uued_oppeained); Table created. SQL> COLUMN kood FORMAT 999 SQL> COLUMN oppejoud FORMAT A15 SQL> COLUMN nimetus FORMAT A38 SQL> SELECT * FROM uued_oppeained; KOOD OPPEJOUD NIMETUS ------------------ --------------- -------------------------------------- Id404 Ossa Issand Filosoofia Id221 Guido Kangur Näitlemine Id553 Heli Kopter Lennundus Id309 Riivo Senk Digitaalne heli- ja pilditöötlus SQL> --Lisage tabeli oppeained koopiasse kahe uue (s.t. mida tabelis ei leidu) õppeaine andmed. Kontrollige tulemust. SQL> INSERT INTO uued_oppeained VALUES ('I244','Mart Mangus','Võrgurakendused I'); 1 row created. SQL> INSERT INTO uued_oppeained VALUES ('I245','Priit Raspel','Andmebaasisüsteemide alused'); 1 row created. SQL> SELECT * FROM uued_oppeained; KOOD OPPEJOUD NIMETUS
Talveöö 28. detsembril 2017 käisin Tallinnas Estonia kontsertsaalis vaatamas Tõnis Mägi ilusat ja hingestatud aastalõpukontserti "Talveöö". Kontserdil esitati loomulikult Tõnis Mägi enda loomingut, ent veidi teistsuguses võtmes, kui tavaliselt oleme harjunud kuulma. Temaga koos oli laval Riivo Jõgi oma orkestriga, kes oli Tõnise lauludele seaded loonud, ning loomulikult ei puudunud tollelt kontserdilt ka väike üllatus: Tõnise kõige noorem tütar Mirt Mägi esitas kontserdisaalis isalt talle pühendatud klaveripala. Kontsert oli kahes osas, ühe vaheajaga, ning kokku kestis umbkaudu kaks tundi. Ülesehituselt oli see hästi ja loogiliselt paika pandud: esimene osa oli rohkem tutvustav, Tõnis Mägi suhtles rahvaga ja ka orkester sai publikule omasemaks
Tean, et kelgu keskmine sõidukiirus on 100 kilomeetrit tunnis. Mulle tundub, et selline kiirus ajab küll hirmu nahka. Lisaks sellele peab sportlane laskuma mööda kurvilist jäärenni, mis on küllaltki kitsas. Arvatavasti ei saa minust õiget kelgusportlast - olen ikka aravõitu sellise spordiala jaoks. · ......................... kirjand · Oli ilus talvepäev. Ilm oli just sobiv väikese kelgusõidu jaoks. Jaan ja Riivo otsustasid minna Kassitoomele kelgutama. Valmistuti hoolikalt- vanaemalt telliti kaasa pannkoogid, seljakotti pakiti igaks juhuks ka lisapaar kindaid ja termosetäis kibuvitsateed. Mäel oli palju rahvast. Jaan ja Riivo märkasid ka oma klassiõdesid. Otsustati kiiresti teha üks pikk sõit tüdrukute juurde. Korraga märkasid poisid, et nad on oma kelgud koju unustanud. Oh seda peakest! Nad olid ju jätnud oma kelgud aia äärde!
Veenilaiendid Riivo Kalmer Veenilaiendid Veenilaiendid tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Sääre veenilaiendid on väga sage haigus, mida esineb sagedamini naistel ja vanemas eas. Sääre ja ka reie nahaalused veenid muutuvad esiletungivateks, laiadeks ja looklevateks. Tekkepõhjused Veenides on klapid mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui klapid ei tööta õigesti siis hakkab veri ülespoole voolama. Pindmised veenid venivad välja,laienevad ja muutuvad looklevaks. Sümptomid Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgade tursumine. Öösiti võivad esineda jalgades krambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused või haavandid. Ravivõimalused Veenilaienditele võib määrida hepariini sisaldavat verd vedeldavat geeli. Kõige levinumaks on veenilaiendite kirurgiline ravi, mille käigus eemaldatakse laienenud veenid. Lisaks sellele on m...
TURISM Riivo Lomp 9.klass Laeva Põhikool MIS ON TURISM? Turismiks loetakse nähtust, kus inimene viibib väljaspool oma elukohta lühikest aega, vähem kui aasta. Majandusharu – 1215mlj inimest Turismi jaotatakse kaheks: *siseturismelukohariigi piirne reis *välisturism reisimine välisriikides MIKS REISITAKSE JA MILLEGA? Tervis, Religioon Puhkus Lennukid 27% Bussid, 51% 51% Äri Autod ,am eti 41% rei Muu 15 s id % 7% Laevad 6% Rongid 2% PEAMISED TURISMIMAAD Turiste (miljonites) 1. Prantsusmaa 76,8 2. USA 59,7 3. ...
Robert Rand Pärnu 2012 1824 . "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Steinsbergi , , jandina «-näggo Jago ". 1911 Endla - . , , , «» . 7- , 5 . 1911-1914 Teetsov (1891-1946). Teetsovil , , esinäitlejad Türk . "Showboat" . , Teetsovil . : *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . , Knight II Tier III. 300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . , . , 1600- , 400 . , , . - , 2 10 Endla . : 1988th R. Saluri "Go", . 1988th / M. ' ", . Cross Country () Urk "Showboat 100" 2011 100- . Triinu Ojalo. Endla juubelipeo 22 2011. " 100" Endla . Endla 1911 2010 . . ? , 21 , ,
KARL MARTIN SINIJÄRV Reelika Tuum G1KT 2012 Autorist Sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas Õppinud Tallinna 2. keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991)
Riivo Lomp Rauno Sõster Tunne narkootikumi! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. OLUKORD EESTIS: · Püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas; · Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus · Kõrge veenisiseselt narkootikume tarbivate isikute arv · HIV-nakkuse kiire levik (ennekõike veenisüstivate uimastisõltlaste seas) · Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv ESIMENE TARVITAMINE · esmakordselt proovitakse enamasti kanepit ( marihuaanat, hasisit), amfetamiini või ecstasy`t · kust uimasti saadakse: -sai jagatud sõprade ringis -vanemalt sõbralt Miks hakatakse tarvitama? o uudishimu, t...
Muusika Orkester 1. Mis on orkester? mille järgi eristatakse neid? Sõna ,,orkester“ tähistas algselt AntiikKreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suure koosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Orkestri liiget nimetatakse orkestrandiks. sümfooniaorkester puhkpilliorkester rahvapilliorkester 2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis? Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. Eestvedajad olid vaskpuhkpillid. 3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis? Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi keskel, Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, kontrabassid. 4. Nimeta sümf.ork 4 pilli...
Sisaski võimast ,,Mis maa see on?" oli mahedate puhkpillide saatel Lenna Kuurmaa käheda hääle poolt esitatuna väga huvitav kuulata. Sarnaselt teistele lauludele oli uudne Mihkel Raua sõnadele loodud laul ,,Kuis kulgeb kuu?", mis juba ammu minu lemmikute hulka on kuulunud. Pillidest jäi eriliselt meelde fagott, mis sümpatiseeris madala kõlaga otsekui juhtides kogu kontserti. Lisaks fagotti mänginud Rene Sepalaanele olid pillidega esindatud Riivo Kallasmaa- oboe, Andreas Aben- klarnet, Meelika Mikson- metsasarv ja Eneli Hiiemaa- flööt. Pillide kooskõla oli suurepärane ja äärmiselt nauditav. Pärast poolteist tundi kestnud muusikaelamust valdas mind suurepärane tunne. Sügavamõttelised, rahulikud ja kaunikõlalised laulud muutsid olemise palju rõõmsamaks- see õhkkond mis kontserti ajal tekkis oli hingematvalt sügav ja ilus. Tõeliselt hea algus kohe-kohe algavale jõuluajale
Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik Riivo Sinijärv ning ema raamatukogutöötaja Lili-Mai Sinijärv. Tema vanaisa oli Erni Hiir. Tema onu on endine KGB vanemohvitser Randar Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal
Karl Martin Sinijärve elulugu Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa Riivo Sinijärv töötas keemikuna ning ema raamatukogutöötajana. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem aga ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat Jean Babtiste Lully Koostas: Tarmo Riivo Tsernjavski Tartu 2013 Sisukord 2 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Jean Babtiste Lully ( edaspidi Lully ) . Otsustasin valida just Lully, kuna koolis muusikaajaloo tundides käsitlesime hiljuti barokki ajastut, mil elas ka Lully. Soovisin teada saada, missugune on barokki ajastu helilooja. Oma referaadis olen otsutanud kirjutada Lully eluloost, loomingust ja toon välja mõned huvitavamad faktid tema kohta . 3 2. Autor
