Maailma rahvaste usundid (0)
Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee
ZEN-BUDISM
-
Tekke tõlgendused: Saab alguse budismist ja hiinameelsusest (taoism, leebus,
rahulikkus, lõdvestus ehk siis toimi toimimata) – tekib CHAN + jaapanimeelsus.
-
Rinzai ja Soto koolkonna põhilised meetodid:
Rinzai – esimene koolkond, täh. äkiline, reageeritakse millelegi äkiliselt,
ettearvamatult, et saada millelegi lahendus. 1) Elu on KOAN (mõistatus, mida ei saa
lahendada); 2) Intuitsioon; 3) Ratsionaalne mõtlemine ja intuitiivne mõtlemine.
Soto – keskendumine, igapäevane töö, Zazen (istutakse loote asendis ilma soovide ja
mõteteta), lõdvestus, hingamisrütm, ei püüdle kellegi/millegi poole.
-
Satori kogemuse tõlgendused: valgustatud, mõtlemine, muretu meel, tingimatu olek,
tingitud olek, algloomuse leidmine, KOGEMUS: teooria, praktika, kogemus
(lunastus, kirgastumine, nirvaana, moksa).
BUDISM
-
Tekke legend: 4 kohtumist, rauk, haige, surnu, askeet
-
4 üllast tõde:
1. Kannatusest – otsene (näpu, hambavalu), potentsiaalne, metafüüsilised
„mina“
2. Kannatuste põhjused – potentsiaalsed (himu/iha; viha; nõmedus), Metaf
(illusioon minast)
3. Kannatuste kaotamisest
4. Üllas tõde
-
8-kordne tee:
1. Kordus – täiuslik taipamine/mõte – inimene on taibanud 4 ÜL tõde.
2. T. otsstatavus – teeb kõik ise läbi
3. T. Kõne – ei räägita tühja
4. T. Tegu – ei tehta teistele kannatusi
5. T. Amet – ei peeta ametit, mis põhjustaks kannatusi
6. T. Püüdlus – jätkuv pürgimine
7. T. Meditatsioon (tähelepanu) – panna kõike tähele ja olla teadlik
8. 72 – täiuslik meditatsioon, pidev seisund jaotused mida tehakse.
-
Budistlike kogukondade põhilised elus järgitavad reeglid:
1. Mitte tappa (maad ei tohi harida)
2. Mitte varastada
3. Mitte rikkuda abielu
4. Mitte valetada
5. Alkoholi/narkootikumi keelt
------------------------------------ Munkade lisa
6. Söögi piirangud – 1x päevas, ei sööda liha
7. lõbustuste keeld – tantsimine jne
8. ehete, lõhnaõlide keeld – hõbe/kuld eriti
9. kõva ase
-
Põhiline sõltuvuste põhimõte – sansaara:
1. Nõudlus – pime mees sümboliseerib
2. Tahte moodustaja
3. Teadvus
4. Organism
5. 6 meelt
6. Kokkupuude
7. Tunne ------------------ ära pööramise koht
8. Himu
9. Kippumine/kiindumine
10. Saamine
11. Sünd
12. Surm
-
Mahajaana ja Hinajaana põhilised erinevused:
Hinajaana – eneseravi õpetus; Mahajaana – Buddhade kultus, paradiis, ilmalikud
võivad jõuda nirvaanasse.
KRISTLUS
-
Ajaloolise Jeesuse võimalikud erinevad tõlgendused:
1. Tõrjutuse motiiv „sohilaps“
2. Äravalitus, erilisus
3. Ravitseja, imetegija
4. Relvastatud kaaskond
5. „eitas“ Talmudit
6. Ligimesearmastust rõhutas
7. Tülinorija
8. Mässu õhutaja
9. Rõhutab lähedust Jumalaga
-
Põhilised nn-väärõpetuste liigid:
1. Hea/kuri, valgus/pimedus
2. Inimene hea, patuta
3. Varatus, askeetlus
4. Võitlus, sotsiaalne õiglus
5. Mõistus, teadmine
6. Jeesuse loomus: 1) arianism ütles, et Jumal on inimene; 2) nestoriaanid
ütlesid, et Jumalal on 2 loomust; 3) monofüsiidid, et Jumalal on ainult 1
loomus.
-
Katoliku usu ja protestantismi erinevused:
Katoliku usk
Protestantism
Aluseks Piibel
Aluseks püha kirjale toetumine ja selle vaba
tõlgendamine
Paavst eksimatu
Paavst eksib
Rituaalne usk
Abstraktne usk
Neitsi Maarja austamine
-
Pauluse uus teoloogia:
1. Leping juutidega
2. Juudid ei järginud lepingut
3. Jumala poeg / sureb kõigi inimeste pattude eest ristil
4. Usk / lunastatud surmast ja patust
-
Juudi- ja mittejuudi (paganlikud) elemendist kristluses:
Juudid: vana-testament: inimese loomine, maailma loomine, veeuputus, 12 kultus;
hea/kurja dualism; saatan; messias; hauatagune hüvitis; nelipühad;
laupäev;ümberlõikamine
Paganad: ristimine; armulaud; patuta eostamine; Neitsi-Maarja kultus;
kaitsepühakud; ristikultus; surm ja ülestõusmine; liha ülestõusmine; asendusohver.
-
Ida- ja lääne põhilised lahkarvamused:
1. Püha vaimu küsimus (Ida ei tunnista)
2. Paavstide küsimus (Läänes on paavst eksimatu, Idas mitte)
3. Neitsi Maarja
4. Purgatoorium/üleplaanilised heateod intulgentsid
JUUDIUSK
-
Monoteismi kujunemine:
1. 1000 ema Salomon ehitab templi – hakkab koondama Jumala usku
2. 8 saj ema Hiskija reformid
3. 613 ema Joosua – animistlikud kultused hävitatakse, sama ka preestritega
4. 538 ema – Esva - teokraatia
-
Talmud – 365 keeldu, 248 käsku, kokku 613
-
Kabala – müstiline traditsioon, pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele.
-
Juudiusus sisalduva teiste rahvaste laenud:
-
Juudiusu üldiseloomustus: Kujunenud välja Islami ja Kristluse usust. Omane on
lepinguline mõtlemine, võib olla ainult üks jumal, neil on kokku 613 käsku ja keeldu
ehk Talmud.
ŠAMANISM
-
Šamaaniks saamisega seotud uskumused:
1. Šamaan määrab
2. Päranduv variant: vägi liigub mööda kindlat suguvõsa; alati suguvõsa
vahel
3. Taotuslik, nt P-Ameerika
4. Spontaanne – vaimud ühel hetkel hakkavad kiusama inimest
-
Kehalised märgid, mis viitavad šamaanile:
1. Õnnesärgis sündimine – sündimise ajal lootekotiga kaetud
2. Sünnimärgid – nn tulemärgid, pruunid, ajutised, sarved
3. Karvad, juuksed
4. Hambad – eriti esihambad, suured
5. Silmad – värv, nõiaring, suurus
6. Kehalised defektid – 6 varvast, hundimokk
7. Albiinod
8. Kaksikud – osades kultuurides tapetakse üks, araabias mõlemad
9. Kahesoolisus
-
Šamaanihaiguse sümptomid ja nende tõlgendamine: Minevik – arktiline hullus;
Wikito psühhoos – vähene liikumine, toitu pole, kõik tahavad teda ära müüa.
Sümptomid – depressioon; ihkab üksildust; luuvalud, sügelus, nukrameelne,
unehäired.
-
Kuidas määratleda teadvusseisundit:
1. Sisedialoog
2. Aju energiavarustus (hapnik, veri, temp, veresuhkur, hormoonid, uni)
3. Ärritajate hulk (visuaalsed, akustilised)
4. Motoorne aktiivsus (liikumatus, üliaktiivsus)
5. Üksindus
6. Keel, kõne
7. Monotoonsus
8. Võõrad, tuttavad
9. Eksimine
10. Ajalise orientatsiooni kaudu
11. Hingamise rütm, silmade asend, geogr. asendite mõju, kehaasend,
ruumiline paigutus
-
Suure ja väikse šamaani erinevused:
Suur – ei mäleta / ei säili suhtlemisvõime; seestumine / hingeränd
Väike - mäletab / säilib suhtlemisvõime
-
Teadvustatud unenägude esilekutsumine:
1. Mina mäletan teist – kõik unenäod tueb üles kirjutada
2. Mina teda – sümbolid; tema mind – neid võib tõlgendada magades
3. Tähelepanu treening – tuleb mõelda ja tähelepanna unes kõike
4. Ei tohi teha pikalt
5. Aeglased liigutused
6. Rutiinide lõhkumine
7. Ärkvel olles antakse ülesanne, mida unes täita
-
Šamaani ühiskondlikud rollid: ravitseja, ennustaja, jahijuht, hingejuht,
riitusemeister, ajalootundja, ilmade vahendaja, sotsiaalnejuht
ANIMATISM
-
Üldiseloomustus: usk ebaisikulisse väesse, mis esineb nii inimestes, loomades kui ka
asjades. Kõigil on elu sees.
