Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistusega Rl = 1,8 . Rööpergutusmootori tunnusjoonte arvutamiseks on otstarbekas leida elektromotoor- jõutegur, mis konstantse magnetvoo korral on püsiva väärtusega U n - I n Ra CE = k E = , nn kus kE on elektromotoorjõu võrdetegur, magnetvoog, Wb; Un nimipinge, V;
Ivo Hein 13.09.2017 Janis Piiritalo 6 TEHNOLOOGILISED REŽIIMID JA ARVUTUSED Töötlemiseks kasutatavad terikud, freesid ja terahoidjate leidmiseks kasutan „Sandvik“ tarkvara „ToolGuide“ [3]. Nimetatud programmi on võimalik etteanda materjali ja APJ tööpingi parameetrid, millest lähtuvalt programm pakub tööriistad koos lõikeparameetritega kaasaarvatud spindli pöörlemissagedus, lõikekiirus ja ettenihe hambale. Esimene paigaldus 3.1.1 Otspinna freesimine Terik: CoroMill 790 R790-160431PH-NM H13A; Dc = 32 mm; zn = 3 Terahoidja: CoroMill 790 R790-032A32S1-16M Lõikesügavus: 1 läbim ap = 0,5 mm, 2 läbim ap = 0,5 mm Spindli pöörlemissagedus: 1 läbim n = 6990 p/mim, 2 läbim n = 7560 p/mim [3] Ettenihe hambale: 1 läbim fz = 0,477 mm/h, 2 läbim fz = 0,440 mm/h [3]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 3 Mitme-astmeline hammasmehhanism ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed: Mehhanismi ülekande suhe u = 205 Mootori pöördemoment M = 19,8 Nm ja pöörlemissagedus n = 1455 min-1 Ülekantav võimsus P = 3,0 kW. Arvutada mehhanismi vajalik ülekandeastmete arv ning väljundvõlli pöördemoment ja pöörlemissagedus. Leida viimase hammaspaari diameetrid ja laiused. 1. Mehhanismi ülekandeastmete arv Hammasülekande soovituslik ülekandesuhe on kuni 10. Mehhanismi ülekandesuhe arvutatakse valemiga u=u 1 ∙ u2 ∙ … ∙u n kus ui – ühe astme ülekandesuhe.
automaatselt. Arvutamine: Planetaarreduktori ülekandearvu leidmine osutub küllalt tülikaks, sest pöördemoment kantakse läbi mitme planetaarülekande ning igas ülekandes tuleb arvestada satelliitide suhtelist liikumist kroon- ja päikeseratta suhtes. Valemi koostamisel aga saab kasutada üldist seaduspärasust, kus ühe ülekande piirides jääb iga hammasratta pöörlemissageduse korrutis tema hammaste arvuga konstantseks: ( - ) = kus on kroonratta pöörlemissagedus; - satelliitide raami pöörlemissagedus; kroonratta tinglik pöörlemissagedus, mis arvestab satelliitide liikumist kroonratta suhtes; kroonratta hammaste arv; satelliitide pöörlemissagedus; satelliidi hammaste arv; päikeseratta pöörlemissagedus; päikeseratta tinglik pöörlemissagedus, mis arvestab satelliitide pöörlemist päikeseratta suhtes; päikeseratta hammaste arv.
