haruldasi, Süürias või Veneetsias valmistatud peekrite kilde. Tartu oli Riia ja Tallinna järel suuruselt kolmas linn Vana-Liivimaal. 15. sajandi alguses oli Tartus üheksa kirikut, rohkesti aedu ning linna ilu kiitsid oma reisikirjades paljud rännumehed. Tartus elas keskaja lõpul kuni 6000 inimest. 15. sajandi lõpuveerandil püstitati Peeter-Pauli kiriku lääneküljele 67 meetri kõrgused tornid, kõrgemad kui kuskil mujal tolleaegses Ida-Euroopas. Teadaolevalt esimesed arheoloogilised kaevamised Tartus toimusid 1890 aastal seoses ehitustöödega. Veel on uuritud Tartus põhjalikult Toomkirikut ja Jaani kirikut ning linnaapteeki ja linnamüüre.
Lõhavere Linnamägi Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja pronksehted, aga samuti noole- ja odaotsi, mõõgatükke ja isegi üks terve . Linnamäel avati 1969
Lõhavere linnus Lõhavere linnust peetakse üheks käige põhjalikumalt uuritud linnuseks Eestis. See asub Viljanimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel, praegusest Lõhavere asulast 2km eemal. See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223
F. W. Geist. Aknad tehti mrksa madalamaks ja teravkaared asendati segmentkaarsete sillustega. Valgmiku aknad mriti kinni. 1899 Jaani kiriku mberehitus, arhitekt W. Bockslaff. Kesklv saab talalae. 25. august 1944 kiriku hving Nukogude vgede pealetungi ajal. Jrele ji vaid hoone mristik ja krvallvide ning krkambri tellistest vlvlaed. 1952 Phjalvi varing. Olev Prints avastab varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse. 19541965 vundamentide kaevamised ning mristiku ja ehitusdekoori uurimine, ajaloolane Olev Prints. 1989 suuremate restaureerimistde algus, arhitekt Udo Tiirmaa. 29. juuni 2005 Tartu Jaani kiriku taasphitsemine.
1291. a linnaõigused Ordumeister Halt Linna nimi tuleneb ilmselt linnuse ehitamisel kasutatud paekivist Saksakeelne nimi: Wissenstein ehk valge kivi Eestikeelne esialgne nimetus: Paede nüüd Paide Click icon to add picture Click icon to add picture Paide keskajal Paide keskajal Vähe kirjalikke allikaid Haigemaja ja gildimaja Arheoloogilised kaevamised ainult Tegelikult: alla 1000 inimese, ordulinnuse alal mõnikümmend maja, ainult üks kirik, haige ja gildimaja kohta andmeid pole August Wilhelm Hupel väitis, et Raad puudus, linna juhtis linnafoogt. 1300. a oli Paides: Kodanikke esindasid bürgermeistrid 360 hoonet 3 kirikut
ammu. Reaalsemaks muutus kava 1980.-ndate aastate lõpus, mil rahvuslikud ideed muinsuskaitseliikumise vormis ka siia jõudsid. Võimaliku muuseumihoonena nähti siis üht Lihula vanimat mantelkorstnaga puithoonet õigeusu kiriku kõrval Tallinna maantee ääres (Tallinna mnt 35). Tookord jäi muuseum siiski loomata. Muuseumi rajamise idee muutus jälle aktuaalseks 1990. aastate alguses, seoses Mati Mandeli juhitud arheoloogiliste kaevamistega Lihula piiskopilinnuses. Kaevamised näitasid, et Lihula piiskopilinnuse näol on tegemist ühe unikaalseima 13. sajandi katserajatisega kogu Baltikumis. 1993. aastal asutati Mati Mandeli eestvedamisel fond (praegune MTÜ) Keskaegne Lihula, mille peamiseks ülesandeks sai algul rahalistesse raskustesse sattunud väljakaevamis- ja konserveerimistööde aitamine. Väga tähtsaks eesmärgiks sai ka Lihula ajaloo propageerimine. Kõige paremini oleks seda saanud teha kohamuuseum
alla, mis olid seotud sellega, et koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Juhuleide asus 1920.-1930. aastatel kirjeldama, süstematiseerima ja ise koguma materjali arheoloog Richard Indreko, kes kuulus eesti professionaalsete arheoloogide esimesse põlvkonda, Kaevamised viidi läbi aastatel 1968-1973 ja 1975-1976, saadi palju leiumaterjali. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 2. Richard Indreko Pulli asulast on läbi uuritud umbes 1150 m suurune ala, mis näib hõlmavat enamiku asula keskosast. Leiti väike kividest leease, mitmes paigas oli tuleasemeid ka paljal maal. Siin- seal avastati maasse löödud vaiade otsi, mis arvatavasti olid toestanud kergeid maapealseid onne või varikatuseid
Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirjutasid ka põgusaid kirjeldusi. Keskaegsete linnade arheoloogia 19. sajandi II poolel Euroopas huvi suurenes antiikaegsete linnade vastu
