Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma rahvaste usundid (0)

1 Hindamata
Punktid
Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee




ZEN-BUDISM - Tekke   tõlgendused:   Saab   alguse   budismist   ja   hiinameelsusest   (taoism,   leebus, rahulikkus, lõdvestus ehk siis toimi toimimata) – tekib CHAN + jaapanimeelsus. - Rinzai ja Soto koolkonna põhilised meetodid
Rinzai  –   esimene   koolkond,   täh.   äkiline,   reageeritakse   millelegi   äkiliselt, ettearvamatult, et saada millelegi lahendus. 1) Elu on KOAN (mõistatus, mida ei saa lahendada); 2) Intuitsioon; 3) Ratsionaalne mõtlemine ja intuitiivne mõtlemine.
Soto – keskendumine, igapäevane töö, Zazen (istutakse loote asendis ilma soovide ja mõteteta), lõdvestus, hingamisrütm, ei püüdle kellegi/millegi poole. - Satori kogemuse tõlgendused: valgustatud, mõtlemine, muretu meel, tingimatu olek, tingitud   olek,   algloomuse   leidmine,   KOGEMUS:   teooria,   praktika,   kogemus (lunastus, kirgastumine, nirvaana, moksa). BUDISM - Tekke legend: 4 kohtumist, rauk, haige, surnu, askeet - 4 üllast tõde: 1. Kannatusest   –   otsene   (näpu,   hambavalu),   potentsiaalne,   metafüüsilised „mina“ 2. Kannatuste   põhjused   –   potentsiaalsed   (himu/iha;   viha;   nõmedus),   Metaf (illusioon minast) 3. Kannatuste kaotamisest
4. Üllas tõde - 8-kordne tee: 1. Kordus – täiuslik taipamine/mõte – inimene on taibanud 4 ÜL tõde.
2. T. otsstatavus – teeb kõik ise läbi
3. T. Kõne – ei räägita tühja
4. T. Tegu – ei tehta teistele kannatusi  
5. T. Amet – ei peeta ametit, mis põhjustaks kannatusi
6. T. Püüdlus – jätkuv pürgimine
7. T. Meditatsioon (tähelepanu) – panna kõike tähele ja olla teadlik
8. 72 – täiuslik meditatsioon, pidev seisund jaotused mida tehakse. - Budistlike kogukondade põhilised elus järgitavad reeglid:  1. Mitte tappa (maad ei tohi harida)
2. Mitte varastada
3. Mitte rikkuda abielu
4. Mitte valetada
5. Alkoholi/narkootikumi keelt ------------------------------------ Munkade lisa 6. Söögi piirangud – 1x päevas, ei sööda liha
7. lõbustuste keeld – tantsimine jne
8. ehete, lõhnaõlide keeld – hõbe/kuld eriti
9. kõva ase - Põhiline sõltuvuste põhimõte – sansaara: 1. Nõudlus – pime mees sümboliseerib
2. Tahte moodustaja
3. Teadvus


4. Organism
5. 6 meelt
6. Kokkupuude
7. Tunne ------------------ ära pööramise koht
8. Himu
9. Kippumine/kiindumine
10. Saamine
11. Sünd
12. Surm  - Mahajaana ja Hinajaana põhilised erinevused:
Hinajaana   –   eneseravi   õpetus;   Mahajaana   –   Buddhade   kultus,   paradiis,   ilmalikud võivad jõuda nirvaanasse. KRISTLUS - Ajaloolise Jeesuse võimalikud erinevad tõlgendused:  1. Tõrjutuse motiiv „sohilaps“
2. Äravalitus, erilisus
3. Ravitseja, imetegija
4. Relvastatud kaaskond
5. „eitas“ Talmudit
6. Ligimesearmastust rõhutas
7. Tülinorija
8. Mässu õhutaja
9. Rõhutab lähedust Jumalaga - Põhilised nn-väärõpetuste liigid: 1. Hea/kuri, valgus/pimedus
2. Inimene hea, patuta
3. Varatus, askeetlus
4. Võitlus, sotsiaalne õiglus
5. Mõistus, teadmine
6. Jeesuse loomus: 1) arianism ütles, et Jumal on inimene; 2) nestoriaanid ütlesid, et Jumalal on 2 loomust; 3) monofüsiidid, et Jumalal on ainult 1 loomus. - Katoliku usu ja protestantismi erinevused: Katoliku usk Protestantism Aluseks Piibel Aluseks püha kirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine Paavst eksimatu Paavst eksib Rituaalne usk Abstraktne usk Neitsi Maarja austamine - Pauluse uus teoloogia:  1. Leping juutidega
2. Juudid ei järginud lepingut
3. Jumala poeg / sureb kõigi inimeste pattude eest ristil
4. Usk / lunastatud surmast ja patust - Juudi- ja mittejuudi (paganlikud) elemendist kristluses:


Juudid:  vana-testament: inimese loomine, maailma loomine, veeuputus, 12 kultus; hea/kurja   dualism;   saatan;   messias;   hauatagune   hüvitis;   nelipühad; laupäev;ümberlõikamine
Paganad:  ristimine;   armulaud;   patuta   eostamine;   Neitsi-Maarja   kultus; kaitsepühakud; ristikultus; surm ja ülestõusmine; liha ülestõusmine; asendusohver. - Ida- ja lääne põhilised lahkarvamused: 1. Püha vaimu küsimus (Ida ei tunnista)
2. Paavstide küsimus (Läänes on paavst eksimatu, Idas mitte)
3. Neitsi Maarja
4. Purgatoorium/üleplaanilised heateod intulgentsid JUUDIUSK - Monoteismi kujunemine: 1. 1000 ema Salomon ehitab templi – hakkab koondama Jumala usku
2. 8 saj ema Hiskija reformid
3. 613 ema Joosua – animistlikud kultused hävitatakse, sama ka preestritega
4. 538 ema – Esva - teokraatia - Talmud – 365 keeldu, 248 käsku, kokku 613 - Kabala – müstiline traditsioon, pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele. - Juudiusus sisalduva teiste rahvaste laenud: - Juudiusu üldiseloomustus: Kujunenud välja Islami  ja Kristluse usust. Omane on lepinguline mõtlemine, võib olla ainult üks jumal, neil on kokku 613 käsku ja keeldu ehk Talmud. ŠAMANISM - Šamaaniks saamisega seotud uskumused: 1. Šamaan määrab
2. Päranduv   variant:   vägi   liigub   mööda   kindlat   suguvõsa;   alati   suguvõsa vahel 3. Taotuslik, nt P-Ameerika
4. Spontaanne – vaimud ühel hetkel hakkavad kiusama inimest - Kehalised märgid, mis viitavad šamaanile: 1. Õnnesärgis sündimine – sündimise ajal lootekotiga kaetud
2. Sünnimärgid – nn tulemärgid, pruunid, ajutised, sarved
3. Karvad, juuksed
4. Hambad – eriti esihambad, suured
5. Silmad – värv, nõiaring, suurus
6. Kehalised defektid – 6 varvast, hundimokk
7. Albiinod
8. Kaksikud – osades kultuurides tapetakse üks, araabias mõlemad
9. Kahesoolisus - Šamaanihaiguse sümptomid ja nende tõlgendamine: Minevik – arktiline hullus; Wikito   psühhoos   –   vähene   liikumine,   toitu   pole,   kõik   tahavad   teda   ära   müüa. Sümptomid   –   depressioon;   ihkab   üksildust;   luuvalud,   sügelus,   nukrameelne, unehäired. - Kuidas määratleda teadvusseisundit:


1. Sisedialoog
2. Aju energiavarustus (hapnik, veri, temp, veresuhkur, hormoonid, uni)
3. Ärritajate hulk (visuaalsed, akustilised)
4. Motoorne aktiivsus (liikumatus, üliaktiivsus)
5. Üksindus
6. Keel, kõne
7. Monotoonsus
8. Võõrad, tuttavad
9. Eksimine
10. Ajalise orientatsiooni kaudu
11. Hingamise   rütm,   silmade   asend,   geogr.   asendite   mõju,   kehaasend, ruumiline paigutus - Suure ja väikse šamaani erinevused:
Suur – ei mäleta / ei säili suhtlemisvõime; seestumine / hingeränd
Väike -  mäletab / säilib suhtlemisvõime - Teadvustatud unenägude esilekutsumine:  1. Mina mäletan teist – kõik unenäod tueb üles kirjutada
2. Mina teda – sümbolid; tema mind – neid võib tõlgendada magades
3. Tähelepanu treening – tuleb mõelda ja tähelepanna unes kõike
4. Ei tohi teha pikalt
5. Aeglased liigutused
6. Rutiinide lõhkumine
7. Ärkvel olles antakse ülesanne, mida unes täita - Šamaani   ühiskondlikud   rollid:   ravitseja,   ennustaja,   jahijuht,   hingejuht, riitusemeister, ajalootundja, ilmade vahendaja, sotsiaalnejuht ANIMATISM - Üldiseloomustus: usk ebaisikulisse väesse, mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades. Kõigil on elu sees. - Väe eristamiskriteeriumid: Juuksed; habe; silmad, pilk – kartus kurja silma ees; hambad – esihambad teravad/suured; keel – agressiivne sest, deemoneid kujutatakse pikalt   välja   sirutavate   keeltega;   elundid/haavatavatus;   küüned;   suguelundid; veri/ooker; luud/säilivus. - Surmakujutelmad:   elav   laip   –   usk   inimese   kehalisse   ülestõusmisse   ja   selle võimalikkusesse kuni luud on säilinud. Peaks tekitama inimese hirmu ja see oma korda tõrjemaagia. Seda palju skandinaavias. - Surmatõrjemaagia: Sügav haud/koobastesse sulgemine; luustike kinni sidumine; pea maha/vai läbi rinna; kõhuli matmine; sõnamine; põletamine. ANIMISM - Üldiseloomustus: usk hingedesse, ühtset animismi pole, tuleb usk ka teispoolsusesse. - Hingekujutlused inimese näitel: kõik omavahel seoses - Jagatud   hingede   võrgustik:   kõik   olendid   jagavad   üksteisega   hingeosasid.   Ei   ole abstraktne.   Kindlad   printiisbid:   1)   ühtsusprintsiip;   2)   tasakaaluprintsiip


(tegu/tagajärg);   3)   täiendpolaarne   mõtlemine;   4)   Maagiline   kontaktsus   –   kirjeldab kindlaid tingimusi kuidas hinged ümber paiknevad. - Surmakujutelmad:  surnukeha   hirm.   Kujutlus   vabahingest   –   austus,   hoolitsus   – surnukultus. Neid käsitletakse animismis. Kehahing laguneb ajajooksul, lagunemise kiirus on otseselt seotud laibaga tehtud riitustest. Nt: põletus – kohe, pleegitus – 1a (lavatsite peale); maamatus (laibamatus) – väga kaua. - Dualistlik-pluralistlik eksistentsi idee: vaime on mitu 1. Kehahinged   –   seotud   inimese   füüsiliste   võimetega   ja   ka   psüühilised võimed 2. Vabahing ehk ringhind – tavalised unenäod
3. Lahushinged ehk puuhinged
4. Teisik  - tagurpidi  väeloom, inimese hing  mis  materialiseerib  end teiste olendite kaudu. 4 ja 5 ärkveluned, kus inimene saab juhtida unenägusid. 5. Väeloom ehk teise olendi hing
6. Väed, õnned +, lamba või sea õnn ei tegele kaalika kasvatusega
7. Vead – jänesemokk, tedretähnid
8. + märgiga õnnistu – õnnistu on õnnistaja hing, - märgiga on needus.
9. Üldhinged; maaema, teavaisa. Esimene kevadine äike. Animistlike   motiivide   võrdlus   monoteistlike   motiividega,   motiivide   teisendamised   ja võrgustikulise mõtlemise asendumine hierarhilise mõtlemisega. Animism   on   usk   mitmetesse   hingedesse,   võrgustikuline   mõtlemine.   Monoteism   on   ühe Jumala   uskumine   ja   teistest   jumalatest   ära   ütlemine.   Materjalismis   hakkab   kujunema hierarhialik, polüteismlik maailma vaade.
Maailma rahvaste usundid #1 Maailma rahvaste usundid #2 Maailma rahvaste usundid #3 Maailma rahvaste usundid #4 Maailma rahvaste usundid #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andratoom Õppematerjali autor
Sisaldab: animismi, animatismi, šamanismi, juudiusku, kristlust, budismi ja zen-budismi.

