Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vahe-eksami valmistamiseks vastused (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks üldse EL loodi?
Vahe-eksam
  • EL ajalooline kujunemine
  • Taust (Schumani deklaratsioon , Robert Schuman , Jean Monnet)
    Miks üldse EL loodi? Selleks, et teha üldise EL majandustekke ja ära hoida sõja Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Samuti hakkas mängima suurt rolli rahvusvaheline koostöö ja loodi erinevad organisatsiooni.
    Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse Eli loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Terasühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted.
    Jean Monnet oli prantsuse poliitik ja ärimees. Tema initsiatiivil loodi 1950. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis oli Euroopa Liidu eelkäijaks. Monnet ise pooldas esialgu separaatset integratsiooni ehk uskus, et vaid mõnes majandusvaldkonnas tasub üle-Euroopalist koostööd teha. Seetõttu jäi ta hilisematest integratsiooniprotessidest mõnevõrra kõrvale. Hiljem toetas ta üldjoontes Euroopa ühinemist, ehkki leidis, et seda tuleb teha ettevaatlikult, samm-sammult.
  • ESTÜ 1952 (Pariisi leping) Esimene leping mis sõlmiti
    Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutasid kuus riiki - Belgia, Luksemburg , Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Ühendus hõlmas nende riikide koostööd söe- ja terase tootmise valdkonnas, mis oli oluline relvatööstusele ning oli nendevahelise kaubanduse põhiartikkel. Koostöö eesmärk oli sillutada teed Euroopa suurema ühtekuuluvuse poole, muutes riigid vastastikku sõltuvaks üksteise söe- ja terasetootmisest, vältimaks seeläbi nendevahelist sõjategevust ja tagamaks Euroopas kestva rahu.
  • EMÜ 1957 – majandus- ja rahaliit . Integreerimine üldise majanduselt ühise turule juurde.
    Euratom 1958 – majandus- ja sotsiaalkomitee, mi soli eriti edukas Prantsusmaal.
    ESTÜ, EMÜ ja EURATOM on 3 ühendust mis tegelesid ühise eesmärgiga.
  • Ühtse Euroopa Akt 1987 siseturu uus algus. Eesmärk: reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel. Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi poolne veto õigusakti ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine.
  • EL leping (Maastricht) jõustus 1993 – kolmesambaline struktuur
    EL leping (Maastrich) oli täiesti uus leping. Euroopa Liidu lepingu kohaselt toetub liit Euroopa ühendustele (esimene sammas), neile lisandub kaks täiendavat koostöövaldkonda (teine ja kolmas sammas): ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits - ja siseasjad.
    Eesmärk ei olnud ära hoida sõda (Prantsusmaa ja Saksamaa vahel), aga oli vaja teha koostööd (rõhutada rolli rahvusvahelise tasandil). Olid küsimused kuidas asjad edasi lähevad. Oli väga palju muudatusi: rahaliidu ühing, Maastrichi kriteeriumid. Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide ( kodakondsus , ühine välis- ja sisepoliitika ) kehtestamine. Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes.
  • Amsterdam 1999 lepingu muudati päris palju. NT muudeti valdkonnad, vahetati artiklide numbreid (seega kaasuste lahendamisel on vaja vaatam ka aastad).Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon . Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutamakaasotsustamisega hääletamismenetlust).
  • Nice 2003 Nice’i lepingu eesmärk oli reformida Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri, et see vastaks liidu uue laienemise vajadustele. Eesmärk: institutsioonide reformimine , et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus.
  • Lissabon 2009 kaotab kolme astmelise struktuuri. Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu presidendiks) ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu välisministriks) ametikohad. Eesmärk: muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel. Peamised muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile, hääletamismenetluste muutmine Euroopa Liidu Nõukogus, kodanikualgatus, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, uus välisasjade kõrge esindaja, uus ELi diplomaatiline teenistus.
  • Trendid
    (1) Üha rohkem asju liikunud EL tasandile , seega tiheneb koostöö. (2) Algselt majanduskoostööst tekkis välja kriminaal jne koostöö. (3) Üha rohkem valdkondasid otsustatakse riigi tasandil (iga üksik riik ei saa öelda ei). (4) EL parlamendi rolli kasvamine;Lissaboni lepinguga parlament saivõrdseks nõukoguga; 1987 EL sai pädevuse; üha suurem osa otsuseid kvalifitseeritud häälte enamusega (KHE) otsustatakse EL tasandil.
  • Laienemised
  • Institutsioonid
  • Komisjon
  • Nõukogu
  • Euroopa Parlament
  • Euroopa Liidu Kohus
  • Pädevus
  • Piiratud pädevus, tuletatud pädevus
    Piiratud pädevus. EÜ/EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames (puudub pädevuse pädevus).
    Tuletatud pädevus. EÜ/EL pädevust võib laiendada lepingutes ettenähtud eesmärkide saavutamiseks, isegi kui selleks pole EÜ asutamisleping sätestanud volitust (konkreetset õiguslikku alust). EL Nõukogus on vajalik ühehäälsus.
  • Ainupädevus + valdkonnad
    (EL) Rigid ei saa ise midagi otsustada (ehk liikmesriikidele on keelatud iseseisvad liigutused teha). Valdkonnad: tolliliit , siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine, nende liikmesriikide rahapoliitika mille rahaühik on euro, rahvusvahelise lepingu sõlmimine, mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika alles, ühine kaubanduspoliitika .
  • Jagatud pädevus + valdkondade näited