raudesemeid. 1836. aastal avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse keeltesse. See on arheoloogia klassika, sest seal esialgsel moel põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus. Muinaskultuuride uurimine. Arheoloogilise uurimistöö metoodika 3. loeng Arheoloogilise uurimistöö saab jagada kaheks: VÄLITÖÖD: 1. Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks 2. arheoloogilised kaevamised KAMERAALTÖÖD Arheoloogiline luure (leire) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine: Muistise mõõtmete ja asukoha määramine, kaardile kandmine, jooniste ja fotode tegemine. Iga muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla Arheolaserskannimine Lennukilt maapinda laseriga skannides luuakse kõrgusandmetega reljeefkaart. Eesti kohta saab reljeefkaarti vaadata Maa-ameti geoportaalis: http://xgis.maaamet.ee
ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja keiser Theodosius I keelas need a. 394 m. a. j. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. a. rüüstati templid, 426. a. andis keiser Theodosius II käsu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875--81 saksa arheoloog Ernst Curtius (1814-- 96). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936--41 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. ast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. Koostamisel kasutatud teost "Olümpiamängud" ; Tallinn ; Valgus ; 1980 maaisand(aadlik, kirik) - maa omanik tal oli mõis- maaisanda suur majapidamine
1860. aastatel hakkas see kollektsioon tunduvalt kasvama. Hermann Eduard Hartmann koostas kataloogi, kus olid esemete pildid ning ka lühikesed kirjeldused. See oli üks suurim ning korrastatumaid ajaloo ja arheoloogia kogusid üldse. Teine suurem kogudeliin kujunes Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühingu nime all. 1865. aastal asutati Saaremaal Kuressaares kohalik muuseum ja selts, mille eestvedajaks oli Kuressaare kooliõpetaja Holzmayer, kes ise ka muistiseid kaevas. Tema enda arheoloogilised kaevamised panid alguse muuseumi kogule. Esialgu paiknesid muuseumikogud mehe enda kodus, kuid 1892. aastal paigutati tema kogud Kuressaare linnusesse, kus need ka publikule avati. Viljandi muuseum on samuti üks vana kohamuuseum. 1878. aastal toimusid Viljandi ordulinnuse väljakaevamised. Enamik esemeid, mis sealt välja kaevati, tehti kohe rahaks. Ka kaevamiste vaatamise eest võeti raha. Sellegipoolest leiti sealt suur osa leide, millest palju asju sattus ka kaevamistel osalenud inimeste
Keskmine rauaaeg 450 – 800 Rahvasterännuaeg 450 – 600 Eelviikingiaeg 600 – 800 Noorem rauaaeg 800 – 1050 Viikingiaeg 800 – 1050 Hilisrauaaeg 1050 – 1225 1. Muinaskultuuride allikad kinnismuistised (matusepaigad, elupaigaga seotud muist. (linn(us)), maj teg seot muist.) irdmuistised historiograafia uurimistöö metoodika 1) Välitööd: a) arheoloogiline luure – leire (muinasaegsete objektide otsimine ja fiks.) b) arheoloogilised kaevamised 2) Kameraaltööd (puhast&konserveerimine, aruandlus, andmete analüüs, teadustöö) aeroarheoloogia, eksperimentaalarheoloogia, arheolaserskannimine (õhust), georadar (maapinnalt ma sisse) fotogrammeetriline plaan kihtide järgi kaevamine dateerimismeetodid. 1) stratigraafiline meetod 2) tüpoloogiline meetod (esemete klassifitseerimise põhjal) 3) loodus ja täppisteaduslikud meetodid a) dendrokronoloogia (puu ringid)
ehitusmaterjaliks. Esimesed konserveerimistööd toimusid linnuses EKÜ ajaloo ja arheoloogia sektsiooni organiseerimisel 1901-02. 1931. a. konserveeriti linnuse läänemüüri välispindu ning plommiti varisenud avasid. Aastatel 1975-87 läbi viidud uurimistöödel eemaldati täitepinnas ning varingukiht lõuna-eeshoovist, konvendihoone tubadest ja põhjapoolsest zwingerist, millele järgnesid piiratud mahus arheoloogilised kaevamised (T. Aus, J. Tamm). 1989. a. avati taaniaegse hoonestuse jäänused konvendihoone siseõues (K. Jaanits). Linnusekompleksi konserveerimisel (1975-87, arh. F. Tomps, ins. G. Kirss, kunstiajal. J. Kaljundi; 1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka rekonstrueerimist. Jaan Tamm Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997 Vanimad muinasesemed linna territooriumilt - keskmisse rauaaega kuuluv
hiljem Otepää kõrval Ugandi maakonna olulisemaid keskusi. Linnuse tekkeajaks loetakse I aastatuhande keskpaika. Tartu linnust mainitakse esmakordselt 1030.a. seoses Jaroslav Targa sõjaretkega Kagu-Eestisse, seega Tartu sünniaastat tähistab aasta 1030. Siia rajas Jaroslav Tark oma kantsi ja seda hakati nimetama tema ristinime järgi Jurjeviks. Viimane püsis 1061. aastani ja hävis eestlaste sõjakäigu ajal. Linnuse territooriumil läbiviidud arheoloogilised kaevamised on näidanud, et alguses ei olnud linnus tugevasti kindlustatud: ta oli ümbritsetud madala valliga, mida sissekäigu juurest tugevdas müür. Järgmistel sajanditel muudeti pidevalt linnuse müüre tugevamaks ja püstitati uusi kaitseehitisi. Arheoloog Trummali arvates on linnus teinud läbi neli ehitusjärku, kuni ta lõpuks 1224.a. ristirüütlite poolt lõplikult hävitati. Pildil Lõhavere linnuse rekonstruktsioon. Tarbatu võis ka umbes selline välja näha. Tartu Jaani kirik