Ööl vastu 12. juulit 1992 korraldati Inglismaal Berkshire'is viljaringide tegemise võistlus. Võitjad suutsid küllalt lühikese aja ja väga piiratud varustusega luua keerukaid ja korrapäraseid kujundikombinatsioone, mis viisid segadusse ka Maavälise päritolu hüpoteese pooldavaid uurijaid. Paranormaalsed nähtused Referaat Riivo Nukk Lähte 2008 Kasutatud kirjandus: Jenny Randles; Peter Hough "Mõitatuslike nähtuste entsüklopeedia" "Crossfire: The Plot That Killed Kennedy" ehk "Risttuli: Vandenõu, mis tappis Kennedy") "AlienAgenda" ehk "Võõrad Plaanid" "Ruled by Secrecy" ehk "Valitsejate Saladused". "PSI Spies" ehk "Ekstrasensoorsed Spioonid". "Inside Job" ehk "Sisekuriteod" "War on Freedom" ehk "Sõda Vabaduse vastu". Www
Kuressaare Ametikool Turismi-, toitlustuse- ja majutusteeninduse õpesuund Kokk Marie Rander, Riivo Mõttus KÜPSETUSMEISTER OÜ Turundusplaan Õpetaja: Heli Kakko Kuressaare 2016 Sisukord 1Turundusplaani kokkuvõte.................................................................................... 3 2Situatsioonianalüüs.............................................................................................. 4 2.1Turuanalüüs..........................................................................
ALKOHOLID Koostajad: Riivo Mõttus Sander Lepp Jaanek Uustal MIS ON ALKOHOLID? Alkoholideks nimetatakse aineid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksuulrühmaga - OH (nimetuste lõpus seega –ool) ja seetõttu on alkoholid on hüdroksüülühendid. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust jaotatakse alkohole ühe- ja mitmealustelisteks. Alkoholide homoloogiliseks reaks on CnH2n+1OH. Küllastunud ühealuselisteks alkoholideks on metanool ja etanool, küllastumata alkoholideks on etenool ja vinüülalkohol, mittealuseliseks alkoholiks on glükool ning kolmealuseliseks alkoholiks on glütseriin. Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkohol on neutraalne aine, kuid ta on nõrgalt happeline, sest side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Olenemata...
Toredalt on oma õppimise ja töö kohta kirjutanud Anneli Rõuk (O’Brien), kes on meie kooli lõpatanud 1993. aastal. Ta kirjutab: “Olen omandanud USA-s 3 erinevat kõrgharidust: Hospitality Management, Business Administration ja viimane siis meditsiinis. Ühesõnaga jõudsin ikka välja selleni, mis mulle enam huvi pakkus.” (Lisa 2.1) Mõned mujal elavad vilistlased kirjutavad, et nad tahavad maailma näha. Et soovi täita, tehakse tööd ja reisitakse edasi. Riivo Rets (Lisa 2.25), kes on lõpetanud 2000. aastal, kirjutab: “Olen ringi reisinud (pool Austraaliat) ja juhutööotsi teinud (loomafarmis, puuvillatehases ja viljahoidlas).” Riivo tahab viisa kehtivuse aja jooksul kogu mandrile tiiru peale teha. Ka Eero Keldo (Lisa 2.33) kirjutab, et tahab muude põhjuste kõrval maailma näha. Mitmed vilistlased on läinud välismaale seetõttu, et sõber läks, üks aga kinnitab, et läks armastuse pärast. Agnes Parv (Lisa 2
4. Iseloomusta oma elukohajärgse KOV tööd. ( mitu liiget kuulub volikogusse ja millised erakonnad seal on, kes juhib volikogu tööd, kes juhib valla/linnavalitsust, mis on aktuaalsemad teemad istungitel, jms.) 4 Mina elan Anija vallas. Volikogusse kuulub 19 liiget, juhiks on Jaanus Kalev. Volikokku kuuluvad erakonnad: Keskerakond, Reformierakond. Valda juhib vallavanem, kelleks on Riivo Noor. Aktuaalsemad teemad istungitel on: koolide/lasteaedade põhimääruste muutmised, eelarve täitmine, arengukava (kinnitamine järgnevateks aastateks), ülevaated asutuste tööst (rahvamajad, raamatukogud, koolid jne) 5
Mainori Kõrgkool Ettevõtluse Instituut Riivo Noor KONFLIKTI ETAPID Aines "Suhtlemise põhioskused" Tallinn 2012 Konflikti etapid Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3. Vastandumine..............................................................................................................4 Tajumine..
publiku arv 1939/40: 32 673 1940/41. Esimene nõukogude aasta toob natsionaliseeritud ja majandusraskustest vabastatud Endla teatrile ametiühingukomitee, kindlad palgad, etenduste arvu järsu tõusu, seinalehe "Prozhektor", opereti taastamise ja kontsertbrigaadide loomise. olulisemad lavastused 1940. A. H. Tammsaare / A. Särev "Põrgupõhja uus Vanapagan", lavastaja E. Lemmiste 1942. A. Gailit "Toomas Nipernaadi", lavastaja R. Kuljus 1941 - 1944. Teatrit juhib aasta jagu Henn Aare, hiljem Riivo Kuljus. Ülekaalus on operett ja revüüd, sõnalavastust esindavad komöödiad. 1944 kevadel lõpetatakse igasugune teatritegemine, taganevad saksa väed süütavad sügisel teatrimaja. Ugalast tuleb Endlasse näitleja Arnold Sikkel, Paul Ruubel läheb Vanemuisesse.
10 Eesti ja Iirimaa Iirimaa (Éire) tunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. aastal, millele järgnes 10. septembril 1991 riikide diplomaatiliste suhete sõlmimine. Iiri suursaadik Eestis on Noel Kilkenny (alates 21.10.2004) ja Eesti suursaadik Iirimaal on Simmu Tiik (alates 22.05.2003). Eelnevalt on Eestit Iirimaal esindanud suursaadikuna Riivo Sinijärv (1994-1995) ja Raul Mälk (1996-2003), ajutise asjurina Jüri Seilenthal (1997-1999), Triin Parts (1999- 2002) ning Krista Kilvet (2002-2003). 3. detsembril 1991 akrediteeriti esimeseks Iirimaa suursaadikuks Eestis resideerimisega Stockholmis Paul D. Dempsey (kuni 16.01.1995). Talle järgnesid Helsingis resideerinud suursaadikud Dáithí O'Ceallaigh (1995-1998) ning Geaoróid Ó Broin (1999-2001). Esimene Tallinnas resideerinud suursaadik oli Sean Farrell (2001-2004). 1920
kus oli lisaks Karl Martin Sinijärvele veel paljud teisedki luuletajad oma loomingu kirja pannud. Samuti leidsin ma Internetist mitu tema luuletust. Vaatasin ka Sinijärve juhitud kultuurisaadet OP!, et temast endast rohkem teada saada. Elulugu Karl Martin Sinijärv on eesti ajakirjanik, luuletaja, kolumnist, kokanduskommentaator ja saatejuht. Ta sündis 4. juunil 1941. Aastal Tallinas. Tema vanemad on Riivo Sinijärv ja Lili-Mai Sinijärv. Isa töötas keemikuna ja ema raamatukogutöötajana. Siniärve vanaisa aga on kuulus luuletaja Erni Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti õppis ta seal ka inglise filoloogiat ja õigusteadust. 1988 aastal töötas Karl Martin Sinijärv arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina
saanud hoopis pöörased 80ndate stiilis rokkstaarid. Videos näeme peaaegu kõiki klisheesid rokkstaari elu kohta. Vanilla Ninja liikmed ise arvavad, et video on satiiriline ning erinev nende eelnevatest. Muutusi on bändis veelgi, sest seni põhiliselt sakslastest koosnenud saatebänd vahetati eesti poiste vastu välja. Vanilla Ninja koosseisus mängivad nüüdsest trummidel Priit Mägi ehk Mäks, kes on tutnud bändidest Ruffus, Shelton San ja Brides In Bloom ning basskitaaril Riivo Torstenberg ja kitarril Taavi Langi, kes mõlemad samuti pärist Brides In Bloomi ridadest. Klahvpillidele palkasid ninjad aga senise popbändi Slobodan Riveri süntekamehe Stig Rätsa. 2. novembril 2006 Kopenhaagenis peetaval iga-aastasel MTV Euroopa muusikaauhindade jagamisel anti esimest korda välja ka parima Balti artisti auhind, viie kandidaadi seas oli ka Vanilla Ninja. Paraku napsas karika lätlaste Brainstorm. Ansambel osales 2007