Andurite signaalid 1.1 Pöörlemissagedus andurid 1.1.1 Indiksioonandur 1.1.2 Halli andur 1.1.3 Optiline pöörlemissagedusandur 1.1.4 Keeleandur 1.1.5 Magnetotakistiga pöörlemissagedus andur (MRE) 1.2 Rõhk 1.2.1 Rõhulüliti 1.3 Rõhuandur 1.4 Kiirendus või vibratsioon 1.4.1 Detonatsiooniandur 1.5 Õhumõõturid 1.5.1 Labatüüpi õhuvoolumõõtur 1.5.2 Kuumtraat- (kuumkile-) õhumõõtur 1.5.3 Karmani keerisõhumõõtur 1.6 Temperatuur 1.6.1 Termolüliti 1.6.2 Termistor 1
juhitavusele Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, väheneb 30% võrra Blokeerimise vältimine ABS juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi Juhul, kui ratta pidurdamisel pöörlemissagedus alla võrdluskiirusest arvutatud künnise piiri ei lange, rattal blokeerimisoht puudub siis ABS pidurdamisprotses si ei sekku Blokeerimise vältimine Juhul, kui ratta pidurdamisel langeb selle pöörlemissagedus alla lubatud künnise, mis tähendab, et rattal on tekkinud blokeerimisoht, alustab tööd ABS- süsteem
4 ProDiags Blokeerumise vältimine ABS juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi. Juhul kui ratta pidurdamisel pöörlemissagedus alla võrdluskiirusest arvutatud künnise piiri ei lange, rattal blokeerumisoht puudub ja ABS pidurdamisprotsessi ei sekku. Juhul kui ratta pidurdamisel langeb selle
korral iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm Drosselklapi läbimõõt on 62mm, seega ristlõike pindala on 0,01276m2 Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3. Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 6000 6500 Tabel graafiku kujul. Voolukiiruse graafik.1 ÜLESANNE 2. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus sisselaske kanali alguses iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed.
suureneb. Teatud hetkest alates hakkab turbiinirattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele küljele ja tõukama juhtratast turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e = 0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. 13. Tänapäeva automaatkäigukastid on üldjuhul varustatud hüdrotrafo lukustiga. Miks? Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väikesel koormusel pumbaratta pöörlemissagedusest u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so. hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100% -ni. 14
· lahendada probleem- ja arvutusülesandeid ringliikumise, võnkumise ja lainete kohta, · teisendada nurga ühikuid (nurgakraade radiaanidesse ja vastupidi). Arvutusülesanded. 1. Esita nurk radiaanides 360°, 180°, 90°, 60°, 45°, 30°, 15°. 2. Kalamees märkas, et tema paadist möödusid laineharjad iga 6 sekundi järel. Kahe naaberharja vaheline kaugus oli 20 m. Kui suur oli lainete levimiskiirus? 3. Grammofoniplaat tegi 3 minutiga 100 pööret. Arvuta plaadi pöörlemissagedus. 4. Arvuti kõvaketas teeb ühe pöörde 20 ms jooksul. Teisenda pöördenurk radiaanideks. Arvuta ketta nurkkiirus. 5. Kui suur on nurkkiirus kui ringliikumises oleva kehaga ühendatud raadius pöördub 0,5 sekundi jooksul 90° võrra? 6. Ratas raadiusega 0,3 m pöörleb nurkkiirusega 10 rad/s. Milline on ratta äärmiste punktide joonkiirus? 7. Nööri otsa kinnitatud kivi keerutatakse nii, et see teeb kaks täisringi 0,5 sekundi jooksul. Kui suur on kivi nurkkiirus? 8
Käivitussüsteem P=U*I ; I=P/U Pingelang jadaühenduse korral U=I*R I=U/R R=U/I · Selleks, et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. · Diiselmootori käivitamiseks peab temepratuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus
Leo Nirgi : Tuled (käivitussüsteem) Elektrotehnika 1) Selleks,et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. 2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale
on a) heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur (sks/ingl Wastegate/Lader); b) muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur (sks Variable Turbinengeometrie); c) muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur (sks Variable Schieberturbiine). Heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur Suurtel mootori pöörlemissagedustel ja koormustel lastakse osa heitgaase bypassklapi kaudu enne turbiini otse väljalasketorustikusse. Selle tõttu väheneb turbokompressori pöörlemissagedus ja ülekoormus. Madalatel pöörlemissagedustel ja koormustel hoitakse heitgaaside mööduvooluklapp suletuna. Möödavooluklapp töötab membraanseadme abil ja seda käitatakse laadimisrõhuseadme (elektropneumaatiline muundur) ja alarõhupumba abil. Seadmete tööd juhib ECU. Selline turbokompressori kompleksus on laialdaselt kasutusel diislite juures. Ottomootoritel saadakse vajatav alarõhk sisselaskekollektorist. Bypassklapi tööd võib juhtida ka eletrilisel teel.
