljelusmajandusele.
20 saj on arheol. arv kasvanud. Üksikuid uuriaid on raske esile tõsta keda välja jätta
Üheks uue suuna rajajaks on paar meest, kes 1960 a üritasid teostada pööret ja võtsid kasut mõiste - uus arheoloogia.
Senini kasutati nö. uurivat meetodit – uuriti omavahel esemeid ja rutati miks need kultuurid...aga 60 a.....olid mehed kes ürit uusi meetodeid rakendada – alates siis uuest arheoloogiast - hakkas peale uus uurimissuund mida nim TEOREETILISEKS arheoloogiaks. Sellega hakkas tegelema rida uusi uurijaid kes hakkkasid kasutam, uusi meetodeid ja andsid uut infi lahti mõtestamise teid. Uut arheoloogiat hakati nim ka POSTPROTSESSUAALSEKS arheoloogiaks.
Uus pööre 1990ndatel aastatel mil üritati neid erinevaid suundi kokku võtta ning tänapäeval räägitakse seega TÕLGENDAVAST arheoloogiast. Siin peab alati tõlgendama – „miks see on nii“. See näeb ka ette - arheoloog peab tõlgendama, seejuures võib kasutada mitut tõlgendust, kuid samas peab leidma ka argumendid miks ta nii põhjendab.
SLAID : MUINASKULTUURIDE UURIMINE LOENG 3 (FAIL 2)
Arh uurimistöö – jaguneb 2 etappi
VÄLITÖÖ
Jaguneb kaheks:
-arh. luure (maastiku inspektsioon) – dokumentatsioonide ja erinevate paikade vaatlemine
-arh. kaevamised – ühe objekti uurimine - iga arheol. kaevamine hävitab seda objekti – see on äärmiselt vastutusrikas arheol uurimistöö etapp. Mida vähem kaevatakse seda parem.Mida aeg edasi seda paremaks läheb tehnika ning võib olla kunagi tehnika areneb sedasi et ei peagi kaevama .
KAMERAALTÖÖ – välitöödel kogutud materj süstematiseerimine konserveerimini. Neid tuleb kõiki ka tõlgendada ja selle alusel tehakse siis arheol uurimistöö.
Kõik etapid on omavahel seotud: luure, kaevamine, kameraaltöö ja teadustöö kirjutamine.
Varbola linnus – joonis vs õhufoto.
Uute muististe otsimiseks kas igat sorti uut tehnikat nt. GEORADAR – saadab laineid maasse (Veibri kalmistu uurimine). Probleem on selles kuidas neid tagasi saabuvaid laineid ja nende poolt loodud kujutisi arvutis tõlgendada. Tehti katse – Tartu lähedal Veibris oli paar aastat varem leitud üks kiviaegne matus – suhteliselt pinna lähedal, mitme inimese katkendlikud luud . Nende uurimine ja dateerimine andis väga suure vanuse - 5200 e.Kr. Nüüd Georadariga otsiti sealt ümbruskonnast, et äkki on miskit veel ja siis avastati midagi eriskummalist, kaevati lahti ja leiti 10 mehe ühishaud. Esialgu arvati, et see on nende teistega üheaegne – kiviaegne (lahing?).
Tuli välja et need mehed on surnud vägivaldset surma ja leiti nooleotsa jälgi luudelt, mille tulemusena saadi teada et tegemist on 12-13 saj. venelaste noole otsa jäljega. Selgus et ongi 13 saj ja ei mingit kiviaega !!! Võis olla tegu lahinguga 1234 – vene kroonikatest läksid tartlased venelastele vastu ja lahing toimus Emajõe peal. On ka juttu et osa uppus ära. Võis olla et need on need mehed kes lahingus langesid. On mitu erinevat tõlgendust.
18saj ei kaevatud veel nö. mõttega – ettevaatlikult.
19 saj lõpus hakati kaevamisi suhteliselt täpselt teostama .
10 cm kihi sees olevate leidude puhul tavaliselt joonistatakse ja pildistatakse – mõlemat.
Siis võetakse uus kiht kaevamiseks. Kihte ennast pildistatakse ja määratletakse ära. Kihid tähistatakse samuti numbritega vastavalt kultuurkihtide järjestusele.