kagurannikul kui Põhja-Soome kammkeraamika kultuuri asulates(tihedad sidemed) · Kiltkivist ja tulekivist valmistatud tööriistu kohtab ka kultuuri lõunapiiri muististes · Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres · Asulaid leidus isegi mererannal ja väikesaartel · Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole · Sageli arvatakse, et kiviajal elati peamiselt vaid ritvadest püstitatud püstkodades · Kaevamised on näidanud, et on püstitatud neljal postil tuginevaid hooneid · Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad · Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt üle pinna · Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud kirved ja talvad · Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla) · Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehteid, nt loomakihvadest amulette, luust
Ajaloo KT kordamisküsimused 1-4 pt. (lk 7-29) 1. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega? Millised on peamised muististe dateerimismeetodid? Muinasaega uuritakse toetudes põhiliselt leidudele ning inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal(nt. Linnused, omaaegsed asulakohad, kalmistud jne). Mõningat infromatsiooni saab ka eesti keelest ning naabrite kirjalikest allikatest. Peamiseks dateerimismeetodiks on arheoloogilised kaevamised. 2. Nimeta ajalises järjekorras Läänemere peamised arengustaadiumid. Balti jääpaisjärv (u 12000-9600 ekr) Joldiameri (u 9600-9000 ekr) Antsülusjärv (u 9000-8200 ekr) Litoriiniameri (u 8200-5000 ekr). 3. Selgita mõiste arheoloogiline kultuur. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. 4. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale? Dateeri. Kunda kultuur(9000-5000 ekr) Narva kultuur(5000-4000 ekr)
otsida uusi eksemplare. Kuningas andis tema palvetele järele. Kaevamisi alustati 1. aprillil 1748. aastal. Juba viie päeva pärast leiti suur seinamaaling. 19. aprillil satuti esimesele surnule. Väljasirutatult lebas maas luustik, kätest, mis näisid veel haaravat, olid maha veerenud kuld- ja hõbemündid. Selle asemel, et edasi kaevata, aeti augud kinni, teadmata, et satuti Pompeii keskele. Uued kaevamised tehti teises kohas. Leiti amfiteatri vaatajateruum. Kuid kuna ei leitud raidkujusid, kulda ega ehteid, hakata kaevama teisest kohast. Leiti villa, mille seinad olid kaetud ilusate freskodega, mis lõigati välja ja kopeeriti. Seejärel aeti villa kinni. Seejärel jäeti Pompeii jälle unustusse, ning siirduti kaevama Herculaneumi. Seal avastati villa raamatukoguga, mida oli kasutanud filosoof Filodemos. 1754
Vaata juurde pilet nr. 12. Asva kultuur Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Leiukoht avastati 1930. Aatal. Arheoloogiliste kaevamistega tehti kindlaks, et tegemist on Saaremaa vanima ja kõige pikemat aega kasutatud kohaga. Linnamäe ligi 3500 ruutmeetri suuruselt pinnalt on kogutud üle 5800 numbri leide, sealhulgas üle 32 000 savinõukillu. Asva linnuse kaevamised 1930-ndail aastail olid sissejuhatuseks linnamägede süstemaatilisele uurimisele Eestis. Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Tuhat aastat hiljem on linnamäe neemik uuesti valitud rannaäärseks asulakohaks. 8.- 7. sajandil e.m.a. on mägi olnud ümbritsetud kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld- ja savipõrandatega hooned. Nende muld- ja savipõrandatelt on kogutud arvukalt savinõukilde, sealhulgas lihtsaid eriliselt viimistlemata
invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul. PIRN Pirnipuu kuulub heitleheliste lehtpuude ja -põõsaste perekonda ning roosõieliste sugukonda. Maailmas leidub umbes 5000 pirnisorti, millest umbes 30 liiki kasvab Euraasias ja Loode-Aafrikas. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised. Lehed on peaaegu ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümardunud tipuga ja
languseni KESKAEG 12271561. a. KESKAEG - 476. a.16. sajandi lõpp. UUSAEG 1561 XX sajandi alguseni UUSAEG 15. saj keskpaik/16. sajandi lõpust (erinevad sündmused 1453-1648) XX sajandi alguseni EESTI MUINASAJA UURIMINE I Ainelised ajalooallikad arheoloogilised kaevamised: · esemete väljakaevamine · puhastamine · pildistamine/joonistamine · kirjeldamine · konserveerimine · võrdlemine varemleitutega · dateerimine arheolooge abistavad: · loodusteadlased aitavad luude põhjal tuvastada loomi, seemnete põhjal taimi · antropoloogid inimluude põhjal määravad rassilist kuuluvust, vanust, põetud haigusi jne
Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja uskuda/mitte uskuda – kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika KÕIK UUS AVALDUS MUUSIKAS JUST ILMALIKES ŽANRITES Juurdus mõiste “humanism” – väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust)
parandamist. Usuvaenulik. 19. Teised rahvusliku liikumise juhid kõrgajal - Koidula, Köler jt. Koidula Jannseni tütar. Luuletaja, kirjanik, 19. sajandi Eesti seltsielu üks aktiivsemaid ja haritumaid tegelasi, Eesti teatri rajaja Köler Esimene eestlasest akadeemilise haridusega kunstnik, Peterburi õukonnakunstnik, juhtis rahvuslikku liikumist Venemaa pealinnast Jaan Jung Kirjamees ja ajaloolane, esimesed arheoloogilised kaevamised, esimesed tõsiseltvõetavad raamatud Eesti ajaloost 20. Olulisimad rahvuslikud organisatsioonid ärkamisajal. ÕES 1838 rajatud Eesti haritlasi koondav selts EKS 1872 Hurda poolt rajatud kirjanikke koondav selts Aleksandrikooli liikumine Eestikeelse keskkooli jaoks raha kogumine Põllumeeste seltsid Talupoegade majandusliku rikkuse tõstmine Üliõpilaste selts 1870 rajatud, koondas üliõpilasi Tartus
seati üles keisrite büste. 393. aastal m.a.j. toimusid viimased mängud. Järgmisel aastal keelas kristlik keiser Theodosius I paganlike mängude korraldamise, laskis Olümpia purustada ning sealsed hindamatud kunstivarad riisuda. Hävitustöö viisid lõpule Theodosius II ning VI sajandi keskpaigas toimunud tugevad maavärinad, mis katsid Olümpia varemetevälja 5-7 m paksuse mullakihiga. Alles viimase saja aasta jooksul Olümpias toimunud arheoloogilised kaevamised on toonud taas päevavalgele palju väärtuslikke leide. 4.9.2. MÄNGUDE KORRALDUS Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Olümpias oli vaskkettale kirjutatud olümpialeping, mis algas sõnadega: ,,Olümpia on püha koht ja seda kes söondab tulla siia, relv käes, häbimärgistatakse kui jumalasalgajat
• Uusi muistiseid otsitakse nii olemasolevate andmete põhjal kui pelgalt arheoloogiaandmeid kogudes • Eristatakse mittelõhkuvaid ja muistist lõhkuvaid uurimismeetodeid • Enamasti kasutatakse neid (vähemalt osaliselt) kombineeritult • Väliuuringuid võib jagada ka välitööde põhjuse järgi: eeluuringud, järelevalvetööd, proovikaevamised, uurimiskaevamised, päästekaevamised Kaevamised kui üksiküritus Ajalist määratlust raske anda, enamik 19. sajandi kaevamisi, kuid levinud ka 1920.-30. aastatel Objekti ja metoodikavalik sõltus konkreetsest uurijast Üldiselt aktsepteeritav kaevamismetoodika puudus, määrasid konkreetse arheoloogi teadmised ja huvid Rahvusvahelises plaanis toodud välja paralleel sõjaväega – süsteemsus, plaanipärasus, töökorraldus jne Palju edukaid näiteid, kuid ka juhtumeid, kus saame vaid nentida, et varasemad kaevamised on toimunud
Asulakohtades on muld tumedam kui põldudel. Muistise mõõmtine ja asukoha määramine, kaardile kandmine, jooniste ning fotode tegemine. Arheolaserskanneerimine - Lennukilt maapinda laseritega skanneerides luuakse kõrgusandmetega reljeefkaart. *Iga muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla. Arheoloogilised kaevamised Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse. Kaevamisi on kaht tüüpi: uurimiskaevamised (plaanitud) ning päästmiskaevamised. Euroopas on 90% päästmiskaevamised ja 10% uurimiskaevamised. Kaevamise koht ruudustatakse ära 1x1m kaupa. Nende abil lihtsam leide plaanidele märkida, joonistada jms
kangastelgi ja paate koguma ning ka need kollektsioonid paisusid. Päranduse saamise järel hakkas oma hiiglaslikel maavaldustel arheoloogilisi kaevamisi korraldama. Need viidi läbi sõjaväelise pedantsusega - ta kontrollis üle kõik leiud ja kirjeldused ning lasi kirja panna ka luude asetuse. Lõpuks kinkis ta oma kollektsiooni Oxfordi ülikoolile. Ta pidas oluliseks leidude konserveerimist ning objektide taastamist pärast kaevetööd. Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte. HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44. aastaselt, et arheoloogiat ja keeli õppida. Ta oli sihiks seadnud Trooja linna leidmise ja väljakaevamise. Ta saavutas oma sihi, kuid praegu öeldakse, et lõhkus rohkem kui avastas. Kaevas ka Mükeene linnust ja kuninga hauda. OSKAR MONTELIUS (1843-1921) - rootslane, kes tegeles arheoloogiliste leidude ainesega,