alusel: a) liikuvate lõugade arvult – ühe ja kahe liikuva lõuaga b) liikuva lõua liikumise iseloomu järgi – liht- ja liitliikumisega c) liikuva lõua kinnituskoha järgi – ülemise ja alumise kinnitusega d) liikuva lõua käitamismehhanismi järgi – ekstsentrik-võlliga, väntmehhanismiga ja hüdrosilindriga. 6. Lõugpurustite tootlikkuse arvutus. T=60*V1*n*Kk, milles Kk – purustatava materjali kobestustegur (kivimitel tavaliselt 0,3..0,7) n – ekstsentrikvõlli pöörlemissagedus, mis peab max tootlikkuse saavutamiseks olema antud purusti vastava haardenurga ja liikuva lõua käiguga kooskõlastatult nn „optimaalsetes“ piirides , V1- ekstsentrikvõlli ühe pöörde vältel väljumisavast väljuva materjali math, mis arvut purustusklambri mõõtmete alusel m3 milles, e- väljumisava min laius, s- liikuva lõua käigupikkus, b- väljumisava pikkus, α- lõugade vaheline haardenurk. 7. Koonuspurustite kasutusala ja liigitus
m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada - reduktori tüüp valida - pidur valida - mootori võimsus, kW arvutada - elektrimootori pöörlemissagedus, min-1 valida - gabariitmõõtmed, mm valida/arvutada - vintsi mass trossita, kg arvutada 4. Mootorreduktori ja trumli ühendusviis valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Valida Töö välja antud: Esitamise tähtpäev: Töö väljaandja: I. Penkov 1. Lähtemäärang 1.1. Nimetus Elektriajamiga trummelvints (ingl.k. electrical winch) 1.2
Piduri veojõu ja juhitavuse korrektorid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. ABS- Anti- lock breaking system ( Blokeerumatud pidurid) Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise hõõrdejõu vähenemisest. Blokeerunud rattal on külgsuunaline hõõrdejõud nullilähedane. ABS-i olulisemad osad on hüdrosõlm, juhtplokk ja autorataste juures asuvad pöörelemissagedusandurid. Juhtplokk võrdleb pöörlemissagedus-anduritelt saadud signaale. Kui ühe ratta pöörlemissagedus väheneb teistest kiiremini (see tähendab blokeerumisohtu), siis hakkab juhtplokk hüdrosõlmes asuvate elektromagnet-klappide abil pidurdusrõhku vähendama. Rõhku vähendadakse seni kuni pöörlemissagedus hakkab uuesti suurenema. Seejärel suurendatakse pidurdusrõhku kuni blokeerumise ohu tekkimiseni, ning kõik kordub. Joonis 1. ABS Skeem 1.2 ABS- i tööpiirkond
PM,min=PT/(1*2*3)=353/(0,94*0,92*0,99)=412 W 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 (tigureduktoril 1 0,75); 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Trumli pöörlemissagedus nT=30* T /=30*0,75/3,14=7,2 1/min Siis reduktori pöörlemissagedus nR=NT*UK ,kus uK kettülekanne ülekandearv. Valime u K = 1,8 (valitav suurus; seda saab muuta, tavaliselt 1 u 7 ), siis nR = nT *uK = 7,2 *1,8 13 1/min Lähtudes võimsusest PM min = 0,412 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 13 min-1 valime mootorreduktori.
Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava f2 Laagerdus varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. F1 Vajalikud etapid: F2 f1
*** Referaat Kolmefaasiline asünkroonmootor *** 12. klass *** 2010 Asünkroonmootorist Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Nimetus tuleneb sellest, et ta pöörleb elektrivoolu sageduse ja poolusepaaride arvu alusel arvutatavast kiirusest veidi väiksema kiirusega ehk mitte sünkroonselt. Koormuse suurenedes asünkronmootori kiirus väheneb ja ta võtab automaatselt, ilma mingi regulaatori abita, võrgust tugevamat voolu, et taastada normaalne pöörlemissagedus. Üldlevinud on lühisrootoriga asünkroonmootorid, mille rootori mähised on omavahel ühendatud - lühises.
rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks
Jahutussüsteemi arvutus Jahutussüsteemi arvutuse aluseks on soojushulk, mis on vajalik viia mootorilt keskkonda teatud ajaühikus. Nimetatud soojushulka on võimalik määrata mootori soojusbilansist või järgmise empiirilise seaduspärasuse alusel: kus ärajuhitava soojuse erimaht, kJ/ (kW×h). Ottomootoritel on kJ/(kW×h) ja diiselmootoritel kJ/(kW×h). sõltub järgmistest sisepõlemismootori konstruktiivsetest parameetritest ja ekspluatatsioonitingimustest: surveaste, suhe, pöörlemissagedus ja mootori koormusreziimid. Orienteeritud arvustustes võib määrata järgmise empiirilise valemiga [1]: kus proportsionaalsustegur; silindrite arv; silindriläbimõõt, cm; väntvõlli pöörlemissagedus, min-1; liigõhutegur; astmenäitaja. Jahutussüsteem arvutatakse välja tavaliselt ja väärtustel. Vedelikjahutusega süsteemi korral määratakse: veepumba tootlikus, radiaatori jahutuspinna suurus ja ventilaatori valik.
tuleb kasutada sama lahenduskäiku, mis käesolevas ülesandes , jättes selle väärtuse lihtsalt otsitavaks. Käesolevas ülesandes toodud parameetrite järgi hakkab pump 7m kõrgusel kaviteerima, sest 7 > 4,55) Ülesanne 8 Leida pumba võimsus kui: Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: ´ Ülesanne 9 Leida pumba jõudlus Q, tõstekõrgus H ja võimsus P, kui pumba pöörlemissagedus on n=960 p/min. Pöörlemissagedusel n=1450 p/min on pumba jõudluseks Q=350 l/s, tõstekõrguseks H=64 m. Pumba kasutegur on 88%. Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: Ülesanne 10 Leida pumba pöörlemissagedus n ja võimsus P, kui pumba tõstekõrgus H=10m. Pöörlemissagedusel n=100 p/mim on pumba võimsus P=100kW ja tõstekõrguseks H=7,5m. Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: Ülesanne 11
......................................26 3.Lisad.......................................................................................................................................28 3.1.Joonised...........................................................................................................................28 2 1. Marsruuttehnoloogiad 1.1. Võll Treipink – Lathe 02 Small. Võimsus 11 kW, maksimaalne pöörlemissagedus 6000 1/min. Tooriku valik Toorikuks valiti võll, läbimõõduga ØDtoor = 31 mm ja pikkusega Ltoor = 40 mm. Tooriku materjaliks on madalsüsinikteras C10E (0,1-0,25% C). Toorik kinnitatakse ühelt poolt padruni külge. 1. Koorivtreimine Treida välispind mõõtu välistreiteraga ØD1=26 mm ja pikkusmõõduni L1=10 mm. Töötlemispikkus koorivtreimised L1kooriv = 30 mm, viia lõppmõõtmeteni 1 siirdega, lõikesügavus 2,5 mm. 2. Koorivtreimine
Siis trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT = T * T = 748,4 Nm * 1 rad/s 748 W Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest PM min = PT / 12 (3)3 kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 2 0,92 kettülekande kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Siis PM min = PT / 12 (3)3 = 748 W / (0,94 * 0,92 * 0,993) 891 W Trumli pöörlemissagedus nT = (30 * T ) / = (30*1) / 3,14 9,55 min-1 Siis reduktori pöörlemissagedus nR = nT * uK, kus uK kettülekande ülekandearv. Valime uK = 2,8 (valitav suurus, selle saab muuta vahemikus 1< u < 7 ), siis nR= nT * uK = 9,55 * 2,8 26,74 min-1 Lähtudes võimsusest PM min = 0,891 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 26,74 min-1 valime mootorreduktori. Antud tingimustega sobib mootorreduktor R 77 DT 90S4
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 1 Tehniline joonis ja kinemaatikaskeem Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 ÜLEKANDETEGURITE ARVUTUSED Mootori pöörlemissagedus n1 = 2000 p/min. Leian esimese hammasrattapaari ülekandeteguri. Valin Z1 = 19, Z2 = 57. i1,2 = Z2 / Z1 i1,2 = 57 / 19 = 3 Leian teise hammasrattapaari ülekandeteguri. Z3 = 18, Z4 = 81. i3,4 = Z4 / Z3 i3,4 = 81 / 18 = 4,5 Leian reduktori ülekandeteguri. ireduktor = 3 x 4,5 = 13,5 Leian reduktori väljundvõlli pöörlemissageduse. n2 = 2000 / 13,5 148 p/min Kinemaatikaskeem esitatud selel 1. Sele 1. Reduktori kinemaatikaskeem 2 3
140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk α ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 5
keha Pöörlemine - punkt, mille ümber keha liigub, on keha sees, keha eri punkti sooritavad eri trajektoori, keha ei saa vaadelda punktmassina Pöördenurk - selle võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius [ƒ ; rad] Radiaan - kesknurk, mis toetub kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega [360° = 2π rad; 1 rad = 57°; ƒ = l / r] Pöörlemisperiood - ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring [T - s; T = t/n] Pöörlemissagedus - ajaühikus tehtavate täisringide arv [f - Hz; f = 1 / T] Joonkiirus - ühtlase ringliikumise teepikkuse ja aja jagatis [v = l / t] Nurkkiirus - võrdne ajaühikus sooritatava pöörde nurgaga [v = ω*r; oomega; ω = 2πf - pöörlemissagedus; ω = 2π/T] Kesktõmbekiirendus - ringjoonelisel liikumisel kiiruse suuna muutust iseloomustav kiirendus, alati suunatud ringi keskpunkti poole [a k = ω2 * r] Tsentripedaaljõud - kõveruskeskpunkti suunatud jõud
Mmax − mootori võllile taandatud töömasina maksimaalne moment, N∙m Mpv − mehhanismi paigaltvõtumoment, N∙m Mtn − töömasina takistusmoment nimipöörlemissagedusel, N∙m Mts − töömasina staatiline takistusmoment, N∙m m − koorma mass, kg m0 − rippvagoneti mass koormata, kg mk − sirgliikuva detaili mass, kg (mk = 480 kg) mn − mootori mass, kg mr − hammasratta mass, kg n − töömasina pöörlemissagedus, s-1 ni − detaili pöörlemissagedus, s-1 nm − elektrimootori pöörlemissagedus, s-1 nn − nimipöörlemissagedus, s-1 nt − töömasina vedava võlli pöörlemissadegus, s-1 Pekv − ekvivalentne võimsus, N∙m Pi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m Pn − mootori nimivõimsus, W Pt − rippvagoneti kogu vajaminev võimsus, kW Ptar − võrgust tarbitav võimsus, W R − vedava trumli raadius, m (R = 0,1 m)
Siis vajalik võimsus PT = T T = 441,5 1 = 442W 0,45 kW Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,75 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. PT 0,45 Siis PM min = = 0,7 kW 1 2 3 0,75 0,92 0,99 30T 30 1,0 Trumli pöörlemissagedus nT = = 9,55 min -1 3,14 Siis reduktori pöörlemissagedus kus uK kettülekanne ülekandearv Valime uK =2, siis n R = nT u K = 9,55 2 19 min -1 Lähtudes võimsusest PM = 1,0 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 19 min-1 valime mootorreduktori Sobib mootorreduktor R 77 DT 90L4 [1]: võimsus PM = 1,5 kW; pöördemoment M = 650 Nm; pöörlemissagedus nR = 19 min-1 ( 2 rad/s);