Kuni 80 aastateni kaevati horisontaalselt siis tänapäeval teine meetod – kaevatakse niikaua kui saab ning siis vaadatakse kuidas need kihid on ja määratletakse need ära ja siis hakatakse kaevama nende kihtide kuju järgi. Kui see lõpeb siis määratlet järgmine ja kaevat see ära jne jne. Kõige paremini on säilinud ja eristatavad keskaja kihid. Ka varajasemaid kihte on võimalik eristada. Kõige tähtsamaks on muutunud kihid.
Kaevamine muutub üha täpsemaks ja keerukamaks samaaegselt tuues endaga kaasa paremaid tulemusi.Kasutatakse loomulikult arvuteid. Võib olla mitmeid matmiskihte ja samuti läbivaid auke – seega on asi palju keerulisem ning seda kõike oi oleks võimalik tuvastada kui hakata lihtsalt ülevalt kaevandama.
Kääpad – kaevatekse sektorite kaupa ning kuna vaehele jäetakse sektoreid eraldav sein siis sealt on samuti näha erinevaid kihte.
TÜPOLOOGILINE MEETOD (O.Montelius) – see on kõige olulisem meetod, on jäänud tänapäeval kasutusse. Montelius ei osanud alguses dateerida, aga ta teadis suhtelist järjestust. Tal õnnestus pronksiaja pronksesemete tüpoloogia (esemet väljanägemise võrdlus) põhjal eristada Põhjamaade pronksiajas 6 alaperioodi
Esimene pronksiaaja periood Skandinaavias 1800-1000. Seda meetodit kasut. ka teiste perioodide uurimisel aga ka kinnismuistiseid omavahel võrdlemiseks. Poole sajandi veerandsajandi täpsusega sai dateerida..
DENDROKRONOLOOGILINE MEETOD
Kõig täpsem meetod on dendrokronoloogiline meetod. Kui on tehtud dendrokronoloogiline skaala siis saab puudega võrrelda ja vastavalt pikendada skaalat . Aega saab määrata poole aaassta täpsusega kuna puul on kaks ringi – soe aastaaeg =hele ring ja külm aastaeg=tume ring. Ringid laiuse mõõtmisel tekivad teatud rütmid millede abil saab hakata võrdlema. Kuid eelkõige peaks tegema skaala, et saaks dateerida. Tuleb võtta jäme kasvav puu mille alusel hakatakse loendama ning siis võetakse teine puitobjekt mis peab olema hilisem ja siis saab võerrelda kuidas need kokku lähevad jne jne ja sa arendad seda skaalat järk järgult edasi. Siis kui leiad mingi vana eseme siis saab võrrelda. Eestis sellega väga kauget aega ei saa võrrelda(puitu on kogutud suhteliselt vähe – kuni 11 saj) kuid Saksamaal näiteks on soodest kogutud palke, kuni10000 a).
RADIOAKTIIVSE SÜSINIKU MEETOD – kas. tänapäeval kõige enam
Leiutaja – Willard Libby (1949)
Määratakse - puidu, söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust .
Atmosf tekib radioak süsinik C14 see ühineb süsihappegaasiga nüüd taimed kasut süsihap gaasi ja radioakt süsinik ladestub taaimedesse...loomad söövad taimi ja see ladestub looma luudesse, inimesed söövad loomi ja see aine ladestub organismi kuni organism elab. Kui sureb siis selle hulk küll väheneb kuid see nö. tase või muster on teada. Kui näit leida sütt ja seda selle meetodiga uurida (kuna see on sõe sees samuti ladestunud kujul olemas) siis saab teada millal see puu on maha raiutud Kõige levinum kuna kõige sagedamini leitakse sütt ja selle tulemusena saab määratleda aega, millal midagi põletati sest see rad süsinik säilib söe sees. Tänapäeval need proovid eriti täpsed ei ole; dateering on seal ütleme 1200 siis umbes +/- 60...100 ning mida kaugemasse minevikku seda suurem ajavahemik on, aga kuna seda sütt leitakse igalt poolt siis on see enimkasutatav täppisteaduslik meetod arhoeloogias.
Väga kuulus näide, kus kasutati – Torino Kristuse surilina – mille tulemusena selgus, et see lina jääb ajavah 13-14 saj – SUUR SKANDAAL !! Selgitati, et kuna oli hiljem minngi tulekahju siis olid proovid ebaõiged ja uusi proove pole lubatud võtta.
Teine näide - Gröönimal elanud paleoeskimo näide (DNA) - Gröönimaa igijääst leitud u 4000 a vanusest juuksesalgust eraldatud DNA uurimise tulemused
See näitab et mida aeg edasi seda rohkem tekib võimalusi uurimistööks.
SLAIDID: INIMESE KUJUNEMINE JA EUROOPA ASUSTAMINE (4-5 loeng) (FAIL3)
Inimese arenemine ahvides. On teatud tõde kuid kõik pole sulatõde.
Inimesele lähim on simpans .
30-20 milj. a tagasi oli ahvide aeg.
Esimesed inimahvid 20 milj aastat tagasi – neid nimetati prokonsulid.
Inimese kujun. lugu - erinevaid inimahve on terve rida.
Rändab Aafrikast välja ja jõuab Euroopasse kõige pealt griphopithecus 14,5 milj a tagasi.
Probleem – küllaltki pikk ajavahemik 12-8 milj a. tagasi pole leitud mingeid tõendeid, et mis siis juhtus, seega see ahvide kujunemise lugu inimeseks on ka poolik .
Oluline - 1992 a leiti Etioopiast (Aramise külast) luu kilde Ardipithecus-st. Neid uuriti a la 17 aastat ja alles siis avaldati uurimistöö. Osales 47 eri maade teadlast. Töö oli oluline – leiti et tegemist võib olla inimliigiga, kes on vahelüli inimahvide ja järgmise astme – australophitecuste vahel. Vanus 4,4 milj aastat. Ja et ta (ardi) on juba kõndinud kahel jalal.
JÄRGMINE SUUREM ASTE
Australophitecus – üldiselt leitud küllalt palju juba.
20 saj alguses leiti üks tema pealuu L.Aafrikast, on nimetatud ka „Taungi beebiks“ (1927). Läks vaidlemiseks kuni siiamaani peeti vanimaks Inglismaalt (Pildown) 1912 leitud (Charles Dawson) koljutükki. Kuid 1953 saadi teada et tegemist on võltsinguga !!!
Australopithecus Lucy – vanus 3,2 milj. Kuulus – luid leiti palju. On samuti kõndinud kahel jalal.
1976 uus sentsatsiooniline (Laetol) avastus – leiti austra .-de jalajälgi. See avastati seal kus vulkaan purskas ja tuhka tuli ja siis sadas vihma ja 2 a-d läksid sellest plögast läbi siis kui vihma sadas ja need jalajäljed jäid sinna sisse 3,6 miljoniks aastaks.
A-d on elanud päris pikka aega. Neile iseloomulik on see et nad on kõndinud kahel jalal ja on tekkinud küsimus miks nad hakkasid kahel jalal kõndima. Põhjust ei teata kuid on võimalik et tõusis kahele jalale et kaugemale näha samas et esijäsemeid kasutada mingil muul otstarbel (tunnetati et mingi suurem kepp või looma kont on hea kasutada - näiteks enesekaitseks).
A-de liike on küllalt palju nt A boisei – iseäralik pealuul on peal veel mingi lisaluu, et näeb välja nagu punkar. Tugevate lõualuude olemasolu. Hammaste uurimine - saab paika panna mida on söödud ja kust seda saab. Siit tulenes, et nad on suurelt osalt taimetoitlased .Olid rohusööjad – näitas hammaste uurimine.
(LOENG 2 28.10.11)
H. Habilis -ga algab peale arheoloogide töö.
Paleoantropoloogid need nagu tegelevad luudega
Leiu: Olduvai mäekurust kõige olulisem leid
Perekond LEAKEY alustas seal 1931 ja otsisid 30a enne kui leidsid kõige sensatsioonilisemaid leide H.Habilise luud, mis tulid välja 1960. Neid leitud esemeid hakati nimetama EOLIIDID – kivid mis meenutavad pihku mahtuvaid tööriistu. Kasutati liha lõikamiseks ja juurikate uuristamiseks. Arvati, et v.-o. on tegu looduse enda poolt moodustatuga kuid selgus et mitte.
H.Hab. – osav inimene (2,6-1,8 milj a.)
HH onleitud ainult Aafrikas.