iseseisvale kodumaale, kus ta valiti peaministriks. 2004. aastal astus Bulgaaria NATOsse, 2007. aastal sai Bulgaaria Euroopa Liidu liikmesriigiks. Riigi eripärad. 1972. aastal kaevas operaator Raicho P. Marinov Bulgaarias Varna matmispaigas välja maailma vanima aarde, milles oli enam kui 3000 eset. Väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Juba 1973. aastal asus aarde esemetest koostatud väljapanek ümber maailma rändama. Aarde ülejäänud esemed on Varna ajaloomuuseumis. Kaevamised Varnas lükkasid 5 ümber teooria tsivilisatsiooni hällist, kuna see paik on Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaikadest märksa vanem. Varnast 10 km kaugusel asub Pobity Kamni tõeline kivide mets, millesarnast ei leia terves maailmas. 50 km² suurusel territooriumil on üks suur Pobity Kamni keskne kivide mets ja veel 15 väiksemat kivide metsa, mis on kõik saanud rahvusvahelisteks turismiobjektideks
ootamatult ja paiskas kõik kohalolijad õhku. Ajapikku hakkasid kokkuhoidlikumad linnakodanikud varemetest väärtuslikku ehitumaterjalina laiali kandma. Uus elu algas lossimägedes XIX sajandi viimasel veerandil, kui balti-saksa ringkondades hakati huvi tundma Liivimaa muinsusväärtuste vastu. Viljandi maagümnaasiumi ajalooõpetaja Theodor Schiemanni algatusel ja Uue-Vändra mõisniku Friedrich von Ditmari rahalisel toetusel korraldati lossivaremetes 1878. aastal arheoloogilised kaevamised. Aja jooksul on lossivaremeid veelgi uuritud, aga ka korrastatud ning vabaõhuetenduste lavaks seatud. Need on muutunud populaarseks nii linnakodanike kui ka külaliste hulgas. · Raekoda Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal
kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja eise Theodosius I keelas need aastal 394 e.m.a. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. aastal rüüstati templid, 426. aastal andis keise Theodosius II käesu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-41 saksa arheloog Ernst Curtius . Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13 000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-41 ning neid alustati uuesti 1952. aastal. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1935. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND Olümpiamängude elustamise idee pärineb Saksamaalt, suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Kreekas. Ajavahemikus 1859-89
maahooldustoetused, pool-looduslike alade toetus) Maastikuhoolduse eesmärgid Väärtuste säilitamine ja taastamine *Probleemide leevendamine ja kaotamine *Uute väärtuste loomine (ökosüsteemsete teenuste parandamine) *Väärtuslik elukeskkond Maastiku taastamistööde protsess *Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine *Taustainformatsiooni kogumine *Varasemate analoogsete projektide uurimine *Paiga inventuur ja analüüs (kaartide analüüs, arheoloogilised kaevamised, paleorekonstruktsioonid, jne) *Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine Iga maastiku taastamise projekt on unikaalne – saame rääkida üldistest printsiipidest Maastikukaitse ja –hoolduse/ /taastamise positiivsed mõjud Kultuuripärandi ja traditsioonide hoidmine Kohaliku omapära säilitamine Kohaliku identiteeditunde tugevdamine Turismi edendamine maapiirkondades Keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamine Maastikulise ja
näinud ta kusagil enam vähimatki valguse kiirt. Sumbunud õhk ja mädahais panid teda läkastama. Enese all tundis ta poriga segatud põhku olevat ja kätega katsudes leidis ta enese nelja kitsa kiviseina vahelt. Ta kargas püsti ja sirutas ülespoole, aga sõrmed ei ulatunud lakke. Ta katsus üles ronida, aga seinad olid nii libedad, et sõrmed kuhugi kinni ei hakanud. Sepp ei võinud kahevahel olla, ta oli sügava haua põhjas." Magister Armin Tuulse 1939. aasta arheoloogilised kaevamised on aga tõestanud, et Villu keldriks nimetatud müürijäänused pole kunagi olnud vangikeldriks. Neist Viljandi sündmustest on kirjutanud Aino Kallas oma jutustuses "Mare ja ta poeg", samanimelise ooperi autor on Tauno Pylkänen. Tegemist on tõenäoliselt rändmotiiviga, mis oli keskaja Euroopas üsna populaarne. · Esimesed tuleristsed sai Viljandi orduloss 1482. aastal, mil Vene väed Ivan III juhtimisel koos Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühendväega suutis piiramise järel
Muinasaeg-ajajärk inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.saj alguses pKr nim. Esiajaks e muinasajaks.Sellest saame teadmisi peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal.( nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad,linnused,kalmistud,ohverdamispaigad,jäljed põldudelt,metallitöötlemiskohad aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad,relvad ja ehted.) Muinasaja uurimine.Arheoloogilised kaevamised muististel (ehituste jäänused, kaitserajatised, kalmete konstruktsioonid, luustikud).Täppis-ja loodusteadused (arvestatakse puu vanust, dateeritakse põlenud liiva ja põletatud saviesemete tulesoleku aega); dendrokronoloogiline skaala puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala (leitakse puu kasvu- ja maharaiumisaeg).Zooloogid loomaluud; botaanikud seemned, tolmuterakesed; antropoloogid luustikud, rassiline kuuluvus, sugu,
