Ehitusmasinate üldelemendid (0)

Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 
1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus  mehhaanilise  energia saamise viisi järgi. Jõuallikas 
varustab  masinat  tema  kõikide   mehhanismide ,  seadmete  ja  süsteemide  käitamiseks  vajaliku 
mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav 
energia  muudetakse  vahetult  mehaaniliseks  energiaks,  nt.   aurumasin ,   sisepõlemismootor   2) 
sekundaarsed  muudavad  primaarsest jõuallikast  või  otse  loodusest  saadud  mehhaanilise  energia 
mingiks  teiseks  energia   liigiks ,  mida  järgnevalt  kasut.  taas  mehhaanilise  energia  saamiseks,  nt. 
elektrilised , pneumaatilised  ja hüdraulilised jõuseadmed. 
2.  Sisepõlemismootoris energia saamine ja  sisepõlemismootorite  jaotus  eri tunnuste  alusel. 
Sisepõlemismootoris  toimub  kütuse  ja  õhu  segamisel  saadud  põlevsegu  põlemisel  tekkivate 
gaaside  kiire   paisumise   tagajärjel   silindris   tekkiva  rõhu  energia  muutmine  mehhaaniliseks 
energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse liik: a) kerge  vedelkütus  ( bensiin ) b) raske vedelkütus 
( diislikütus ,  masuut)  c)  gaaskütus  (vedelkütus,  puugaas)  2.Põlevsegu  moodustamise  viis  a)  Otto 
mootorid   b)  diiselmootorid  3.Töötsükli  kestus  a)  2-he  taktilised  b)  4-ja  taktilised  4.Energiat 
muundav   mehhanism     a)  kolbmootorid  b)  rootormootorid  e.   Wankel   mootorid  c) 
gaasiturbiinmootorid    5.Jahutussüsteemi  tüüp  a)  vedelikjahutus  b)  õhkjahutus  c)   kombineeritud  
6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e.  mitmeastmeline  7.Silindrite arv 
a)  ühesilindrilised  b)  mitmesil.  8.Silindrite   asetus   a)  vertikaalne  rida-asetus  b)  V-kujuline  rida-
asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 
3. Sisepõlemimootori süsteemid ja  mehhanismid . Süsteemid: a)  toitesüsteem  ( õhuga  toitmise ja 
kütusega  toitmise  süsteem)  b)   õlitussüsteem   c)  jahutussüsteem  d)   süütesüsteem   e) 
käivitussüsteem  Mehhanismid:  a)  keps- vänt   või   rootor   mehhanism  b)  gaasijaotus-mehhanism. 
Diiselmootoril  puudub  süütesüsteem.  Põlevsegu  mood  vahetult  silindris  kütuse  pihustamisega 
eelnevalt  kokkusurutud  ja  ülekuumenenud  õhku,  milles  tekkinud  põlevsegu  süttib  ja  sellele 
järgneb põlemine. 
4.  Sisepõlemismootoritega  seotud  mõisted  ja    tehnilised   parameetrid .    a)   takt   –  ühe  kolvi 
käigu  ajal  silindris  toimuv  protsess  b)  kolvi  käik  –  kolvi  liikumine  ülemisest  surnud   seisust  
alumisse surnud seisu c) mootori üldmaht – kolvi peale jääv silindri maht kolvi alumises surnud 
seisus  d)  mootori   töömaht   –  kolvi  liikumisel  üss-ist  ass-i  vabanev  silindri  maht  e)  mootori 
põlemiskambri maht – kolvi üss-is tema peale  jääva  silindri osa maht f) mootori litraaž – mootori 
silindri  või  silindrite   summaarne   töömaht  g)  mootori   surveaste   –  mootori  silindri  üldmahu  ja 
põlemiskambri mahu suhe. See näitaja mõjutab otseselt mootori tehnilisi parameetreid ja määrab 
kasutatava  kütuse  omadused  h)  mootori  indikaatorvõimsus  –  mootori  poolt  arendatav  üldine 
võimsus,  mis  määratakse  tema  indikaatordiagrammi  alusel  i)  mootori  efektiivvõimsus  –  mootori 
poolt arendatav kasulik  võimusus  mõõdetuna hoorattal j) mootori maksimaalne  pöördemoment  – 
saavutatakse  reeglina madalama mootori võlli pöörlemissagedusel kui efektiivvõimsus k) mootori 
võlli pöörlemissagedused, mille juures mootor arendab max võimsust või max pöördemomenti l) 
kütuse erikulu  – iseloomustab kütuse kasutamise  efektiivsust  ja väljendatakse ühikuga g/hj t. 
5.  Elektriliste  jõuallikate  liigitus.  1)  tarbitava  voolu  liik:  a)  alalisvool  b)   vahelduvvool ,  mis 
sageduse  järgi  jaguneb  normaalsagedusega  50…60  Hz  ja  kõrgsagedusega  200…400  Hz  2) 
konstruktiivne lahendus a) kinnised = välimise jahutusega b) lahtised = sisemise jahutusega. 
6.  Vahelduvvoolu  mootorite  liigitus  ja  elektrimootorite  põhiparameetrid.  1)  magnetvälja 
pöörlemissageduse  ja  rootori  pöörlemissageduse  ühtimise  järgi:  a)  sünkroonmootorid  b) 
asünkroonmootorid  2) rootori konstruktsiooni järgi: a)  lühisrootoriga  b) faasirootoriga 3)  faaside  
arvu  järgi:  a)  ühefaasilised  b)   kolmefaasilised   4.  töörežiimi  järgi:  a)  lühiajalis-perioodiline  b) 
pidev.  Elektrimootorite  põhiparameetrid  on  a)   toitepinge   b)   tarbitav   võimsus  c)  võlli 
pöörlemissagedus . 
7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b)  labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal-
kolbpump . Enimkasutatavateks on hammasratas  ja aksiaal-kolbpump 
8.  Hüdrosüsteemide  täidesaatvate  jõuseadmete  liigitus.  a)  hüdromootorid  –  kasut.  pöörleva 
liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 
9.  Hüdromootorite  liigitus.  a)  hammasratasmootorid  b)  labamootorid  c)  kõrgmomendilised 
radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 
10.  Hüdrosilindrite  liigitus.  Kasut.  hüdrosüsteemides  ainult  jõuallikatena,  st  täidesaatvate 
elementidena 1. konstruktsiooni järgi a)  kolb -tüüpi b)  plunser -tüüpi c) teleskoopilised 2. töökäigu 
suuna järgi a) ühepoolse tööga b) kahepoolse tööga 
11. Hüdromootorite põhiparameetrid. a) tarbitav max rõhk b) tarbitav  vooluhulk  c) arendatav 
võimsus d) arendatav pöördemoment e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissagedus 
12.  Kompressorite  liigitus.  1.  Konstruktiivne  lahendus  a)  kolbkompr.  b)  rootorkompr.  c) 
turbokompr. d) tigukompr. 2. Õhu kokkusurumise kordade arv ühes seadmes a) üheastmelised b) 
mitmeastmelised  3.  Liikuvus  a)   statsionaarsed   kompr.jaamad  b)  teisaldatavad  kompressorid  ja 
kompr.jaamad c) iseliikuvatele masinatele paigaldatud kompressorid 
13.    Kombineeritud  jõuseadmed.  Enamus  kaasaegseid  iseliikuvaid  masinaid  on  varustatud 
eelloetletud jõuseadmete kombinatsioonidega nt  diisel -elektrilised jõuseadmed jne. Statsionaarsed 
masinad   aga  nt   elektro -hüdrauliliste  jõuseadmetega.  Sellega  seoses  on  kasutusel  mõisted:  a) 
ühemootorilised  e  grupiajamiga   masinad   –  paigaldatud  ainult  üks  jõuallikas,   millelt    käitatakse  
kõik  mehhanismid  b)  mitmemootorilised  e  individuaalajamiga  masinad  –  varustatud  mitme 
jõuallikaga, millest igaüks käitab teatud kindlat mehhanismi või mehhanismide gruppi. 
14.  EM  transmissioonide  ülesanne  ja  liigitus.  Transmissiooniks  nim  seadmete  kompleksi 
energia  ülekandmiseks  jõuallikalt  masina  üksikutele  mehhanismidele  või  mehhanismide  vahel. 
Transmissiooni  abil  on  võimalik  muut  energiavoolu  parameetreid  vastavuses  energia  jäävuse 
seaduses.  1.  Tööpõhimõte:  a)  mehhaanilised  b)  hüdraulilised  c)  elektrilised  d)  kombineeritud  2. 
Kiiruse  reguleerimise  võimalused  a)  astmelise  kiiruste  reguleerimisega  b)  astmeteta  kiiruste 
reguleerimisega  3.  Liikumissuuna  muutmise  võimalikkus:  a)  mittereverseeritavad  b) 
reverseeritavad 
15.  Mehhaanilised  transmissioonid  ja  nende  liigitus.  Meh.  transmissioonid  koosnevad 
traditsioonilistest  mehhaanilistest  ülekannetest,  milles  energia  kantakse  edasi   mehhaaniliste  
vahenditega. Need on reeglina astmelise kiiruse reguleerimisega. Liikumissuuna muutmiseks on 
mehhaanilistes  transmissioonides  eriline  seade  mida  nim  reeversiks.  Jaotatakse  energiavoolu 
hargnemise alusel: a)  hargnevateks nt kahe telje veoga auto  transmissioon  b)  mittehargnevateks 
nt  ühe  telje  auto  transmissioon.  Eelised:  hea   töökindlus ,  kõrge  kasutegur,  väike  tundlikkus 
väliskeskkonna  temp-ile.  Puudused:  kiiruste  reguleerimise  astmelisus,  konstruktsiooni  keerukus, 
kõrge müra tase, kõrde tundlikkus määrderežiimile. 
16.  Rataskäiguosal  masina  mehhaanilise  transmissiooni  koostus.  1.  Peasidur  –  võimaldab 
ühendada või lahutada transmissiooni ja jõuallika 2.  Käigukast  – võimaldab muuta transmissiooni 
ülekandearvu  ning  sellega valida  olukorrale  vastav   diapasoon   3.  Kardaanülekanne  –  võimaldab 
pöörleva  liikumise  ülekandmist  muutuva  nurga  all  4.  Koonilisest  hammasülekandest  koosnev 
peaülekanne – võimaldab pöörlevat liikumist üle kanda täisnurga all 5.  Diferentsiaal  – võimaldab 
vedavatel ratastel pöörelda erinevate kiirustega kui masin liigub kõverjoonelisel trajektooril. (4. ja 
5. moodustavad kokku vedava silla peaülekande.) 6. Poolteljed 7.  Vedavad rattad  
17.  Hüdraulilised  transmissioonid  ja  nende  liigitus.  Hüdraulilistes  transmissioonides  toimub 
energia  ülekandmine  suletud  ruumis  liikuva  vedeliku  kaudu,  milleks  on  enamasti  vastavat  liiki 
õli.  Liigitatakse  tööpõhimõtte  järgi  a)   mahulised   e  hüdrostaatilised  –  rõhk  süsteemis   lineaarses  
sõltuvuses  täidesaatvale  elemendile  mõjuvast  välistakistusest  b)  hüdrodünaamilised  –  rõhk 
süsteemis peaaegu konstantne  
18.  Elektrilised  transmissioonid  ja  nende  koostuse  põhielemendid.  Elektrilistes 
transmissioonides  toimub  energia  ülekandmine  elektriliste  elementide  kaudu.  Põhilised 
elemendid: 1. Peasidur 2. Elektrigeneraator 3. Elektriline juhtimisaparatuur 4.  Elektrimootorid  5. 
Vedavad  rattad.  Eelised:  konstruktsiooni  lihtsus,  suur  töökindlus,  reverseerimise  lihtsus, 
võimaldavad  suurendada  masina  manööverdusvõimet.  Puudused:  elektriohtlikkus,   muudetava  
kiirusega elektrimootorid on kallid. 
19.  Kombineeritud  transmissioonid.  Saadakse  erinevate  transmissioonide  kombineerimisega 
omavahel.  Nt  üks  levinumaid  iseliikuvatel   masinatel   kasutatav   hüdro -mehhaaniline 
transmissioon.  Statsionaarsetel  masinatel  on  levinumaks  elektro-mehhaaniline  transmissioon. 
Uuendus,  mis  on  tehtud  rasketes  tingimustes  töötavate  roomikmasinate  tagasillas:   loobutud  
masina 
liikumissuuna 
muutmiseks 
kasutatavatest  
traditsioonilistest 
külgsidurites 
ja 
planetaarmehhanismidest  ning  asendatud  need  juhtiva  diferentsiaaliga.  See  võimaldab 
roomikmasina pöördumisel vältida ühe roomiku lahtiühendamist mootorist. 
20.  EM  juhtimissüsteemide  ülesanne  ja  nende  liigitus.  juhtimissüsteemide  ül  on  masina 
erinevate  mehhanismide  tööprotsessi  juhtimine.  Liigitatakse  1.  Konstruktsiooni  ja  tööpõhimõtte 
alusel  a)  mehhaanilised  b)  pneumaatilised  c)  hüdraulilised  d)  elektrilised  e)  kombineeritud  2.  
Juhitava  objekti  alusel  a)  tööorganite  ja  –seadmete   juhtimiseks   b)  jõuallikate  töörežiimi 
juhtimiseks  c)  transmissiooni  elementide  töö  juhtimiseks  d)  rooliseadmed  masina  liikumise 
juhtimiseks  3.  Toime  alusel  juhitavale  elemendile  a)  vahetu  toimega  e  otsesidega  b) 
võimendajaga  e  kaudse  toimega  c)  jälgivad  süsteemid  d)  koormustundlikud  e   tagasisidega   4. 
Juhtimismeetodi alusel a) käsijuhtimisega b)  poolautomaat -juhtimisega c) automaatjuhtimisega d) 
suhtlevad, programmeeritud juhtimisega 
21.  Mehhaanilised   juhtimissüsteemid   ja  nende  liigitus.  Vanimad  masinail  kasutatavad 
juhtimissüsteemid ning kaasaegseis masinais kasut. neid vaid teiste juhtimissüsteemide osadena. 
Ehedalt on nad kasutusel ainult sisepõlemismootorite töörežiimi juhtimissüsteemides. Liigitatakse 
a)  šarniir-hoob  süsteemid,  b)   tross   ja  tross- plokk   süsteemid  c)  mehhaaniliste  ülekannetega 
süsteemid 
22. Pneumaatilised juhtimissüsteemid. Kasut peamiselt selliste elementide töö juhtimiseks, mis 
nõuavad  sujuvaid  lülitusi.  Koostusse  kuuluvad  1.  Kompressor,  mis  käitatakse  primaarselt 
jõuallikalt  2.  Kaitseklapp,  mis  reguleeritakse  nõutavale  survele  süsteemis  3.   Manomeeter ,  mis 
näitab  rõhku  süsteemis  4.  Resiiver,  millesse  kogutakse  vastaval  rõhul  olev  suruõhu  varu  5. 
Pneumojagaja,  mille  ül  on  suunata  suruõhk  juhitavasse  jõuseadmesse  ja  see  tööle  rakendada  6. 
Pneumosilinder  7.   Membraan -pneumokamber.  Eelised  on   sujuv   lülitus,  võimalus  energia 
akumuleerimiseks  resiivrisse,  madalamad  tugevusnõuded  elementidele  ja  tihenditele,  lihtsam 
hooldada, lekkimise korral ei saasta keskkonda. Puudusteks on elementide suured gabariidid, töö 
ebatäpsus ja reageerimise  aeglus lülituse alguses, külmumise oht tänu kondensvee tekkimisele. 
23.  Kombineeritud  juhtimissüsteemid.  Muutunud  kaasaegsete  masinate  juhtimissüsteemide 
igapäevaseks  tüübiks . Enimlevinuteks on elektri-hüdraulilised süsteemid, milles hüdroelementide 
tööle rakendamisel kasut elektrilisi elemente ja millede sisse-, välja- või ümberlülitamine toimub 
nupule  vajutamisega.  Elektro-pneumaatilised  on  liikurmasinate  juures  väiksema   levikuga .  Üsna 
laialt kasut neid  ehitusmaterjalide  tööstuse  seadmetes . Elektro-mehhaanilised süsteemid on kõige 
vähem  levinud.  Kasut  ka  kombinatsioone  hüdro-mehhaaniline  ja  pneumo-mehhaaniline,  kus 
hüdrosüsteemi  töö  juhtimine  toimub  liigutavate  hoobade  või  pedaalidega,  või  käivitab 
hüdrosüsteem  mingi mehhaanilise ülekandeseadme abil juhitava elemendi. 
24.  EM   raamid . Masina  kandev  konstruktsiooni element,  mille  külge  kinnitatakse  kõik  masina 
agregaadid  ning  mis   toetub   vahetult  toetuspinnale  või  läbi  elastsete  vedrustuselementide 
veermikule. a) jäigad raamid masinatel on rattad  telgede  suhtes pööratavad, teljed aga kas jäigalt 
või  läbi  vedrustuse  kinnitatud  raami  külge  1.  Juhitavad  on  üks  paar   rattaid   2.  Kõik  rattad  on 
juhitavad  ja  pööratakse  välja  kõik  ühes  suunas  3.  Kõik  rattad  on  juhitavad  ja  pööratakse  välja 
paariti   vastassuundades  b)  šarniir- liigend   raamid  koosnevad  kahest  telikust,  mis  on  omavahel 
ühendatud  vertikaalse  ja  horisontaalse   teljega   liigenditega,  mis  võimaldavad  telikutel  teineteise 
suhtes pöörduda. 
25. Masina vedrustuse ülesanne ja liigitus. Ül on  summutada  vertikaalsuunalised  võnkumised  
masina  liikumisel  ebatasasustel  ja  suurema  kiirusega  masinate  juures  säilitada  rataste  kontakt 
toetuspinnaga.  Elastsete  elementide  tüübi  alusel  tuntakse:  a)  mehaanilist  –  vedruterasest 
valmistatud  leht-,  spiraal-  või  torsioonvedrusid  mis  asetatakse  raami  ja  sildade  vahele  b) 
pneumaatilist  –  silla  ja  raami  vahele  asetatud  pneumosilinder,  mis  torustikuga  ühendatud 
pneumoakumulaatoriga  ja  milles  säilitatakse  masina  vastav  rõhk  ja  c)  hüdraulilist  –  võib  olla 
lahendatud  kas õliamortisaatoritega või hüdroakumulaatoriga vedrustusega, mis koosneb silla ja 
raami  vahele  asetatud  hüdrosilindrist  ja  hüdroakumulaatorist,  mis  ühendatud  masina  üldisesse 
hüdraulika süsteemi.  
26.  Masina  käiguosa  ülesanne  ja  liigitus.  Ül  on  masina  raskuse  ülekandmine  toetuspinnale  ja 
mootori  võlli  pöörleva  liikumise  muutmine  masina  kulgevaks  liikumiseks.  Toetuselementide 
tüübi alusel liigitatakse: a)  rööbas  b)  pneumoratas c)  roomik  d) sammuv e)  tigu  
27.  Masina  tööseadmestik  ja  masina  tööorgan.  EM  tööseadmestik  moodustub  kõigist  neist 
elementidest,  mis  on  vajalikud  antud  masina  tööoperatsioonide  sooritamiseks.  Masina 
tööorganiks  nim  seda  tööseadmestiku  elementi,  mis  tööprotsessis  vahetult  kontakteerub 
töödeldava  objekti  või   materjaliga .  Nt.  ühekopalise   ekskavaatori   tööseadmestiku  mood.  –  nool, 
kopavars ja kopp , milledest kopp on ekskavaatori tööorgan. 
28.  EM  abiseadmestik.  Ehitusmasinate  abiseadmistikku  kuuluvad  kõik  need  elemendid  ilma 
milleta   masin  saab  edukalt   sooritada   oma  põhilisi  tööoperatsioone,  kuid  pole  täidetud 
ohutusnõuded,  ergonoomilised  nõuded  või  ei  saa  kasutada  ööpäevaringselt  või  aastaringselt.  Nt 
kapotid,  valgustusseadmed  jne.  1.   ROPS -  tüüpi  kabiinid  ja  varjed  on  varustatud  tugevate 
elementidega,  mis   kaitsevad   masinisti  masina  võimalikul  ümberminekut  2.  BFOPS-  omavad 
tagakülje  külge  kinnitatud  tugeva  metallvõre,  mis  kaitsev  masinisti  tagasuunas  kabiini  peale 
lendavate  esemete  eest  3.  FOPS-  on  varustatud  tugevdatud  katusega,  mis  kaitsevad  masinisti 
võimalike masinale pealekukkuvate esemete eest. 
29.  Hüdrosilindrite  põhiparameetrid.  a)  silindri  sisediameeter  b)  kolvivarda   diameeter   kolb-
tüüpi silindritel c) kolvi või plunseri käigupikkus d) max töörõhk 
30.  Pneumomootorite  ülesanne  ja  liigitus.  Pneumomootoried  kasut.  pöörleva  liikumise 
saamiseks.  Konstruktiivsete  lahenduste  alusel:  a)  kolbmootorid  –  keerukuse  tõttu  pöörleva 
liikumise saamiseks peaaegu ei kasutata b) rootormootorid – tänu lihtsusele, heale töökindlusele, 
suhteliselt  väikesele  massile  ja  väikestele  gabariididele   enamlevinud   c)  turbiinmootorid  –  juhul 
kui on vaja saavutada tööorgani väga suurt pöörlemissagedust väikese või keskmise võimsusega.