Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas. (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

38

docx

Sotsiaalse probleemi defineerimine

oluline element tööjõuturu kujundamisel. Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja. Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid  Elamumajandus on selline ühiskonnaelu valdkond, kus kõige tihedamalt põimuvad individuaalsed ja ühiskondlikud otsustused Eelnevat arvesse võttes sõltuvalt riigi poliitikast individuaalsed ja kollektiivsed tegutsemisstrateegiad eluaseme valdkonnas kas põrkuvad või vastupidi toetavad teineteist. Kooskõla otsitakse eluasemepoliitika abiga (Housing and Local Government, 1988) Kriisi võimalused elamusektoris Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel) Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus ­ USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu)

Sotsioloogia

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Väga vana lähenemine, Aristotelesel 3, Solonil 9, Confuciusel 6 faasi jne  Nii nagu täiskasvanute elu pole „jõgi ühes ja samas voolusängis“, pole ka teismeliste areng liikumine ühte ja sama teed pidi. Teid on mitmeid (palju), on kõrvalteid, on tagasipöördumisi jne.  Kui situatsioonid, mida noor läbi elab, on erinevad sellest mida täiskasvanu läbi elab (õppima või tööle asumine, partneriga kooselu alustamine, eluaseme muretsemine), siis on vajalik noorte jaoks erinev poliitika. Kui mitte, siis on noori ja täiskasvanuid eristav joon sündmuse esmakordsus (noored) ja kordus (täiskasvanud). Kui räägime noorte kodutusest (Noored kodutud vanadest eraldatud. Noored – narkarid; vanad üldiselt alko või psüühiliste probleemidega.), rasestumisest, narkotarbimisest vms, siis on vaid osa neid nähtusi kirjeldavaid tunnuseid omased ainult noortele. Noorte subkultuur

Sotsioloogia

214

doc

KINNISVARA HALDAMINE

1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid  Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012  SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3. Eluasemepoliitika üleminekuriikides 1.4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis 2. ELAMUREFORM EESTIS 2.1. Eluruumide erastamine 2.2. Mitteeluruumide erastamine 2.3. Elamuseadus 2.4. Korteriomand 2.5. Korteriühistu 2.6. Energiamärgis 2.7. Sihtasutus KredEx 3. KINNISVARAKESKKOND 3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus 3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale

Kinnisvara haldamine

78

ppt

Sotsiaalpoliitika

· Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus · Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas · Vaesuse näitajad heaolu ja sotsiaalne sidusus · SKP ja palgakasv, miinimumpalk majanduslik heaolu · Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja ­teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus  Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja Põhjamaad) · Madalad kulutused: Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (liberaalne poliitika, üldine vaesus, madal elatustase), Iirimaa ja Küpros (keskmisest noorem elanikkond ­ väikesed pensioni- ja tervishoiukulutused)  Sotsiaalkulutused GDP-st · Vanaduspenisonid (EL27 = 11%) Helded; Austria, Itaalia, Saksamaa, Kreeka,

Sotsioloogia

40

docx

EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE

EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et keskpäevaks keedetud toit

Sotsioloogia

42

docx

Ettevõtluspraktika aruanne

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž sotsiaalosakond Ettevõtluspraktika aruanne Juhendaja: Valter Parve Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. .............. VALLAVALITSUS.........................................................................................4 2. MISSIOON JA VISIOON.............................................................................................6 3. SOTSIAALTÖÖ............................................................................................................8 4. ÜHE PARKTIKAPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................................12 Viidatud allikad..............................................................................

Ettevõtte praktika aruanne

25

doc

Avalik haldus konspekt

Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu

Avalik haldus

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

Sotsiaalteadlaste ja poliitikute diskussioon: kas valida ,,inimnäoga kapitalism" või ,,nähtamatu käsi" ?  SP roll siirdeühiskonnas SP-l on üleminekuprotsessis juhtiv osa selle tõttu, et ta aitab: · kaasa edukale majandusarengule; · ehitada jätkusuutlikku demokraatlikku ja turumajanduslikku ühiskonda; · kaasa Euroopa sotsiaalsele ja majanduslikule integratsioonile Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Vanast reziimist pärinenud hariduse, tervishoiu, eluaseme ja sotsiaalkaitse süsteemide reformimine sobivaks demokraatlikule turumajandusele · Uute sotsiaalprobleemide lahendamine nagu töötus ja laiaulatuslik vaesumine · Rahapuudus SP arendamisel - kogu "aur" suunatakse majandusse (ettevõtlusse) ­ Eestis ettevõtluse vabastamine tulumaksust 1997 · Populistlik lähenemine SP-le ­ poliitikute valimiseelsed lubadused  Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Ettevõtted loobusid sotsiaalsetest kohustustest

Sotsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)