Võlli/telje liiga suur läbipaine võib põhjustada sellele kinnitatud komponentide lubamatult suuri asendihälbeid, millega võib kaasneda ülekannete suutlikuse halvenemine, laagrite kiire kulumine, hammasülekannete tegeliku hambumisnurga muutumine. Pöörleva võlli/telje läbipaine võib põhjustada selle vibreerimist, paindevibratsiooni, väändevibratsiooni. Läbipainded põhjustavad disbalanssi Võll/telg võib puruneda, kui selle pöörlemissagedus vastab selle omavõnkesagedusele 26. Tuua näited võllide jäikusarvutustest. Mitu korda väiksem peab olema varda tegelik pöörlemissagedus varda kriitilisest pöörlemissagedusest? Millest sõltub kriitilise pöörlemissageduse väärtus? Varda tegelik pöörlemissagedus peab olema soovitavalt 2-3 korda väiksem, kui kriitiline pöörlemissagedus. Kriitline pöörlemissadeguse väärtus sõltub võllile/teljele
turbiinirattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele küljele ja tõukama juhtratast turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e = 0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. Juhtratta vabastamine väldib trafoteguri langemist alla ühe ja sellega kasuteguri vähenemist. 2.5.1 Hüdrotrafo lukusti Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väikesel koormusel pumbaratta pöörlemissagedusest u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so. hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei
nT, min-1 25 28 27 26 29 54 43 46 38 50 2. Nimetada rihm- ja kettülekannete eelised ja puudused. Analüüsida kumb ülekannetest sobiks rohkem pöördemomendi ülekandmiseks mootorreduktori väljundvõllilt ja vintsi trumli võllile. Trumli pöörlemiseks vajalik moment M = T = 480 Nm. Mootorreduktori pöörlemissagedus nM = 46 min-1. Trumli pöörlemissagedus nT = 27 min-1. Ülekandearv n M 46 u= = =1,7 nT 27 Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 480 TK= = =310 Nm u ∙ η1 η2 1,7 ∙ 0,92∙ 0,99 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1min =19...23 , keskmistel z1min =17...19 ,
Elektrooniline süütesüsteem: 0,5 – 2,0 Ω 8 k Ω - 19k Ω Digitaalne süütesüsteem: 0,3 Ω- 1 Ω 8k Ω - 15k Ω Prim aarvooluringilülitam ine Transistorsüütesüsteem: Transistorlüliti; süütejuhtplokk koos induktsioon- või Halli anduriga Elektrooniline süütesüsteem: Motronicu juhtplokk Digitaalne süütesüsteem: Motronicu juhtplokk Süütehetke seadm ine Transistorsüütesüsteem: Tsentrifugaalregulaator (pöörlemissagedus); vaakumregulaator (koormus) Elektrooniline ja digitaalne süütesüsteem: Tunnusväli sõltuvalt pöörlemissagedusest ja koormusest D etonatsioonireguleerim ine Transistorsüütesüsteem: puudub Elektrooniline süütesüsteem: Lihtne reguleerimine Digitaalne süütesüsteem: Silindrikaupa reguleerimine Süüte seadm ine kütuse kvaliteedijärgi Transistorsüütesüsteem: Käsitsi koodipistiku abil Elektrooniline ja digitaalne
eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaatide väärtuste määraminne ühest punktist (nullpunktist), mille korral on tegemist absoluutsete koordinaatidega. Näide: (W – Z telje suunaline suhteline liikumine; C – 45 nurga all tööteldav faas; E - kiirpaigutus) N001 G95 F0, 12, S3 1600 T6 - ettenihe 0,12 mm/p; diapasoon 3; pöörlemissagedus 600p/min; instrument 6 Z0 X36 E – E kiirpaigutus X34 C10 – faas Z-30 – silinderpind X42 W-38 – koonus X66 Z-81 koonus X75 – otspind W-10 – silinderpind X80 – lõikest väljatulek (teriku purunemise vältimiseks) M02 – Programmi lõp (JOONIS ON NÄILINE) 2. Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage.
Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. -1 Võlli pöörlemissagedus on 500 min (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; M1 Laagerdus M2 Vedav rihmaratas M3
Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 4
juhtlabasid. Juhtlabadega juhtaparaat reguleerib vooluhulka ja suunab vee turbiini töölabadele. Vesi väljub turbiinist telje suunas imitorusse. (Joonis Joonis ) Joonis . Francis turbiini ehituspõhimõte Turbiin on väga lihtsa ning töökindla ehitusega ja kasutakse tavaliselt vee töökõrgustel 30...700 m, üksikutel juhtudel ka ~1000 m. Selliseid turbiine valmistatakse tavaliselt võimsusega 10-400 MW. Turbiini pöörlemissagedus oleneb rõhukõrgusest ja on tavaliselt vahemikus 80-200 p/min Francis turbiine ehitakse ka pump-turbiinina. Korrektselt arvutatud ja disainitud kaasaaegse Francis pump-turbiini töötsükli kasutegur vee pumpamisel ja elektri tootmisel ei anna alla eraldi valitud koostöös olevate pumba ja turbiini kasuteguritele. Francis tüüpi pump turbiinid on kasutatud enamiketes maailma HAJ-des ja tänapäeval osutuvad parimaks lahenduseks töökõrgustel 30-800 m." [3: 18] 4.2. Kaplan turbiinid
v>vo, siis a>o => kiirenev liikumine
v
rõhku. http://video.about.com/autorepair/What-Is-an-EGR-Car-Valve-.htm Aja lugu jms 1970ndad (1973) Sisemine- klapiajastus Välimine- klapiga 2000K Miks? Lämmastikoksiidide vähenemine: 1. Põlemisprotsessi jahutatakse, sest tagasijuhitud heitgaas neelab soojust. 2. Hapnikukoguse vähendamine põlemiskambrisse tagasijuhitud heitgaaside tõttu. 3. Tekib vähem heitgaase. Parem jahutus* Diiselmootoritel heitgaaside tagastus kuni 65% 1. Mootori pöörlemissagedus 2. Kütuse sissepritsekogus 3. Sisseimetava õhu kogus 4. Sisseimetava õhu temperatuur 5. Sisseimetava õhu rõhk Tagastussüsteem töötab keskmistel ja madalatel koormustel NOx vähenemine: kuni 50% Tahmasisalduse vähenemine: kuni 10% Süsivesinike (HC) vähenemine Müra vähenemine Vaakum elektriline Väljalaskegaaside jahutussüsteemi lülitamine http://www.youtube.com/watch?v=K0QAvF2PLsY&feature=endscreen EGR Trouble Codes: P0400...
reguleerimistsükkel on väiksemate hälvetega, st siirdeprotsess on sumbuv ja staatiline karakteristik on paralleelne abstsissteljega st. astaatiline. Regulaatorite seadistamine etteantud pöörlemissagedusele toimub seadistamissektori 1 abil, millega saab muuta seadevedru pingust. Servomootori aega seadistatakse drosselklapi 9 abil. 2. Regulaatori Woodward UG-8 seadmine vajalikule pöörlemissagedusele. Pöörlemissagedus, mida hoiab regulaator häälestatakse seadevedruga 25 .Vedru pinguse suurendamisel võrdlev element 21 liigub alla ja läbi ujuv hoova 31 nihutab siibri 39 allapoole. Servomootori silindri alumine pool ühendatakse õli survepoolega ja servomootori kolb 9 tõuseb ülespoole. Tema varras läbi ühenduskangi pöörab koormusvõlli 6 päripäeva ja küttelatt nihutatakse kütuse sissepritse suurenemise suunas. Pöörlemissagedus suureneb. Tasakaaluolek
Ei primaarmähise emj Ei= /t Alalisvool: Mootorina töötab, generaatorina tööta. Vahelduvvool:Mootorina töötab, generaatorina ei U1/U2=N1Ei/N2Ei=N1/N2 | k=U1/U2=N1/N2 | I2/I1=N1/N2 | I=P/U; Pk=I2R | I=U/R | tööta I2=P/U2 Sünkroonmootor: töökindlus suur, kuluvad laagrid; hind odav; pöörlemissagedus sagedust raske muuta, keeruline sagedusmuundur; käivitus koormatud mootorit raske käivitada Asünkroonmootor Kommutaatormootor: töökindlus väike, kuluvad harjad; hind kallis; pöörlemissagedus lihtne Ehk kõnekeeles tööstusvoolumootor
ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele. Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sirmkettast, püsimagnetist ja magnetvoo juhist ja halli-element. Hall- andur vajab töötamiseks toitepinget ja maandust. Kui magnetvoog läbib halli-elementi, muutub halli-element voolu juhtivaks ja maandab lõppastmelt saadud signaali pinge. Kui sirmketta sirm jääb püsimagneti ja hallielemendi vahele siis katkeb halli-elemendi voolujuhtivus ja signaalipinge on maksimaalne. Optiline andur
140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 5
d2/2 m m Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli pöörlemissagedus n = 300 min-1. Laagri tööressurss L10h = 20 000 tundi. Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 200 mm. β on hamba kaldenurk β = 8 º. Hammasratta hambumisnurk α = 20 º. Laagrite vahekaugus l = 140 mm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 210 200 190 180 170 160 150 140 130 120 l, mm 120 140 160 180 200 210 230 250 260 280
koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime tärklise lahuse juuresolekul (tärklis lisasime lahusele kui selle värvus muutus helekollaseks) 0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6. Lisasime katalüsaatori lahus ja käivitasime stopper 7. Iga 5 min järel võtsime proove ning määrasime neis eespool kirjeldatud viisil Na 2SO3 sisaldust. Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus c Na2 SO3 = f (t ) (joonis 1) 8. O2 kontsentratsiooni määramiseks lahuses kasutasime hapnikuelektroodi, registreerides väärtusi iga 5 sekundi järel
2 s v0. t at tee p liikumishulk 2 pikkus - nurkkiirus - nurk - pöörde nurk - gravitatsioonikonstant 2 h0 f pöörlemissagedus t aeg (vabalangemine) g 2 h gt kõrgus (vabalangemine) 2 t T Pöörlemisperiood N 1 T Pöörlemisperiood f 2 a .r kesktõmbe kiirendus v . r joonkiirus l v0 t. cos tee pikkus (horisontaalselt
14.Arvutage mootori pöörlemissagedused ja kandke tabelisse. 15.Arvutage mootori võimsused ja kandke tabelisse. 16.Koostage graafik, mis näitab eletrimootori võimsuse sõltuvust pöörlemissagedusest. 17. ()p Mõõtkava valige nii,et 10 pöördele sekundis s vastab horisontaalteljel 1cm ja 1 vatile vastab vertikaalteljel 1cm. 18. Määrake graafikult suurimale mootori võimsusele vastav pöörlemissagedus fmax ja kirjutage see üles. Katse F1(N) F2(N) F(N) t(s) N(W) nr. f ( ps ) 1. ... 6. Lõppvastus: Lõppvastus andke kujul Nmax=... W p fmax= s , Küsimused: 1. Mis on mootori võimsus? 2. Mis ühikutes mõõdetakse võimsust SI-süsteemis?
VH := 2496cm pe := 11.5bar n := 5500min K := 2 n Peff := VH pe K Peff = 131.56 kW b) Mootori liitrivõimsus 3 VH := 2496 cm Peff PH := kW VH PH = 52.708 l c) Mootori erimass m := 170kg m kg mp := mp = 1.292 Peff kW c) mootorivõlli pöörlemissagedus ca 3000 min^-1 juures. efektiivvõimsus: -1 n := 3000min 3 VH := 2496cm pe := 11bar K := 2 n Peff := VH pe K Peff = 68.64 kW b) Mootori liitrivõimsus 3 VH := 2496 cm Peff PH := kW VH PH = 27.5 l c) Mootori erimass m := 170kg m kg mp := mp = 2.477 Peff kW
pooluspaariga mootoril rootori pöörlemiskiirus 730 p/min., kolme pooluspaari juures 970 p/min. ja kahe pooluspaari korral 1440 p/min. Asünkroonmootori tööpõhimõte Mootori ühendamisel kolmefaasilisse vooluvõrku tekib staatoris pöörlev magnetväli. Pöörlev magnetväli, lõigates rootori lühistatud vardaid, tekitab nendes voolu. Kuna vooluga juhtmetele mõjub magnetväljas, jõud, siis hakkab rootor pöörlema magnetvälja pöörlemise suunas. Seejuures jääb rootori pöörlemissagedus magnetvälja pöörlemissagedusest maha. Kui rootor pöörleks sünkroonselt magnetvälja pöörlemissagedusega, ei indutseeritaks tema mähiste elektromotoorjõudu ega tekiks voolu. Sel juhul ei hakkaks pöörlema ka asünkroonmootori rootor.
spetsiaalseid turvavahendeid. Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1- 2m/s (...10m/s), pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Miinused: Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. Jõud:
annaabi.ee 