See oli kõik, mis Olümpia antiiksetest suurehitistest keskajal veel maapinnale ulatus. Ka nimi Olümpia ise vajus unustusse. Orgu, kus oli asunud muistne pühamu, kutsuti siis Antilaloseks (Kajade org), sest mägede vahel kajas hästi. (Kuningas/Voolaid 1997: 27-28) Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-1881 saksa arheoloog Ernst Curtius(1814-1896). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-1941 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. (Olümpiamängud 1980: 8) Kasutatud kirjandus: Kallipateira. - http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikolümpiamängud Kuningas T
ühendati. See oli Pürenee poolsaare lõunaosas asuva tugeva Tartessose riigi õitseaeg
(Tartessos linn
● Reguleerimata raied ● Uute kuivendus-süsteemide rajamine ● Maavarade kaevandamine ● Ehitiste, teede, õhuliinide rajamine ebasobival viisil ● Prahistamine Maastiku taastamistööde protsess ● Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine ● Taustinformatsiooni kogumine ● Varasemate analoogsete projektide uurimine ● Paiga inventuur ja analüüs (kaartide analüüs, arheoloogilised kaevamised, paleorekonstruktsioonid, jne) ● Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine ● Iga maastiku taastamise projekt on unikaalne – saame rääkida üldistest printsiipidest Maastiku taastamise projekt Maastikuplaani väljaarendamine 1. Projekti eesmärk, mille taastamine, osapoolte, kohalike kaasamine 2. Paiga kirjeldus (sh kasutatud metoodika) ja analüüs 3. Valiku põhjendus 4. Eelarve 5. Projekti kohandamise võimalused 6
Vaata juurde pilet nr. 12. Asva kultuur Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Leiukoht avastati 1930. Aatal. Arheoloogiliste kaevamistega tehti kindlaks, et tegemist on Saaremaa vanima ja kõige pikemat aega kasutatud kohaga. Linnamäe ligi 3500 ruutmeetri suuruselt pinnalt on kogutud üle 5800 numbri leide, sealhulgas üle 32 000 savinõukillu. Asva linnuse kaevamised 1930-ndail aastail olid sissejuhatuseks linnamägede süstemaatilisele uurimisele Eestis. Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Tuhat aastat hiljem on linnamäe neemik uuesti valitud rannaäärseks asulakohaks. 8.- 7. sajandil e.m.a. on mägi olnud ümbritsetud kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld- ja savipõrandatega hooned. Nende muld- ja savipõrandatelt on kogutud arvukalt savinõukilde, sealhulgas lihtsaid eriliselt viimistlemata
470 m pikkune ja 2,5 m laiune ringmüür ümber peakraatri valli on tunduvalt võimsam Saaremaa suurematestki kiviaedadest. Väga suured - kuni poolteisemeetrise läbimõõduga olid ka kivid ses müüris. Sellise võimsa ja töömahuka rajatise eesmärk pidi oluliselt erinema tavalise kiviaia omast. Võimalik, et müüriga taheti tähtis kultuspaik eraldada muust maailmast, et sinna ei astuks kutsumata külalise jalg. Kaevamised müürijalamil näitasid, et mõisaaegse kivimüüri ehitamise ajal oli varasem, seega tõenäoliselt muinasaegne müür juba lammutatud. Seniste uurimistulemuste põhjal jääb veel selgusetuks, kas müür rajati kaitseotstarbel või kultuslikel esemärkidel. Selle seletamiseks lisavad mõttelennule omakorda hoogu vanad kohanimed nagu "Paasiaia põld", "Püha mets" või kogu ümberkaudse kihelkonna nimetamine Püha kihelkonnaks.7 5Ibid.
kellel olid tekkinud uued ideed. 60ndate perioodil toimus uute ideede kasutuselevõtmine. Uusarheoloogia, teoreetiline arheoloogia. Tulid uued meetodid: loodusteaduste meetodid ja ka täppisteaduste meetodid. Uued teooriad muinasaja uurimiseks. Muinaskultuuride uurimine. Uurimistöö metoodika Jaguneb kaheks uurimisviisiks (etapiks): · Arheoloogilised välitööd (luure inspektsioon, kaevamine) · Kameraaltööd (siseruumides) Välitööde etapid on inspektsioon ja kaevamised. Luure käigus otsitakse maastikul veel teadmata muistiseid (nii kinnis kui ka ird). Iga muistis võetakse riikliku kaitse alla. Aprill, mai ja november on head luureajad, sest siis ei ole puudel lehti. Asulakohtades on muld tumedam kui põllul. Enne luuret on vaja koguda vanad ja uued kaardid, sattelliidifotod ja uurida muististe paiknemise seaduspärasid. Asulad olid tihti veekogude lähedal, maa on tõusnud ja selle tagajärjena võib asulakoht nüüd veekogust kaugemal olla.
TÕLGENDAVAST arheoloogiast. Siin peab alati tõlgendama ,,miks see on nii". See näeb ka ette - arheoloog peab tõlgendama, seejuures võib kasutada mitut tõlgendust, kuid samas peab leidma ka argumendid miks ta nii põhjendab. SLAID : MUINASKULTUURIDE UURIMINE LOENG 3 (FAIL 2) Arh uurimistöö jaguneb 2 etappi VÄLITÖÖ Jaguneb kaheks: -arh. luure (maastiku inspektsioon) dokumentatsioonide ja erinevate paikade vaatlemine -arh. kaevamised ühe objekti uurimine - iga arheol. kaevamine hävitab seda objekti see on äärmiselt vastutusrikas arheol uurimistöö etapp. Mida vähem kaevatakse seda parem.Mida aeg edasi seda paremaks läheb tehnika ning võib olla kunagi tehnika areneb sedasi et ei peagi kaevama. KAMERAALTÖÖ välitöödel kogutud materj süstematiseerimine konserveerimini. Neid tuleb kõiki ka tõlgendada ja selle alusel tehakse siis arheol uurimistöö.
Näiteks Skandinaavia saagad, mis on enamasti kirja pandud 13. sajandil, kuid käsitlevad sündmusi ka 6.-7. sajandist. Neid on päris palju huvitavat informatsiooni, mis puudutab viikingite relvastust ja nende kasutust. On mainitud ka mitmeid sõjakäike, mis on tehtud Eesti aladele. Kõiki sündmusi, mis on neisse kirja pandud muidugi siiski uskuda ei saa. Sõjakäikude ning lahingute kohta on informatsiooni näiteks Vene kroonikatest, kuigi need on üpriski lakoonilised. Arheoloogilised kaevamised on tänapäevaks kinnitanud üpriski suure osa Vene kroonikas kirjutatud sündmuseid, kuna enamikes kohtades, kus kroonika järgi on toimunud Eestis lahingud, on leitud kaevamiste käigus ka venepäraseid relvi. Asjalikku informatsiooni leidub ka kindlasti Läti Henriku kroonikast. Teatud viperusi ning sogasust on, kuid see võib olla tingitud sellest, et kroonika on kirja pandud ladina keeles ning see ei olnud autori emakeel, mis tõttu võis sõjaliste terminite ja relvastuse tõlkimise
2012. Birdge Akashi Kaikyo. http://lifeblog79.blogspot.com/2012/01/bridge-akashi-kaikyo.html 05.04.2014 Matve, H. 1978. Sillad läbi aegade. Tallinn: Valgus. Märka, V. 1999. Roobert, Roosisaar ja rippsild. Võrumaa Teataja, 23. jaanuar (nr 3). 14 Ots, M. 2001. Muinasasulakoht Roosisaarel tõotab uusi avastusi. Võrumaa Teataja: Elu, 1. september (nr 99). Ploom, E. 1968. Kiviaja asulas algasid kaevamised. Töörahva Elu, 13. juuli (nr 82). Puhkaeestis.ee. Roosisaare sild. http://www.puhkaeestis.ee/et/roosisaare-sild 05.04.2014 Pullat, R. 1984. Võru linna ajalugu: monograafia. Tallinn: Eesti Raamat. Roosisaare rippsilla sünnilugu. 2003. Buklett: Fotonäitus Sillalugu roosisaare rippsilla lugu fotos. Võru Kultuurimaja kannel. Rääsk, M. 2006. Eesti sillad=Brücken in Estland=Bridges in Estonia. Tallinn:Tänapäev. Ryan, V. 2009. The Akashi-Kaikyo Suspension Bridge Japan. http://www
Kabeliasemed Kalmepuude pühadus. Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei raiuta, mille poolest on nad pühad. Juhuleiud Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad, hobuserauad. Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas Arheoloogilised kaevamised/leiud: noorem rauaaeg (9-13 saj) Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis- kalmeid jäävad edasi Usundilooline analüüs: esivanematekultuse taandumine riitustes esimese aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse. On toimunud suur murrang muinasuusundis, kuni selle ajani on olnud kalmed väga tähtsad riitusepaigad. Potensiaalsed pühapaigad: Looduses on sobivaid kohti küllaga
püsse koguma ja üritas nende päritolu välja uurima. Tahtis evolutsiooniteooriat püsside peal proovida, aga siis hakkas koguma ja võrdlema teisi relvi ja ka vanu riideid. Sai ka nende põhjal arenguridasid. Kõik asjad ei mahtunud enam tema majja ära. Ootamatult sai onult päranduse, maavaldused. Hakkas seal uurima ja avastas ka sealt. Tema hakkas kaevama väga täpselt, tegi kaevamiste plaane (kust mida leiti ja millal jms). Esimesed korralikud kaevamised, oli ka ise kaevamiste juures. Kaevamismetoodika juures oluline arendaja. Saavutas tuntuse tänu täpsele kaevamismetoodikale. O. Montelius. Ei kaevanud, uuris muinasaja esemeid. Võttis ette pronksiaja ja uuris tolleaegseid pronksesemeid. Teda huvitas, millised esemed on nooremed, millised vanemad. Üritas pronksesemeid täpselt ajaliselt ritta panna. Sai võrrelda esemeid ainult väliste omaduste põhjal. Üritas jagada nii odaotsi, kui ka kirveid jms
inimasustuse jälgi, seni pole neid aga saadud kuigi ajakirjanduses räägiti kohast juba kui vanimast Eestis). Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetrise liivakihi alla liivakihid olid tekkinud siis, kui koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Kaevamised viidi Pulli asulas läbi 1968-73, 1975-76. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Saadi üsna rohkesti leiumaterjali. Pullist leitud kiviriistad olid väikesed (nagu mesoliitikumile üldiselt iseloomulik). Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, 3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või
savikihtidega, oli võimalik luua järgnevused üsna sarnane puuringide tekkimisele ja lugemisele dendrokronoloogilise meetodi puhul. Esimene geokronoloogiline meetod. Ajaliselt ulatub viimaste jääliustike taganemiseni Skandinaaviast u 12 000 aastat tagasi. Oli esimene meetod, mis võimaldas suhteliselt täpselt dateerida viimase jääaja lõppu. 6 Arheoloogia ajaloost Esimesed kaevamised: Babüloni kuningas Nabunaid 6 saj eKr Sippari linnas. Kaevas templis. Leiti selle u 2200 aastat varem paigaldatud nurgakivi jm, mida hiljem hoiti mingis muuseumilaadses kohas. Renessansiajastul huvituti kreeka ja rooma antiikkunstist ja arhitektuurist. Nii viidigi juba 16.17. saj läbi ka sihilikke kaevamisi. Teaduslik uurimine puudus. See algas alles 18. saj II p. Sakslane Johann Joachim Winckelmann (peetakse klassikalise arheoloogia isaks)
N: maa all elasid päkapikud, kes valmistasid potte, et siis teised inimesed neid leiaks, osad arvasid ka, et potid kasvavad ise. Suuri kivihunnikuid seostati muidugi hiiglastega. Renessanssi ajastul lihtsalt hoiti neid, tundusid ilusad, aga neid ei uuritud. Esimese antiik-ajastu teadusliku teksti (?) autor oli Johann Winckelmann (1717- 1768), selleks ajaks olid kogunendud juba mitmed kollektsioonid, toimusid kaevamised Pompeis, sealt saadi huvitavaid leide. Tema hakkas esemeid ja kunstiteoseid võrdlema ja selle töö tulemusena valmis 1764 antiikkunstiajalugu. Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiliseks uurimistööks. Taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865), töötas Kopenhageni ülikooli raamatukogus, sinna koguti palju asju ja Thomsen juhatas nende vahel ekskursioone. Ta üritas teha süsteeme, kuidas neid külalistele näidata, jagas asjad kolmeks: kivi-, raud- ja pronksesemed
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2
Sealt edasi sumerite muististe uurimine ja nende kirja desifreerimine. Oluline see, et piibli kõrvale tulid uued materjalid, mille alusel sai uurida. Ameerikas 1850 paiku avastati Maiade linnad dzunglist. 1870ndatest alates Heinrich Schliemann hakkab kaevama ...... ühesõnaga avastas Trooja linna varemed jne. Muudatus ka see, et 19 saj vältel jõuti arusaamisele, et euraasia keelte enamus kuulub ühte keelkonda euroopa keeltega. Tuleb seega otsida aaria rassi lähtekohta. 1870 esimesed kaevamised Harappas Indias ehk ettekujutus, et seal oli juba enne aarialasi mingi tsivilisatsioon olemas. 19 saj alguses arenes ka arheoloogilise määramise süsteem, seal eesrinnas põhjamaade tegelased. Taanlane Thomsen, kes viis süsteemi-kiviaeg, pronksi ja rauaaeg teaduslikule alusele. Tema osutas, et on vanem kiviaeg-lihvimata kiviriistad, noorem kiviaeg-lihvitud kivid, pronksiaeg-pronksist, rauuaeg-pronks-luks esemete jaoks, kuid raud tööriistad. Leidis,
millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul. KÜÜSLAUK: Küüslauk sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine ja mikroelemente, sealhulgas ka haruldasi. Näiteks on küüslauk üks vähestest taimedest, mis sisaldab väävlit, millel on tähtis 8 osa ainevahetuse protsessis
ära pleegikd. Seejärel pannakse kolmbad riiulitele (kaunistatakse ära, kirjutataks enimed ja sünni- ja surma-aastad). La-Téne kultuur 500 eKr ajaarvamise vahetus Selle kultuuri nimetus on tulnud ühest järvest veidi kõrgema liiva saare järgi. Neuenburgi järvest leiti mitu huvitavat mõõka ja odaotsa. Pärast seda, kui vesi oli uuesti normaalsele tasemele tõusnud, siis Friedrich Schwab organiseeris allveearheoloogilised kaevamised. Ta lasi ehitada paadid, millel oli põhjas klaas. On jäänud mõistatuseks, kuidas mõõgad, odaotsad ja võrgud järvepõhja sattudis. Hüpoteese on palju. Paljud neist on täiesti kasutamata. On arvatud, et järve peale on rajatud kaubaladu. Oppodiumite kaitserajatiste konsruktsioonis on kasutatud küllaltki palju puitu. Näiteks on oppodiumite väravate kontrukstioon huvitav väravad on viidud sissepoole, et sinna ette jääks mõnekümne meetri pikkune käik
annaabi.ee 
