Teise kontrolltöö konspekt (1)

Kontrolltöö nr 2 konspekt. Eesti Vabariik
Ptk.30 Demokraatlik Eesti
Sisepoliitiline areng
Selleks et koostada põhiseadus astus 23.04.1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti vastu 20.06.1920.Põhiseadus sätestas kodanikuõigused: võrdsuse seaduse ees, usu-ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus riigipea( president ). Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda.
Majanduselu
Maareform mille aluseks oli 10.10. 1919a vastu võetud maaseadus. Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika . Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.
Ptk. 31 Suur kriis 1930-1934
Majanduskriis
1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läksid pankrotti. Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine. Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi endaga kaasa ulatusliku tööpuuduse.
Põhiseaduse kriis
Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletusel 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi.
Ptk 32. Autoritaarne Eesti
Riigipööre
Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda.
Tasalülitamine
1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse režiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim.
Põhiseaduse muutmine.
1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. Majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes : kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus.
Ptk. 33 Kultuurielu
Riik ja kultuur
Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital , see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kogu kultuurikapitali sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1920. Aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust.
Kultuuriautonoomia
Venelastel ja saksastel oli õigus ametiasutustest kasutada oma riigikeelt. 1925.a võeti vastu Rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuriomavalitsuse loomine oli vabatahtlik, olenedes ainuüksi rahvusvähemuste soovist. Kultuuriautonoomia rahvusvähemustele õigustas ennast täielikult. Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud.
Kultuurielu üldisi arengujooni
Talurahvakultuurist arenes välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Iseseisvusaastatel laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. 1920.a. oli Eesti kultuurielu kirev , seda iseloomustas suundade paljusus , lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Eesti kirjanduselus valitses 1920.a. luule. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn oma kolme suure teatriga. Hariduselus mindi üle emakeelsele õppele, kehtestati kuuleklassiline koolikohustus, ning võimaldati kõikidel soovijatel minna edasi gümnaasiumisse mis oli 5-e klassiline. Kõrgkoolid, eriti aga Tartu Ülikool kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks.
Ptk. 34 Elulaad ja olme
Elulaad
Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 1918-1940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraažiga 43 miljonit eksemplari. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused , kontserdid ja kunstinäitused. Inimesi huvitas ikka veel tehnikaime staatust täitev filmikunst. Omaette tõmbenumbriks kujunesid paremates kohvikutes ja restoranides mängivad tantsuorkestrid. Populaarsemad spordialad olid tõstmine ja maadlemine. Tasapisi vähenes religiooni tähtsus.
Seltsiliikumine
Nii linnades kui ka maal rajati sadu uusi rahvamaju, kus tegutsesid mitmesugused ühingud ja seltsid. Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant, neist uhkemaiks kujunes 1938.a. peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat sünnipäeva.
Olme
Suured muutused toimusid igapäevaelus. Loodi uusi linnajagusid ja ehitati uusi modernseid elamuid. Muutused rõivamoes jõudsid Eestisse väga operatiivselt, ennekõike filmidest ja ajakirjanduse vahendusel. Viimastel sõjaeelsetel aastatel ilmus tänavatele palju busse , veo- ja sõiduautosid. Maal soetasid kümned tuhanded inimesed endale jalgrattad.