Endla teater (1)

19. sajandi algus - 1911
19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui “Planwagen”. Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m).
Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud.
1824. Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia “Der Trunkenbold” (Lakekauss) Peter Andreas Johann Steinsbergi eestinduses ja kohanduses kahevaatuselise jandina “ Permi Jago unne-näggo”.
1875. Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi põhikirja. Pärast mõningast omavahelist arutamist pannakse uuele seltsile F. R. Faehlmanni müüdi “Endla järv ja Juta ” järgi nimeks Endla. Esimese põhikirja järgi on "Endla" Seltsi eesmärgiks laulmine , kasulike kõnede pidamine, õpetlike raamatute ettelugemine ja näitemängude mängimine. Seltsi esimeheks saab Kristjan Erm. Veel samal kuul saadetakse Seltsi põhikiri Peterburgi ministeeriumile kinnitamiseks. Kinnitamisteadet ei jääda käed rüpes ootama, tegutsetakse Põllumeeste Seltsi sildi all ja nende ruumides. Veel samal aastal söandab "Endla" laulukoor astuda kohalikus pritsumajas avalikkuse ette. Põllumeeste Seltsi ruumes kannavad näitemänguharrastajad ette Lydia Koidula näidendi “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”.
olulisemad lavastused
1875. L. Koidula “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola” 1877. L. Koidula “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”
1878. Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. “Endla” tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb “Endla” Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta.
olulisemad lavastused
1878. P. A. J. Steinsberg “Pärmi Jaagu unenägu” 1878. L. Koidula “Saaremaa onupoeg” 1879 . C. R. Jakobson “ Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed”
1880. aastad. Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub - samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus. Kui näiteks 1878 peetakse 23 harivat kõnet (“ Pestalozzi elulugu”, “Kõrvast ja kõrva kuulmisest ”, “Mis kasu koolis õppimine toob”), siis 1889-1900 mitte ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks. Iga heast nimest lugupidav tütarlaps püüab end seltsist eemale hoida. Näitemängutrupi etteasted on siiski oodatud ja rahvarohked. Eriti kiidetakse näitlejat ja näitejuhti Feodor Lukowskit, keda nähakse tema rollides “täitsa loomulikult, kuda just näitlema peab”. Enamasti mängitakse võõrkeelsete näidendite mugandusi. Tollane teater on kaasaegsete sõnul näitelava ja saali naeruerkude kõdistamine. Nii tõlkijad kui näitlejad käivad ka klassikaliste tekstidega vabalt ringi - peaasi , et nalja saab! Ka publik peab end väga koduselt ja vabalt ülal. Puhvet, mis on lava ja saali kõrval, teeb oma töö. Nagu mujalgi, on ka Pärnus saanud seltsist jõukama linnakodanluse kooskäimiskoht. Vastukaaluks tekivad karskusseltsid, kus käivad koos töölised ja talupojad. Karskusseltsist “Valgus”, kus alustavad tööd ka näiteseltskond ja laulukoor, saab allakäivale “Endlale” tugev konkurent. “Valgusesse” tuleb 1894 teiste näitlejate ja kultuuritegelaste seas ka “Endla” esinäitleja Lukowski. Samal ajal, kui “Valguses” tuuakse lavale Schilleri ja Gorki näidendeid, korraldab “Endla” Põllumeeste Seltsi aias rahvapidusid kotijooksu, võidutõstmise, köie peal kõndimise, laulu jpm põnevaga.
olulisemad lavastused
1883. L. Koidula “Maret ja Miina ehk Kosjakased” 1887. A. Jürgenstein “Juta” 1887. J. Kunder “ Kroonu onu” 1891 . J. V. Jannsen “Tuhalabida valitsus” 1891. F. R. Kreutzwald “ Tuletorn ” 1898 . P. Jakobson “ Koit ja Hämarik”
1899. “Endla” esimeheks saab jõukas laevaomanik August Klein . Nüüd liituvad mitmed maja- ja laevaomanikud, kes võtavad seltsi ka toetada. Üüritakse avaramad ruumid, senisest rohkem hakatakse tähelepanu pöörama näitemänguharrastusele.
1900. Detsembris mängitakse Pius Alexander Wolffi romantilist laulumängu “Preziosa” Carl Maria von Weberi muusikaga, tõestades tubli laulukoori, orkestri ja näitetrupi olemasolu. “Preziosat” mängitakse ka 1903 juunis kohalikul laulupeol.
olulisemad lavastused
1900. W. Friedrich “Ema õnnistus ehk Savojeni pärl” 1900. C. M. Weber “Preziosa” ( repertuaaris ka 1901. ja 1903.) 1901. Ansomardi (P. A. Pitka ) “ Murueide tütar” (repertuaaris ka 1901. ja 1903.)
1901-03. “Endla” mängib menukalt Eesti esimest algupärast muusikalavastust “Murueide tütar” ( autoriks Ansomardi ehk Peäro August Pitka eesti muinasjutu ainetel , muusika Mihkel Lüdig), muuhulgas külalisetendusena Viljandi lossivaremetes.
1906. Karskusseltsi “Valgus” baasil organiseerub Pärnu esimene kutseline teater - Pärnu Eesti Teater. Tegutseda jõutakse aastajagu.
1907. Tulekahjus hävib “Endla” järjekordne üürikodu. Hävib pea kogu seltsi varandus , sealhulgas ka arhiiv. Õnnetus toob uuesti päevakorda asjakohase seltsimaja ehitamise.
Otsust vastu võttes on seltsil 7500 rubla . Kutsutakse üles liikmeid maja obligatsiooni peale laenama a 100 rubla. Laenu tehakse ka kolmest rahaasutusest, mis kõik saavad endale tulevases hoones kontoriruumid . Kavandite võistlusele saabunud töödest valitakse välja arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt. 23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi . Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon, kuhu kuulub 16 liiget kõigist Pärnu seltsidest. “Vanemuise” juurest kutsutakse tagasi Aleksander Teetsov, kes on “Endla” Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab Endla teatri palgaline näitejuht. Avanäidendi saamiseks kontakteerutakse August Kitzbergiga, kes loovutab oma vastvalminud “Libahundi”.
1911-1944
1911.
22. oktoobril toimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahundi” esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat.
1911 - 14.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.
Teetsovil ei õnnestu teatritöös rakendada oma õpetaja Karl Menningu kunstiprintsiipe, sest enamik trupi liikmeist on asjaarmastajad , tulevased esinäitlejad Liina Reiman ja Eduard Türk alles algajad . “Endla” Seltsi juhatus ja liikmed näevad ainult teatri meelelahutuslikku funktsiooni. Teatri majandusliku olukorra päästmiseks tuleb Teetsovil minna kompromissidele ja lavastada ajaviitetükke.
olulisemad lavastused
1911. A. Kitzberg “ Libahunt ”, lavastaja A. Teetsov
1912. H. Ibsen “Rahva vaenlane ”, lavastaja A. Teetsov
1912. H. Sudermann “Kivi kivide hulgas”, lavastaja A. Teetsov
1914 - 15.
Näitejuhiks Karl Jungholz, kunstnikuks Herbert Tamm.
Jungholz Pärnu publikuga kompromissidele ei lähe. Ta püüab teatritegemist rajada hea tasemega ühiskonnakriitilisele repertuaarile. Suudab tasemelt erinevate näitlejatega luua häid lavastusi, kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut.
olulisemad lavastused
1914. B. Bjornson “Kui noored viinapuud õitsevad”, lavastaja K. Jungholz
1914. H. Ibsen “Nora”, lavastaja K. Jungholz
1915. H. Sudermann “Kodu”, lavastaja K. Jungholz
1915. E. Vilde “ Tabamata ime”, lavastaja K. Jungholz
1915. A. Kitzberg / J. Simm “Kosjasõit”, lavastaja K. Jungholz
1915. H. Ibsen “Seltskonnatoed”, lavastaja K. Jungholz
1915.
Pärnu kutseline teatrielu katkeb, teatri ruumid võtab üle sõjaväehaigla. Pärast sõjaväe lahkumist antakse Endlas mitmeid isetegevuslikke etendusi.
1918.
23. veebruaril kuulutatakse Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik.
1920.
Pärnu Näitlejate Ühing võtab teatri ülalpidamise enda hooleks.
Teatri juhtideks August Reiman (1918-20) ja Johann Kull (1920-22).
olulisemad lavastused
1920. A. Kitzberg “ Kauka jumal”
1921. H. Heijermans “Lootus õnnistuse peale”
1921. L. Fall “Lõbus talupoeg ” ( operett )
1922.
Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest.
Sügisel luuakse uus trupp Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel. “Endla” Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette.
1922 - 23.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.
olulisemad lavastused
1922. G. Büchner “Woyzeck”, lavastaja A. Teetsov
1922. T. Pakkala “Parvepoisid”, lavastaja A. Teetsov
1923.
Näitejuhiks Karl Jungholz.
1923 - 1924.
Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal.
olulisemad lavastused
1923. F. Schiller “Wilhelm Tell”, lavastaja K. Jungholz
1923. J. Strauss “ Nahkhiir ” (operett), lavastaja M. Kalbek
1924. A. Kitzberg “ Neetud talu”, lavastaja A. Liik
1924. W. Shakespeare “Suveöö unenägu”, lavastaja A. Liik
1924 - 25.
Näitejuhiks Woldemar Mettus.
Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga.
1925 - 26.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.
olulisemad lavastused
1925. H. Raudsepp “Kohtumõistja Simson ”, lavastaja A. Teetsov
1925. I. Kalman “Sügismanööver” (operett), lavastaja M. Kalbek
1926.
Nüüdsest töötab teater jälle “Endla” Seltsi vastutusel.
1926 - 27.
Näitejuhiks Ants Lauter . Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo.
olulisemad lavastused
1926. F. Schiller “Wilhelm Tell”, lavastaja K. Hansen
1926. F. Schiller “Röövlid”, lavastaja A. Lauter
1926. W. Shakespeare “ Hamlet ”, lavastaja A. Lauter
1926. G. Verdi “La Traviata ” ( ooper ), lavastaja M. Kalbek
1926.
“Endlas” pettunud haritlased loovad Tallinna eeskujul Pärnu Töölisteatri, mis vastaks töötava rahva huvidele ja rahakotile. Palgaline on vaid näitejuht, näiteseltskond töötab punktitasulisena.
Hoogsalt alanud tegevust tuleb järgmisel aastal piirata, sest teater ei saa nii palju toetust, kui loodetud . Siiski suudetakse end nii palju majandada, et palgata 1928 näitejuhiks Andres Särev. Ajal, mil “Endla” publikupuuduse tõttu sõnalavastuse etendusi ära jätab, mängib Töölisteater täissaalidele. Eriti suurt kuulsust toovad Pärnu Töölisteatrile
vabaõhuetendused ( Oskar Wilde “Salome”, Rabindranath Tagore “Ohver”).
Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa “Mikumärdiga” antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai.
Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intriigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse.
1927 - 32.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.
Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat.
olulisemad lavastused
1927. H. Raudsepp “Kikerpillide linnapea ”, lavastaja A. Teetsov
1927. R. Benatzky “Arm lumes ” (operett), lavastaja F. Hilden
1928 - 29. Teatri kunstnikuks Herman Kallas
1928. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja A. Teetsov
1929. Teatri kunstnikuks Arnold Raagul.
olulisemad lavastused
1929. A. Kitzberg “Püve talus”, lavastaja A. Teetsov
1930. M. Pagnol “Eluaabits”, lavastaja V. Laason
1931 . H. Raudsepp “Mikumärdi”, lavastaja V. Laason
publiku arv 1928/29: 21 517
1932 - 34.