JÄRGMINE keda on põhjalikult uuritud - HOMO ERECTUS (püstine/sirge inimene) 1,8-0,2 milj.a.
Esimesed luud leiti 18 saj. Käisid püsti, sealt ka nimi.
Nende rühm on väga suur - leitud kõikjalt.
Eugene Dubois
Jaava saarelt – TÄHTIS LEID - Jaava inimese luud (pithecantrophus erectus ehk püstine ahvinimene) on
HE-d vanemad kui Aafrikas leitud (avastati 1980 aastatel). Uurijateel ekkis kahtlus et inimene polegi Aafrikas kujunenud.
1. Multiregionaalne arengu teooria – teooria, et inim kujunes HE baasil igas maailmajaos eraldi.
2. Aafrika väljarände teooria – kaasaegne inimene kujunes ikkagi Aafrikas (Homo Sapiens) – hilise Aafrikast väljarände pooldajad .
Hiina leid 1920 aastatel – anti oma nimetus - Pekingi-hiina inimene (sinantrophus pekinensis)
Saksamaalt leitud - Heidelbergi inimene (homo heidelbergensis)
Kõige värskem leid (HE) – Gruusiast Manisi koopast (1,8-1,6 milj a.) – uurimine käib ja iga aastaga antakse erinevaid nimetusi.
1990ndatel aastatel hakkas vaikselt multireg. teooria pooldajate hulk kahanema kuna saadi Aafrikast küllaltki vanu HE leide (ennem neid ei leitud) – Nariokotome poiss (1,6 milj).
Lisaks on Aafrikast leitud veel vanemaid, kuid mitte päris HE-d vaid kuna nende ajavahe on küllalt suur siis neid kutsuti HOMO ERGASTER-ks (1,9-1,4 milj)
HOMO ERGASTER oli siis (pandi vahelüliks) HH ja HE vahepealne.
Euroopas on kõige vanemad HE leiud Hispaanias dateeritud 8000 aastat
HOMO HEIDELBERGENSIS Euroopas moodustab vaheastme HE ja NEANDERTAALLASTE vahel.
NEANDERTAALLASED on olnud ääretult suure tähelepanu all – esimesed luud leiti 1856 NEANDERi jõe orust. Elasid Euraasias u (200 000 – 30 000 a).
Tähelepanu pälvisid nad sellepärast et olid otsesed kaasaegse inimese eelkäilad Euroopas.
Välimuselt omalaadsed - suure koljuga (maht 1900 cm3), kolju kuju teistsugune, jässakas keha, tugevate luudega. Puudub lõua ots – on järeldatud et korralikult rääkida ei osanud.
KRAPINA koobas – leitud palju purust. NEAN luid mis viitab üksteisesöömisele.
SHANIDARi koobas ( Iraak ) – matmispaik . Oli korralikult maetud Leiti mikroskoopilisel uurimise et on tohutult kevadiste lillede õietolmu mullas – lilleliselt kaetud surnud – vihjab et ei olnudki nii metsikud
NEAND olid EUROOP põhielanikud kuni umbes 40000 a ja siis saabusid siia EUROOP kaasaegsed inimesed HOMO SAPIENSID – umbes 40000 aastat tagasi.
Esimesed leiud Prsntsusmaalt - Abri de Cro-Magnoni koopast - 1868
LOUIS LARTET avastas kromanjoonlase.
Leidis samuti kõrvalasuvast AURINGACi koopast palju tööriistu – hakati ka nimetama AURINJAKI KULTUURIKS või midagi taolist..
Küsimus on selles et mis nüüd saab neander.-st ? Kusagil umbes 10000 aastani elasid koos ja siis mingil hetkel
neand. kaovad jäljetult. Kuidas kaovad, miks kaovad ei ole leitud neand tapmispaiku või midagi sellist. KUIDAS ? Arvatakse et oma kavalusega ja oma oskustega, mida krom omasid. Kui vaadadat primitiivseid esemeid mida nende elupaikadest leiti siis erinevus on hulgas:
NEANDERT. – 3-4 erinevat tööriista
KROMAN. – kuni 20 erinevat tööriista
Seega krom oskused olid arenenumad.
