Eesti Vabariik (0)

EESTI VABARIIK
30. Demokraatik Eesti
Sisepoliitiline areng
*Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi
*Iseseisvusmanifestis deklareeriti: „Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks
*Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus
*23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu
*Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920
*Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne
*Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
*Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu – 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus
*Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu
*Valitsuse tegevust juhtis riigivanem
*Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle
*Kuna Riigikogu üle puudus nii rahva kui ka riigipea kontroll, siis kasvas parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel suuremaks , kui põhiseaduse loojad olid kavandanud
*Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad , sotsiaalsed erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad
*Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid
*Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi
*Aastatel 1921- 1931 tegutses Eestis 11 valitsust
Majanduselu
*Senine majandussüsteem vajas põhjalikke ümberkorraldusi
*Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform , mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus
*Loodi kokku 35 000 uut asundustalu
*Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht
*Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus
*Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus
*Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse, Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel
*Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi
*See sai alguse rahandusest, sest pangad jagasid hiiglaslikke laene
*Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss , tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus
*Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase
*1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika
*Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule
*Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus
*Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform
*1920. aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus
Välispoliitika
*Selleks, et uus riik võiks rahvusvahelisel areenil tõusta võrdväärse partnerina vanade kõrvale, peab ta hankima oma iseseisvusele tunnustuse .
*Eesti asus seda taotlema jub 1918. aastal, kuid de jure tunnusteni jõuti alles pärast Vabadussõda
*Eesti välispoliitika peamine õlesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine
*Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid Eesti poliitikud esile kahte võimalikku ohuallikat – Saksamaad ja Venemaad
*Kommunistlik Venemaa oli Eesti iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud, oodates vaid sobivat võimalust
*Täites Moskva ettekirjutusi, üritas EKP 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset
*Tallinnas ründas umbes 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi, kuna neil puudus rahva toetus, suruti putš maha mõne tunniga
*Mässu järel EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu ja mandus, Venemaa aga loobus siseriiklike mässude organiseerimisest
*Julgeolekuriskide poolt maandamiseks kasutati kõiki vahendeid
*Ühelt poolt üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega
*Saksamaa puhul andis selline poliitika häid tulemusi, ent Venemaa osas ei saavutatud peaaegu mingit edu
*1932. aastal kirjutati alla Eesti-Vene mittekallaletungilepingule, kuid Eesti julgeolekut see kokkulepe ei suurendanud
*paralleelselt suhete parandamisega otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast – ennekõike Suurbritanniale-, kuid nemad huvitusid Eesist liialt vähe
*1920. aastate algul pandi suuri lootusi Balti liidule, mille all mõeldi Soome, Eesti, Läti ja Poola sõjalis-poliitilist koostööd võimaliku välisagressiooni, ennekõike Vene, aga ka Saksa rünnaku tõrjumiseks
*Sellist Balti liitu ei suudetud kunagi luua , põhjuseks olid Balti riikide omavahelised vastuolud
*Ainus reaalne samm Balti liidu poole astuti1923. Aastal, mil kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliiduleping
*Kuigi Eestist sai juba 22. septembril 1921 Rahvasteliidu liige, suhtuti siin liidu tegemistesse esialgu kahtlevalt, pidades Rahvasteliitu suurriikide poliitiliseks jututoaks
*Järk-järgult aga Rahvasteliidu roll suurenes ning Eestiski hakati järjest enam lootma Rahvasteliidu kollektiivsele julgeolekusüsteemile, ühinedes kõigi kokkulepete ja avaldustega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu
31. Suur Kriis
Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas järsult rahulolematus senise liberaaldemokraatliku riigikorraga ning kujunesid eeldused üleminekuks autoritaarsele režiimile
Majanduskriis
*mjanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid eestisse 1933. aasta suvel, sedavõrd ränka ja kõikehõlmavat langust polnud iseseisva Eesti majandus varem kogenud
*Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus ning seepärast tabas kriis esmajoones põllumehi
*Hinnad maailmaturul langesid , samas tollimaksud tõusid
*Talurahva sissetulekud vähenesid, palju põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti
*Kokku vähenes põllumajandusoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda
*Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kiire kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast muutus ostujõuetuks
*Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti, mitmed tehased sulgesid ajutiselt uksed või piirasid tootmist
*Riigi rahanduslik olukord keerustus
*Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid
*Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu.
*Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid- suuremahulisi käsitsi töid raudteede, maanteede, lennuväljade jms rajamiseks
*Kriisi ületamiseks tulnuks järgida teiste riikide eeskuju ja devalveerida Eesti kroon
*27. juunil 1933 kinnitas Riigikogu Jaan Tõnisson valitsuse otsuse kroon devalveerida
*Siitpeale algas kriisi taandumine
Sisepoliitiline kriis
*Aastavahetusel 1931/32 ühinesid omavahel agraarerakonnad ning liberaalsed tsentrumiparteid ning Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid kolm suurt fraktsiooni – Ühinenud Põllumehed, Rhavuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei – ning kolm püsirühma
*Majandusolukorra halvenemisega kaasnes kiiresti süvenev rahulolematus
*Kuna kõigis hädades süüdistati poliitikuid , erakondi, Riigikogu ja valitsust, siis tähendas rahulolematuse kasv riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemist ja rahva võõrandumist riigist
*Kahe aasta jooksul oli ametis neli valitsust, millest ükski ei püsinud võimul isegi poolt aastat
*Ohumärgiks oli ka uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus
*Vabadussõjalased kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise ajal
*Keskliidu esimeheks sai erukindral Andres Larka , tema kõrval etendas suurt rolli advokaat Artur Sirk
Põhiseaduse kriis
*Majanduskriisile ja sisepoliitilisele kriisile lisandus Eesis ka veel põhiseaduse kriis
* Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahekümnendate aastate keskel kritiseerima Eesti põhiseadust, väites, nagu oleks Riigikogu haaranud enda kätte liialt suure võmu, mistõttu valitsused ei suutvat riiki normaalselt juhtida
*Väljapääsu nägi uues konstitutsioonis ja presidendi ametis
*Riigikogu töötas välja uue põhiseaduse eelnõu ning otsustas panna selle rahvahääletusele
*Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks augustis 1932 lõppes napi läbikukkumisega
*Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialisstide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda
*Mõni kuu hiljem esitas Eesti Vabadussõjalaste Keskliit parlamendile oma põhiseadus projekti, kuid vahepeal kokku astunud Riigikogu viies koosseis eelistas jätta põhiseaduse koostamise enda kätte
*Ka teisel rahvahääletusel juunis 1933 kukkus see läbi
*Kuna levisid kuuldused kavandatavast vägivaldsest riigipöördest, oli Tõnissoni valitsus sunnitud augustis khetestama üleriigilise kaitseseisukorra
*Sellega piirati kodanike õigusi ja vabadusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle ning suleti mitmed poliitilised ühingud, sh Eesi Vabadussõjalaste Keskliit
*Valitsuse samm oli mõeldud meeleolude rahustamiseks, kuid ei saavutanud oma eesmärki
*Taolises olukorras toimus oktoobris 1933 kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu
Üleminekuaeg
*Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele
*Vastavalt põhiseadusele pidi Eestis kõrgemat võimu teostama hakkama riigivanem
* Uuel riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto , saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ametisse valitsust
*Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, sedapuhku Eesti Vabandussõjalaste Liidu nime all
*1934. aastal saavutasid vabadussõjalased toimunud kohalikel valimistel suure edu
*Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Larka vastaskandidaatideks olid Laidoner, Päts, Rei.
*Võis loota , et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning kõik kriisid ületatakse

32. Autoritaarne Eesti
Riigipööre
*J.Laidoner ja K.Päets teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde
*Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites
*Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte
*Päts ja Laidoner olid oma võimu kasutamisel esialgu üsna ettevaatlikud
*Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund
*Pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised
*2.oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusseb, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla
Tasalülitamine
*12. märtsi riigipööre ja Riigikogu seadmine nn vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse režiimiga
*Detsembris 1934 ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust ning veidi hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile
*Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus
*Propagandatalitus viis ellu mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm
*Märtsis 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning nende asemel asutati valitsuse toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud – Isamaaliit ja kutsekojad
*Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks
*Kutsekojad, mis ühendasid teatud elualade esindajaid(arstid, õpetajad, kaluridjt), pidid mobiliseerima oma liikmeskonna valitsuse sihtide saavutamiseks
*Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks, veeretades vastasrinna teele kõikvõimalikke takistusi
*8.detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased
*Opositsiooni peamiseks keskuseks muutus Tartu, mis oli liberaalse intelligentsi koodnumiskohaks
Põhiseaduse muutmine
*Selleks, et ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida, kutsusid uued riigijuhid 1937. aastal kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu
*Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president , kellel olid laialdased õigused: ta võis anda oma dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jms
*Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu
*Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister , kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks
* Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised
*Moodustati eriline valimisorganisatsioon – Rahvarinne , mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati
*Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Eesti presidendiks K. Päts
*Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine
*Neil aastail asendus senine liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu
*Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukoguseid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks
*Erakordsekt suurt tähelepanu pöörati tööstusele
*Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja karoloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine
*Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanssskujunes positiivseks
*Rahva heaolu paranes : kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus
Välispoliitika
* Ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia
*Esimene häirekellaks oli 1935. aastal sõlmitud Inlgise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla
*Suureks ohu märgiks oli ka Venemaa aktiviseerumine
*Septembris 1934 sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai nn Balti Antandi aluseks
*Mõningad ringkonnad – eeskätt kõrgemad sõjaväelase – püüdsid leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni
33. Kultuurielu
Riik ja kultuur
*Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine
* Riiklikul tasandil hakati tähelepanu pöörama eestlaste raahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest
*Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest
*Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks
*Kultuurkapitali tegevuseks vajalkud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest
*Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali – kirjandus, näitekunst, helikunst , kujutavad kunstid , ajakirjandus , kehakultuur – vahel
*Jagati silmapaistvatele loovisiksustele mitmesuguseid preemiaid ja auhindu – nii riiklikke kui ka mitteriiklikke
*1935. aastal, mil esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist tähistati suurejooneliselt raamatuaastaga, jagati kirjanikele eriti rohkesti mitmesuguseid auhindu
*1920. aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollinud loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kuluurielule
*1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine
Kultuurautonoomia
*Kuna rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile peeti ülioluliseks, püüdsid riigijuhid eesti kultuuri edendamise kõrval igati toetada ka nende kultuuri
*Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele
*Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada ametiasutustes oma emakeelt
*Kultuuromaavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi
*Kultuurautonoomia andmine Eesti rahvusvähemustele täitis täielikult oma ülesande
*See tugevdas Eesti mainet maailma avalikkuse silmis, kuna Eesti oli kahe maailmasõja vahel ainu Euroopa riik, kus rahvusvähemustele kindlustati sedavõrd suured õigused
Kultuurielu üldisi arengujooni
*Omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kuluurielu, mille käigus kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur
*kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja selle kasutamisvaldkonna laiendamine
*Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu suhteliselt ahtasse voolusängi
*1920. aastate algul oli eesti kultuurielu kirev , seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine
*Kultuurielu uuendamine mõjus värskendavalt ja laiendas oluliselt kultuuritarbijate ringkonda
*Kümnendi keskel pääses maksvusele uusrealism, mis tõrjus kõrvale varasema uuenduslikkuse ja eksperimentaalsuse
*1930. aastate teisele poolele sai iseloomulikuks riiklikul tasandil soositud rahvustervikluse, tööeestluse ja elujaatava hoiaku propageerimine
*Eesti kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mille arengut mõjutas kõige enam Siuru rühm
* Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega
* Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga, kuid kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas ning poolkutselised trupid Kuressaares, Valgas ja Võrus
*Peamiseks kunstielu edendajateks ja kunsti tutvustajateks oli Tartus ühing Pallas ning Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone
*Suured muutused toimusid hariduselus: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele
*Õhtlasi kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati kõigile soovijatele võimalus minna edasi õppima gümnaasiumisse, mis oli 5- klassiline
*1934. ja 1937. aastatel tehti haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv
*Noorte haridusjanu ilmnes ka kõrgkoolides
*Kõrgkoolid, eriti aga Tartu ülikool, kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks.
*1938. aastal asutati teadusuuringute kooskõlastamiseks ja -sidemete laiendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia
*Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused
*Ajaloolased hindasid ümber balisaksa ja vene uurijate varasemad tööd. Saavutuste kokkuvõtteks said kaks suurteost „Eesti ajalugu“( toimetaja Hans Kruus) ja „Eesti rahva ajalugu“.
