Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti tähtsamad heliloojad (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


EESTI
TÄHTSAMAD HELILOOJAD

20.
JA 21. SAJANDIL


Raimond Valgre (7.
oktoober 1913- 31. detsember 1949)


Oli
eesti helilooja ja muusik . Ta
oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud
üldrahvalikuks.
Raimondi isa oli kingsepp . Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit , akordionit, trumme ja kitarri.
Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning
seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast
elukutseline muusik.
Teise
maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse.
Aastal
1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel.
Ta
on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta
loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel.
Valgre
loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes,
samuti mitmetes eesti filmides.


Ehala ,
Olav
(31.07.1950)


Helilooja
Vasakule Paremale
Eesti tähtsamad heliloojad #1 Eesti tähtsamad heliloojad #2 Eesti tähtsamad heliloojad #3 Eesti tähtsamad heliloojad #4 Eesti tähtsamad heliloojad #5 Eesti tähtsamad heliloojad #6 Eesti tähtsamad heliloojad #7 Eesti tähtsamad heliloojad #8 Eesti tähtsamad heliloojad #9 Eesti tähtsamad heliloojad #10 Eesti tähtsamad heliloojad #11 Eesti tähtsamad heliloojad #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eduard123 Õppematerjali autor
20. JA 21. SAJANDIL. Raimond Valgre, Ehala Olav, Ernesaks Gustav, Miina Härma, Artur Kapp, Rein Rannap, Karl August Hermann, Eduard Tubin, Mart Saar, Evald Aav,

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

EESTI MUUSIKA AJALUGU AASTATEL 1920-1939

Evald Aav (7.03.1900 Tallinn ­ 21.03.1939 Tallinn), Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna

Ajalugu
thumbnail
6
odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda

Muusikaajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti muusika

õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet

Muusika
thumbnail
7
doc

Eesti muusika

Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet

Muusika
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

1.hernhuutlus ­ protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale

Muusika
thumbnail
10
pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja

Kategoriseerimata
thumbnail
8
doc

Eesti heliloojad

Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks.

Muusikaajalugu
thumbnail
16
doc

Eesti kultuurielu elavnemine 20.sajandil

Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel

Muusika




Kommentaarid (7)

rock1 profiilipilt
rut karu: aitähh materjal on hästi tehtud 8)
21:34 19-09-2010
karl50 profiilipilt
Karl R: väga hea oli abi
20:30 18-01-2011
enelin06 profiilipilt
enelin l: hea, abistab.
19:53 19-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun