Üldandmed ehitusmasinatest. (0)

Üldandmed  ehitusmasinatest. Kordamisküsimused 
1.  Masina  mõiste.  1)  Masin  on   mehhanism   või   mehhanismide   kogum,  mille  ülesandeks  on  teha 
kasulikku tööd,  mis seotud  ka  mingi tootmisprotsessiga või energia  muundamisega 2) iga arenenud 
kogumasin koosneb kolmest  erinevast  osast: jõumasinast, ülekandemehhanismist ja masin-tööriistast 
ehk töömasinast. 
2.  Masinate  tüübid.  1)  jõumasinad  ( mootorid )  –   milledes   üks  või  teine  energia  liik  muundatakse 
mehhaaniliseks  tööks,  mida  vajatakse  töömasinate  liikumapanemiseks  2)  muundavad   masinad  
( generaator , kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia  liigiks . 
3)  töömasinad  -    millede  abil  toimub  töödeldava  materjali  või  eseme  omaduste  oleku,  kuju  või 
asukoha  muutmine  (masinautomaadid  –   operatsioonid    sooritatakse   vastavate  mehhanismide  poolt 
ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne  piirdub  ainult tehtava töö kontrollimisega) 
3. Masina  struktuurskeem .  Koost  – koostamisühik, mis koosneb vähemalt kahest omavahel liikuvalt 
või liikumatult ühendatud detailist. Detail – elementaarne masina osa, mis on valmistatud ühes tükis 
ilma koosteoperatsioone kasutamata. Masin  mehhanism  koost  detail, detail 
 
 
 
 
 
    mehhanism koost detail, detail 
4. Ehitusmasinate ajaloolised arengu etapid. I etapp –algdaatum määratlemata,  ilmuvad  raskemaid 
ehituslikke  töid   kergendavad   mehhanismid  –  masinate  prototüübid  mida  käitatakse  inim-  või 
koduloomade   jõuga.   Etappi   lõppu  määratletakse  aurumasina  leiutamisega  ja  kasutamiselevõtmisega 
XIX saj., mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad. II etapp – XIX saj – XX saj algus, 
aurumasinaga  varustatud  ehitusmasinate   ilmumine ,  raudteetranspordi  tormiline  areng,  ratas-  ja 
rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. Teise etapi lõpetab sisepõlemismootori  leiutamine  
ja  kasutuselevõtt  XIX  saj  lõpul,  mis  tõrjub  aurumasina  kui  jõuallika  kiirest  välja  tänu  kiirelt 
käivitamise  võimalusele  ja  töövalmidusele.  III  etapp  –  XX  saj   20ndad ,  aurumasin  asendub 
sisepõlemismootoriga,  esialgses  variandis  toornaftal  töötava  nn  „kuumpeamootoriga“,  seejärel 
petroolil  Otto   mootoriga   ja  puhastatud  naftal  ehk  diiselkütusega  diiselmootoriga.  Toimub  pidev 
masinate täiustamine nt abiseadmete loomise jne. III etapp pole lõppenud. 
5. Ehitusmasinate peamised arengu tendentsid. 1) universaalsete masinate tootmise laiendamine 2) 
masinate  unifitseerituse  taseme  tõstmine  3)  ressursi  (masina  tööea)   suurendamine   4)  hüdraulika 
laialdasem  kasutamine  transmissioonides  ja  juhtimissüsteemides  5)  masinate  massi  vähendamine  6) 
kütuse   erikulu   vähendamine  7)  juhtimissüsteemide  automatiseerimine  8)  ergonoomiliste  näitajate 
parandamine  9)  tootlikkuse  suurendamine  10)   remondi -  ja  hoolduskõlbulikkuse  tõstmine  11) 
monitooring-süsteemide laialdasem  kasutamine 12) nn „parakompuutrite“ kasutamine keerulisemate 
tööoperatsioonidega  masinatel . 
6.  Ehitusmasinate  struktuurskeemid.  Määrab  agregaatide,  mehhanismida,  koostude  ja  detailide 
arvu  masinas  ja  näitab  nende  omavahelisi  struktuurseid   seoseid .  Valmistatakse  tasapinnalise 
lihtsustatud plokkskeemina, milles näidatakse ära üksikelementide omavahelised struktuursed seosed.  
1 jõuallikas 2 peasidur 3  käigukast  4 vedava 
silla peaülekanne 5  diferentsiaal  6 pooltejed 
7  vedavad   rattad   
 
 
 
7.  EM  tehnilised   parameetrid   ja  nende  jagunemine   gruppideks .  Info   andmiseks   masina 
konstruktiivsete iseärasuste, tehniliste ja  tehnoloogiliste  võimaluste ning ökonoomiliste näitajate kohta 
kasutatavad arvnäitajaid nim masina tehnilisteks parameetriteks. Lähtudes  masinaga  kokkupuutuvate 
inimeste  erinevatest   vajadustest   info  mahu  järele,  jaotatakse  esitatavad  parameetrid  gruppidesse:  1) 
põhiparameetrid  –  huvitavad  kõiki  masinaga  kokkupuutuvaid  huvigruppe,  isel.  antud  masina 
valmistamiseks  kulutatud  materiaalseid  vahendeid  ja  temas  realiseeritud  energeetilisi  ressursse  ning 
isel. kõige täpsemini masina konstruktiivseid, tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi (nt mass, võimsus, 
veojõud   jne).  Masinate  tehnilisel  täiustamisel,  tootlikkuse  arvutamisel  ja  täpselt  määratud  töö 
teostamiseks kõige sobivama ja tulusama masina valikul lähtutakse enamasti peaparameetrist – mis 
reeglina  on  üks  põhiparameetreist,  kõige  täpsemini  isel.  antud  masina  tehnilisi  ja  tehnoloogilisi 
võimalusi. 2) abiparameetrid – huvitavad peamiselt ainult masina valdajat või masinisti ja ei avalda 
olulist  mõju  masina  põhiparameetritele  (nt  kütuse  varu)  3)   tehnoloogilised   parameetrid  –  isel. 
keerukamate  masinate  tehnoloogilisi  võimalusi  ja  on  oluliseks  teabeallikaks  tehnoloogidele  teatud 
tööde  teostamise  tehnoloogiliste  projektide  koostamisel  (nt  ühekopalistel  ekskavaatoritel 
kaeveraadius). 
8.  EM  tehnilise  iseloomustamise  kompleksmõisted.  1)  manööverdusvõime  –  masina  omadus 
töötada kitsastes tingimustes ja ringipöörata kohapeal. Sõltub masina raami tüübist ja rataskäiguosal 
masinate puhul ka rataste juhtimise võimalikest skeemidest 
9. Masina  läbivus  ja seda iseloomustavad parameetrid. Läbivus – masina omadus  liikuda  teedeta 
maastikul ületada mitmesuguseid takistusi ja tõkkeid. Läbivusomadusi isel. järgmiste parameetritega: 
a) veojõud  käiguosal Fv=Mp/rv ( pöördemoment   vedaval võllil/veereraadius) b)  käiguosa  haardejõud  
toetuspinnaga  Fh=Gh*  φ  (masina  haardekaal*haardetegur)  c)   erisurve   toetuspinnale  pneumoratastel 
pk=k*ps  (kummi  jäikustegur*kummi   siserõhk )  ja  roomikutel  pk=Gm/n*Sr  (masina  kogukaal/roomikute 
arv*roomiku toetuspinna pindala) 
10. Masina  kliirens , peale ja mahasõidu nurgad ning piki ja põikki läbivusraadiused. Kliirens – 
masina  madalaima  konstruktiivse  puntki  kõrgus  käiguosa  toetuspinnast.  Isel.  rataste  või  roomikute 
vahele  sattuva  takistuse  max  kõrgust,  millest  masin  võib  sellele  kinnijäämata  üle  sõita.  Peale-  ja 
mahasõidunurgad  –  määravad,  millise  kaldega  kaldpinnale  võib  masin   horisontaalselt   pinnalt  peale 
sõita või maha sõita horisontaalsele pinnale, ilma et ta kaldpinnale oma  raamiga  kinni  jääks . Piki- ja 
põiki  läbivusraadiused  –  määravad,  millisest  kühmust  võib  masin  üle  sõita,  ilma  et  ta  sellele  kinni 
jääks. 
11.  Masina  püsivus  ja  püsivuse  kategooriad.  Püsivus  –  masina  omadus  säilitada  stabiilne  asend 
ruumis mitmesuguste väliskoormuste mõjumisel. Eristatakse 4 püsivuse kategooriat: 1) pikipüsivus 2) 
põikipüsivus 3) omapüsivus 4) tööpüsivus. 
12.  Masina   tootlikkus .   Tootlikkus   –  masina  kvaliteetse  toodangu  hulk  ajaühikus.  Sõltuvalt  masina 
poolt  antava  toodangu  iseloomust  väljendatakse  tema  tootlikkust  kas  mahulise,  kaalulise  või 
tükitootlikkusena. Ajaühikuks on kas minut, tund, vahetus, kuu või aasta.  
13. Masina teoreetiline tootlikkus. Ehk arvutuslik ehk  konstruktiivne  tootlikkus – määratakse minuti 
või  tunnitootlikkusena  masina  pideval  töötamisel,  jõuallika  max  koormamisel  arvutuslikes 
töötingimustes  tingmaterjaliga  ja  tehnilise  passi  järgsete  mahtude  ja  kiirustega.  Arvutatakse  1) 
tsüklilise tööprotsessiga masinatel Ta=60*V1*n (60*toodangu maht*töötsüklite arv  minutis ) 2) pideva 
tööprotsessiga 
masinatel, 
mis 
väljastavad 
toodangut 
pideva 
vooluna 
Ta= 3600 *S*v 
(3600*materjalivoolu  ristlõikepindala*materjali  voolu   liikumiskiirus )  3)  pideva  tööprotsessiga 
masinatel, mis väljastavad toodangut pidevalt  portsjonite  kaupa Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni 
maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite  vahekaugus ) 
14.  Masina  ekspluatatsiooniline  tootlikkus.  Masina  tegelik  tootlikkus  arvestades  kõikvõimalikke 
ajakadusid  masina   kasutamisel   Te=Tt*Ke  (tehniline  tootlikkus*koefitsient,  mis   arvestab  
kõikvõimalikke ajakadusid masina  tegelikus  tööprotsessis)  
15. Masina tehniline tootlikkus. Masina max võimalik tootlikkus, mis  saavutatakse  masina pideval 
töötamisel  kasutades  kaasaegseid  tehnoloogilisi  võtteid  ja  töö  organiseerimist,  kõrge 
kvalifikatsiooniga  masinisti,  reaalsetes  töötingimustes  reaalse   materjaliga   ilma  masinale  tehnilisi 
täiustusi tegemata Tt=Ta*KT (arvutuslik tootlikkus*tehnilisele tootlikkusele ülemineku tegur) 
16.  Tsüklilise  tööprotsessiga  masinate  arvutuslik  tootlikkus.  Tsüklilise  tööprotsessiga  masinate 
arvutuslik tootlikkus arvutatakse järgmise üldvalemiga Ta=60/t*Te*V*p (60/arvutuslik tsükli aeg sek 
– PTA*efektiivne tööaeg tunnis*ühe tsükliga väljastatava toodangu maht*materjali tihedus) 
17.  EM  veoarvutuste  eesmärgid.  1)  masina  projekteerimisel  nende  energeetiliste  vajaduste 
määramine so. mootori võimsuse arvutamine sõltuvalt masina tööprotsessi tekkivatest takistustest 2) 
olemasolevatel  masinatel  nende  liikumise  ja  töötamise  võimalikkuse  hindamine  konkreetsetes 
töötingimustes ja võimalike töökiiruste järgnevaks tootlikkuse arvutamiseks. 
18.  Masina  normaalse  liikumise  võimalikkuse  tingimus.  Masinate  normaalne  liikumine  on 
võimalik  kui  on  täidetud  järgmine  tingimus:  F
>ΣF
h>Fv
t  (käiguosa  haardejõud  toetuspinnaga  on 
suurem kui veojõud käiguosal on suurem kui masinale mõjuv  summaarne  liikumistakistus) 
19.  Masina  käiguosa  veeretakistuse  arvutus.  Käiguosa  Ff  veeretakistus  arvutatakse  järgmise 
valemiga  F =G*f*cosα
f
  (masina  täismass*veeretakistuse  eriliikumistakistuse  tegur*kaldpinna,  millel 
masin liigub, kaldenurk) 
20.  Masina  kaldetakistuse  arvutus.   Kalde   takistus  Fi  masina  liikumisel  kaldpinnal  arvutatakse 
F =G*sinα=G*i
i
 (masina täismass*kaldpinna kalle sajandikes) 
21.  Masina  inertstakistuse  arvutus. 
G
dv
  g  -   raskuskiirendus   dv/dt  -  masina  kiiruse 
F 

 K
j
p
g
dt
muutus  ajaühikus  so  kiirendus  Kp  -  tegur,  mis  arvestab  masina  transmissiooni  pöörlevate 
elementide inertsi. 
22. Masina tõkkele pealesõidutakistuse arvutus. Fps - tõkkele pealesõidu takistus  ja arvutatakse: 
2rh  h  G1 - ühele rattale langev raskus, r - ratta raadius, h - tõkke kõrgus. 
F
 G
2
ps
1
r  h
23. EM  indekseerimine . Indeksiks nim iga üksikmasina lühitähistust, millesse on kodeeritud teatud 
info  selle  masina  iseloomustamiseks  ja  on  arusaadav  kõigile  vastava  erialase  haridusega  inimestele. 
Kasutuselevõtu põhjustas masinate tüüpide nimetuste laienemine ning sama tüüpi masinate erinevate 
mudelite ja modifikatsioonide arvu järsk laienemine.  
24.  Indeksite  struktuur.  Erinevates  tööstus-  ja  majandusharudes  tegutsevate  firmade  poolt  on 
üldkasutatavamad indeksite põhistruktuuri kaks varianti: 1) täheline osa koosneb kas ühest, kahest või 
kolmest  tähest,  mis  saadakse  antud  masina  tüübi  nimetuse  algustähest  (enamasti  in.k)  või  ka  tema 
üldnimetuse algustähtedest. 2) täheline osa kas puudub üldse, ning indeksi moodustab vaid numbriline 
osa,  millele  kas  lisandub  viimane  lisatähtede  osa  või  ei;    või  kasutatakse  esimeses  tähelises  osas 
masinat  tootva  firma nime või tema  logo .  
Numbriline  osa   üldreeglina   tähistab  antud  masina  mudeli  järjekorranumbrit  tootva  firma,  vastava 
tööstusharu või üleriigilises registris. Sageli järgneb indeksi numbrilisele osale lisatäht või lisatähtede 
kombinatsioon, milles üldreeglina antakse infot masina konstruktiivsete iseärasuste kohta. 
25.  EM  jaotus  tööprotsessi  iseloomu  järgi.  Igasugune  tööprotsess  koosneb  üksikoperatsioonidest, 
milliseid sooritatakse  kindlas järjekorras ja mille järjekorda  muuta ei saa.  Operatsioonid  võivad aga 
toimuda kas igaüks kindlal ajahetkel või kõik operatsioonid ühel ja samal ajahetkel, kuid erinevates 
ruumipunktides.  Sellest  lähtudes  jaotatakse:  a)  perioodilise=  tsüklilise  tööprotsessiga  b)  pideva 
tööprotsessiga 
26.  EM  liigitus  liikuvuse  ja  liikumise  viisi  alusel.  a)   statsionaarsed   b)  teisaldatavad  c)  liikuvad  – 
haagised , poolhaagised, iseliikuvad 
27. Iseliikuvate masinate jaotus jõuallika tüübi alusel. a) elektriline b) pneumaatiline (suruõhu) c) 
hüdrauliline d) sisepõlemismootoriga e) püssirohutoimeline f)  kombineeritud  
28.  Liikuvate  masinate  jaotus  käiguosa  tüübi  alusel.  a)  rööbastel  b)   pneumoratas   c)   roomik   d) 
sammuv e)  tigu  
29. Masinate jaotus peaparameetrite alusel. Jaotatakse suurusgruppidesse, mille standardnimetused 
on a) väga väikesed e  mikro  b) väikesed e mini c) keskmised d) suured e) ülisuured 
30. EM jaotus tehnoloogilise  otstarbe  alusel. Jaotuse aluseks on ehituslike tööde jaotus.