34. Elulaad ja olme
Suhtumine omariiklusse
*Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus
*Omariiklust väärtustava suhtumise kujunemise peamiseks eelduseks olid riigi loomisel tehtud ulatuslikud sotsiaalsed ümberkorraldused, esmajoones maareform
*Areenile astus uus põlvkond, kelle jaoks oli riiklik iseseisvus loomulik ja ainuvõimalik
*Kaitseseisukorra tingimuste jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks
*Üks osa rahvast läks meelsasti kaasa reformidega
*Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks
*Kolmas osa rahvast ei muutunud ei uue režiimi kaasajooksikuteks ega langenud ka passiivsusse, vaid moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele
*Inimeste kohatine omakaspüüdlikkus, ükskõiksus ja vasakpoolsus ei tähendanud seda, et rahvas tervikuna poles väärtustanud omariiklust. Vastupidi, absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks
Elulaad
*Endisel iseloomustas eestlast suur soov saada haridust ja lootus seeläbi paremale elujärjele jõuda
*Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Sellele aitas kaasa avardunud kirjastamisvõimalused
*Varasemate kunstiväärtusetute rahvalike jutukeste kõrvale ilmus üha enam nii eesti kui ka maailmakirjanduse tippteoseid
*Linnakultuuri lahutamatuks koostisosaks kujunesid teatrietendused , kontserdid ja kunstinäitused, majandusliku ja poliitilie eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised
*Inimesi huvitav ikka veel tehnikaime staatust nautiv filmikunst, eriti seoses heli- ja värvifilmide tulekuga
*Sündis ka Eesti mängufilm: 1924. aastal valmis muistsest vabadusvõitlusest pajatav „Mineviku varjud “.
*Veelgi suurem oli filmi roll massimeedia vahendina: kroonikafilmid asendasid mingil määral tänapäeva televisiooni
*1930. aastatel arenes jõudsalt kohviku- ja restoranikultuur ning paljud olulised sündmused arutati läbi just kohvikulaudade taga
* Omaette tõmbenumbriks kujunesid paremates kohvikutes ja restoranides mängivad tantsuorkestrid, mis esitasid menufilmidest tuttavaid lööklaule ja üha enam populaarsemaks muutuvat džässmuusikat.
*1930. aastatel hakati eriti lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest
*Sajandivahetusest alates olid populaarsemad spordialad tõstmine ja maadlemine (Kristjan Palusalu , kahekordne kullavõit Berliini olümpial 1936)
*Raskejõustiku kõrval harrastati sportlikke pallimänge – eeskätt jalgpalli, aga ka korv - ja võrkpalli
* Malest hakati innustama pärast Paul Kerese kerkimist maailma maletippude hulka
*Noorte rännu- ja seiklusihale andis võimsa tõke Ahto Valter , kes ületas väikesel purjepaadil mitmel korral Atlandi ookeani ning viis aastail 1938-1940 Eesti lipu purjejahil esimest korda ümber maailma
*Välisreisid olid toona küll märksa harvemad kui tänapäeval, kuid mite harukordsed
*Suvitamine tähendas nii lihtsat suvemõnude nautimist kui ka suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas
*Samal ajal vähenes religiooni tähtsus
*Enamik inimesi kuulus küll endiselt mõne kiriku rõppe, kuid paljud suhtusid usuküsimustesse üsna leigelt ja sattusid kirikusse harva
Seltsiliikumine
*Kultuurielu rikastus ja kaasajastus, jõudes kvalitatiivselt uuele tasandile
*Nii linnades kui ka maal rajati sadu uusi rahvamaju, kus tegutsesid mitmesugused ühingud ja seltsid
*Endiselt tegutses arvukalt teatritruppe, mis harrastasid näitemänge, samuti laulu- ja muusikakoore, mis korraldasid piirkondlikke muusikapäevi ja osalesid üldlaulupidudel
*Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant
*Laulu- ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi- ja noorteorganisatsioone (skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred jne)
Olme
*Suured muutused toimusid igapäevaelus
*Linnades rajati terveid uusi linnajagusid ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushooneid, mis järgisid hoolega muu maailma arhitektuurilisi suundumusi
*Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud , mida iseloomustasid kõrge vundament , suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder ja -põrand
*Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kogenud peentislerite või spesiaalsete mööblivabrikute märksa kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu
*Kasutusele tulid uudsed mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jm
*Moodi läksid seinavaibad, linikud, diivanipadjad
*Hakati eelistama avarust, õhulisust, päikese- ja valguseküllust
*Linnamajades muutus aina tavalisemaks kodumasinad: õmblusmasinad, külmkapid, elektripliidid , pesumasinad
*Laialt levisid ka grammofonid, raadiod, telefonid
*Muutused rõivamoes jõudsid Eestisse vägagi operatiivselt, ennekõike filmide ja ajakirjanduse vahendusel
*Naised hakkasid pidama dieeti , moodi läks poisipea , lühemaks muutusid kleidid ja seelikud . Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja konservatiivsemaks, kuigi tegi samuti läbi mõne uuenduse
*Eesti teedele ilmus busse , veo- ja sõiduautosid
*Maal soetasid kümned tuhanded inimesed endale jalgrattaid, mille olemasolu muutus ennekõike noorte jaoks omalaadseks staatusesümboliks