Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad (1)

1. hernhuutlus – protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil. Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal.
Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald , Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest.
2. baltisaksa kultuur – Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A. Senff . Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine . Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu.Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust.
3.ärkamisaeg – Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, “kihistumata muinasühiskonda” idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti “ muinaseesti maailmapilt”, millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst.
Ärkamisajal hakati tähelepanu pöörama oma rahvuslikkusele ja enda kultuuripärandi säilitamisele. Võeti ette tervet maad hõlmavaid üritusi ning pandi alus järjepidevatele teatritele ning ajalehtedele.
inimesi ärkamisajast: Johann Voldemar Jannsen , Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt, Friedrich Robert Faehlmann , Johann Köler, Jaan Adamson, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald
http://www.htg.tartu.ee/ajalugu/5b_r%FChmat%F6%F6_%E4rkamsiaeg.doc
4.esimesed laulupeod - I lp 1869 Tartus. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi pärisorjuse kaotamise sünnipäevaks. Esimesel päeval vaimulikud laulud, teisel päeval ilmalikud laulud. Koorides ainult mehed. Kokku lauljaid 822 + pillimängijad. Kõlasid ka kaks A.Kunileiu lugu – “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm”.
II lp samuti Tartus 1879 .
III lp Tallinnas 1880.
IV lp Tartus – Esmakordselt lubati ametlikult laulma segakoorid, ka keelpilliorkestrid. Palju eestikeelseid