Käsimasinad ja viimistlustööde seadmed. (0)

Kordamisküsimused. Käsimasinad ja viimistlustööde seadmed . 
1. Käsimasinate otstarve,  määratlus  ja nendele esitatavad nõuded. Käsimasinate otstarve on 
elektri-  ja  kommunikatsioonivõrkude   installatsiooni ,  sooja-  ja   veevarustuse   paigaldamise  ning 
välis-  ja  siseviimistlustööde  kiirendamine  käsitsitöö  masintööga  asendamise  teel.  Määratlus: 
Käsimasinaiks  nim  sellist  masinat,  milles  tööoperatsiooni  põhiliikumine  sooritatakse  mootori 
jõul,  kõik  abiliikumised  käsitsi  ja  mille  raskus  kas  osaliselt  või  täielikult  langeb  töölise  kätele. 
Esitatavad nõuded – väike mass ja  portatiivsus ; töökindlad, vastupidavad ja ohutud; madal müra- 
ja  vibratsiooni  tase;  peavad  omama  mugavaid  käepidemeid  ja  sisse-välja  lülitamise  seadmeid; 
peavad olema meeldiva välimusega. 
2. Käsimasinate liigitus. a)  kasutusvaldkond  – amatöör-; profi-;  mikro -; aia ja maastiku kujundus 
b)  kasutatav  energia  liik  –   elektrilised ,   pneumaatilised ,  hüdraulilised,  motoriseeritud,  püssirohu 
toimelised  c)  kindel  otstarve  –  üldotstarbelised  e   universaalsed ;  löök-  ja  löök-pöördtoimelised; 
keermestatud  liidete  kinni-lahti  keerajad;  metalli  töötlemiseks;  puidu  töötlemiseks;  autonoomse 
mootoriga ;  muud  käsimasinad  d)  konstruktiivne  lahendus  –  otse- masinad   ja  nurgi-masinad  e) 
tööorgani  kiiruse  reguleerimine  ja  liikumissuuna  muutmine  –  ühekiiruselised,  mitmekiiruselise, 
sujuva  kiiruse  muutmisega  0  max,  mittereverseeritavad,  reverseeritavad  f)  energia 
muundumismehhanismi 
tüüp 
–  muundurita,  mehhaaniline   muundur ,  vedur-muundur, 
kompressioon-vaakummuundur.  Viimistlustööde  masinad  jaotatakse  veel  gruppidesse  vastavalt 
nendega tehtavale viimistlustöö liigile  – krohvitööde masinad ja seadmed;  maalritöö  masinad ja 
seadmed; põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed; plaatijate tööriistad . 
3.  Elektriliste  käsimasinate  liigitus.  a)  kasutatav  voolu  liik  –  alalisvool;  normaalsagedusega 
vahelduvvool;  kõrgsagedusega  vahelduvvool  b)  vahelduvvoolu  faaside  arv  –  ühe-  ja 
kolmefaasilised c) mootori tüüp – kollektormootorid ja lühisrootoriga  mootorid  d) elektriohutuse 
klassid   –  I  klass  (U>42;,  normaalsagedusega  vahelduvvool  (50Hz),  normaalisolatsiooniga);  II 
klass (U>42V; normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz), topeltisolatsiooniga); III klass (U42V  kõrgsagedusega  vahelduvvool  (>200Hz) 
mida  toidetakse  läbi  sagedusmuundurite)  e)  kaitstus  väliskeskkonna  mõjude  eest  – 
normaalkaitstus  ( lahtine   konstruktsioon  masina  sisemise  läbipuhumisega  jahutussüsteem,  ei 
märgistata);  niiskuskindel  (sisemine  elektrikomponentide  kaitse  piiskade  ja  niiskuse  eest, 
tähistatud  märgiga);  veekindel  (hermeetiliselt  suletud  korpus,  võib  kasut  veealustel  töödel, 
tähistatud märgiga) 
4.  Elektriliste  käsimasinate  konstruktsioonilised    põhielemendid.  *korpus  –  enamasti 
valmistatud ülitugevast plastikust, varustatud ühes tükis käepidemega millesse on paigutatud lüliti 
ja  muud  juhtimiselemendid.  Ülesandeks  on  kaitsta  mehhaanilisi,  elektrilisi  ja  elektroonilisi 
komponente  väliskeskkonna  mõjude  ja  töölist  elektrilöögi  eest.  *energiat  muundav  seade  – 
ettenähtud  elektri-  või  mõne  muu  energia  liigi  muundamiseks  mehhaaniliseks  energiaks ja  selle 
parameetrite  sobitamiseks  vajaliku  töö   operatsioonide   parameetritega.  *käepidemed  –  masina 
käes hoidmiseks ja  juhtimiseks  tööprotsessis. Põhikäepidemesse on paigutatud lülitusseadmed ja 
sellesse siseneb toitekaabel või kinnitatakse selle alumisse otsa akupesa. Löök- ja vibrotoimeliste 
masinate käepidemed on varustatud amortiseerivate elementidega. *lülitus- ja  juhtimisseadmed  – 
masina töö alustamises ja lõpetamiseks ning tööparameetrite operatiivseks muutmiseks või nende 
eelvalikuks (tüüp 1 – vajutatavad nupplülitid; tüüp 2 – ümber lülitatavad klahvlülitid) 
5.  Pneumaatiliste  käsimasinate  liigitus  konstruktsiooniliste  lahenduste  alusel,  nende 
kasutusala.  –  rootormootorid  kasut  peamiselt  pöörleva  liikumise  saamiseks,  enimkasutatavad. 
Turbiinmootorid 
– 
kasut 
peamiselt 
suurt 
töökiirus 
nõudvate 
operatsioonidega 
lihvimispoleerimismasinais. Kolbmootoritest löök- või pöördtoimelise liikumise saamiseks. 
6.  Põhilised  pneumaatiliste  käsimasinate  tüübid.  pneumodrell,  pneumaatiline  naelapüstol 
trummel-  ja  pidekassettidega,  otse-  ja  nurgi  pneumodrellid,  nurgi-  ja  otsemutrikeerajad, 
pneumaatiline löökvasar metalli ja puidu töötlemiseks, nõelpuhastaja  metallpindade  töötlemiseks, 
tiigersaag puidu, plastikute ja metalli saagimiseks, rihmlihvimismasin. 
7. Hüdrauliliste käsimasinate toitmise viisid ja masinate tüübid. nende toitmine  võib toimuda: 
teiste  ehitusmasinate  hüdrosüsteemidest  või  individuaalsetest  kergesti  teisaldatavatest  SPM-iga 
käitatavatest pumbajaamadest. Masinate tüübistik: tambitsad pinnaste ja muude ehitusmaterjalide 
tihendamiseks ;  puurmasinad  postide  paigaldamiseks  ja  teemantpuurimiseks;  piikvasarad 
külmunud  pinnaste,  betooni,  tellismüüritiste  jne  lõhkumiseks;  hüdrovasarad  nõelfiltrite  nõelte 
süvistamiseks ;  hüdrauliline  käsiramm  kuni  96mm  postide  süvistamiseks;  hüdrauliline  postide 
väljatõmbaja  Lk=200mm;  F=10  t;  ketaslõikurid  terase,  betooni,  kivimaterjali  jne  lõikamiseks; 
perforaatorid  avade  puurimiseks lõhkelaengute alla lõhkamistöödel; süvapumbad veekogude või 
kanalisatsiooni trasside puhastamiseks ; hüdrauliline pumbajaam diiselmootoriga. 
8.  Motoriseeritud  käsimasinad  ja  nende  kasutusvaldkonnad.  Motoriseeritud  käsimasinad  on 
varustatud 
individuaalse 
väikeselitraažilise 
sisepõlemismootoriga. 
Vastavalt 
masina