-
Väe eristamiskriteeriumid: Juuksed; habe; silmad, pilk – kartus kurja silma ees;
hambad – esihambad teravad/suured; keel – agressiivne sest, deemoneid kujutatakse
pikalt välja sirutavate keeltega; elundid/haavatavatus; küüned; suguelundid;
veri/ooker; luud/säilivus.
-
Surmakujutelmad: elav laip – usk inimese kehalisse ülestõusmisse ja selle
võimalikkusesse kuni luud on säilinud. Peaks tekitama inimese hirmu ja see oma
korda tõrjemaagia. Seda palju skandinaavias.
-
Surmatõrjemaagia: Sügav haud/koobastesse sulgemine; luustike kinni sidumine; pea
maha/vai läbi rinna; kõhuli matmine; sõnamine; põletamine.
ANIMISM
-
Üldiseloomustus: usk hingedesse, ühtset animismi pole, tuleb usk ka teispoolsusesse.
-
Hingekujutlused inimese näitel: kõik omavahel seoses
-
Jagatud hingede võrgustik: kõik olendid jagavad üksteisega hingeosasid. Ei ole
abstraktne. Kindlad printiisbid: 1) ühtsusprintsiip; 2) tasakaaluprintsiip
(tegu/tagajärg); 3) täiendpolaarne mõtlemine; 4) Maagiline kontaktsus – kirjeldab
kindlaid tingimusi kuidas hinged ümber paiknevad.
-
Surmakujutelmad: surnukeha hirm. Kujutlus vabahingest – austus, hoolitsus –
surnukultus. Neid käsitletakse animismis. Kehahing laguneb ajajooksul, lagunemise
kiirus on otseselt seotud laibaga tehtud riitustest. Nt: põletus – kohe, pleegitus – 1a
(lavatsite peale); maamatus (laibamatus) – väga kaua.
-
Dualistlik-pluralistlik eksistentsi idee: vaime on mitu
1. Kehahinged – seotud inimese füüsiliste võimetega ja ka psüühilised
võimed
2. Vabahing ehk ringhind – tavalised unenäod
3. Lahushinged ehk puuhinged
4. Teisik - tagurpidi väeloom, inimese hing mis materialiseerib end teiste
olendite kaudu. 4 ja 5 ärkveluned, kus inimene saab juhtida unenägusid.
5. Väeloom ehk teise olendi hing
6. Väed, õnned +, lamba või sea õnn ei tegele kaalika kasvatusega
7. Vead – jänesemokk, tedretähnid
8. + märgiga õnnistu – õnnistu on õnnistaja hing, - märgiga on needus.
9. Üldhinged; maaema, teavaisa. Esimene kevadine äike.
Animistlike motiivide võrdlus monoteistlike motiividega, motiivide teisendamised ja
võrgustikulise mõtlemise asendumine hierarhilise mõtlemisega.
Animism on usk mitmetesse hingedesse, võrgustikuline mõtlemine. Monoteism on ühe
Jumala uskumine ja teistest jumalatest ära ütlemine. Materjalismis hakkab kujunema
hierarhialik, polüteismlik maailma vaade.
Sisaldab: animismi, animatismi, šamanismi, juudiusku, kristlust, budismi ja zen-budismi.
Sarnased õppematerjalid
20
doc
Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal
hea ja kurat on halb. Haigused (jm. erinevad tagajärjed) arvati põhjustatud kas Jumalast või
Kuradist. Usuti põrgusse, paradiisi, puhastustulle..Rõhutati õigesti suremist – suremist
lepitatult ja pattudest puhastatult. Hing on kas hauas, hiies, taevas, põrgus, manalas, toonelas.