Teatrit juhib Ralf Opsola.
Endla järjekordseks majanduslikuks päästmiseks moodustatud teatrikomisjon kutsub kunstiliseks juhiks Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega. Väheneb küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne.
1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann)
olulisemad lavastused
1932. H. Raudsepp “ Vedelvorst ”, lavastaja R. Opsola
1932. A. Kitzberg “Tuulte pöörises”, lavastaja K. Hansen
1932. I. Kalman “Montmartre'i kannike ” (operett), lavastaja V. Laason
1933. A. Adson “Iluduskuninganna”, lavastaja R. Opsola
1933. I. Kalman “Kuradiratsur” (operett), lavastaja H. Andresen
1933. E. Mehul “Joosep” (ooper), lavastaja H. Malmsten
1933-52. Teatri kunstnikuks Uko Halla .
1934 - 1940.
Teatrit juhib Eduard Lemmiste.
Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada “Endlas” tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses; anda näitlejatööd nii noortele teatrikooli lõpetanutele kui ka oma teatri koorist võrsunutele; repertuaari võtta jõukohaseid, kuid kunstiliselt heatasemelisi näidendeid; tehniliselt täiendada lavavalgustust, uuendada lava ringhorisonti ja ehitada näitlejatele harjutussaal.
olulisemad lavastused
1934. E. Vilde “Pisuhänd”, lavastaja R. Opsola
1934. H. Ibsen “Peer Gynt ”, lavastaja E. Lemmiste
1934. P. Abraham “Viktooria ja ta husaar ” (operett), lavastaja H. Aare
1935.
Teatrile määratakse alaline toetus riigieelarvest.
olulisemad lavastused
1935. A. Mälk “Mees merelt ”, lavastaja E. Lemmiste
1935. S. Romberg “Kõrbelaul” (operett), lavastaja E. Lemmiste
1936.
Operett on sõnalavastusele alla jäänud, tugevamad operetijõud on lahkunud, raskusi on ka orkestriga. Viimaks jäetakse operett mitmeks hooajaks repertuaarist üldse välja.
olulisemad lavastused
1936. A. H. Tammsaare “ Juudit ”, lavastaja K. Hansen
1936. V. Devere “ Navarra Henrik”, lavastaja E. Lemmiste
1936. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja K. Hansen
1936. H. Wuolijoki “Niskamäe naised”, lavastaja E. Lemmiste
1937. A. Mälk / A. Särev “Õitsev meri”, lavastaja E. Lemmiste
1937. I. Kalman “Mariza” (operett), lavastaja H. Aare
1939. Draamateatrist tuleb Endlasse Paul Ruubel.
publiku arv 1939/40: 32 673
1940/41.
Esimene nõukogude aasta toob natsionaliseeritud ja majandusraskustest vabastatud Endla teatrile ametiühingukomitee, kindlad palgad , etenduste arvu järsu tõusu, seinalehe “Prozhektor”, opereti taastamise ja kontsertbrigaadide loomise.
olulisemad lavastused
1940. A. H. Tammsaare / A. Särev “Põrgupõhja uus Vanapagan ”, lavastaja E. Lemmiste
1942. A. Gailit “Toomas Nipernaadi ”, lavastaja R. Kuljus
1941 - 1944.
Teatrit juhib aasta jagu Henn Aare, hiljem Riivo Kuljus.
Ülekaalus on operett ja revüüd, sõnalavastust esindavad komöödiad. 1944 kevadel lõpetatakse igasugune teatritegemine, taganevad saksa väed süütavad sügisel teatrimaja. Ugalast tuleb Endlasse näitleja Arnold Sikkel, Paul Ruubel läheb Vanemuisesse.