1388 2103 Saue Eero Tallinn 04:14:18 M21 1272 826 Sauman Silver Tartu 04:08:36 M21 1738 2749 Savisikk Kristjan Tallinn 04:33:33 M21 667 2545 Sceglovs Mihails Läti 03:39:19 M21 1734 2834 Schmeimann Kaido Tartu 04:33:19 M21 1632 1363 Schmidt Viljar Valga 04:27:55 M21 1581 2468 Schone Kristian Tartu 04:24:51 M21 21 10 Schumann Riivo Lääne-Viru 02:48:38 M21 1668 1281 Schütz Randel Harju 04:29:30 M21 2135 2479 Seeba Asko Tartu 05:05:03 M21 14 4 Selder Taavi Ida-Viru 02:46:34 M21 3 96 Seledkov Ivan Venemaa 02:43:17 M21 967 2119 Selga Nauris Läti 03:54:47 M21 2203 2494 Sepp Allar Tallinn 05:14:23 M21 2060 1829 Sepp Tiit Lääne-Viru 04:57:17 M21
on suuremad parlamendid. Riigikogu liige 1) Pole seotud mandaadiga – ei saa tagasi kutsuda. PAs seda õieti ei arutatudki, võeti üle 1938.a. põhiseadusest. Tagasikutsumise tehnilised probleemid. 2) Volitused: a) peatuvad – kui RK liige nimetatakse ministriks. b) lõpevad enne tähtaega: asumine mõnda teise riigiametisse – Ardo Ojasalu lahkus RK liikme kohalt maksuameti peadirektoriks, Vahur Glaase läks Siseministeeriumi kantsleriks, Riivo Sinijärv – suursaadik, Karin Jaani – suursaadik, Matti Päts – Patendiameti peadirektor jne süüdimõistev kohtuotsus – Villu Reiljan, Ester Tuiksoo kestvalt võimetu – ei ole surm – Vambola Põder, Edgar Spriit, Peeter Kreitzberg Asemele asendusliige, samad õigused ja kohustused. 3) Ametite ühitamatus Põhitöökoht on Riigikogu. Võivad töötada õppe- ja teadustööl. Võivad kuuluda haldus- ja
tik, Rando Kalaus, Laura Kalda, Kärdi Kalda, Liis Kalda, Kristjan Kaldur, Raul Kalvo, Mihkel Kama, Laur Kanger, Marge Kanne, Karin Kapp, Silva Kasela, Arvi Kass, Ind- rek Kaus, Ilmar Kerm, Renee Kermon, Andres Kert, Kerttu Kibbermann, Källi Kiik, Martin Kiilo, Hele Kiisel, Jaak Kikas, Ülle Kikas, Krõõt Kilvet, Kirke Kisand, Andres Kitter, Kaiko Kivi, Kristi Klaasmägi, Kadri Klaos, Aivar Kodumäe, Raivo Kolde, Anas- tassia Kolde, Junika Kolga, Riivo Kolka, Anti Konsap, Kaspar Korjus, Piret Korjus, Markko Krause, Karel Kravik, Toomas Krips, Ivo Krustok, Mari-Liis Kruup, Ivo Kruu- samägi, Kaie Kubjas, Andres Kukk, Külli Kukk, Meelis Kull, Ivo Kund, Külli Kund, Mirjam Kundla, Tiia Kurel, Hanno Kuus, Anni Kuusik, Elis Kõivumägi, Sulev Kõks, Elvis Kõll, Mirko Känd, Oskar Kärmas, Lauri Kärner, Emilia Käsper, Rainer Küngas, Kadri Kütt, Eve Laasi, Alvar Laigna, Anu Lajal, Rivo Laks, Margus Lamp, Johann
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