Inimesekujunemise loos toimus suur murrang toimus1988 (ajakiri NEWSWEEK artikkel). Murrang seisnes selles et kui seni tegelesid inimarengu uurimisega arheoloogid ja antropoloogid siis nüüd astusid esmakordselt lavale geeniteadlased – gen. (DNA) uuringud näitavad et kaasaegne inimene võis tekkida 200 000 a tagasi Aafrikas – esimeene inimene - HOMO SAPIENS esindaja – Aafrika Eeva .
JAGUNEMINE
HS - Euroopasse tuldi umbes 40 000 a tagasi. Põhjusek oli seee et EUR oli veel jääaeg ja kliima ei soosinud varem tulemist.
Geneetikute tähtis roll inimtekke uurimises .
Geneetik Svante Pääbo – uurib inimese kujunemislugu. Töötab Münchenis.
Tema uurimisgrupp – suutsid kätte saada neandertaallase DNA mittetäieliku ahela. Ta kuulutati maailma 100 juhtiva teadlase hulka 2006 aastal.
Üks järeldusi on, et ainult 1-3% neander. geenidest v.-o. kaasaegsel inimesel. Sellest järelduvalt olid kontaktid kromanjoonlastest meeste ja neandertaallastest naiste vahel – mitte vastupidi.
Lisaks, inglise arheoloogide avastus aastal 2009 – uurisid Hisp neard asulapaika – leidsid merekarpe ja nendelt värvide jälgi (loodusliku) – must, punane, kollale. Jõuds järeldusele et neandert armastasid end juba meikida.
Koos kaasaegse inimesega võis elada teisi inimliike, kelle DNA ei ole sarnane HS-le...näit.:
1. HOMO FLORESIENSIS . Florese saar – kääbusinimesed 80000 aastat tagasi – kõige vanem. Leiti täitsa normaalseid tööriistu nendelt.
2. Paar aastat tagasi avastati Denisova koobas ( ALTAI ) – ka seal on nende DNA erinev HS-st – seega teine inimliik, kuigi on HS sugulasega.
Seega oli paralleelselt päris mitu inimliiki, kuigi kõik pole loomulikult päris selge. Pääbo uurib seda Denissova koopast leitud luude uurimise kuna seal – põhjas – on DNA paremini säilinud - nii ta loodab.
SLAIDID: PALEOLIITILISED KULTUURID JA KUNST (6 loeng) (FAIL4)
Arheoloogilised põhiperioodid:
KIVIAEG
- PALEOLIITIKUM e. VANEM KIVIAEG 2,6/2,5 milj. – 9500 a.
- MESOLIITIKUM e. KESKMINE KIVIAEG
- NEOLIITIKUM e. NOOREM KIVIAEG
PALEOLIITIKUM
-VARAPALEOLIITIKUM 2,6/2,5 milj. – 200 000 a.
Olduvai kult. - 2,6/2,5 milj. – 1,4 milj. – eoliit )veerekiviriist), chopper (raienuga)
Acheuli kult. - 1,4 milj. – 200 000 a - esimesed pihukirved
-KESKPALEOLIITIKUM 200 000 – 40 000 a.
Moustier ´i k. - 200 000 – 40 000 a. - Levallois tehnika (suurest kivist osati enda jaoks parajad tükid lüa)
- HILISPALEOLIITIKUM 34 000 – 10 000 a.
Aurignaci k. - 34 000 – 28 000 a. - tulekivi riistad
Gravette´i k. - 28 000 – 22 000 a.
Solutre k. - 20 000 – 16 000 a. - nooleotsad (VIBU – esimene masin)
Madeleine k. - 18 000 – 15 000/10 000 a.
Kõige vanemad vibud (nooleotsad) – 30 000 a tagasi
Kostjonki asulad – tuhanded mammutiluud...asulad majade sõrestikud ehitatud nendest .
Paleoliitikumi lõppjärgust on leitud rikkalikke matuseid:
Grotte de Enfans (Itaalia)
Sungir (Vene) – leiti mammuti kihvast valmistatud helmed – umbes 3000 tk.
Võis olla kujunenud teatud sorti sotsiaalne staatus.
KUNSTITEOSED
Paleoliitilised VEENUS -ed – tehtud luust . v-o kujutavad ema kultust.
Kujud räägivad naiste olulisest kohast tolle aja „ühiskonnas“. Kui mehed näiteks jahil sittagi ei saand söötsid naised neil juurikatega kõhu täis – näiteks.
VILLENDORFI veenus
HOLE FELSi koobas – umbes 35000 a vana naise kuju (üks vanemaid leide); lõvipeaga mees 30 000 a
Koopamaalid – põhiliselt Hispaanias ja Prantsusmaal (umbes 15000 a)..
ALTAMIRA koopamaalid – metsikud loomad, erinevad värvid. Maalid on koopa kõige kaugemates soppides – n.ö. varjatud. LASCAUX; CHAUVET koopamaalid.
FLÖÖT – valmistatud kotka luust; leitud 2008; umbes 35 000 a vana
LEEDUS - pronksiajast pärit inimese kujuke. 11 saj tehtud kalmekaevamise käigus leitud. Pärast tuli välja et mingi jama ja et hooopis sokutatud sinna kaevamise käigus jne – ühesõnaga pask.
SLAIDID: PALEOLIITIKUMI LÕPU JA MESSOLIITIKUMI KULTUURID P.-EUROOPAS (7 loeng) (FAIL5)
Jääaja lõpp – MESOLIITIKUM
Jää sulamisel tekkis Balti Jääpaisjärv - kujunemine 10 500 e Kr.
Yoldia meri.
Soomes SUSILUOLA koobas umbes 125 000 aastat tagasi – leitud ennejääaegse elu jäljed. Graniitkaljus olev koobas. Näitab et enne viimas jääaega olid inimese eellased
Jää sulamisel tekkis suur magevee hulk – vähem Golfi hoovust (soe) – karmimad talved P.-Euroopas
SLAIDID: EUROOPA VANEMATE KULTUURIDE ETNILISE PÄRITOLU PROBLEEMID (9 loeng) (FAIL6)
Euroopa – 4 keelkonda
96% indo-euroopa keeled
3% soome ugri keeled
KEELEPUU TEOORIA e. 3 kiviaegset rahvastikurännet
KUNDA kultuur – protoeuroopa kultuur
NARVA kultuur – kamm keraamika (4000a). Selle kult ajal saabusid Eestisse soome ugri hõimud
KALEVI WIIK
Eestlaste kujunemmise uus teooria:
KEELEPÕÕSA TEOORIA e. üks suur rahvastikuränne kiviajal
IBEERIA UKRAINA REFUUGIUMID
NEOLIITIKUM hakkab Euroopas jõuliselt levima karjakasvatus ja maaviljelus . Sisse sajab uus (uued) hõimud – indo-eoroopa hõimud. Kõigepealt Balkanile (7000a) . Kuna neil olid pidevad toiduvarud siis jäi palju rahvast ka ellu. Polnud suuri näljahädasid.
Mida rohkem põhja poole seda raskem maa harimiseks . Rännati vähem, tehti rohkem põldu.
2 DIFUSIOONI
SLAIDID: PRONKSIAEGSED KULTUURID (10 loeng) (FAIL7)
Eneoliitikum – vasekiviaeg. See on üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale.
Lähis-Ida 6000-4000 a.
4000 a lõpus hakkab levima pronks Lähis Idast. Euroopasse jõuab üle Balkani ja Kaukasuse.
Vasemaagi leiukohtadest võib leida palju kultuuri
ÖTZI – vaseekiviaja mees, leitud Alpidest; 3300 a. vana; oli kaasas pronkskirves, tulekivist nuga
NEBRA PRONKSKETAS
Kuld , mis ketta peal on pärit Briti saartelt; vask Austriast
STONEHENGE – pühamu; esimesed rajatised enne 3000 a. Kõige suuremad ehitised loodud pronksiajal. See on seotud pööripäeva tähistamisega.
SLAIDID: EELROOMA RAUAAJA KULTUURID (11 loeng) (FAIL8)
Rauasulatusahi
Rauamaaki leidus peaagu kõikjal.
Kes enne kasut. võttis sai kiire arengu osaliseeks.
Esimesed raua tootjad – HETIIDID umbes 1500 a.; Lähis Idas
1200 a hetiitide riik purustati ja raud levis kiiresti mujale.
HALLSTATTI kultuur; 800 – 500 a. Tuntuim kultuur.
Leiti kalmisstu
Olid rauamaagi ja soolakaevandused
BAINHAUS – luude kirik .