DIISELMOOTORITE JUHTSEADMED II osa TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS Mart Soodla [email protected] Sisukord Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk
Torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; Tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. Iga uuritava torustiku elemendi puhul on vaja mõõtmised läbi viia 5 erineva kulu juures. Mõõtmistulemused on esitatud TABEL 1. 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb kolmest osast: 1. Toitesüsteem (joonis 1 ) 2. Katsetorustikud (joonis 2) 3. Mõõtesüsteem Joonis 1 Toitesüsteem Toitesüsteem võimaldab 1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 2) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23
21. Kuidas reguleeritakse värvisüsteemi? 22. Milliseid erinevaid värvisüsteeme teate? 23. Milliseid lisasektsioone valmistatakse trükimasinatele? 24. Milleks on vaja trükimasinatele lisasektsioone? 25. Kuidas on ehitatud kuivatussektsioonid? 26. Kuidas on ehitatud lakisektsioonid? 27. Kuhu kantakse trükivärv? 28. Millise kihina kantakse trükivärv paberile 29. Milliseid funktsioone täidab värviaparaat? 30. Milleks on ette nähtud värvi toitesüsteem? 31. Millistest üksikutest osadest koosneb värvi toitesüsteem? 32. Kuidas toimub värvikihi ühtlustamine? 33. Milleks on ettenähtud poognaofsettrükimasinad? 34. Millised eelised on poognaofsetrükimasinatel? 35. Millised puudused on poognaofsetrükimasinatel? 36. Mitmesilindrilise trükiaparaadiga võivad olla poognaofsettrükimasinad? 37. Mitmesilindrilise trükiaparaat on enam levinenud? 38. Nimeta 3 silindrilise trükiaparaadi silindrid. 39
- tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; - hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; - torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; - saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.2. Katseseadme kirjeldus Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: toitesüsteem, katsetorustikud, mõõtesüsteem. 1.2.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud
väiksem. Veel alternatiivkütuseid Maagaas (metaanisisaldus üle 84 %) sobib kütuseks nii ottomootorile kui gaasidiislile. Eelised: Puudused: kõrge oktaaniarv, vähene energiasisaldus kõrge kütteväärtus, mahuühiku kohta, hajub kiiresti õhus, sest on väike tsetaaniarv, õhust kergem, vajalik on spetsiaalne mootor kulub vähem, mootori toitesüsteem, mootori õlivahetusvahemik piiratud varud pikeneb. Veel alternatiivkütuseid Taimeõlid sarnanevad omadustelt diislikütusega. Nende kasutamisel esterdatud kujul ei ole mootorit vaja ümber ehitada ega seadistada. Eelised: Puudused: puhas (esterdatud kujul), kübemeid ja NOx-t on heitgaasis on vähem CO-d, heitgaasis veidi rohkem, head määrdeomadused, suur viskoossus
1. tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; 2. hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3. torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; 4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: 1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: 1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool
Kolvi liikumisel silindris toimub pidevalt gaaside ruumala ja temperatuuri muutumine. Muutub ju kolvi peal oleva ruumi suurus pidevalt väiksemaks, kui kolb liigub Ü.S.S poole ja vastupidi. Diiselmootoris kokkusurutud õhk peab kuumenema kütuse süttimis temperatuurini. Mootori ehitus Sisepõlemis mootor koosneb 2 mehhanismist ja neljast süsteemist. Mehhanismideks on vänt mehhanism ja gaasijaotus mehhanism. Süsteemideks on toitesüsteem, süütesüsteem, õlitussüsteem, jahutussüsteem. Vänt mehhanism väntmehhanismiks on vastuvõtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Vänt mehhanism koosneb mootoriblokk, blokikaas, karter, kolvid, kepsud, väntvõll koos laagritega, rõngad, hooratas, kolvi sõrm, kepsu laagrid. Gaasijaotus mehhanism selle ülesandeks on teostada mootori silindrites gaasivahetus st, et
Millise kihina kantakse trükivärv paberile Ühtlase kihina selleks on masinas hõõrdevaltsid mis hõõruvad värvi ühtlasek Milliseid funktsioone täidab värviaparaat? Võtta värvi värvikastist. Hõõruda värv laiali valtsidel ühtlaseks õhukeseks kihiks muutes samal ajal värvi struktuuri. Kanda õhuke kiht värvi trükivormile. Pealekantava kihi paksus on väike kõikudes 4 kuni 10 mikroni vahel Milleks on ette nähtud värvi toitesüsteem? Millistest üksikutest osadest koosneb värvi toitesüsteem? Kuidas toimub värvikihi ühtlustamine? Milleks on ettenähtud poognaofsettrükimasinad? Väik se ja keskmise tirazi jaoks Millised eelised on poognaofsetrükimasinatel?(rullmasina miinused ) 1. Raskused värvide kohastamisega masinas. 2. Iga masina peatus viib suure hulga makulatuuri tekkimiseni 3. Trükise formaati on väga raske muuta Millised puudused on poognaofsetrükimasinatel? (Rullimasina plussid) 1
- tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; - hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; - torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; - saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.2. Katseseadme kirjeldus Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: toitesüsteem, katsetorustikud, mõõtesüsteem. 1.2.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud
- Belt- rihm - Chain kett - To keep breaking pidevalt katkema - Effort jõupingutus - Currently käesoleval ajal - Option- valik - Advantage eelis - AWD- nelikvedu - To power tööle panema - To control kontrollima - Interrelationalship tihe seos - Power plant jõuseade - Power train jõuülekandesüsteem - Running gear veermik - Control sytem kontrollsüsteem - Subsystem- allsüsteem - Fuel system toitesüsteem - Exhaust system väljalaskesüsteem - Lubrication system määrde-õlitussüsteem - Cooling system jahutussüsteem - Drive system veosüsteem - Clutch- sidur - Differential diferential - Drive shaft- rattavõll , veovõll - Suspension vedrustus - Shock absorber - amortisaator - Support system tugiimissüsteem - Steering system juhtimissüsteem - Brake system pidurisüsteem - To direct jutima
.........................................................................14 Ottomootori juhtimine...............................................................................................................15 Töö käik................................................................................................................................ 15 Süütejärjekord....................................................................................................................... 16 Toitesüsteem......................................................................................................................... 17 Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris? Miks on see vajalik?...........17 Tutvuge auto toitesüsteemi komponentide ehitusega........................................................... 18 Mõõtmised............................................................................................................................ 18
signaallamp kustub. Rikkekood säilib aga 40 sõiduvahemikku. Rikkekooid Rikkekoodi esimene tähis on täht P, B, C või U see näitab rikkekoodi kuluvus. P-mootori ja jõuülekanne B-kere C-alusvanker U-määramatu (infoedastus rike) Rikkekoodi teine tähis näitab alarühma. 0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood. 1-valmistaja rikekood 2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood 3-valmistaja rikkekood rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta. 1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse regullering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust. Infoedastamis protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoosotestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Siirimateks
andmisega. Metallitoodang on väga rikkalik ja lai. Töödeldud vanametallist kui pooltootest võiks valmistada järgnevat toodangut (sulgudesse on lisatud firma, kes tegutseb sel alal): Mööblidetailide elemendid (A/S Jalax) Mustmetalli, alluminiumi ja roostekindla terase valmistamine (Kristmet OÜ) Lühisrootoriga-, faasirootoriga-, alalisvoolu elektrimootorid; sildkraana juhtpult-, elektrikilp-, toitesüsteem-, otsakandur-, otsavanker; metallditailid; masinaehitus allhanke (Konesko A/S) Traadid, torud, restid, korvid, kauba- ja reklaamistendid, lambivarju karkassid, mööblidetailid, kärud, konteinerid, mööblidetailid, aia moodulid (K. MET A/S) Distantsklamber, kaablikarbik, kaablikaitse, kaabliredeli kandur, laekinniti, perforeeritud post, sidekaevukonsool, valgustikangur
ja orgaanilistel manustel jahutusvedelikke 5 aasta tagant. Vahetada tuleb sellepärast, et manused ammenduvad ning mootor hakkab seestpoolt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist ning veepumba, termostaadi, lõdvikute, radiaatori ja teiste osade purunemist. Seega on oluline teada, millist jahutusvedelikku kasutatakse, kuna remont ja osade vahetus on kallis. Toitesüsteem. Ottomotorit toidetakse bensiinist ja õhust koosneva kütteseguga, mida valmistab karburaator. Karburaatoriga toitesüsteem aga ei suuda mootori koormuse muutumisel moodustada täpselt vajaliku koostisega küttesegu. Kütusekulu ja kahjulike ainete koguse vähendamiseks heitgaasis on uuemad autod varustatud bensiinipritsega. Sisselasketorustikus on kütusepihusti, mis avaneb-sulgub suure sagedusega,tagades sellega kütuse pihustumise peeneks uduks ja kogu segu täieliku põlemise
