Käsimasinad ja viimistlustööde seadmed. (0)

Kordamisküsimused. Käsimasinad ja viimistlustööde seadmed . 
1. Käsimasinate otstarve,  määratlus  ja nendele esitatavad nõuded. Käsimasinate otstarve on 
elektri-  ja  kommunikatsioonivõrkude   installatsiooni ,  sooja-  ja   veevarustuse   paigaldamise  ning 
välis-  ja  siseviimistlustööde  kiirendamine  käsitsitöö  masintööga  asendamise  teel.  Määratlus: 
Käsimasinaiks  nim  sellist  masinat,  milles  tööoperatsiooni  põhiliikumine  sooritatakse  mootori 
jõul,  kõik  abiliikumised  käsitsi  ja  mille  raskus  kas  osaliselt  või  täielikult  langeb  töölise  kätele. 
Esitatavad nõuded – väike mass ja  portatiivsus ; töökindlad, vastupidavad ja ohutud; madal müra- 
ja  vibratsiooni  tase;  peavad  omama  mugavaid  käepidemeid  ja  sisse-välja  lülitamise  seadmeid; 
peavad olema meeldiva välimusega. 
2. Käsimasinate liigitus. a)  kasutusvaldkond  – amatöör-; profi-;  mikro -; aia ja maastiku kujundus 
b)  kasutatav  energia  liik  –   elektrilised ,   pneumaatilised ,  hüdraulilised,  motoriseeritud,  püssirohu 
toimelised  c)  kindel  otstarve  –  üldotstarbelised  e   universaalsed ;  löök-  ja  löök-pöördtoimelised; 
keermestatud  liidete  kinni-lahti  keerajad;  metalli  töötlemiseks;  puidu  töötlemiseks;  autonoomse 
mootoriga ;  muud  käsimasinad  d)  konstruktiivne  lahendus  –  otse- masinad   ja  nurgi-masinad  e) 
tööorgani  kiiruse  reguleerimine  ja  liikumissuuna  muutmine  –  ühekiiruselised,  mitmekiiruselise, 
sujuva  kiiruse  muutmisega  0  max,  mittereverseeritavad,  reverseeritavad  f)  energia 
muundumismehhanismi 
tüüp 
–  muundurita,  mehhaaniline   muundur ,  vedur-muundur, 
kompressioon-vaakummuundur.  Viimistlustööde  masinad  jaotatakse  veel  gruppidesse  vastavalt 
nendega tehtavale viimistlustöö liigile  – krohvitööde masinad ja seadmed;  maalritöö  masinad ja 
seadmed; põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed; plaatijate tööriistad . 
3.  Elektriliste  käsimasinate  liigitus.  a)  kasutatav  voolu  liik  –  alalisvool;  normaalsagedusega 
vahelduvvool;  kõrgsagedusega  vahelduvvool  b)  vahelduvvoolu  faaside  arv  –  ühe-  ja 
kolmefaasilised c) mootori tüüp – kollektormootorid ja lühisrootoriga  mootorid  d) elektriohutuse 
klassid   –  I  klass  (U>42;,  normaalsagedusega  vahelduvvool  (50Hz),  normaalisolatsiooniga);  II 
klass (U>42V; normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz), topeltisolatsiooniga); III klass (U42V  kõrgsagedusega  vahelduvvool  (>200Hz) 
mida  toidetakse  läbi  sagedusmuundurite)  e)  kaitstus  väliskeskkonna  mõjude  eest  – 
normaalkaitstus  ( lahtine   konstruktsioon  masina  sisemise  läbipuhumisega  jahutussüsteem,  ei 
märgistata);  niiskuskindel  (sisemine  elektrikomponentide  kaitse  piiskade  ja  niiskuse  eest, 
tähistatud  märgiga);  veekindel  (hermeetiliselt  suletud  korpus,  võib  kasut  veealustel  töödel, 
tähistatud märgiga) 
4.  Elektriliste  käsimasinate  konstruktsioonilised    põhielemendid.  *korpus  –  enamasti 
valmistatud ülitugevast plastikust, varustatud ühes tükis käepidemega millesse on paigutatud lüliti 
ja  muud  juhtimiselemendid.  Ülesandeks  on  kaitsta  mehhaanilisi,  elektrilisi  ja  elektroonilisi 
komponente  väliskeskkonna  mõjude  ja  töölist  elektrilöögi  eest.  *energiat  muundav  seade  – 
ettenähtud  elektri-  või  mõne  muu  energia  liigi  muundamiseks  mehhaaniliseks  energiaks ja  selle 
parameetrite  sobitamiseks  vajaliku  töö   operatsioonide   parameetritega.  *käepidemed  –  masina 
käes hoidmiseks ja  juhtimiseks  tööprotsessis. Põhikäepidemesse on paigutatud lülitusseadmed ja 
sellesse siseneb toitekaabel või kinnitatakse selle alumisse otsa akupesa. Löök- ja vibrotoimeliste 
masinate käepidemed on varustatud amortiseerivate elementidega. *lülitus- ja  juhtimisseadmed  – 
masina töö alustamises ja lõpetamiseks ning tööparameetrite operatiivseks muutmiseks või nende 
eelvalikuks (tüüp 1 – vajutatavad nupplülitid; tüüp 2 – ümber lülitatavad klahvlülitid) 
5.  Pneumaatiliste  käsimasinate  liigitus  konstruktsiooniliste  lahenduste  alusel,  nende 
kasutusala.  –  rootormootorid  kasut  peamiselt  pöörleva  liikumise  saamiseks,  enimkasutatavad. 
