emad) hätta. · 19. sajandil kodanlike revolutsioonide tõttu kehtestati demokraatlikud valitsemisreziimid levisid demokraatlikud põhimõtted ja kodanikuõigused. Heaoluriigi olemus ja ülesanded: · riik sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi. Toimub ressursside ülekandmine valdkonnast valdkonda. · Riik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, munitsipaaleluase). Heaoluriigis umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. · Riik tasakaalustab majanduslikku tõhusust ja sotsiaalset õiglust. Sõltuvalt, kas parem- või vasakpoolne valitsus. · Riik pakub ühishüvesid ja sellega kaudselt tõstab turumajanduse efektiivsust Heaoluriigi kujunemine: · Heaoluriik hakkas välja kujunema 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest, mil riigid hakkasid tegelema sotsiaal- majanduslike probleemidega.
progresseeruv(kes saab suuremat palka peab rohkem makse maksma). *Demokraatia arenguetapid I laine- 1826-1922 Sellel ajal võideldi välja ja kehtestati poliitilised õigused II laine -1956 Selle laine ajal arenes välja demokraatia. Saadi kätte suurem osa sotsiaalsetest hüvedest III laine pärast 1973.aastat On toimunud inimõiguste laiendamine, kehtestamine ja süvendamine *Heaoluriigi peamised meetmed Tabel lk 14.Riigi kulutused heaolule : jaguneb - Teenused ( tervishoid, haridus, munitsipaaleluase, sotsiaalhoolekanne) ja Väljamaksed [toetused eelarvest ( töötu abiraha, puudega inimeste toetused, peretoetused, toimetulekutoetus), kindlustusväljamaksed ( vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis) ]
M.Weber jõukuse kasv läbi usu E.Durkheim - tööjaotus vastab sotsiaalse solidaarsuse eest, tähtis oli induism 5. Heaoluriik: Toetused (töötute abiraha, peretoetused, puudega inimeste toetused, toimeetuleku toetused, haigus ja töötushüvitisi) ressursside ülekanne ühest sfäärist teisse 50 % avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Tasuta teenuste võimalus (tervishoid, haridus, munitsipaaleluase,sotsiaalhoolekanne) 6. Heaoluriiki ohustab: suur tööpuudus, vaesus, kuritegevus 7. Demokraatia on teatud valitsemisvorm, kus v6im on rahva käes 1. levikulaine oli 1826-1922, siis v6eti eeskuju lääneriikidest, arvati et siis tuleb majanduslik edu ja see on parim valitsusvorm, 2.levikulaine peale I maailmasõda, 3. Peale II maailmasõda 8. siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid asenduvad
mõjutavad ka palgasaaja heaolu (maksudest sõltub inimese tulevane pension, haigusraha, puhkusetasu, emapalk, töötuskindlustuse hüvitis, töölepingu lõpetamise hüvitis, laenu saamine pankadelt jne). Väljateenitud palk on brutopalk, palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk. Tulumaksuvaba miinimum 2010. a. 2250. kuus Mida me tagasi saame? Õpik lk. 14 Teenused 1. Tervishoiuteenused 2. Haridus. 3. Munitsipaaleluase 4. Sotsiaalhoolekanne vt. lk. 167. Nimeta sotsiaalhoolekandeteenuseid. Võru? Ühishüved, riigikaitse Väljamaksed 1. Kindlustusväljamaksed (vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis). Inimene on ise kaasatud rahaliste ressursside kogumisse 2. Toetused eelarvest. Ei eeldata abivajaja isiklikku rahalist panust. Mõne sotsiaaltoetuse vajadust peab tõestama peretoetused Eestis. Puuetega inimeste toetused toimetulekutoetus pere esimesele liikmele 1000.-, järgmistele 800.-
· võrdsete võimaluste uus kultuur - soolise diskrimineerimise vähendamine 18. Mis on sotsiaalpoliitika? Millised on tema ülesanded? Kuidas, kellele ja millistel alustel makstakse sotsiaalhüvitist? Sotsiaalpoliitika- abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus.osutades teenuseid ja toetusi. Arstiabi, haridus, munitsipaaleluase, kindlustushüvitis, abiraha, toetus 19. Milles seineb hariduspoliitika? Süsteem, mis aitab inimestel haridust saada, et see oleks kättesaadavam, ning viiks neid suuremate ja paremate eesmärkideni. 20. Millised on hariduspoliitika põhiprobleemid? Hariduse kvaliteet Kartus kaotada konkurentsivõime-tahetakse suurendada reaal- ja loodusteaduskondade õppijate arvu.
valdkonnale EL keskmiselt 6-8/ SKP-st). Töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele kulub umbes 2-3%SKP-st · Sotsiaalpoliitika tähtsust mõjutab ka riigi heaolumudel. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid (25-30% SKP-st). Balti riigid oma 15%-ga kuuluvad pigem liberaalsete heaoluriikide hulka · Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse nii teenuseid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid (kindlustushüvitis, abiraha, toetus Arutluse teemad: 1) Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas 2) Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva maailmas 3) Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas 4) Kas 21.sajandil on suurriikide domineerimine asendumas rahvusvahelise koostööga 5) Eesti riik on meie endi nägu 6) Turumajanduse positiivsed ja negatiivsed küljed 7) E-riigi tugevad ja nõrgad küljed Kordamisküsimused
meeste ja nasite tööpuuduse erinevuste vähendamiseks ning ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele ja emadele5.6.Töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele läheb umbkaudu 23 % SKP-st. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid , vähem aga liberaalne mudel Eesti, Läti ja Leedu .Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Meetmed nii teenuseid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid(kindlustushüvitised, abirahad, toetused) TÄHTSAMAD SOTS.POL TEOSTAMISE VIISID 1.Sotsiaalkindlustust a)kasutatakse nendes valdkondades, kus tarbijaid on väga palju, mistõttu ainuüksi riigieelarve tuludest (maksudest) ei piisa. Enam rakendatakse kindlustamise põhimõtet tervishoius ja pensionipoliitikas, aga ka töötuse ja tööõnnetuste puhul.b) Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvede saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside
hooldus- ja haldusteenuseid või koordineerida haldusettevõttena eluaseme nõudlusest ja pakkumisest tingitud probleemidega. Antud alapeatüki kokkuvõtteks võib öelda, et KIE riike iseloomustab valdavalt eluasemefondi osaline denatsionaliseerimine ning liberaalsele turumajandusele üleminek, mille tagajärgedeks on riikliku eluasemepoliitika hajus korraldus. 6. Seaduslik alus eluasemepoliitikas ja sotsiaalne mõõde Järgnevalt vaadeldakse, miks Eesti sotsiaaleluasemefond, munitsipaaleluase ning teised eluasemevormid on kättesaamatud vähekindlustatud sihtrühmadele. Eluase võib olla samaaegaselt: kestvuskaup, millega vabaturul kaubeldakse kui investeeringuga ja mis annab omanikule tulu, st on kapital; ühiskondlik hüve, osa ühiskonna sotsiaal- ehk solidaarsussuhetest, mida pakutakse samadel alustel nagu haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande vms teenust; keskkonda ehk ühiskonna ruumilist olemist kujundav element;
Skandinaavias nt. kaasamisprojektid: lähendavad koole kohalikule kogukonnale. Eesti kaldunud Suurbritannia neoliberaalse reformimustri matkimisele. Kõik aga ei poolda ideid haridusosakutest, valdade otsustusõiguse vähendamisest, vanemate vabadusest kooli valida. 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmesuguseid meetmeid nii teenuseid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid (kindlustushüvitised, abirahad, toetused) Sotsiaalkindlustust kasutatakse nendes valdkondades, kus tarbijaid on väga palju, mistõttu ainuüksi riigieelarve tuludest (maksudest) ei piisa. Enam rakendatakse kindlustamise põhimõtet tervishoius ja pensionipoliitikas, aga ka töötuse ja tööõnnetuste puhul. Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvede saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside kogumisse
annaabi.ee 