6. Antud L2e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks alumist tagumist ääretulelaternat. 7. Antud L2e kategooria sõidukil, mis on üle 1300 mm lai, tuleb paigaldada kaks piduritulelaternat. 8. Heitgaasi retsirkulatsiooni- ja sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed, λ-andur, kübemetepüüdefiltrid jms peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peavad olema töökorras. 9. Mopeedi toitesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. 10. Turvavöö ja turvasüsteem Nõuded: 1) M, N, L2e, L5e,L6e ja L7e kategooria sõidukil, millel on turvavöö kinnituskohad, peavad olema turvavööd.Turvavöö ja turvasüsteem peavad vastama E-reegli nr 16 või direktiivi 77/541/EMÜ nõuetele. Antud sõidukil ei ole turvavöösid ega ka turvavöö kinnituskohti. 11. L kategooria sõiduki rehvid peavad vastama, kas sõiduki valmistaja poolt ettenähtud
2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi 4 · Kahetaktilised · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis · Elektrilise sundsüütega
· 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi · Kahetaktilised 2 · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis · Elektrilise sundsüütega
asendites. "Gaas põhjas " katse ei tohi kesta üle 5 sekundi ja enne järgmist katset peab laskma käigukasti õlil jahtuda. Jahutamiseks tuleb lasta mootoril töötada mõned minutid tühikäigul. P0753 B = Kere (body) C = Alusvanker (chassis) P = Mootor/jõuülekanne (powertrain) U = Muud süsteemid (undefined) Esimene number: 0 = Valmistajast sõltumatu kood 1, 2 = Valmistaja määratud kood Teine number : Rikkerühmad 1,2 = Toitesüsteem ja õhu mõõtmine 3 = Süütesüsteem 4 = Muud heitgaase mõjutavad süsteemid 5 = Kiiruse ja tühikäigu reguleering 6 = Juhtplokk ja väljundsignaalid 7,8 = Käigukast Viimased 2 numbrit: Rikke täpsustav info
Ø Bussil - 2,0mm 2.Pealiskiht on purunenud või vigastatud . Mille koormus või mõõtmed ei vasta antud autole . Ühel teljel on erinevad rehvid Rehvide kuluvust suurendab : Ø Madal sise rõhk . Ø Ülekoormus . Ø Kiire aõit. Ø Järsk pidurdus suurelt kiiruselt. Mootor Mootor : Ei tohi kasutada autot, kui : 1. Mootori heitgaaside sisaldus ületab lubatud norme .(3%) 2.Toitesüsteem on ebatihe (kütus lekib) 3.Väljalaske süsteem ei ole korras (summuti torud on katki ja müra on suur) Jahutussüsteem : Jahutusvedeliku optimaalne temperatuur on 80* . . . 90* Temperatuuri tõusu võib põhjustada : Vedeliku vähesus Ventilaatori rike Termostaadi rike Jahutusvedelikena kasutatakse külmumiskindlsad vedelikke , milledel on järgmised omadused : ANTIFRIIS VÕI TOSOOL 1. On mürgised .
· Ülelaadimiseta · Ülelaadimisega Jahutusviisi järgi : · Vedelikujahutus · Õhkjahutus Töötsükkel : Protsesside kogum , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle. Takt : · Töötsükli osa , mis toimub kolvi ühe käigu jooksul . Surveaste : · Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe . Mootori ehitus : · Väntmehhanism · Gaasijaotusmehhanism · Jahutussüsteem · Õlisüsteem · Toitesüsteem · Süütesüsteem Väntmehhanism : · Võtab vastu kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi-tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks . · Kaanega kaetud silinder . · Kolb koos rõngaste ja sõrmedega . · Keps . · Väntvõll . · Väntmehhanismi baasdetail . · Temale kinnituvad kõik ülejäänud väntmehhanismi detailid . Kolvigrupp : · Kolb · Kolvirõngad · Kolvisõrm · Keps
5) Rehvid ja veljed: · Rehvi tehnoseisund · Rehvi kasutamine · Naastrehvid · Taastatud rehvid · Veljed · Velgede kinnitus 6) Veermik ja kere: · Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid · Kere/kabiini sisustus · Korrosioon ja välimus · Esi- ja tagatelg · Vedrud, amortisaatorid ja stabilisaatorid · Haagise/veduki haakeseadmed ja ühendusjuhtmed · Veokastid ja furgoonid 7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid · Heitgaaside toksilisuse vähendamise seaded · Katalüsaatorita ottomootorite heitgaasid · Lambda -anduriga ja katalüsaatoriga ottomootorite heitgaasid · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Müra · Elektrisüsteem 8) Jõuülekanne · Sidur · Käigu, - jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti · Kardaanülekanne/rattavõll · Peaülekanne
Madal rõhk Manomeeter rikkis, õli viskoossus on väike, mootori laagrid on kulunud Kõrge õlirõhk õli liiga viskoosne Suur õlikulu tihendid ei pea õli, mootor kulunud, tuulutussüsteem ummistunud 2. Auto ratta vahetus. Pilet 11. 1. Õli vahetus mootoris. Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant. 2. Rool On vajalik suuna hoidmiseks ja muutmiseks. Rool koosneb roolirattast, võllist, tigu, rull. Pilet 12. 1. Toitesüsteem Ülesandeks on valmistada kütusest ja õhust sobiva koostisega küttesegu, hoida kütuse tagavara. Koosneb: bensiinipump, voolik, karburaator, filter, tagastustoru, kütusetoru, bensiinibaak. Ühe kg bensiini kohta kulub umbes 15 kg õhku. 2. Rooli korrasoleku kontroll. Roolisamba raputamine edasi-tagasi, rooli pööramine 360 kraadi. :D Pilet 13. 1. Bensiin. On naftasaadus, mis koosneb mitmesugustest süsivesinikest ja põleb aurustunud olekus.