Turbiinmootorid 
– 
kasut 
peamiselt 
suurt 
töökiirus 
nõudvate 
operatsioonidega 
lihvimispoleerimismasinais. Kolbmootoritest löök- või pöördtoimelise liikumise saamiseks. 
6.  Põhilised  pneumaatiliste  käsimasinate  tüübid.  pneumodrell,  pneumaatiline  naelapüstol 
trummel-  ja  pidekassettidega,  otse-  ja  nurgi  pneumodrellid,  nurgi-  ja  otsemutrikeerajad, 
pneumaatiline löökvasar metalli ja puidu töötlemiseks, nõelpuhastaja  metallpindade  töötlemiseks, 
tiigersaag puidu, plastikute ja metalli saagimiseks, rihmlihvimismasin. 
7. Hüdrauliliste käsimasinate toitmise viisid ja masinate tüübid. nende toitmine  võib toimuda: 
teiste  ehitusmasinate  hüdrosüsteemidest  või  individuaalsetest  kergesti  teisaldatavatest  SPM-iga 
käitatavatest pumbajaamadest. Masinate tüübistik: tambitsad pinnaste ja muude ehitusmaterjalide 
tihendamiseks ;  puurmasinad  postide  paigaldamiseks  ja  teemantpuurimiseks;  piikvasarad 
külmunud  pinnaste,  betooni,  tellismüüritiste  jne  lõhkumiseks;  hüdrovasarad  nõelfiltrite  nõelte 
süvistamiseks ;  hüdrauliline  käsiramm  kuni  96mm  postide  süvistamiseks;  hüdrauliline  postide 
väljatõmbaja  Lk=200mm;  F=10  t;  ketaslõikurid  terase,  betooni,  kivimaterjali  jne  lõikamiseks; 
perforaatorid  avade  puurimiseks lõhkelaengute alla lõhkamistöödel; süvapumbad veekogude või 
kanalisatsiooni trasside puhastamiseks ; hüdrauliline pumbajaam diiselmootoriga. 
8.  Motoriseeritud  käsimasinad  ja  nende  kasutusvaldkonnad.  Motoriseeritud  käsimasinad  on 
varustatud 
individuaalse 
väikeselitraažilise 
sisepõlemismootoriga. 
Vastavalt 
masina 
kasutusvaldkonnale  ja  vajalikule  võimsusele  kasut  enamikel  juhtudel  käsitsikäivitusega 
õhkjahutusega 
kahetaktilisi 
bensiinimootoreid. 
Kasutusvaldkonnad 
– 
metsamaterjali 
ülestöötlemine  ja  puistute  hooldustööd;  haljasalade  madal-  ja  kõrghaljastuse  hooldus; 
puusepatööd üldehituses; lõhkamistöödega seotud puurtööd lahtistes karjäärides; teede remondi  ja 
hooldustöödel; terase, betooni, kivimaterjalide jne lõikamistööd. 
9. Püssirohul töötavate käsimasinate töö põhimõte, laengute liigitus ja  märgistus . Püssirohu-
toimelised  tööriistad  kasut  kasuliku  töö  sooritamiseks  püssirohu  põlemisel  vabanevat  energiat. 
Nende  tööpõhimõte  on  et  püssirohu  laengu  plahvatamisel  tekkiv  gaaside  surve  rakendatakse 
„rauas“  liikuvale  löökur-kolvile,  mis  realiseerib  selle   naela   pea  pihta  antava  löögina.  Löögi 
tulemusel  tungib   nael   omavahel  kinnitatavatesse  detailidesse  ja  saadakse  liide,  mis  võib  olla 
lahutatav  või  mittelahutatav.  Kasut  erinevaid  püssirohu  laenguid:  väikesekaliibrilise  sportpüssi 
padruni  mõõtu;  spetsiaalseid  6,8/11   kaliibriga   laenguid,  mis  on  kinnitatud  10  kaupa 
plastikhoidjasse.  Laenguid  toodetakse  erineva  plahvatusjõuga  ning  tähistatakse  eri  värvi 
plastikhoidjaga:  nõrk  –  roheline;  keskmise  tugevusega-  kollane;  tugev-  sinine;  hästi  tugev- 
punane; ülitugev- must. 
10.  Krohvipritside  liigitus    ning  nende  kasutuala.  Krohvimördi  töödeldavale  pinnale 
kandmiseks  kasut  kahesuguse  tööpõhimõttega  krohvipritse:  *mehhaanilise  otsevooluga  –  saab 
kasut  nii  krohvitöödel   krohvisegu   peale  kandmiseks   pindadele   kui  ka  müürimördi  laotamiseks 
kivide kihtide vahele. *pneumo-mehhaanilised pritsid – kasut ainult krohvisegu peale kandmiseks 
pinnale  krohvimistööde  käigus.  Pritsi  õhuga  toitmine  võib  neis  toimuda  tsentraalselt  või 
perifeerselt. 
11.  krohvisegu  silumise    ja  tasandamise  seadmed  ja  nende  liigitus.  pealekantud  krohvisegu 
tuleb  siluda  ja  tasandada.  Käsihõõrutite  asemel  võib  kasut  mehhaanilisi  hõõruteid,  mida  on 
saadaval  kahesuguse  jõuallikaga:  elektrilised  ja  pneumaatilised;  ning  kahesuguse  tööorganiga: 
vastassuunas pöörlevate ketastega ja labadega varustatud pöörleva tiivikuga. 
12. Maalritööde masinad ja seadmed. Pahteldamine – pahtlisegud on enamasti valmissegudena 
saadaval,  kuid  kui  on  vaja  neid  kuivsegust  valmistada,  kasut  nende  segamiseks  elektrilise 
käsitrelli padrunisse kinnitatavat labadega varustatud mikser-tüüpi segisti võlli, millega võib segu 
valmis  segada   tavalises   veeämbris.  Pahtlisegude  peale  kandmist  suurtele   krohvitud   pindadele 
kergendavad   vannidega  varustatud  pahtlirullid.  Kuivanud  pahtli  lihvimiseks  kasut  tasa-
lihvmasinaid.  Värvimine  – krunt- ja põhivärvide pealekandmiseks kasut seadmed sõltuvad värvi 
tüübist. Vesiemulsioon värvide peale kandmiseks kasut värvipritse, milles värv antakse surve all 
pihustisse,  kust  see  paiskub  pihustatud  lehvikuna  kaetavale  pinnale.  Kiirelt  kuivavate 
emailvärvide  korral  kasut  suruõhuga  töötavaid  värvipüstoleid  mis  võivad  olla  paagist  värviga 
toidetavad  või  püstoli  küljes  asuvast  anumast  toidetavad.  Kaasaegsed  püstolid  on  väga  täpselt 
reguleeritava  värvilehvikuga,  millel   puuduv   peaaegu  täielikult  „oreool“.   Lateks   ja  õli  värvide 
peale  kandmise   hõlbustamiseks   on  olemas  kantavast  anumast  pumbaga  toidetavad  värvirullid. 
Tapeetimise  all  tuleb  mõista  seinte  kastmist  ruloon  viimistlusmaterjalidega.  Selle  töö 
hõlbustamiseks  kasut  mehhaanilisi  äärelõikajaid,  liimmastiksi  rulle,  kuumaõhu  ja  auru  puhureid 
vanade  katete  mahavõtmiseks  jne.  on  saadaval  ka  spetsiaalne  tapeetija  töölaud,  millesse  on 
koondatud kõik tapeetimistööks vajalikud abivahendid. 
13.  Katteta  betoonpõrandate  viimistlemiseks  l  kasutatavad  masinad  ja  seadmed.  Katteta 
betoonpõrandate  valmistamise  kaasaegne  meetod  on  nn  Tremix-süsteemi  vaakum   tehnoloogia , 
kus  betooni  pinna  lõplik  viimistlemine  toimub  enne  kivinemist  ja  mille  seadmete  komplekti 
kuuluvad  Tremix   süvisvibraatorid   ES36.. ES63 ;  kombineeritud  vormid  T25.. T160 ;  elastne 
silumislatt  SVE;  pindvibraatorid  SM/SB  või  SVLE/SVLB,  vibraatoriga  lõppsilumispruss 
PV/PVB;  vaakumpump  P4001  ja  vaakummatt,  Mat  RM  60;   propeller -tüüpi  silurid 
eelviimistluseks G  kombi  E või G 701B, lõppviimistlus hõõruti PL 901 E. Kui lõppviimistlemine 
toimub  peale  betooni  kivinemist,  siis  kasut  abrassiivluiskudega  varustatud  pöörleva   ketas -
tööorganiga lihvimismasinaid.  
14.  Katetega  põrandate  viimistlemise  masinad  ja  seadmed.   Mosaiik -fraktuuriga 
betoonpõrandate viimistlemine toimub kahe operatsiooniga – eelneb  lihvimine  ja sellele järgnev 
poleerimine  kõrgläikega  pinna  saavutamiseks.   Viimaseks   operatsiooniks  kasut   spets  
poleerimismasinaid.  Ruloonmaterjalidega  betoon  ja  laudaluse  katmisel  kasut  seadmed: 
äärelõikurid,  liim-mastiksi  laoturid,   rullid   materjalid  kinni  rullimiseks,  ruloonmaterjali 
keevitusseadmed  paanide  monolitiseerimiseks.  Puhta  laudpõranda  viimistlemiseks  kasut  spets 
põranda   höövleid   ja  lihvimismasinaid.  Kui  lauad  lähevad  värvimisele  kasut  värvimiseks 
maalritööde vahendeid. Puitparkett põrandad viimistletakse  parketi  höövlitega, seejärel lihvitakse 
lihvimismasinatega ja poonitakse poonimismasinaga. 
 
Kordamisküsimused. Ehitusmasinate ekspluatatsioon ja remont . 
1. Masinate tehnohoolduse eesmärgid,  tehnohoolduse liigid ja  perioodilisus . Tehnohoolduse 
teostamise  eesmärk  on  masinate  töövõime  säilitamine  ja  tõrgete   vältimine   normatiivse  tööea 
vältel.  Liigid  on:  a)  igavahetuseline  TH;  b)  sesoonne  TH;  c)  perioodilised  TH.  Kaasaegsete 
masinate jaoks kehtestavad neid tootvad firmad täpsete töötundidega määratletud tehnohoolduste 
perioodilisused. Nt 10 töötundi  – päevane e vahetuseline, 50  – nädalane, 250 – igakuine, 500  – 
iga  kvartaliline,  1000  –  pool-aastane,  2000  –  aastane,  3000  –  kahe  aastane.  Iga  fikseeritud 
töötundide arvu järgsel tehnohooldusel on määratletud hooldustööde kompleks, mis tuleb vastava 
tehnohoolduse käigus teostada.  
2.  Masinate  remondi  ülesanne,  liigid  selgitustega.  Operatsioone,  mille  käigus  taastatakse 
masina või tema üksikute agregaatide või koostute töövõime nende asendamise teel uutega, nim 
remondiks.  Remondi  liigid  on:  a)   jooksev   remont  –  seotud  tehnohooldustega,  ning  paljudel 
juhtudel  langeb  kokku  teatud  arvu  tehnohoolduse  töötundidega  b)  avariiremont  e  ettenägematu 
remont c) kapitaalremont – määratletud masina normatiivse tööeaga, ning selle  teostamine  tuleb 
reeglina  põhjendada  vastavate  remondikulutuste  ja  uue  masina  soetamise  kohta  käivate 
majanduslike kalkulatsioonidega. 
3.  EM  ekspluatatsiooniga  seotud  riiklikud  organid  ning  nendega  seotud      tegevused. 
Autoregistrikeskus  –  registreeritakse  kõik  ehitusmasinad,  mille  baasmasinaks  on   veoautod   või 
autotüüpi iseliikuvad šassiid, mille max transportkiirus on üle 40 km/h ja kõik liikurmasinad, mis 
võivad iseseisvalt  liikuda  tänavatel ja teedel ning mille max transportkiirus on kuni 40 km/h, seal 
väljastatakse neile vastav registreerimistunnistus ja registrimärk ning nad kuuluvad perioodilisele 
tehnilisele  ülevaatusele  nagu  iga  teine  transportvahend.  Ka   haagis -  ja  poolhaagismasinad 
registreeritakse Autoregistrikeskuses. Tehnilise Järelevalve  Inspektsioonis  – registreeritakse kõik 
tõstemasinad ning surve all töötavad anumad ja seadmed, seal teostatakse nende seadmete pidev 
tehniline kontroll ja annab välja load seadmete kasutamiseks.