Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteedi ja koostise üle. Tööstuses otsustatakse leekpunkti põhjal vedelkütuse tuleohtlikkuse üle selle säilitamisel ning samuti määratakse kõrgeim lubatud eelsoojendustemp väliskeskkonnast isoleerimata mahutis. See temp peab olema vähemalt 10ºC madalam leekpunktist. Kuna vedelkütus on erineva keemistemp.-iga ühendite segu, siis tal tervikuna ei ole ühtset keemistemp.-i. Seetõttu puudub ka ühene sõltuvus leekpunkti ja kütuse keemistemp.-i vahel. Täheldatav on vaid üldine tendents, et segu leekpunkt jääb alati madalamaks tema komponentide leekpunktide aritmeetilisest keskmisest. Suhteliselt tühine lisand madala leekpunktiga komponenti kõrge leekpunktiga raskes naftasaaduses avaldab leektäpile märgatavalt suuremat mõju kui näitkes...
Peenestatud söepuru segatakse nafta krakkimisjääkidega ja kuumutatakse samadel tingimustel vesiniku keskkonnas. Söepurus sisalduvad süsivesinikud muutuvad alkaanideks ja areenideks. Vedelkütuste puhastamine Naftast saadud kütused ei sobi kohe kasutamiseks kuna sisaldavad väävliühendeid, hapnikuühendeid, vaikaineid ja küllastamata süsivesinikke. Happepuhastus seisneb selles, et vedelkütus juhitakse läbi väävelhappe kihi. Vaikained reageerivad väävelhappega ja moodustavad sette nn happegudrooni. Happegudroon eraldatakse kütusest tsentrifuugi abil. Adsorptsioonpuhastuse korral juhitakse bensiiniaurud läbi 3...6 m paksuse aktiivmulla kihi. Aktiivmullas leiduvad alumiiniumiühendid toimivad katalüsaatorina. Nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ning vaikained adsorbeeruvad mullabooride pinnale. Sellele puhastusele järgneb leelispuhastus....
Kütused Kütuseid kasutatakse energia saamiseks. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks looduslik kütus tehiskütus tahkekütus kivisüsi, põlevkivi turbaprikett, koks vedelkütus nafta bensiin, kütteõli gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad...
Kasutatakse laevakütusena reformimine mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Teised kasutusalad: Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on keemiatööstuse tooraine. 3 Lisalugemine: Nafta Spetsiaalselt valitud naftafraktsioonid on kasutusel lahustitena keemia- ja farmaatsiatööstuses....
Arengumaades on toidupuudus- seal võetakse maha vihmametsasid (selle tagajärg erosioon, ka suurendab kasvuhoomeefekti) Metsade raie pudulojuste ja põllumaa tarbeks halb: erosioon, veereziimi muutus, paljude loomade-taimede hukk. 8. Tehnilise progressi kahjulikud kaasnähud ja nende mõju loodusele. Tööstushoonete ehitamiseks metsade raie(erosioon, veereziimi muutus, loomade-taimede hukk) Nafta, gaas, vedelkütus jt hakkasid biosfääri kogunema ja vesi, õhk, muld reostusid. See aga õjub hukutavalt kõigele elavale (sh inimene). Tekkis vajadus looduse kaitseks. 9. Keskkond- tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt aineline oleluskeskkond (vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm tegurid) kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks...
Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonnas on...
Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoliigilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need on moodustunud miljonite aastate jooksul. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütus sõnnik, põhk jm jäätmed. Praegu kaustatakse rohkem mittetaastuvaid kütused...
Muundatud energia on energia, mis on saadud primaarenergia muundamisel. Siia kuulub elektrienergia, soojus, turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorigaas. 3. Tarbimine mitteenergeetilisteks vajadusteks, merelaevade punkerdamine. Mitteenergeetilisteks vajadusteks kasutatud kütus on keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus . Merelaevade punkerdamise all mõistetakse laevade kütusetarbimist välisvetes. 4. Ametkondlikud ja riiklikud registrid, nende erinevus võrreldes riikliku statistikaga. Põhiline erinevus registrite ja statistiliste andmete vahel seisneb üksikute andmete päritolu määratlemise erinevustes. Registrite eesmärgiks mingite konkreetsete objektide andmete koondamine andmebaasi, eesmärgiga säilitada kõik selle objekti kohta kogutud andmed. Näitena võib tuua...
Tallinna Polütehnikum Nafta Referaat Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Kütused Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on ammuses minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja biokütused(sõnnik, põhk jm jäätmed). Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole l...
Kasutatakse sageli väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muul kombel elektrivarustuse tagamine majanduslikult end ei õigusta. On odavam kui bensiin. Kerge kütteõli on sarnane diiselkütusega ja need on omavahel asendatavad. Kasutatakse ahjukütusena (muidugi spetsiaalse konstruktsiooniga ahjudes) soojusenergia tootmiseks. Raske kütteõli ehk küttemasuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus . Kasutatakse soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Kui kerged vedelkütused on reaalsetel temperatuuridel hästi voolavad (pumbatavad), siis küttemasuut (lühidalt - masuut) on tunduvalt "paksem" ja vajab pumpamiseks eelnevat kuumutamist, eriti talvetingimustes. Tahkete kütuste destillaadid Eelnimetatud vedelkütustega sarnaseid energeetilisi kütuseid võib saada ka tahkete kütuste töötlemisel - utmisel (destilleerimisel). See tuleb kõne alla vaid siis, kui...
Kiviõli 1 Keskkool Kätlin Palm 7b Päikeseenergia ja taastuvenergia Kiviõli 2006 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on Päike? · Päikeseenergia · Päikeseenergia skeem · Taastuvenergia · Taastuvaenergia pilt · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Päike Päike on Kosmose ruumi täht. Päike on nagu põlev pall ta on väga kuum. Päikese ümber keerlevad planeedid. Päike on Maale lähedamal kui gaashiiglased. Kuigi on Päike planeet Maast kaugel. Päikeseenergia Päikeseenergia on taastuvenergia. Päikeseenergiat saab veel kasutada umbes viis miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab energiat suurel määral, aga inimesed ei saa seda veel endale päikeseenergiat suurel määral lubada kuna tehnika on kallis. Paljud inimesed kasutavad päikeseenergiat juba ammu. Taastuvenergia Taastuvenergia on energia mi...
REGISTREERIMINE Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) 1.1 Notaris registreerimine Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud (vt OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid) Notarite kohta leiad vajalikku infot ja kontaktid Eesti Vabariigi Notarite Koja kodulehelt www.notar.ee. 1.2. Elektroonselt registreerimine Kui on soov kasutada...
Registreerimine FIE-ks võib hakata iga füüsiline isik, registreerides end Maksu- ja Tolliameti kohalikus üksuses või äriregistris. Soovituslik on registreerida end äriregistris, sest alates aastast 2009 on see ainuvõimalik variant. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIE-ks registreerimine on mõttekas juhul, kui äritegevuses saadakse hakkama üksinda või pere abil ja kui asutamis- ning halduskulusid soovitakse madalal hoida. Pole tarvis keerulist juhtimisstruktuuri, samuti puudub vajadus algkapitali järele. Samas tuleb arvestada, et eksisteerib suurem äririsk, kuna FIE vastutab esitatavate nõuete osas oma isikliku varaga. FIE-d on nt paljud talunikud, taksojuhid jne. Äriregistrisse kandmisel tuleb tasuda ka registreerimistasu. Kuni Äriregistrisse kandmiseni võib ettevõtja tegutseda ainult oma ees-...
Pea igalt leheküljelt leidsin midagi lõbusalt harivat ning hiljem tabasin ennast kodus üleliigseid tulesid kustutamas ja mobiiltelefonilaadijat alati seinakontaktist kohe pärast kasutamist eemaldamas... Mitmed uuringud on tõestanud, et tulemas on nafta- ja energiakriis. Praegu aga oleme paratamatult sõltuvad taastumatutest maavaradest-- maagaasist või kivisöest toodetav soojusenergia või näiteks naftast saadav vedelkütus . Fossiilsete maavarade põletamise teel energiat saades, satuvad mitmesugused kahjulikud ühendid atmosfääri, mis omakorda kiirendavad globaalset soojenemist ning toovad kaasa muid keskkonnaprobleeme. Ometi ei ole siiani näiteks naftale sobilikku alternatiivi veel leitudki. Teiseks taastumatute maavarade plussiks on just väga lai leviala ning kergesti kättesaavus. See on ka põhjuseks, miks Eesti energeetika selgrooks jääb vähemalt veel lähitulevikus põlevkivi....
Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. 3 Kasutus Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Naftat kasutatakse peamiselt kütuse ja ligi 10% ka keemiatööstuse toorainena Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. Parafiine kasutatakse paberitööstuses ja meditsiinis. Raskeid destillaatidest valmistatakse määrdeaineid ning rasked jäägid on asfaldi tooraine. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. 4 Tootmine...
C 1-C4on toatemp gaasiline C5-C10 on toatemp vedelikud ...on toatemp tahked e. parafiinid.Vedelad alkaanid on head lahustid rasvadele,nad on lõhnatud,värvitud.Gaasilised alkaanid on narkootilised ained. Keemilised omadused:CH4+2O2--CO2+2H2O ; C5H12+8O2--5CO2+6H2O ; C4H10+6,5O2-- 4CO2+5H2O pikema ahelaga alkaane saab lõhkuda väiksemaks kasutades katalüsaatori ja temp toimel. Seda nim krakkimiseks.kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis-...
Millised on gaasiturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Mille poolest erineb gaasiturbiiniga elektrijaam auruturbiiniga jaamast? Põlemiskamber, gaasiturbiin, generaator Erinevus: · Kütusena kas gaas või vedelkütus · Kiiresti käivitatavad (mõni minut) ja hästi reguleeritavad (tipu- või reservjaamad) · Gaasiturbiinist väljuvad kõrge temperatuuriga gaasid · Madala kasuteguriga (25-40%), koostootmisel kuni 60% · Väiksemad mõõtmed, kuid materjalid kallimad -> maksavad rohkem · Eluiga lühem kuni mõnikümmend tuhat töötundi · Valmistatakse võimsusega 0,5 400 MW...
Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid...
Gaaskütuse põlemine. · Gaaskütus süttib ainult siis, kui ta on hapendajaga teatud kontsentratsioonilises vahekorras. Gaasi ja õhu segu süttib ainult siis kui gaasisegu on alumise ja ülemise süttimispiiri vahel. Mida laiem on see vahemik, seda tõenäolisem on süttimisohtliku segu tekkimine. 21. Vedelkütuse põlemine. Vedelkütuste põletamise seaduspärasused. · Vedelkütuse keemistemperatuur on alati süttimistemperatuurist madalam ja vedelkütus põleb aurufaasis. Erandiks on vedelkütuse termiliselt lagunemisel tekkinud koksi ja tahma põlemine. Vedelkütuse põlemise kiirust saab suurendada aurustumise intensiivistamisega. Heade aurustumis ja süttimistingimuste kõrval on väga tähtis kütus kiiresti ja ühtlaselt põlemisõhuga segada. · Leegi kuju sõltub suurel määral sellest, kuidas kütus väljub pihustist kas otsevooluna või pihustatult. Vedelkütuse tilk, sattudes kõrgtemperatuurilisse...