rõhudes värskele segule. Reaktiivmootoritel esinevad rikked · Käivitamisel üksikud paugud, leek lööb konfuusorist eest välja. Põhjuseks on purunenud või paigalt nihkunud klapp. Klapp asendada või korrastada. · Mootor ei käivitu. Karburaator on ummistunud või kütus otsas. Puhastada karburaator või täita kütusepaak. · Mootor töötab ebaühtlaselt. Klapp on paindunud või kütus voolab peale ebaühtlaselt. Reguleerida klapp või korrastada toitesüsteem. Reaktiivmootorite käivitamisel järgitavad ohutusnõuded · Mootori lähedal ei tohi olla kütust, ega muid kergestisüttivaid aineid. · Käepärast peab olema tulekustuti või kast liivaga ja ämber vett. · Mootor ja kütusepaak peavad olema tugevasti kinnitatud. · Mootori proovimiseks ei tohi pakki kallata rohkem kui 1 liitrit kütust. · Mootori töötamisel ei tohi paaki kütust juurde kallata. · Süütesüsteemi juhtmed peavad olema hästi isoleeritud
Liikleja, nende hulgas ka juht ei tohi : * saastata looduskeskkonda kütte- või määrdeainetega * kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed või selle kaitseala (riigimaanteel 50 m mõlemale poole tee telge) * visata või paigutada prahti kohta, mis ei ole selleks ette nähtud. Kütuse kulu jagunemine. Kütusekulu vähendamiseks hoia mootori jahutusvedelik töötemperatuuril, tahhomeetri osuti rohelisel alal ja rehvirõhk normis. Hoolda õigeaegselt mootori toitesüsteem (vahetada mootori ummistunud õhufilter ja kõrvaldada lekked toitesüsteemist), jahutussüsteem (radiaatori tolmust puhastamine) ja määrimissüsteem (õli ja õlifiltri vahetus). A Tee olukord, ilmastik , hasartne (sportlik) sõidustiil suurendab kütusekulu B Õhutakistus suurendab kütusekulu C Veeretakistus suurendab kütusekulu Mootori väliskarakteristik Tunnusjooned iseloomustavad mootori võimsuse, pöördemomendi ja kütuse erikulu sõltuvust mootori
kütust, peab olema võimalus enne üleminekut ühelt kütuselt teisele kütust segada. Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks ja silindrisse pihustamiseks. Survet süsteemis hoiavad kütuse etteande- ja vahepumpad. Tavaliselt kasutatakse kütusesüsteemis mahutpumpasid, kruvi-, hammasratas- ja kolbpumpasid. Mootori toitesüsteem on varustatud kütuse jäme- ja peenpuhastusfiltritega. Kaasaegsete mootoritel kasutatakse paljude elementidega isepuhastavaid automaatfiltreid. 3 2. Diiselmootori kütuse kõrgsurvepumbad (KKP) Kütuse kõrgsurvepump on diiselmootori kütusesüsteemi osa, mis doseerib vedelkütuse hulka vastavalt mootori töörežiimile ning tekitab kütuse pihustamiseks vajaliku rõhu. Kõrgsurvepumba funktsiooniks on:
Rikkekood säilib aga 40 sõiduvahemikku. Rikkekoodid: Rikkekoodi esimene tähis on täht P, B, C või U see näitab rikkekoodi kuluvus. P-mootori ja jõuülekanne B-kere C-alusvanker U-määramatu (infoedastus rike) Rikkekoodi teine tähis näitab alarühma: 0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood. 1-valmistaja rikekood 2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood 3-valmistaja rikkekood Rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta: 1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse reguleering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast (Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust.) Infoedastamise protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoostestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Suurimateks erinevusteks on protokollide vahel infoedastamise kiirus
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1
24 2. Teenistusautod · Politsei · Tuletõrje · Kiirabi · Falck · Toll 8. Kütuse liik · Bensiin · Diisel · Biokütus · Gaas · Elekter 9. Vedav sild · Esivedu · Tagavedu · Nelikvedu 10. Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor 25 · Pikkupidi · Ristipidi 11.Käigukastid · Poolautomaat · Automaat · Manuaalkast 12.Käikude arv · 3+1 · 4+1 · 5+1 · 6+1 · 7+1 13. Mootori toitesüsteem · Karburaator mootor · Sissepritse mootor 8. Veoautode liigitus 1. Kasutatav kütus · Bensiin 26 · Diisel 2. Sildade arv · 2 · 3 · 4 3. Vedav sild · Tagavedu · Mitmikvedu · Esivedu · Nelikvedu 4. Mootori tüüp · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 5. Kandejõud · 4t · 5t 27 · 8t · 16t · 20t 6. Litraaz · 9 · 12 · 13 · 16 7. Kasutusotstarve · Pikamaavedu
4. To keep breaking Pidevalt katkema 5. Effort Jõupingutus 6. Currently Käesoleval ajal 7. Option Valik 8. Advantage Eelis 9. All-wheel-drive Täisvedu / nelivedu 10. To power Tööle panama 11. To control Kontrollima 12. Interrelationship Tihe seos 13. Power plant Jõuseade 14. Power train Jõuülekandesüsteem 15. Power transmission Jõuülekanne 16. Running gear Veermik 17. Control system Juhtsüsteem 18. Subsystem Allsüsteem 19. Fuel system Toitesüsteem 20. Exhaust system Väljalaskesüsteem 21. Lubrication system Õlitussüsteem 22. Cooling system Jahutussüsteem 23. Drive system veosüsteem 24. Clutch sidur 25. Differential Diferentsiaal 26. Drive shaft Veovõll 27. Suspension vedrustus 28. Shock absorber Amortisaator 29. Support system Tugisüsteem 30. Steering system juhtimissüsteem 31. Brake system pidurisüsteem 32. To direct juhtima 33. Even numbers Paarisarvud 34
MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb a)mootori plokk e)kolb (kolvid) i)kolvirõngad b)plokikaas f)keps (kepsud) j)hooratas c)karter g)väntvõll k)kolvisõrm d)karteripõhi h)väntvõlli laagrid l)kepsulaagrid 6 Mootor Sisepõlemiskolbmootor koosneb kahest mehhanismist ja neljast süsteemist.Süsteemideks on : toitesüsteem,süütesüsteem,õlitussüsteem ja jahutussüsteem. Kõik mootori silindrid,olenemata nende asetusviisist,on ühendatud üheks detailiks,mida nimetatakse mootoriplokiks.mootoriplokk on mootori aluseks,kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Hooratta hammasvöö- on hoorattale asetatud pingistuga ja tema kaudu pööratakse väntvõlli käivitit.Hooratas kogub endasse energiat ja aitab mootoril ületada abitakte,samas on ta ka jõuülekande detailiks
Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid. Süsteemid: a) toitesüsteem (õhuga toitmise ja kütusega toitmise süsteem) b) õlitussüsteem c) jahutussüsteem d) süütesüsteem e) käivitussüsteem Mehhanismid: a) keps-vänt või rootor mehhanism b) gaasijaotus-mehhanism. Diiselmootoril puudub süütesüsteem. Põlevsegu mood vahetult silindris kütuse pihustamisega eelnevalt kokkusurutud ja ülekuumenenud õhku, milles tekkinud põlevsegu süttib ja sellele järgneb põlemine. 4. Sisepõlemismootoritega seotud mõisted ja tehnilised parameetrid
kulumise kolvirõngad ja silindri seinad, samuti hoiuste muda. 43. Veesisaldus kütuses on lubamatuks.Vee juuresolekul on ohtlik eriti temperatuurid alla 0 ° C, külmumise, see moodustab kristalle, mis võivad blokeerida juurdepääsu bensiini võtta mootori silindrid. Lisaks vesi aitab resinification kütust, kuna see on lahustuv inhibiitor (antioksüdant lisaaine) ja see on ka peamine korrosiooni kütusepaagid, torujuhtmete ja muude terasest osad toitesüsteem 44. Keemiline korrosioon - koostoime metalli pinnale korrosiooni aktiivne keskmise ei kaasne tekkimist elektrokeemiliste protsesside faasi piiri. Sel juhul koosmõju metal oksüdatsiooni ja taastada oksüdatiivse osa söövitav keskkond esineda ühekordne tegevus. 45. Hävitamine metal mõjul tulemuseks söövitav keskkond, galvaaniline rakke nimetatakse elektrokeemiline korrosioon. Ei tohi segi ajada elektrokeemiliste korrosiooni korrosiooni
B-sõiduautode ja väikebusside mootoriõli E-suurautode õli Tähe järel olev number näitab õli kvaliteeti, näiteks E1on sarnane CCMC D4 nõuetega, sobib vanematele mootoritele kergemates tingimustes E2-kvaliteetne tavaõli, on selle rühma tipptase E3-sarnane CCMC D5 nõuetega, on selle rühma tipptase. Mootoriõlide tähistus SAE 10W -30näitab: Sae-ameerika Autoinseneride Ühing, millele järgnevad arvud iseloomustavad õli viskoossuust W-talveõli tunnus Diiselmootori toitesüsteem Surve tekitamiseks vaja eraldi pumpa (kõrgrõhupump). Õhufilter Korras filter peab tolmu nii hästi, et see vähendab kolbide ja silindrite kulumist mitukümmend korda. Filtri keres asub kuiv filterelement, mille filtreeriv osa on kahe metall- või plastrõnga vahele pigistatud poorne volditud paber, mida ümbritseb nailonvatt. Elemendist läheb läbi kogu mootorisse ja kompressorisse juhitav õhk. Osadel veoautodel on filtri õhuvõtturis lisaks tsentrifugaalne eelfilter, kus
paisunud gaasidel sealt väljuda. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõll keti või hammasrataste kaudu. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid üle. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki. Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi. Klappe hoiavad suletuna klapivedrud. Mootori osi saab rühmitada otstarbe järgi: mehhanismid ja süsteemid. Toitesüsteem valmistab õhust ja bensiinist sobiva koostisega küttesegu, mida gaasijaotusmehhanism silindritesse laseb. Toitesüsteemi kuuluvad bensiinipump, karburaator koos õhufiltriga, sisselasketorustik ja bensiinipaak. Viimane asub mootorist eemal. Paagist karburaatorisse pumbatud bensiin seguneb filtrist tuleva õhuga. Kui klapp on avatud, imetakse segu sisselasketorustiku kaudu silindrisse. Süütesüsteem tekitab silindris vajalikul hetkel sädeme, et küttesegu süttiks
vahele (film lubrication). Õlitussüsteem liigitub sõltuvalt õli pealevoolu tingimustest laagritele: a) jadatüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine väntvõlli kanalite kaudu); b) paralleeltüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine peakanalist raamlaaagritele). Õlitussüsteemid liigituvad täiendavalt veel: a) märgkarteriga, b) kuivkarteriga. Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme.
· paigaldise käidu ajal ettenähtavat mis tahes korralist kontrolli, katsetusi, hoolde- ja remonditoimingud saaks teha asjakohaselt ja turvaliselt, · kasutatavad kaitseviisid püsiksid paigaldise käidu kestel toimivatena, · elektriseadmed oleksid elektripaigaldise talitluse seisukohalt paigaldise käidu kestel piisavalt töökindlad. 6 TURVATOITESÜSTEEMID Turvatoitesüsteem toitesüsteem, mis peab tagama inimeste ohutuseseisukohast tähtsate seadmete toimimise. (seda nõutakse avalikes hoonetes, kõrgehitistes ja mõnedes tööstusettevõtetes). Turvatoiteallikatena võib kasutada: · akupatareisid, · primaar-galvaanielemente, · normaaltoitest sõltumatuid generaatoreid, · põhitoitest tõhusalt sõltumatut eriühendust toitevõrguga. Märkus: Hädavalgustus peab olema hoonetes, kus paiknevad hotellid, raviasutused või inimeste kogunemisruumid
elektromagnetilistele häiretele (EMI - Electromagnetic Interference), mis võivad häirida teiste elektroonikaseadmete toimimist. Samas on arvuti põhikomponendid tundlikud ka välistele häiretele. Seetõttu peavad arvuti põhikomponendid olema paigutatud arvutikorpusesse, mis piirab elektromagnetiliste häirete leviku nii sisse kui ka väljapoole. Teine väga oluline põhjus arvuti põhikomponentide koondamiseks korpusesse on elektriohutus, sest arvutis on sees toitesüsteem ja elektrikaabeldus, millega kokkupuude võib olla eluohtlik. Eelpoolmainitud elektromagnetiliste häirete vastavuse aluseks on elektromagnetilise ühilduvuse (EMC - Electormagnetic Compatibility) direktiiv. Arvuti elektriohutusele vastavust reguleerib madalpingedirektiiv (LVD - Low Voltage Directive). Iga arvuti peab vastama nii EMC kui LVD direktiivile ja selle kinnituseks on arvutikorpusel vastav märgistus - CE. Kolmas põhjus, miks arvuti põhikomponendid on korpuses
Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava kütuse järgi liigitatakse gaasi mootorid,
manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja kasutada erinevaid mehaanilisi manomeetreid, sest manomeetri elastne element peab olema erineva jäikusega. Vedrumanomeeter võimaldab mõõtarõhku 0,5...10000bar, membraan manomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus. Baromeeter-kasutatakse õhurõhu mõõtmiseks. 26.Diiselmootori toitesüsteem e. kütuse kõrgsurve aparatuur, pihustiehitus ja tööpõhimõte. Kõrgsurve aparatuuri ülesandeks on kütuse kvaliteetseks pihustamiseks vajaliku surve tekitamine, silindrisse pihustatava kütusekoguse täpne doseerimine ja ajastamine.Igal silindril võib olla üks või mitu pihustit. Pihustite paigutus silindrikaanes oleneb silindri diameetrist ning põlemiskambri kujust.Pihusti ülesanne on kõrgsurvepumba KKP poolt kõrgsurve-kütusetorusse surutud kütus
koormustingimustele. vedelikuga süsteeme. Ehk siis, suurendasime arvestatavalt 4 HPCR ühiskanaliga kõrgsurve toitesüsteem võimaldab meie juba niigi madala kütusekuluga, end põllul tõestanud ja mitmekordse sissepritse ja kõrgema 2000 bar kasutajasõbraliku PowerTech Plus mootori jõudlust ning efek- Placeholder sissepritsesurve. tiivsust
Ülelaadurina kasutatakse turbokompressorit, see koosneb kahest labadega rattast tsentripetaalsest radiaalturbiinist ja üheastmelisest kompressorist -, mis kinnitatud samale võllile. 10 MOOTORI MEHHANISMID JA SÜSTEEMID Kolbsisepõlemismootor koosneb järgmistest mehhanismidest ja süsteemidest: väntmehhanism, gaasijaotusmehhanism, jahutussüsteem, õlitussüsteem, toitesüsteem, süütesüsteem ja käivitussüsteem. Väntmehhanism võtab vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi tagasi liikumise väntvõlli pöördliikumiseks. Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide avamine ja sulgemine, mis on vajalik küttesegu või õhu silindrisse laskmiseks ja heitgaaside väljalaskmiseks. Jahutussüsteem tagab mootori normaalse temperatuurireziimi, hoides ära mootori liigse kuumenemise ja jahtumise.
vähenevad liikuvate liidete lõtkud ja kujuneb võimalus liikuvate detailide kinnikiilumiseks. Mootori detailidelt juhitakse soojus välisõhku. 10. Mootorite kütused. Küttesegu koostis ja selle omadused (1) lk. 23. 11. Segumoodustamine ottomootoris 12. Ottomootori pritsetoitesüsteemid 13. Segumoodustamine diiselmootoris 14. Diiseltoitesüsteemid: mitmeelemendilise reaspumbaga, jaoturpumbaga, pump- pihustitega ja ühisanumaga toitesüsteem 15. Diiseltoitesüsteemi kõrgrõhupumbad: mitmeelemendiline reaspump, aksiaalkolviga jaoturpump. (1) lk. 128. 16. Diiseltoitesüsteemi pihustid. 17. Kiirusregulaatorid (1) lk. 124., lk. 146. 18. Traktorite ja autode elektrienergiasüsteemid. 19. Elektrivooluallikad: Akupatareid, generaatorid, nende töötamine ja karakteristikud. Pinge stabiliseerimine, pingeregulaatorid. 20. Süütesüsteemid, süütesüsteemile esitatavad nõuded, sekundaarpinge mõjurid, lihtsüütesüsteem.
indikaatorvõimsuse tuletuskäik P=W/t Tsükli indikaatortöö: Tsüklite arv sekundis: Indikaatorvõimsus: Mootori indikaatorvõimsus: 10. Kolbmootori mehhanismid ja süsteemid ning nende eesmärk Mehhanismid: a) vänt-kepsmehhanism; b) gaasijaotusmehhanism; c) abimehhanismid; d)roolimehhanism; e) reduktorid. Süsteemid: a) toitesüsteem; b) õlitussüsteem; c) jahutussüsteem; d) käivitussüsteem; e) süütesüsteem; f) elektrisüsteem; g) pidurisüsteem; h) hüdrosüsteem; i) avariisüsteem j) riputussüsteem. Enamik mehhanisme ja süsteeme paiknevad mootoriplokis või on kinnitatud sellele. 11. Mootoriploki tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Mootoriplokk on jõuallika suurim ja keerukam detail, mis valatakse üldjuhul ühes tükis ja
12) puudub nõutav amortisaator; 13) sõidukil kasutatakse mitte ettenähtud alarmsõiduki värviskeemi, vilkurit või vahelduva tonaalsusega helisignaali; 14) sassii, raam või selle kinnitused on ohtlikult murdunud või deformeerunud; 15) haakeseade on deformeerunud või on haakeseadmes lubatust suurem lõtk; 16) sõiduki antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid on ohtlikud või paigaldatud ohtlikult; 17) ühissõiduki väljapääsude kasutamine on takistatud; 18) toitesüsteem lekib. 47 Lisa 4 Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid VEAPUNKTISÜSTEEMIST Jaan Sootak Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Lähtekoht
· ladu peaks olema mehhaniseeritud, suurematel võimsustel ka automatiseeritud; · kütust kohale toimetaval transpordivahendil peab olema võimalik koorem maha panna otse lattu või mehhaniseeritud vastuvõtuseadmesse. Tüüpiline hakkpuiduga köetav küttekatlamaja koosneb järgmistest põhielementidest ja abi- seadmetest: · kütuse ladu; · kütuse teisaldusseadmed; · kütuse vahepunker; · katla toitesüsteem (kütuse söötmine koldesse); · põletusseade-katel; · suitsugaasi puhastusseadmed; · tuhaärastuse seadmed. Erinevatest allikatest saadavat hakkpuit on küttekatlamajade ning soojuse ja elektri koostootmisjaamade põhiline kütus ning nende kütuste jaoks kasutatakse ladusid, mida võib liigitada järgmiselt: · vahelaoks (kütusehoidla) ligikaudu viie päevase kütusevaru mahutamiseks ja
Karburaatoris bensiin pihusta- pidevalt väikese alarõhu ja väldib seega õlileket. takse, segatakse õhuga ning juhitakse kütteseguna läbi sisselasketoru mootorisse. Pärast segu põlemist väljuvad heitgaasid väljalasketoru ja summuti kaudu atmosfääri. Toitesüsteem Mootorrataste, motorollerite ja mopeedide toiteseadmete peamised näitajad on toodud tabelis 3. Toitesüsteemi ülesanne on valmistada bensiinist ja õhust Küttesegu koostis. Mootori võimsus, ökonoomsus ning mootori tööreziimile vastava koostisega küttesegu. Mootori häireteta töö sõltub suurel määral küttesegu koostisest. toitesüsteemi tüüpiline skeem on joonisel 23
Kahetaktiline mootor nii otto, kui diiselmootor Neljataktiline diiselmootor koosneb mootoriplokist, mille sees on vänt ja gaasijaotusmehhanism, määrimissüsteem ja jahutussüsteemi kanalid. Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment
Võrgusagedusel 50 Hz ja pulsside arvu m = 6 korral on väljundpinge maksimaalne sagedus fmax = 20 Hz. Loomulikult, kui on võimalik saada kõrgema sagedusega kolmefaasilist toitepinget, siis laieneb vastavalt sellele ka väljundpinge sagedusvahemik, mis võib kõne alla tulla näiteks elekterveokites või laevadel, kus kasutatakse toiteallikatena diisel-või turbogeneraatoreid. Vaheldi puhul on lihtne meelde jätta, et kolmefaasiline sümmeetriline siinuspingega toitesüsteem tuleneb toitevõrgu konstantsest võimsusest. Kuna tsüklokonverter koosneb ainult lülititest ning ei sisalda energiasalvesteid (välja arvatud vajalikul lekkeinduktiivsused kaitseahelad jne), siis selle sisend-ja väljundvõimsused on võrdsed. Sellest olenemata esineb loomuliku kommutatsiooniga vahelditel toitepoolel türistoride tüürnurga juhtimisest tekitatud reaktiivvõimsus. 38 Maatriks-sagedusmuundurid
annaabi.ee 