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal
20
doc

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal

hea ja kurat on halb. Haigused (jm. erinevad tagajärjed) arvati põhjustatud kas Jumalast või Kuradist. Usuti põrgusse, paradiisi, puhastustulle..Rõhutati õigesti suremist – suremist lepitatult ja pattudest puhastatult. Hing on kas hauas, hiies, taevas, põrgus, manalas, toonelas. Eestlaste kaugenemine surnutest ja surmast saab alguse just sellel perioodil. Surnutest saavad kurjad vaimud, kuradid jm. taolised olendid. Usuti luu ja liha ülestõusu. Materialism: erinevad käsitlused maailma tekkest. 1) Jumala loodud 2) Evolutsiooniline 3) Panpsühhism – pole kunagi tekkinud on kogu aeg olemas olnud. Kui vanasti viidi surnu sauna, inimestest eemale, siis praegu hoitakse teda elumaja toas või verandal. Surnuga säilivad need kombed, millel on olemas ka materialistlikud seletused. Mitmeid toiminguid sooritatakse esteetilistel kaalutlustel (surnu suu ja silmade sulgemine). Valitseb usundiline paljusus. Väetamistoimingud ja nende kajastused

Usuõpetus
Üldine usundilugu
12
odt

Üldine usundilugu

Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai ­ laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai ­ laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 ­ 1955 Hiina ning dalai ­ laama oli

Üldine usundilugu
Usundid
6
doc

Usundid

püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Eesmärgiks on nirvaana saavutamine (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade välist olemist peetakse vaid meelepetteks ja illusiooniks (maaja, maya), see eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet: 1. kõikide meelte ( 6 tk., sh. mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. väärusk 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus) Usutakse, et peale surma jääb (inimese?) hing 49-ks päevaks nn. "vaheolusse" ja selle lõppedes võib ükskõik millal uuesti sündida (taassünd, sisenemine uude tsüklisse). Budismi põhikord on munklik, vahendiks on mõtlus, (alg?)eesmärgiks on oma "mina" (isikupära?) kaotamine. Saavutanud nirvaana (nt. meditatsiooni käigus), lakkab inimeses maailma tajumine väljakujunenud mõistete või meeleorganite kaudu, järgi jääb n.ö

Religioon
Üldine usundilugu
35
docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 ­ lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto ­ pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele,

Usundiõpetus
Usundiloo mõisted 10-klassile
10
doc

Usundiloo mõisted 10. klassile

Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus ­ mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt ­ tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5. Samaan ­ nn spetsialist, kes töötab sarnaselt posijaga tervistaval eesmärgil. Tema eritunnus on transsi e lovesse laskumine. See amet võib olla pärandatav. Kui tööga toime ei tule võib samaani töökohast ka ilma jääda. Neid leidub Siberis,

Usundiõpetus
Üldine usundilugu konspekt
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas)

Üldine usundilugu
Üldine usundilugu
19
docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk

Kultuur
Usundilugu - religioon-erinevad usud
21
doc

Usundilugu - religioon, erinevad usud

........................................................................ 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism................................................................................................................................. 8 Budism.................................................................................................................................. 11 Hiina usundid........................................................................................................................ 13 Judaism................................................................................................................................. 14 Islam..................................................................................................................................... 17 Kristlus e. Ristiusk........................................................................

Eesti religioosne maastik




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun