Pumba töömaht: sin2 V= (D2 - d2)× s - D2 ( - )× s 4 2 2 D+d : cos = 2D Sele 4.4 - Kruvipump Ühepoolne labapump Töökambrid moodustuvad staatori, rootori ja labade vahel. Pumba töömaht: V= (4 × × rm- a × z) × b ×e b = labade laius e = tsentrite vahe D+d D+d Sele 4.5 Ühepoolne labapump rm = e= 4 2 Kahepoolne labapump Staatori kuju tõttu moodustub selles pumbas kaks töö poolt. Pumba töö-maht: V=k×b( × (D2 d2) - 4...
Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge...
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump , mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Joonis 9. Roolivõimu pump ja reservuaar Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib...
Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu...
Hüdrauliline Elektrohüdrauliline Elektriline Hüdrovedeliku pump Reservuaar Hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem Hüdrovoolikud Hammaslatiga (kruvimutriga) integreeritud hüdrosüsteem Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump , mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle. Enamikel EPS süsteemidel on muutliku...
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump , mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib...
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump , mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib...
Kompaktne. Odav. Muhviga juhitavad pumbad Mehaanilise regulaatoriga Elektroonilise regulaatoriga Kõrgsurve elektromagnetklapiga juhitavad pumbad Elektrooniliselt juhitavad Kõrgsurveväljundid tähistatakse tähtedega A, B, C, D jne. vastavalt tööjärjekorrale. Näiteks tööjärjekorraga 1-3-4-2 on pumba väljundid ühendatud vastavalt: A-1, B-3, C-4 ja D-2 Pumba määrimine diislikütusega vee-eraldaja vajalikkus. Kütuse etteandepump Labapump Peab tagama piisava tootlikkuse mootori toitmiseks, pumba määrimiseks ja jahutamiseks Etteanderõhu regulaator Labapumba tootlikkus sõltub pumba (mootori) pöörlemiskiirusest. Korpusesisese kütuserõhu ülemäärase kasvu vältimiseks on vajalik rõhuregulaatori klapp. Ülevooluklapp Pumba määrimiseks Jahutamiseks Pidev kütuse läbivool Kõrgsurvepump Eellaadimissoonega jaoturpump Efektiivtakti lõpus on pumbakambris järsk rõhulangus...
Kõrge temperatuuriga vedeliku pumpamiseks tuleb pumba imikõrgus muuta negatiivseks st. pump tuleb paigutada pumbatava vedeliku nivoost allapoole . Tuleb vahet teha pumba tegeliku e. geomeetrilise imikõrguse ja vaakummeetrilise imikõrguse vahel. Pumba geomeetriliseks imemiskõrguseks ( hi või z1) nimetatakse veevõtukoha veepinna ja pumba telje ( rõhtne labapump ) või tööratta labade alumise ääre ( püstpump ) vahet. Geomeetrilist imikõrgust on võimalik vahetult mõõta. Kui ühendada pumbaga vaakummeeter ,siis näitab see pumba poolt tekitava hõrenduse suurust imitorus. Vaakummeetriline imikõrgus (zv ) on geomeetrilisest imikõrgusest suurem pumba hüdrauliste kadude võrra pumba imipoolel. Teoreetiliselt saab avaldada pumba geomeetrilise imemiskõrguse Bernoulli võrrandi kaudu kahe voolu ristlõike kohta torustikus : 1...
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump , mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib...
1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut...
Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump , mis töötab järgmisel põhimõttel. Spiraalkambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelist ruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhu suurenemise kiiruse vähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrget rõhku on raske saada, kuid valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m3/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m, kasutegur 0,6 ... 0,9. Töötab ka siis, kui labad on kahjustunud. Tõstevõime on hea,...