Kõigepealt sõitsime rongiga vapramäele ja siis suuskadega Tartu tagasi. Aga ekskursioonid olid pikemad, selle jaoks telliti buss ja siis läks sõit lahti kas Tallinnasse, Viljandisse, Pärnusse ja isegi Riiga ning Klaipedasse. Meie koolis oli sport au sees. Põhiline oli ikka suusatamine, meil oli isegi oma suusatreener. Suusatamine toimus isegi suvel, selleks kasutati rullsuuski. Samuti oli populaarne kergejõustik ja jalgrattasport. Koolis tegutses ka seinalehe toimetus, nende ülessandeks oli kõik koolis toimuv kirja panna ja stendile üles riputada. Veel olid stendid kommunistlikest noortest, Leninist, kirjandusest, olümpiaadidest, kiituskirjadest ja käskkirjadest. 8.Traditsioonid. Kooliaasta algust ja lõppu tähistati tavaliselt piduliku aktusega. Eriti ilusad aktused olid lõpuaktused. Aga eks see on vist kõikides koolides nii. 9. Kool ja riigivõim.
peale sõja lõppemist külastas Buenos Airest. Smuul arutleb, et Koperaatsia võiks olla suurem, avaram ja palju võimsamate mootoritega ning ka noorem. Siiski tundub, et Smuulile meeldib see laev väga kuna ta on visa ja rahulik, merel on nii häid kui ka halbu hetki aga rohkem meenutab ta siiski häid. Laeval olles otsustati asutada seina-, raadio- ja fotoleht. Smuulil on seinalehega omad probleemid, ta keeldub seda toimetamast kuna ta ei oska eriti vene keelt. Siiski saab ta vastu tahtmist seinalehe toimetajaks, perteikomitee liikme pealekäimisel. Algul oli ta skepiline aga hiljem tunnistab, et polegi väga viga kuna inimesed on äärmiselt abivalmid. Kaasa lõid toredad inimesed, kellel on palju kogemusi näiteks lennuvaldkonnas, joonistamises jne. Ta kiidab toredat ja haritud rahvast laevas. Smuulil endal on pisut probleeme keskendumisvõime üle ning samuti ka laiskusega. Sai ju kaasa võetud “Tormipoeg” ja “Lea”, mis peavad ilmtingimata valmis saama laeval olles.
Lemmiste 1936. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja K. Hansen 1936. H. Wuolijoki "Niskamäe naised", lavastaja E. Lemmiste 1937. A. Mälk / A. Särev "Õitsev meri", lavastaja E. Lemmiste 1937. I. Kalman "Mariza" (operett), lavastaja H. Aare 1939. Draamateatrist tuleb Endlasse Paul Ruubel. publiku arv 1939/40: 32 673 1940/41. Esimene nõukogude aasta toob natsionaliseeritud ja majandusraskustest vabastatud Endla teatrile ametiühingukomitee, kindlad palgad, etenduste arvu järsu tõusu, seinalehe "Prozhektor", opereti taastamise ja kontsertbrigaadide loomise. olulisemad lavastused 1940. A. H. Tammsaare / A. Särev "Põrgupõhja uus Vanapagan", lavastaja E. Lemmiste 1942. A. Gailit "Toomas Nipernaadi", lavastaja R. Kuljus 1941 - 1944. Teatrit juhib aasta jagu Henn Aare, hiljem Riivo Kuljus. Ülekaalus on operett ja revüüd, sõnalavastust esindavad komöödiad. 1944 kevadel lõpetatakse igasugune teatritegemine, taganevad saksa väed süütavad sügisel teatrimaja. Ugalast tuleb
1936. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja K. Hansen 1936. H. Wuolijoki "Niskamäe naised", lavastaja E. Lemmiste 1937. A. Mälk / A. Särev "Õitsev meri", lavastaja E. Lemmiste 1937. I. Klmn "Mariza" (operett), lavastaja H. Aare 1939. Draamateatrist tuleb Endlasse Paul Ruubel. 13 1940/41. Esimene nõukogude aasta toob natsionaliseeritud ja majandusraskustest vabastatud Endla teatrile ametiühingukomitee, kindlad palgad, etenduste arvu järsu tõusu, seinalehe "Prozhektor", opereti taastamise ja kontsertbrigaadide loomise. olulisemad lavastused 1940. A. H. Tammsaare / A. Särev "Põrgupõhja uus Vanapagan", lavastaja E. Lemmiste Kokkuvõtteks Eesti teatri kaugemad juured on rahvakultuuri rituaalsetes ja folkloorsetes teatrielementides. Rohkete võõrvallutuste tõttu (alates 13. saj.) ei saanud need aga otseselt rahvusliku teatri aluseks kujuneda. Pikaks ajaks valdavalt
Maakaardi joonistamine. Merehoovuste kaardi koostamine. Mängulaua valmistamine. Ajaleheartikli kirjutamine. Raamatuautori või kirjandustegelase eluloo kirjutamine. Faktikogumi koostamine. Temaatilise sõnastiku koostamine. Noorematele lastele mõeldud teatmiku koostamine. Raamatu koostamine pealkirjaga "Mida me teame ..." (näiteks päikesest). Raamatu koostamine pealkirjaga " _____ kohta on vaja teada" (näiteks loomadest). Kunstitegevused Seinalehe valmistamine, kus on esitatud õpilaste koostatud lugu, ja seda lugu esitleva plakati valmistamine. Pildijutu ehk koomiksi koostamine. Dioraami valmistamine. Dioraam on: 1) läbipaistavale riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud valgusefektiga pilt; 2) maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis või muuseumis, mis hõlmab osa vaateväljast. Kollaazi (mitmesugustest materjalidest valmistatud kompositsioon) loomine
44 sid olulist infot otse algallikast (enamasti juhtkonnalt) ja esitada täpsustavaid küsimusi või paluda muutuste kohta lisaselgitust. Tähtsuselt teise kanali valik sõltub organisatsiooni struktuurist, tegevusvaldkonnast ja -kultuurist. Va- lik tuleks teha kahe soosituselt järgmise kanali, elektroonilise kirja või seinalehe vahel, sõltuvalt asutuse senistest tavadest ja eelistatud kanalitest. Sõltumata järjestusest tuleb info saatmise sagedust mõlema kanali kaudu muutuste ajal suurendada. Sealjuures peab arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kui asutuse kõigil töötajatel ei ole arvuti kasutamise võimalust, võib muutustega seotud info elektroonilist edastamist kasutada vaid dubleeriva moodusena.