    (EL+liikmesriigid)EL tegutseb siis, kui riigid seda tahavad ja kui see on kasulik nii liidule kui ka riigile. Valdkonnad: siseturg , keskkond, tarbijakaitse , transport, energeetika (tagamine), vabadusel, rurvalisusel ja õigusel rajanev ala (migratsiooniküsimused, Shengeni ala, viisa küsimused, kriminaalpoliitika ehk politsei koostöö, piirivalve koostöö).
  • Toetav , koordineeriv ja täiendav pädevus + valdkondade näited
    (Liikmesriigid+EL) Liikmesriigid ja EL otsustavad. Valdkonnad: inimeste tervise kaitse ja parandamine, tööstus, kultuur, turism , haridus noorsugu ja sport , halduskoostöö, kodanikkekaitse.
  • Erandlikud valdkonnad
  • Subsidiaarsuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve
    Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte.
    Subsidiaarsus . Kui ei ole EÜ/EL ainupädevus, kuid liikmesriigid ei ole midagi ette võtnud ja
    paremat tulemust saaks saavutada just Euroopa Liidu tasandil, võib EL meetmeid
    võtta, tingimused niisiis , et – liikmesriigid ei ole tegutsenud; - EL saaks paremini
    tulemust saavutada
    Liikmesriikide parlamentide järelevalve oma valitsuste üle Euroopa Liidu tegevuse suhtes
    on iga liikmesriigi konkreetse põhiseadusliku korralduse ja tava küsimus
  • Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia
  • Määrus on Euroopa Liidu õigusakt, mis on üldiselt kohaldatav, tervikuna siduv, suunatud määramata hulgale isikutele ja on pärast jõustumist liikmesriikides vahetult kohaldatav.
  • Direktiiv Euroopa direktiividega kehtestatakse liikmesriikidele eesmärgid, mille saavutamise vahendite üle otsustavad liikmesriigid ise. Direktiiv võib olla adresseeritud kas ühele või mitmele liikmesriigile või ka kõigile liikmesriikidele. Selleks, et direktiivi sätted asjaomases liikmesriigis kehtima hakkaksid, peab riiklik seadusandja vastu võtma riiklikusse õigusesse ülevõtmise akti, millega muudetakse riiklikke õigusakte nii, et direktiiviga kindlaksmääratud eesmärgid saaksid täidetud. 
    Direktiiviga määratakse kindlaks direktiivi sätete riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise tähtaeg. Liikmesriikidele on ülevõtmiseks antud ajavahemik , mille jooksul oleks võimalik arvesse võtta liikmesriikide iseärasusi. Ülevõtmine peab toimuma direktiiviga kindlaksmääratud aja jooksul. 
    Direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusakte, eelkõige ühtse turu toimimisega seotud eesmärkidel (näiteks toodete ohutusnormid).
  • Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. Otsuse võtab vastu Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu või nõukogu koos Euroopa Parlamendiga. 
    Otsuse abil võivad institutsioonid nõuda liikmesriigilt või ELi kodanikult, et see sooritaks mingeid toiminguid või ei sooritaks neid, anda talle õigusi või määrata talle kohustusi. 
    Otsus on 
    • individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud – see eristab otsust määrusest; 
    • kõigis oma osades kohustuslik.
  • Leebe regulatsioon (ingl softlaw) kujutab endast mittesiduvate soovituste ja memorandumite kogumikku.
  • Õigusnormide hierarhia ( aluslepingud , õiguse üldpõhimõtted, seadusandlikud aktid , delegeeritud aktid ja rakendusaktid)
    Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui aluslepingud teatavat poliitikavaldkonda ei hõlma, ei saa Euroopa Komisjon asjaomases valdkonnas teha õigusakti ettepanekut. (aluslepingus on Lissaboni leping 2009, Nice, Amsterdam, Maastrichti, Ühtne Euroopa Akt, Brüsseli leping, ESTÜ leping)
    ÜLDPÕHIMÕTTED vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste asutamine, õigusriik
    SEADUSANDLIKUD AKTID. Lepingud , määrused, direktiivid .
  • Delegeeritud aktid ja rakendusaktid
    Delegeeritud aktid täiendavad või muudavad õigusakti teatavaid mitteolemuslikke osi, mille seadusandja delegeerib komisjonile. 
    Rakendusaktid on vastu võetud komisjoni poolt või nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel või ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas nõukogu poolt, et tagada ELi õiguslikult siduvate aktide rakendamise ühtlustamine.
  • Õigusloome tavamenetlus . Üritatakse leida tasakaal kolme institutsiooni vahel.
    Esimene lugemine. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile nõukogule seadusandliku ettepaneku. Mõlemad institutsioonid viivad läbi esimese lugemise, millele ei ole kehtestatud tähtaegu. Kui nõukogu kiidab Euroopa Prlamendi esimese lugemise seisukoha heaks, siis on seadusandlik akt vastu võetud.
    Teine lugemine. Kui nõukogu lükkab Euroopa Parlamendi seisukoha tagasi, võtab ta vastu oma esimese lugemise seisukoha ning edastab selle Euroopa Parlamendile teiseks lugemiseks. Kui Euroopa Parlament kiidan selle seisukoha heaks, siis seadusandlik akr on vastu võetud.
    Kui seda lükkatakse tagasi, siis saab arutelu jätkata üksnes komisjoni uue ettepaneku alusel. Kui Euroopa Parlament esitab nõukogu esimese lugemise seisukoha suhtes muudatused, viiakse nõukogus läbi teine lugemine. Kui kõik muudatused kiidetakse heaks, on õigusakt vastu võetud. Tagasilükkamise korral kutsutakse kokku lepituskomitee. Kui kõik on rahul lepituskomitee otsusega, siis akt võetakse vastu, kui ei siis see kukkub välja.
    Lepitamine. Euroopa Parlamendi , nõukogu ja komisjoni esindajatel on ühise teksti suhtes kokkuleppele jõudmiseks aega kuus nädalat.
  • Vahe-eksami valmistamiseks vastused #1 Vahe-eksami valmistamiseks vastused #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor west19 Õppematerjali autor
    Küsimused ja vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt
    5
    docx

    Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt

    1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik, mida kujundas külm sõda ja hirm kolmanda maailmasõja ees. Lisaks poliitilistele pingetele olid tekkimas ka majandusraskused, sest Euroopa tööstust ohustas terase ületootmise tõttu kriis. Laialt levis arvamus, et Lääne-Euroopa riigid peavad alustama uutmoodi koostööd, mille abil

    Euroopa liidu õigus
    Euroopa Liit
    5
    docx

    Euroopa Liit

    EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGUD ON HETKEL KEHTIVA

    Ühiskond
    Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused
    24
    odt

    Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

    Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine. Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress. 2. Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks? a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine. b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette aeglasemat protsessi mi

    Poliitika
    Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused
    24
    docx

    Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused

    Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise..........................................................................

    Euroopa liidu õigus
    Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine
    46
    docx

    Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

    EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemu

    Euroopa Liidu üldkursus
    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused
    28
    doc

    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadus vastu seista NSVL ekspansio

    Euroopa liidu põhikursus
    Euroopa Liidu õiguse eksami materjal
    8
    docx

    Euroopa Liidu õiguse eksami materjal

    EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1

    Euroopa liidu õigus
    Euroopa Liidu õigus
    54
    docx

    Euroopa Liidu õigus

    I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta  28 liikmesriiki  Viissada kolm miljonit elanikku  Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat.  Majanduslikult suuruselt suurim maailmas  Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.  Hümn-Beethoven  Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid  1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon.  Marshalli plaani elluviimiseks asutati:  1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation  1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development  1944 NATO-põja atlandi..  1949 Euroopa Nõukogu  1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu t

    Euroopa liidu õigus




    Kommentaarid (1)

    Palmsaar profiilipilt
    Palmsaar: Mulle vastused sobisid, vajalik materjal.
    13:28 06-01-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun