liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töötab järgmisel põhimõttel. Spiraalkambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelist ruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhu suurenemise kiiruse vähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrget rõhku on raske saada, kuid valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m3/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m, kasutegur 0,6 ... 0,9. Töötab ka siis, kui labad on kahjustunud. Tõstevõime on hea,
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad Kruvipump Pumba töökamber moodustub tigu- kruvide keermete ja pumba korpuse vahel. Pumba töömaht: sin2 V= (D2 - d2)× s - D2 ( - )× s 4 2 2 D+d : cos = 2D Sele 4.4 - Kruvipump Ühepoolne labapump Töökambrid moodustuvad staatori, rootori ja labade vahel. Pumba töömaht: V= (4 × × rm- a × z) × b ×e b = labade laius e = tsentrite vahe D+d D+d Sele 4.5 Ühepoolne labapump rm = e= 4 2 Kahepoolne labapump Staatori kuju tõttu moodustub selles pumbas kaks töö poolt. Pumba töö-maht: V=k×b( × (D2 d2) - 4
konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib
pööramiseks kulutatavat jõudu,ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Hüdrauliline Elektrohüdrauliline Elektriline Hüdrovedeliku pump Reservuaar Hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem Hüdrovoolikud Hammaslatiga (kruvimutriga) integreeritud hüdrosüsteem Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle. Enamikel EPS süsteemidel on muutliku
tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib
Pihusti rõhk kuni 1900 bar'i. Kompaktne. Odav. Muhviga juhitavad pumbad Mehaanilise regulaatoriga Elektroonilise regulaatoriga Kõrgsurve elektromagnetklapiga juhitavad pumbad Elektrooniliselt juhitavad Kõrgsurveväljundid tähistatakse tähtedega A, B, C, D jne. vastavalt tööjärjekorrale. Näiteks tööjärjekorraga 1-3-4-2 on pumba väljundid ühendatud vastavalt: A-1, B-3, C-4 ja D-2 Pumba määrimine diislikütusega vee-eraldaja vajalikkus. Kütuse etteandepump Labapump Peab tagama piisava tootlikkuse mootori toitmiseks, pumba määrimiseks ja jahutamiseks Etteanderõhu regulaator Labapumba tootlikkus sõltub pumba (mootori) pöörlemiskiirusest. Korpusesisese kütuserõhu ülemäärase kasvu vältimiseks on vajalik rõhuregulaatori klapp. Ülevooluklapp Pumba määrimiseks Jahutamiseks Pidev kütuse läbivool Kõrgsurvepump Eellaadimissoonega jaoturpump Efektiivtakti lõpus on pumbakambris järsk rõhulangus
1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut
ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Joonis 9. Roolivõimu pump ja reservuaar Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib
ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib
Geomeetriline kesksuunang on kasutusel juba palju aastaid ja see on hea suunangu liik autotagatelje liikumissuuna ühtimisel geomeetrilise keskteljega. Juhul kui tagasild on paigast ära, siis tuleb auto otsesõiduasendis pöörata pisut rooliratast. Kesksuunang ja liikumissuunang. Pmst eriti vahet pole, tingitud on nad sellest,et auto on kohe tehtud niimoodi. ROOLILIIGITUS ASUKOHA JÄRGI Eraldi asetsevad ja rooliga kokku ehitatud roolivõimendid. Paisupaak koos filtriga, labapump,torud,voolikud, hüdropea(juhtpea), silinder koos kolviga,pendel hoob. Eraldiasetseva silindriga. MAN-TG-A 6x2/4 ( 6x2-4 ) pikendatud rattavahega. Vedav/üks neist on eel või järeljooksusild. ÜLES TÕSTETAV hüdrotõstukiga 6x2'/2 26tonni 3 sillaline 6x2/4 Eeljooksusild ja juhitav,ülestõstetav. Roolimine käib mõlemil juhul elektrooniliselt,paraneb auto manööverdus ja väheneb rehvide kulumine ja paraneb haardumine teega. | | ||| 10x2/6
Vee imikõrgus atmosfäri rõhul on praktiliselt juba 70oC juures 0- lähedane ja pump lakkab pumpamast. Kõrge temperatuuriga vedeliku pumpamiseks tuleb pumba imikõrgus muuta negatiivseks st. pump tuleb paigutada pumbatava vedeliku nivoost allapoole . Tuleb vahet teha pumba tegeliku e. geomeetrilise imikõrguse ja vaakummeetrilise imikõrguse vahel. Pumba geomeetriliseks imemiskõrguseks ( hi või z1) nimetatakse veevõtukoha veepinna ja pumba telje ( rõhtne labapump ) või tööratta labade alumise ääre ( püstpump ) vahet. Geomeetrilist imikõrgust on võimalik vahetult mõõta. Kui ühendada pumbaga vaakummeeter ,siis näitab see pumba poolt tekitava hõrenduse suurust imitorus. Vaakummeetriline imikõrgus (zv ) on geomeetrilisest imikõrgusest suurem pumba hüdrauliste kadude võrra pumba imipoolel. Teoreetiliselt saab avaldada pumba geomeetrilise imemiskõrguse Bernoulli võrrandi kaudu kahe voolu ristlõike kohta torustikus : 1
Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimis- ja abiseadmetest ning vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks muutvast hüdromootorist või hüdrosilindrist. Hüdroajami pumpa käitab paikseis masinates enamasti elektrimootor, liikuvates sisepõlemismootor. Konstruktiivse lahenduse poolest on masinate hüdrosüsteemides kasutusel neli hüdropumpade tüüpi a) hammasrataspump, b) labapump, c) radiaal-plunserpump, d) aksiaal-kolbpump. Märkus: kui ülaltoodud seadmesse pumbata rõhu all sisse õli, siis ta töötab mootorina. Hüdroajami juhtimissüsteem tagab vajalikud tööparameetrid (rõhu ja liikumiskiiruse) kaitseb ajamit ülekoormuse eest, muudab liikumissuundi, teeb lülitusi ja automaatreguleerimist. Siia kuuluvad tagasilöögi- ja rõhuklapid, drosselid, hudrojaoturid ja hüdrovõimendid. Abiseadmed on töövedeliku mahutamiseks, puhastamiseks (filtrid),
annaabi.ee 
