Essee „Eluasemeturu reguleerimise võimalusest ühiskonnas“ Essee ja selle teema põhineb 1998. aasta Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu Roode Liiase poolt kirjutatud raamatul „Eluasemekorraldus turumajanduses“. Olgugi et tegemist on pea 20 aastat vana raamatuga, on huvitav arutleda ja mõelda võimalustele, kuidas turul edukas olla ja kas selleks on üldse mingit võimalust. Eluasemeturg on tavaline turg, kus kehtib nõudluse ja pakkumine printsiip – kui pakkumine ületab nõudluse, on hinnad madalamad et kaubast vabaneda, kui nõudlus on suurem kui pakutav, on hinnad omakorda kõrgemad, seda seepärast, et ostjatelt rohkem raha kätte saada. Eluaseme soetamisel on pea eranditeta hinnad piisavalt laes, et pigem on võit, kui eluase odavamalt kätte saadakse. Mida aga võib lugeda eluasemeks? Eestis on eluruum
Pank, 2008). Teenindussektori kasv jääb 2008. ja 2009. aastal negatiivseks, kasvule avaldab mõju tarbimis- ja investeerimisaktiivsuse kahanemine. Eratarbimine väheneb prognoosi kohaselt 2008. aastal 2% ja 2009. aastal 2,4%. Prognoosiperioodi lõpuks peaks taastuma era- tarbimise kasvu 5% tase. Investeeringute negatiivse kasvu taga, 2008. aastal -6% ja 2009. aastal -13%, on nii nõudlus- kui pakkumispoolsed tegurid. Endiselt langevate hindadega eluasemeturg ning kerkivad intressimäärad on soosinud elanike investeerimisotsuste edasilükkamist.Viimastel aastatel on jõudsalt investeeringute kasvu panustanud avalik sektor ning ka 2008. ja 2009. aastal saab tema panus olema positiivne, kuigi tagasihoidlik (Rahandusministeerium, 2008). Ka 2009 aastaks kavandatud eelarvepoliitika peab arvestama majanduse sügavama languse võimalusega. Majandus-langusele omaselt kujuneb kulude kasv 2009. aastal erasektori omast
peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad suhteliselt hea ülevaate linnade planeeringutest ja halduskorraldusest (nt Tallinn, Tartu,
· Hispaania liitumine euroga; · Intressimäärade alanemine; · Eraldised ELi kohesiooni- ja struktuurifondidest; · Immigratsioon Praegusel ajal moodustavad Hispaania SKP-st 66,1% teenused, tööstusele jääb 30,2%, ja põllumajandus ca 3,6%. 4.2 Inflatsioon Hispaania inflatsioon oli 2008. aasta juunikuu seisuga üle 5%, mis ületab eurotsooni keskmist. Inflatsiooni kiirenemine on peamiselt tingitud kütusehindade tõusust maailmaturul. Eluasemeturg on Hispaanias viimastel aastatel olnud selgelt ülekuumenenud - alates 1997.a. on hinnad kerkinud pea 150%. Elamuhinnad tõusid aastatagusest näitajast 8,4%, sest kõrged kütusehinnad tõstsid ka elektrihindasid 4.3 Väliskaubandus Hispaania väliskaubanduse maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2007. aastal suurenes eksport 11,6% moodustades 256,7 miljardit dollarit ja import 13,2% moodustades 380,2 miljardit dollarit. Väliskaubandussaldo oli seega negatiivne.
eluasemepoliitika asemel juurutati liberaalne laissez faire süsteem. Eluruumide erastamine 1994-2004.a. (toimus vautserprivatiseerimise vormis) oli elanike enamuse huvides. Artikli autori poolt tehtud uuringu kohaselt erastas 80% Tallinnas leibkondadest endale reformi käigus soodsalt (ainult juriidiliste toimingute kuluga) eluruumi. Väiksemates omavalitsustes oli eraelamufondi suurema osakaalu tõttu nimetatud protsent väiksem. Erastamise järgselt käivitus Eestis eluasemeturg kõige laiemas mõttes. Juba viidatud uuringu järgi prandas viimase 10 a. jooksul oma elamistingimusi 50% tallinlastest Riik sekkub käesoleval hetkel eluasemeturgu peamiselt kolme finantsmehhanismiga: eluasemelaenu intresside tagastamine (kasusaajateks on väga hästi või hästi toime tulevad leibkonnad), eluasemelaenu võtmisel laenugarantiide andmine noortele peredele ja spetsialistidele (kasusaajateks on hästi või rahuldavalt toime tulevad
Kõrvuti oodatud positiivsete muutustega on euronormidega kaasnenud mitmed ebasoovitavad tagajärjed. Ebasoovitavate tagajärgedena on ilmnenud näiteks avaliku üürisektori taandumine, kodutus, omanike ja üürnike vaheline tugev vastasseis, üürielamispinna ehituse lakkamine, uute leibkondade (noorte) raskused eluruumi saamisel, korteriomanike erinevatest majanduslikest võimalustest ühistutele tekkivad probleemid. Eluruumide arv ja struktuur, eluasemeturg. 2000.a. alguses oli Eestis 623 100 eluruumi pinnaga 33,6 mln. m2 . Keskmine eluruumi pind inimese kohta oli 23,3 m2 ning 1 000 elaniku kohta 432 eluruumi. Formaalselt puudub Eestis elamispinna defitsiit, suur on aga varjatud defitsiit ning eluruumide ja töökohtade geograafilise paiknemise mittevastavus. Eluasemeturg. Enamus eluasemeid kuni 2005.a. 1. märtsini sai müüa vallas asjadena. See turu sektor ongi moodustanud suurema osa tehingute arvust peale korterite erastamist
elukohta vahetama Noorte inimeste ja töötute võimetus muretseda endale kinnisvara (eluruumi) takistavad neid uude kohta kolimast Töötajad, kes ei ole häälestatud elukohta vahetama, võivad lõpetada mitte sobiva (meelepärase) töö tegemise ja see tõstab kulusid majanduse jaoks Maja (eluruumi) omanikud on tugev lobby grupp, kes jälgib planeeringute tegemist ja võib takistada uute ettevõtete asutamist Eluruumi omanike töösõidud Eluasemeturg. Murekohad. Põhiosa eluasemetest muretsetakse k.a. eluasemelaenu või liisinguga. Ca 1/4 leibkondadest omab kohustusi pankade ees (2010.a. keskpaik). Kokku kõik kohustused (lepingud) 1107,5 tuhat (leibkondi 572,5 tuhat) Pankade laenupoliitika agressiivne ja riskantne (laenuvõtja, mitte panga seisukohast). Laenuandjal puudub sotsiaalne vastutus Pole kogemust eluasemelaenu mõjust teistele protsessidele (demograafiline käitumine jm)
Valiku põhjuseks on antud riikide suurim erinevus esimese klastri riikidest ning samuti on antud riikide kohta tehtud eelnevalt uuringuid. Teise klastri riikide kinnisvaraturud on stabiilsed ning ei ole tõendeid kinnisvaramulli olemasolu kohta. Töö olulisemateks järeldusteks on: - Riikidevahelised SKP näitajad on omavahel tugevalt korreleerunud, HPI järgi eristus kaks riikide gruppi. Eluasemetsüklitevahelised korrelatsioonid on väiksemad, kuna eluasemeturg sõltub riikide eripäradest ja regulatsioonidest, mis avaldavad mõju kinnisvaraturu arengule. - Balti riigid ja Iirimaa on kinnisvaraturu dünaamika, SKP dünaamika ja tööhõive määra järgi sarnase mustriga; - Saksamaa, Prantsusmaa, Soome ja Suurbritannia on omavahel kinnisvaraturu dünaamika, SKP dünaamika ja tööhõive määra järgi sarnase mustriga, kuid Saksamaa puhul esines negatiivne korrelatsioon teiste riikidega. Põhjuseks võib olla aegridade
annaabi.ee 
