s Elektromotoorjõu tegur sel juhul on 220 -105 0,2 CE = = 11,94 Vs. 16,67 Elektromotoorjõu tegur näitab kui suur vastuelektromotoorjõud tekib siis, kui ankur pöörleb kiirusega 1 radiaan või 1 pööre ajaühikus (sekundis või minutis). Seega elektrimotoorjõu teguri ühik ja suurus sõltuvad pöörlemissageduse ühikust rad/s, s-1, min-1. Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus leitakse valemiga 1 U 220 n0 = , n0 = = 18,43 s-1. CE 11,94 Tunnusjoone teise punkti võib leida nimipöörlemissageduse ja nimimomendi juures. Arvutame nimielektromagnetilise momendi CE 11,94
Ivo Hein 13.09.2017 Janis Piiritalo 6 TEHNOLOOGILISED REŽIIMID JA ARVUTUSED Töötlemiseks kasutatavad terikud, freesid ja terahoidjate leidmiseks kasutan „Sandvik“ tarkvara „ToolGuide“ [3]. Nimetatud programmi on võimalik etteanda materjali ja APJ tööpingi parameetrid, millest lähtuvalt programm pakub tööriistad koos lõikeparameetritega kaasaarvatud spindli pöörlemissagedus, lõikekiirus ja ettenihe hambale. Esimene paigaldus 3.1.1 Otspinna freesimine Terik: CoroMill 790 R790-160431PH-NM H13A; Dc = 32 mm; zn = 3 Terahoidja: CoroMill 790 R790-032A32S1-16M Lõikesügavus: 1 läbim ap = 0,5 mm, 2 läbim ap = 0,5 mm Spindli pöörlemissagedus: 1 läbim n = 6990 p/mim, 2 läbim n = 7560 p/mim [3] Ettenihe hambale: 1 läbim fz = 0,477 mm/h, 2 läbim fz = 0,440 mm/h [3]
Seega on vajalik kolmeastmeline mehhanism. 2. Hammasrataste hammaste arv Valime esimese ja teise astmete ülekandesuhteks u1=u2 =7 Siis kolmas aste peaks olema ülekandesuhtega u3=u /(u1 ∙u2 )≈ 4,18 Kõikidel astmetel väikerataste hammaste arvuks valime 17, ehk N1 = N3 = N5 = 17 Siis suurerataste hammaste arv on N2 = N1 * u1 = 17*7 = 119 N4 = N3 * u2 = 17*7 = 119 N6 = N5 * u3 = 17*4,18 ≈ 71 3. Väljundvõlli pöördemoment ja pöörlemissagedus Mehhanismi tegelik ülekandesuhe u=u 1 ∙ u2 ∙ u3=N 1 /N 2 ∙ N 4 / N 3 ∙ N 6 / N 5 = 119/17 ∙ 119/17 ∙ 71/17 ≈ 204,6 Viga |205−204,6 205 |∙100 ≈ 0,2 Lubatud viga on 3%. Pöördemoment M 6=M ∙ u=19,8∙ 204,6 ≈ 4051 N ∙m Pöörlemissagedus n 1455 n6 = = ≈ 7 min−1 u 204,6 4. Rataste parameetrid Valin mooduli m3 = 3,0 mm Rataste läbimõõdud: Jaotusringjoon d5 = m3 ∙ N5 = 3,0 ∙ 17 = 51 mm
kantakse läbi mitme planetaarülekande ning igas ülekandes tuleb arvestada satelliitide suhtelist liikumist kroon- ja päikeseratta suhtes. Valemi koostamisel aga saab kasutada üldist seaduspärasust, kus ühe ülekande piirides jääb iga hammasratta pöörlemissageduse korrutis tema hammaste arvuga konstantseks: ( - ) = kus on kroonratta pöörlemissagedus; - satelliitide raami pöörlemissagedus; kroonratta tinglik pöörlemissagedus, mis arvestab satelliitide liikumist kroonratta suhtes; kroonratta hammaste arv; satelliitide pöörlemissagedus; satelliidi hammaste arv; päikeseratta pöörlemissagedus; päikeseratta tinglik pöörlemissagedus, mis arvestab satelliitide pöörlemist päikeseratta suhtes; päikeseratta hammaste arv. Üksikute käikude ülekandearvu leidmiseks tuleb arvestada, et pöördemomenti võib
Andurite signaalid 1.1 Pöörlemissagedus andurid 1.1.1 Indiksioonandur 1.1.2 Halli andur 1.1.3 Optiline pöörlemissagedusandur 1.1.4 Keeleandur 1.1.5 Magnetotakistiga pöörlemissagedus andur (MRE) 1.2 Rõhk 1.2.1 Rõhulüliti 1.3 Rõhuandur 1.4 Kiirendus või vibratsioon 1.4.1 Detonatsiooniandur 1.5 Õhumõõturid 1.5.1 Labatüüpi õhuvoolumõõtur 1.5.2 Kuumtraat- (kuumkile-) õhumõõtur 1.5.3 Karmani keerisõhumõõtur 1.6 Temperatuur 1.6.1 Termolüliti 1.6.2 Termistor 1
Rataste blokeerimise mõju auto juhitavusele Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, väheneb 30% võrra Blokeerimise vältimine ABS juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi Juhul, kui ratta pidurdamisel pöörlemissagedus alla võrdluskiirusest arvutatud künnise piiri ei lange, rattal blokeerimisoht puudub siis ABS pidurdamisprotses si ei sekku Blokeerimise vältimine Juhul, kui ratta pidurdamisel langeb selle pöörlemissagedus alla lubatud künnise, mis tähendab, et rattal on tekkinud blokeerimisoht, alustab tööd ABS- süsteem
4 ProDiags Blokeerumise vältimine ABS juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi. Juhul kui ratta pidurdamisel pöörlemissagedus alla võrdluskiirusest arvutatud künnise piiri ei lange, rattal blokeerumisoht puudub ja ABS pidurdamisprotsessi ei sekku. Juhul kui ratta pidurdamisel langeb selle
Kodune töö Õppeaines : Sisepõlemis mootorid Teaduskond: Transpordi teaduskond Õpperühm: AT 31/B Üliõpilane: Roland Oja Juhendaja: A. Lukk Tallinn 2012 ÜLESANNE1. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus drosseli korpuses selle 100% avatuse korral iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm Drosselklapi läbimõõt on 62mm, seega ristlõike pindala on 0,01276m2 Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3. Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 ...
suureneb. Teatud hetkest alates hakkab turbiinirattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele küljele ja tõukama juhtratast turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e = 0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. 13. Tänapäeva automaatkäigukastid on üldjuhul varustatud hüdrotrafo lukustiga. Miks? Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väikesel koormusel pumbaratta pöörlemissagedusest u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so. hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100% -ni. 14
· lahendada probleem- ja arvutusülesandeid ringliikumise, võnkumise ja lainete kohta, · teisendada nurga ühikuid (nurgakraade radiaanidesse ja vastupidi). Arvutusülesanded. 1. Esita nurk radiaanides 360°, 180°, 90°, 60°, 45°, 30°, 15°. 2. Kalamees märkas, et tema paadist möödusid laineharjad iga 6 sekundi järel. Kahe naaberharja vaheline kaugus oli 20 m. Kui suur oli lainete levimiskiirus? 3. Grammofoniplaat tegi 3 minutiga 100 pööret. Arvuta plaadi pöörlemissagedus. 4. Arvuti kõvaketas teeb ühe pöörde 20 ms jooksul. Teisenda pöördenurk radiaanideks. Arvuta ketta nurkkiirus. 5. Kui suur on nurkkiirus kui ringliikumises oleva kehaga ühendatud raadius pöördub 0,5 sekundi jooksul 90° võrra? 6. Ratas raadiusega 0,3 m pöörleb nurkkiirusega 10 rad/s. Milline on ratta äärmiste punktide joonkiirus? 7. Nööri otsa kinnitatud kivi keerutatakse nii, et see teeb kaks täisringi 0,5 sekundi jooksul. Kui suur on kivi nurkkiirus? 8
Käivitussüsteem P=U*I ; I=P/U Pingelang jadaühenduse korral U=I*R I=U/R R=U/I · Selleks, et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. · Diiselmootori käivitamiseks peab temepratuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus
Leo Nirgi : Tuled (käivitussüsteem) Elektrotehnika 1) Selleks,et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. 2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale
on a) heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur (sks/ingl Wastegate/Lader); b) muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur (sks Variable Turbinengeometrie); c) muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur (sks Variable Schieberturbiine). Heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur Suurtel mootori pöörlemissagedustel ja koormustel lastakse osa heitgaase bypassklapi kaudu enne turbiini otse väljalasketorustikusse. Selle tõttu väheneb turbokompressori pöörlemissagedus ja ülekoormus. Madalatel pöörlemissagedustel ja koormustel hoitakse heitgaaside mööduvooluklapp suletuna. Möödavooluklapp töötab membraanseadme abil ja seda käitatakse laadimisrõhuseadme (elektropneumaatiline muundur) ja alarõhupumba abil. Seadmete tööd juhib ECU. Selline turbokompressori kompleksus on laialdaselt kasutusel diislite juures. Ottomootoritel saadakse vajatav alarõhk sisselaskekollektorist. Bypassklapi tööd võib juhtida ka eletrilisel teel.
alusel: a) liikuvate lõugade arvult – ühe ja kahe liikuva lõuaga b) liikuva lõua liikumise iseloomu järgi – liht- ja liitliikumisega c) liikuva lõua kinnituskoha järgi – ülemise ja alumise kinnitusega d) liikuva lõua käitamismehhanismi järgi – ekstsentrik-võlliga, väntmehhanismiga ja hüdrosilindriga. 6. Lõugpurustite tootlikkuse arvutus. T=60*V1*n*Kk, milles Kk – purustatava materjali kobestustegur (kivimitel tavaliselt 0,3..0,7) n – ekstsentrikvõlli pöörlemissagedus, mis peab max tootlikkuse saavutamiseks olema antud purusti vastava haardenurga ja liikuva lõua käiguga kooskõlastatult nn „optimaalsetes“ piirides , V1- ekstsentrikvõlli ühe pöörde vältel väljumisavast väljuva materjali math, mis arvut purustusklambri mõõtmete alusel m3 milles, e- väljumisava min laius, s- liikuva lõua käigupikkus, b- väljumisava pikkus, α- lõugade vaheline haardenurk. 7. Koonuspurustite kasutusala ja liigitus
m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada - reduktori tüüp valida - pidur valida - mootori võimsus, kW arvutada - elektrimootori pöörlemissagedus, min-1 valida - gabariitmõõtmed, mm valida/arvutada - vintsi mass trossita, kg arvutada 4. Mootorreduktori ja trumli ühendusviis valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Valida Töö välja antud: Esitamise tähtpäev: Töö väljaandja: I. Penkov 1. Lähtemäärang 1.1. Nimetus Elektriajamiga trummelvints (ingl.k. electrical winch) 1.2
A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. ABS- Anti- lock breaking system ( Blokeerumatud pidurid) Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise hõõrdejõu vähenemisest. Blokeerunud rattal on külgsuunaline hõõrdejõud nullilähedane. ABS-i olulisemad osad on hüdrosõlm, juhtplokk ja autorataste juures asuvad pöörelemissagedusandurid. Juhtplokk võrdleb pöörlemissagedus-anduritelt saadud signaale. Kui ühe ratta pöörlemissagedus väheneb teistest kiiremini (see tähendab blokeerumisohtu), siis hakkab juhtplokk hüdrosõlmes asuvate elektromagnet-klappide abil pidurdusrõhku vähendama. Rõhku vähendadakse seni kuni pöörlemissagedus hakkab uuesti suurenema. Seejärel suurendatakse pidurdusrõhku kuni blokeerumise ohu tekkimiseni, ning kõik kordub. Joonis 1. ABS Skeem 1.2 ABS- i tööpiirkond Juhtplokk jälgib rataste pöörlemissagedusandurite signaalide põhjal iga ratta
PM,min=PT/(1*2*3)=353/(0,94*0,92*0,99)=412 W 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 (tigureduktoril 1 0,75); 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Trumli pöörlemissagedus nT=30* T /=30*0,75/3,14=7,2 1/min Siis reduktori pöörlemissagedus nR=NT*UK ,kus uK kettülekanne ülekandearv. Valime u K = 1,8 (valitav suurus; seda saab muuta, tavaliselt 1 u 7 ), siis nR = nT *uK = 7,2 *1,8 13 1/min Lähtudes võimsusest PM min = 0,412 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 13 min-1 valime mootorreduktori.
Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava f2 Laagerdus varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. F1 Vajalikud etapid: F2 f1
*** Referaat Kolmefaasiline asünkroonmootor *** 12. klass *** 2010 Asünkroonmootorist Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Nimetus tuleneb sellest, et ta pöörleb elektrivoolu sageduse ja poolusepaaride arvu alusel arvutatavast kiirusest veidi väiksema kiirusega ehk mitte sünkroonselt. Koormuse suurenedes asünkronmootori kiirus väheneb ja ta võtab automaatselt, ilma mingi regulaatori abita, võrgust tugevamat voolu, et taastada normaalne pöörlemissagedus. Üldlevinud on lühisrootoriga asünkroonmootorid, mille rootori mähised on omavahel ühendatud - lühises.
rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks
Jahutussüsteemi arvutus Jahutussüsteemi arvutuse aluseks on soojushulk, mis on vajalik viia mootorilt keskkonda teatud ajaühikus. Nimetatud soojushulka on võimalik määrata mootori soojusbilansist või järgmise empiirilise seaduspärasuse alusel: kus ärajuhitava soojuse erimaht, kJ/ (kW×h). Ottomootoritel on kJ/(kW×h) ja diiselmootoritel kJ/(kW×h). sõltub järgmistest sisepõlemismootori konstruktiivsetest parameetritest ja ekspluatatsioonitingimustest: surveaste, suhe, pöörlemissagedus ja mootori koormusreziimid. Orienteeritud arvustustes võib määrata järgmise empiirilise valemiga [1]: kus proportsionaalsustegur; silindrite arv; silindriläbimõõt, cm; väntvõlli pöörlemissagedus, min-1; liigõhutegur; astmenäitaja. Jahutussüsteem arvutatakse välja tavaliselt ja väärtustel. Vedelikjahutusega süsteemi korral määratakse: veepumba tootlikus, radiaatori jahutuspinna suurus ja ventilaatori valik.
tuleb kasutada sama lahenduskäiku, mis käesolevas ülesandes , jättes selle väärtuse lihtsalt otsitavaks. Käesolevas ülesandes toodud parameetrite järgi hakkab pump 7m kõrgusel kaviteerima, sest 7 > 4,55) Ülesanne 8 Leida pumba võimsus kui: Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: ´ Ülesanne 9 Leida pumba jõudlus Q, tõstekõrgus H ja võimsus P, kui pumba pöörlemissagedus on n=960 p/min. Pöörlemissagedusel n=1450 p/min on pumba jõudluseks Q=350 l/s, tõstekõrguseks H=64 m. Pumba kasutegur on 88%. Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: Ülesanne 10 Leida pumba pöörlemissagedus n ja võimsus P, kui pumba tõstekõrgus H=10m. Pöörlemissagedusel n=100 p/mim on pumba võimsus P=100kW ja tõstekõrguseks H=7,5m. Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: Ülesanne 11
.......................................26 3.Lisad.......................................................................................................................................28 3.1.Joonised...........................................................................................................................28 2 1. Marsruuttehnoloogiad 1.1. Võll Treipink – Lathe 02 Small. Võimsus 11 kW, maksimaalne pöörlemissagedus 6000 1/min. Tooriku valik Toorikuks valiti võll, läbimõõduga ØDtoor = 31 mm ja pikkusega Ltoor = 40 mm. Tooriku materjaliks on madalsüsinikteras C10E (0,1-0,25% C). Toorik kinnitatakse ühelt poolt padruni külge. 1. Koorivtreimine Treida välispind mõõtu välistreiteraga ØD1=26 mm ja pikkusmõõduni L1=10 mm. Töötlemispikkus koorivtreimised L1kooriv = 30 mm, viia lõppmõõtmeteni 1 siirdega, lõikesügavus 2,5 mm. 2. Koorivtreimine
Siis trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT = T * T = 748,4 Nm * 1 rad/s 748 W Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest PM min = PT / 12 (3)3 kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 2 0,92 kettülekande kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Siis PM min = PT / 12 (3)3 = 748 W / (0,94 * 0,92 * 0,993) 891 W Trumli pöörlemissagedus nT = (30 * T ) / = (30*1) / 3,14 9,55 min-1 Siis reduktori pöörlemissagedus nR = nT * uK, kus uK kettülekande ülekandearv. Valime uK = 2,8 (valitav suurus, selle saab muuta vahemikus 1< u < 7 ), siis nR= nT * uK = 9,55 * 2,8 26,74 min-1 Lähtudes võimsusest PM min = 0,891 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 26,74 min-1 valime mootorreduktori. Antud tingimustega sobib mootorreduktor R 77 DT 90S4
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 1 Tehniline joonis ja kinemaatikaskeem Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 ÜLEKANDETEGURITE ARVUTUSED Mootori pöörlemissagedus n1 = 2000 p/min. Leian esimese hammasrattapaari ülekandeteguri. Valin Z1 = 19, Z2 = 57. i1,2 = Z2 / Z1 i1,2 = 57 / 19 = 3 Leian teise hammasrattapaari ülekandeteguri. Z3 = 18, Z4 = 81. i3,4 = Z4 / Z3 i3,4 = 81 / 18 = 4,5 Leian reduktori ülekandeteguri. ireduktor = 3 x 4,5 = 13,5 Leian reduktori väljundvõlli pöörlemissageduse. n2 = 2000 / 13,5 148 p/min Kinemaatikaskeem esitatud selel 1. Sele 1. Reduktori kinemaatikaskeem 2 3
140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk α ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 5
Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrde...
Mmax − mootori võllile taandatud töömasina maksimaalne moment, N∙m Mpv − mehhanismi paigaltvõtumoment, N∙m Mtn − töömasina takistusmoment nimipöörlemissagedusel, N∙m Mts − töömasina staatiline takistusmoment, N∙m m − koorma mass, kg m0 − rippvagoneti mass koormata, kg mk − sirgliikuva detaili mass, kg (mk = 480 kg) mn − mootori mass, kg mr − hammasratta mass, kg n − töömasina pöörlemissagedus, s-1 ni − detaili pöörlemissagedus, s-1 nm − elektrimootori pöörlemissagedus, s-1 nn − nimipöörlemissagedus, s-1 nt − töömasina vedava võlli pöörlemissadegus, s-1 Pekv − ekvivalentne võimsus, N∙m Pi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m Pn − mootori nimivõimsus, W Pt − rippvagoneti kogu vajaminev võimsus, kW Ptar − võrgust tarbitav võimsus, W R − vedava trumli raadius, m (R = 0,1 m)
Siis vajalik võimsus PT = T T = 441,5 1 = 442W 0,45 kW Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,75 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. PT 0,45 Siis PM min = = 0,7 kW 1 2 3 0,75 0,92 0,99 30T 30 1,0 Trumli pöörlemissagedus nT = = 9,55 min -1 3,14 Siis reduktori pöörlemissagedus kus uK kettülekanne ülekandearv Valime uK =2, siis n R = nT u K = 9,55 2 19 min -1 Lähtudes võimsusest PM = 1,0 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 19 min-1 valime mootorreduktori Sobib mootorreduktor R 77 DT 90L4 [1]: võimsus PM = 1,5 kW; pöördemoment M = 650 Nm; pöörlemissagedus nR = 19 min-1 ( 2 rad/s);
Võlli/telje liiga suur läbipaine võib põhjustada sellele kinnitatud komponentide lubamatult suuri asendihälbeid, millega võib kaasneda ülekannete suutlikuse halvenemine, laagrite kiire kulumine, hammasülekannete tegeliku hambumisnurga muutumine. Pöörleva võlli/telje läbipaine võib põhjustada selle vibreerimist, paindevibratsiooni, väändevibratsiooni. Läbipainded põhjustavad disbalanssi Võll/telg võib puruneda, kui selle pöörlemissagedus vastab selle omavõnkesagedusele 26. Tuua näited võllide jäikusarvutustest. Mitu korda väiksem peab olema varda tegelik pöörlemissagedus varda kriitilisest pöörlemissagedusest? Millest sõltub kriitilise pöörlemissageduse väärtus? Varda tegelik pöörlemissagedus peab olema soovitavalt 2-3 korda väiksem, kui kriitiline pöörlemissagedus. Kriitline pöörlemissadeguse väärtus sõltub võllile/teljele
turbiinirattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele küljele ja tõukama juhtratast turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e = 0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. Juhtratta vabastamine väldib trafoteguri langemist alla ühe ja sellega kasuteguri vähenemist. 2.5.1 Hüdrotrafo lukusti Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väikesel koormusel pumbaratta pöörlemissagedusest u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so. hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100% -ni
nT, min-1 25 28 27 26 29 54 43 46 38 50 2. Nimetada rihm- ja kettülekannete eelised ja puudused. Analüüsida kumb ülekannetest sobiks rohkem pöördemomendi ülekandmiseks mootorreduktori väljundvõllilt ja vintsi trumli võllile. Trumli pöörlemiseks vajalik moment M = T = 480 Nm. Mootorreduktori pöörlemissagedus nM = 46 min-1. Trumli pöörlemissagedus nT = 27 min-1. Ülekandearv n M 46 u= = =1,7 nT 27 Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 480 TK= = =310 Nm u ∙ η1 η2 1,7 ∙ 0,92∙ 0,99 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1min =19...23 , keskmistel z1min =17...19 ,
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp S Ü Ü TES Ü S TEEM ID E V Õ R D LU S JA A N A LÜ Ü S Kasutusel olevad süütesüsteemide võrdlus: Transistorsüütesüsteem Elektrooniline süütesüsteem Digitaalne süütesüsteem Eriom adused Transistorsüütesüsteem: Vaakumregulaatoriga süütejaotur, süüteandur jaoturis Elektrooniline süütesüsteem: Süütejaotur ilma vaakumregulaatorita Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepooliliik Transistorsüütesüsteem: Silindriline Elektrooniline süütesüsteem: Silindriline Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepoolitakistus:prim aar-ja sekundaarm ähis Transistorsüütesüsteem: 0,5Ω - 2,0Ω 8 kΩ - 19kΩ Elektrooniline süütesüsteem: 0,5 – 2,0 Ω 8 k Ω - 19k Ω Digitaalne süütesüsteem: 0,3 Ω- 1 Ω 8k Ω - 15k Ω Prim aarvooluringilülitam ine Transistorsüütesüsteem: Transistorlüliti; süütejuhtplokk k...
eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaatide väärtuste määraminne ühest punktist (nullpunktist), mille korral on tegemist absoluutsete koordinaatidega. Näide: (W – Z telje suunaline suhteline liikumine; C – 45 nurga all tööteldav faas; E - kiirpaigutus) N001 G95 F0, 12, S3 1600 T6 - ettenihe 0,12 mm/p; diapasoon 3; pöörlemissagedus 600p/min; instrument 6 Z0 X36 E – E kiirpaigutus X34 C10 – faas Z-30 – silinderpind X42 W-38 – koonus X66 Z-81 koonus X75 – otspind W-10 – silinderpind X80 – lõikest väljatulek (teriku purunemise vältimiseks) M02 – Programmi lõp (JOONIS ON NÄILINE) 2. Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage.
Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. -1 Võlli pöörlemissagedus on 500 min (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; M1 Laagerdus M2 Vedav rihmaratas M3
Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 4
juhtlabasid. Juhtlabadega juhtaparaat reguleerib vooluhulka ja suunab vee turbiini töölabadele. Vesi väljub turbiinist telje suunas imitorusse. (Joonis Joonis ) Joonis . Francis turbiini ehituspõhimõte Turbiin on väga lihtsa ning töökindla ehitusega ja kasutakse tavaliselt vee töökõrgustel 30...700 m, üksikutel juhtudel ka ~1000 m. Selliseid turbiine valmistatakse tavaliselt võimsusega 10-400 MW. Turbiini pöörlemissagedus oleneb rõhukõrgusest ja on tavaliselt vahemikus 80-200 p/min Francis turbiine ehitakse ka pump-turbiinina. Korrektselt arvutatud ja disainitud kaasaaegse Francis pump-turbiini töötsükli kasutegur vee pumpamisel ja elektri tootmisel ei anna alla eraldi valitud koostöös olevate pumba ja turbiini kasuteguritele. Francis tüüpi pump turbiinid on kasutatud enamiketes maailma HAJ-des ja tänapäeval osutuvad parimaks lahenduseks töökõrgustel 30-800 m." [3: 18] 4.2. Kaplan turbiinid
v>vo, siis a>o => kiirenev liikumine
v
rõhku. http://video.about.com/autorepair/What-Is-an-EGR-Car-Valve-.htm Aja lugu jms 1970ndad (1973) Sisemine- klapiajastus Välimine- klapiga 2000K Miks? Lämmastikoksiidide vähenemine: 1. Põlemisprotsessi jahutatakse, sest tagasijuhitud heitgaas neelab soojust. 2. Hapnikukoguse vähendamine põlemiskambrisse tagasijuhitud heitgaaside tõttu. 3. Tekib vähem heitgaase. Parem jahutus* Diiselmootoritel heitgaaside tagastus kuni 65% 1. Mootori pöörlemissagedus 2. Kütuse sissepritsekogus 3. Sisseimetava õhu kogus 4. Sisseimetava õhu temperatuur 5. Sisseimetava õhu rõhk Tagastussüsteem töötab keskmistel ja madalatel koormustel NOx vähenemine: kuni 50% Tahmasisalduse vähenemine: kuni 10% Süsivesinike (HC) vähenemine Müra vähenemine Vaakum elektriline Väljalaskegaaside jahutussüsteemi lülitamine http://www.youtube.com/watch?v=K0QAvF2PLsY&feature=endscreen EGR Trouble Codes: P0400....Exhaust Gas Recirculation Flow
Pöörlemissagedus, mida hoiab regulaator häälestatakse seadevedruga 25 .Vedru pinguse suurendamisel võrdlev element 21 liigub alla ja läbi ujuv hoova 31 nihutab siibri 39 allapoole. Servomootori silindri alumine pool ühendatakse õli survepoolega ja servomootori kolb 9 tõuseb ülespoole. Tema varras läbi ühenduskangi pöörab koormusvõlli 6 päripäeva ja küttelatt nihutatakse kütuse sissepritse suurenemise suunas. Pöörlemissagedus suureneb. Tasakaaluolek saabub uuesti siis, kui uuele, suuremale seadevedru pingusele vastab suurem pöörlemissagedus. Kohalik pöörlemissageduse muutmine toimub käsirattaga 5 (ülemine parem käsiratas regulaatori esipaneelil). Selle pööramisel koonushammasrataste kaudu pööratakse hammasratas/mutrit 29, milline saab keermestatud vardalt pikiliikumise ja oma alumise otsaga toimides seadevedrule suurendab või vähendab selle pingust
Ei primaarmähise emj Ei= /t Alalisvool: Mootorina töötab, generaatorina tööta. Vahelduvvool:Mootorina töötab, generaatorina ei U1/U2=N1Ei/N2Ei=N1/N2 | k=U1/U2=N1/N2 | I2/I1=N1/N2 | I=P/U; Pk=I2R | I=U/R | tööta I2=P/U2 Sünkroonmootor: töökindlus suur, kuluvad laagrid; hind odav; pöörlemissagedus sagedust raske muuta, keeruline sagedusmuundur; käivitus koormatud mootorit raske käivitada Asünkroonmootor Kommutaatormootor: töökindlus väike, kuluvad harjad; hind kallis; pöörlemissagedus lihtne Ehk kõnekeeles tööstusvoolumootor
Optiline andur Optiline andur koosneb fotodioodist, valgusdioodist ja aukudega kettast. Anturi tööpõhimõte seisneb fotodioodi omdusel valguse toimel avaneda. Valgusdiood on valgusallikas ja pöörlev ketas katkestab valgusvoo. Induktiivandur Induktiivandur koosneb hammasrootorist, anduri mähisest ja püsimagnetist. Magnetvälja tugevus sõltub pöörleva hammasrootori asendist. Magnetvälja tugevuse muutus tekitab anduri mähises pinge. Süütehetke mõjutavad tegurid *Mootori pöörlemissagedus *Mootori koormus *Mootori temperatuur *Gaasipedaali asend *Õhu temperatuur *Välisõhu rõhk *Detonatsioon Detonatsioon on iseeneselik küttesegu põlemine kõrgerõhu ja temperatuuriga . Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetriline küttesegu 1kg/14,7kg Bensiin Õhk Lambda = 1 =m-tegelik / m-teoreetiline Pritsesüsteeme võib jada pritsekohtade arvu järgi: *Keskpritse (mono pritse) *Mitmiksissepritse (hargsissepritse)
140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 5
d2/2 m m Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli pöörlemissagedus n = 300 min-1. Laagri tööressurss L10h = 20 000 tundi. Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 200 mm. β on hamba kaldenurk β = 8 º. Hammasratta hambumisnurk α = 20 º. Laagrite vahekaugus l = 140 mm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 210 200 190 180 170 160 150 140 130 120 l, mm 120 140 160 180 200 210 230 250 260 280
koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime tärklise lahuse juuresolekul (tärklis lisasime lahusele kui selle värvus muutus helekollaseks) 0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6. Lisasime katalüsaatori lahus ja käivitasime stopper 7. Iga 5 min järel võtsime proove ning määrasime neis eespool kirjeldatud viisil Na 2SO3 sisaldust. Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus c Na2 SO3 = f (t ) (joonis 1) 8. O2 kontsentratsiooni määramiseks lahuses kasutasime hapnikuelektroodi, registreerides väärtusi iga 5 sekundi järel
2 s v0. t at tee p liikumishulk 2 pikkus - nurkkiirus - nurk - pöörde nurk - gravitatsioonikonstant 2 h0 f pöörlemissagedus t aeg (vabalangemine) g 2 h gt kõrgus (vabalangemine) 2 t T Pöörlemisperiood N 1 T Pöörlemisperiood f 2 a .r kesktõmbe kiirendus v . r joonkiirus l v0 t. cos tee pikkus (horisontaalselt
14.Arvutage mootori pöörlemissagedused ja kandke tabelisse. 15.Arvutage mootori võimsused ja kandke tabelisse. 16.Koostage graafik, mis näitab eletrimootori võimsuse sõltuvust pöörlemissagedusest. 17. ()p Mõõtkava valige nii,et 10 pöördele sekundis s vastab horisontaalteljel 1cm ja 1 vatile vastab vertikaalteljel 1cm. 18. Määrake graafikult suurimale mootori võimsusele vastav pöörlemissagedus fmax ja kirjutage see üles. Katse F1(N) F2(N) F(N) t(s) N(W) nr. f ( ps ) 1. ... 6. Lõppvastus: Lõppvastus andke kujul Nmax=... W p fmax= s , Küsimused: 1. Mis on mootori võimsus? 2. Mis ühikutes mõõdetakse võimsust SI-süsteemis?
VH := 2496cm pe := 11.5bar n := 5500min K := 2 n Peff := VH pe K Peff = 131.56 kW b) Mootori liitrivõimsus 3 VH := 2496 cm Peff PH := kW VH PH = 52.708 l c) Mootori erimass m := 170kg m kg mp := mp = 1.292 Peff kW c) mootorivõlli pöörlemissagedus ca 3000 min^-1 juures. efektiivvõimsus: -1 n := 3000min 3 VH := 2496cm pe := 11bar K := 2 n Peff := VH pe K Peff = 68.64 kW b) Mootori liitrivõimsus 3 VH := 2496 cm Peff PH := kW VH PH = 27.5 l c) Mootori erimass m := 170kg m kg mp := mp = 2.477 Peff kW
pooluspaariga mootoril rootori pöörlemiskiirus 730 p/min., kolme pooluspaari juures 970 p/min. ja kahe pooluspaari korral 1440 p/min. Asünkroonmootori tööpõhimõte Mootori ühendamisel kolmefaasilisse vooluvõrku tekib staatoris pöörlev magnetväli. Pöörlev magnetväli, lõigates rootori lühistatud vardaid, tekitab nendes voolu. Kuna vooluga juhtmetele mõjub magnetväljas, jõud, siis hakkab rootor pöörlema magnetvälja pöörlemise suunas. Seejuures jääb rootori pöörlemissagedus magnetvälja pöörlemissagedusest maha. Kui rootor pöörleks sünkroonselt magnetvälja pöörlemissagedusega, ei indutseeritaks tema mähiste elektromotoorjõudu ega tekiks voolu. Sel juhul ei hakkaks pöörlema ka asünkroonmootori rootor.
spetsiaalseid turvavahendeid. Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1- 2m/s (...10m/s), pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Miinused: Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. Jõud:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