Eestlaste kaugenemine surnutest ja surmast saab alguse just sellel perioodil. Surnutest saavad
kurjad vaimud, kuradid jm. taolised olendid. Usuti luu ja liha ülestõusu.
Materialism: erinevad käsitlused maailma tekkest. 1) Jumala loodud 2) Evolutsiooniline
3) Panpsühhism – pole kunagi tekkinud on kogu aeg olemas olnud. Kui vanasti viidi surnu
sauna, inimestest eemale, siis praegu hoitakse teda elumaja toas või verandal. Surnuga
säilivad need kombed, millel on olemas ka materialistlikud seletused. Mitmeid toiminguid
sooritatakse esteetilistel kaalutlustel (surnu suu ja silmade sulgemine). Valitseb usundiline
paljusus.
Väetamistoimingud ja nende kajastused
12
odt
Üldine usundilugu
Koolkonna sanskritikeelse
alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus
valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille
rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja
kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid
ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul.
Tiibeti usundid
Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas
Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad
olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü.
Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus
XIV dalai laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 1955 Hiina ning dalai laama oli
6
doc
Usundid
püüdlemine, mõtlus, keskendumine)
Eesmärgiks on nirvaana saavutamine (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja
surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade välist olemist peetakse vaid
meelepetteks ja illusiooniks (maaja, maya), see eksisteerib vaid niipalju kui inimene
talle ise väge annab.
Neli põhipahet:
1. kõikide meelte ( 6 tk., sh. mõtlemine) kaudu saadav nauding
2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma
3. väärusk
4. nõmedus e. teadmatus (rumalus)
Usutakse, et peale surma jääb (inimese?) hing 49-ks päevaks nn. "vaheolusse" ja
selle lõppedes võib ükskõik millal uuesti sündida (taassünd, sisenemine uude
tsüklisse). Budismi põhikord on munklik, vahendiks on mõtlus, (alg?)eesmärgiks on
oma "mina" (isikupära?) kaotamine. Saavutanud nirvaana (nt. meditatsiooni
käigus), lakkab inimeses maailma tajumine väljakujunenud mõistete või
meeleorganite kaudu, järgi jääb n.ö
35
docx
Üldine usundilugu
Üldine usundilugu
Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne
[email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar
"üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik
Mis on religion/usund?
· Religion on üldnimetus, konstruktsioon
Din( islam)
Dharma(India usundid)
· Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta
· Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem
Religiooni defineerimine
· Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline,
ühiskondlik jne. Funktsioon
Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus
· Olemuse kaudu
Püha?
R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust
Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele,
10
doc
Usundiloo mõisted 10. klassile
Mõisted
1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk.
2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid.
3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil
tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused.
4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt
amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda
peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes.
5. Samaan nn spetsialist, kes töötab sarnaselt posijaga tervistaval eesmärgil.
Tema eritunnus on transsi e lovesse laskumine. See amet võib olla pärandatav.
Kui tööga toime ei tule võib samaani töökohast ka ilma jääda. Neid leidub Siberis,
83
docx
Üldine usundilugu konspekt
USUNDILOO KONSPEKT
ÜLDINE ÜLEVAADE:
USUNDITE JAGUNEMINE:
1) Aabrahmlikud usundid:
- Juutlus
- Kristlus
- Islam
2) Veedausundid:
- Hinduism
- Budism
- Dzainism
· Taustaks on muistse India veedakultuur.
· Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline:
universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud
teiste univerumitega.
3) Teised suured usundid:
- Sinotoism (jaapanis)
- Taoism (hiinas)
19
docx
Üldine usundilugu
Üldine usundilugu
RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS
Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites
dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma
mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele
institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub
pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate)
olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk
21
doc
Usundilugu - religioon, erinevad usud
........................................................................ 4
Loodususundid........................................................................................................................ 5
Hinduism................................................................................................................................. 8
Budism.................................................................................................................................. 11
Hiina usundid........................................................................................................................ 13
Judaism................................................................................................................................. 14
Islam..................................................................................................................................... 17
Kristlus e. Ristiusk........................................................................
Eesti religioosne maastik
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid