Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kultuurielu elavnemine 20.sajandil (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist


Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika “, Talmar ja Põhi 2007.
Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II“, Igor Garšnek, Avita 2012.
Lk: 118-131
19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ( baltisakslased ). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad.
1862 . a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite - ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks.
Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai- Rimski Korsakov , kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias , Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda.
Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn , kus erinevatel aegadel tegutsesid rahvusliku ärkamise suurkujud: Kirjanik F R Kreutzwald, kunstnik Johann Köler, skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson, samuti Eesti ärkamisaegse vaimuelu silmapaistvad tegelased Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Peterburis elas ja tegutses 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul u paarkümmend tuhat eestlast. Peterburi eestlaste kogukonnas oli rahvuslik liikumine väga tugev ja side kodumaaga tihe. Peamisi vaimuelu keskusi oli Peterburi Jaani kirik (taasavati renoveerituna 2011. aastal).
Peterburi Jaani kirik on 1860. aastal valminud luteri kirik
  • Miina Härma (1864-1941)

    Eesti esimene naishelilooja , kes tegutses aktiivselt organisti , koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema loomingu põhiosa moodustavad u 150 koorilaulu. Koorilaulud liigituvad temaatika poolest kolme suuremasse valdkonda
    • Isamaalised koorilaulud (kõige arendatumad ja nõudlikud esitamise osas) ,,Meestelaul“ meeskoorile.
    • Lüürilised koorilaulud (enamik kirjutatud Anna Haava sõnadele) ,,Ei saa mitte vaiki olla“, ,,Ööbiku surm“ kirjutatud naiskoorile, ,,Kui sa tuled, too mull’ lilli“ soololaulude tsükkel.
    • Rahvalauluseaded ,,Tuljak“, ,,Lauliku lapsepõli ( rahvaviisi motiivid läbivad erinevaid hääli, samuti temaatiliselt arendatumad kui varem loodud).
    Gustav Ernesaks on Miina Härma loomingu kohta öelnud: ,,Härma andis rahvale tagasi rahvalaulu. Andis jõukohase ja suurepärase kooriloomingu kaudu.“
    Lisaks on kirjutanud kantaadi ,,Kalev ja Linda ja laulumängu ,, Murueide tütar“, mille esiettekanne toimus 1902. a ning mida võib pidada Eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks.
    Miina Härma on olnud aktiivne muusikaelu edendaja: 1915-1931. a juhatas Tartus Miina Hermani Seltsi koori (aastani 1935 oli helilooja ametlik nimekuju Miina Hermann ), õpetas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikat, aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele, oli Tartu Helikunsti Seltsi ja Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna üks asutajaid ja tegusamaid liikmeid.
  • Kultuurielu tõus 20. sajandi algul
    Muusikute uus põlvkond seadis oma peaeesmärgiks muusikalise tegevuse taseme tõstmise. Muusikas, mida seni oli käsitatud kui kasvatavat ja meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti.
    Uue sajandi alguseks kujunes välja kaks suuremat kultuuri- ja majanduskeskust: Tallinn (majanduselu keskus) ja Tartu (rahvusliku vaimuelu keskus). Tallinnas hakkas 1901. a ilmuma ajaleht ,, Teataja “. Lehe väljaandja ja toimetaja oli Konstantin Päts, kes kuulus samal ajal ka 1865. a asutatud Estonia laulu- ja mänguseltsi juhatusse. 1908-1909. a etendusid esimesed ooperid . 1912. a loodi Estonia muusikaosakond, mis hakkas korraldama kontserdielu . 1913. a avati pidulikult uus Estonia teatri- ja kontserdimaja .
    Tallinna muusikaelu arendamisega oli aktiivselt seotud August Topman . ᄃ Estonia teatri- ja kontserdimaja
    August Topman (1882-1968)
    Orelikunstnik ja koorijuht August Topman sündis Kabala vallas Lõpemetsa külas kooliõpetaja pojana . Lõpetanud Peterburi konsrervatooriumi. 1912. a asus juhatama Estonia teatri juurde asutatud Estonia Muusikaosakonna segakoori. 1913. a sai temast Estonia teatri koormeister ja operetidirigent, lisaks töötas organistina Tallinna Jaani kirikus ja mitmekülgse muusikapedagoogina. 1925. a omistati talle professori nimetus.
    Raimund Kull (1882-1942)
    Lõpetanud Peterburi konservatooriumi trombooni erialal. Raimund Kull’ist sai 1912. a esimene professionaalse haridusega dirigent Estonia teatris. Osales koos August Topmaniga Tallinna Kõrgema Muusikakooli (hilisem Tallinna Konservatoorium) asutamises. Õppeasutus alustas oma tegevust 1919. a ning August Topman oli koolis esimesi õppejõude. 1925. a sai Topmanist Tallinna konservatooriumi õppejõud ja alates 1937. a professor . Samuti oli ta IX, X ja XI üldlaulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht. Raimund Kulli tuntuim teos on marss ,,Kodumaa“.
    Tartu vaimuelu juhtis suuresti ajakirjandustegelane Jaan Tõnissson (hilisem riigimees), kes andis välja ajalehte ,, Postimees. Koos folkroristi ja ühiskonnategelase Oskar Kallase ning Eesti Kirjanduse Seltsi tollase esimehe Villem Reimaniga osales Tõnisson Eesti Rahva Muuseumi asutamisel 1909. a. Tartus tegutses alates 1865. a laulu- ja mänguselts Vanemuine . Seltsi eestvedamisel asutati 1906. aastal kutseline teater. Tartu muusikaelu üheks olulisemaks eesvedajaks kujunes Aleksander Läte, kelle initsiatiivil loodi 1900. aastal Eesti esimene sümfooniaorkester. Repetuaaris olid nii klassikalise muusika sümfoonilised kui ka vokaalsümfoonilised suurvormid . Proovide ettevalmistamisel ja läbiviimisel osales ka helilooja Rudolf Tobias. 1908. a loodi sümfooniaorkester ka Vanemuise Seltsi juurde. Oluline oli, et kontserte esitati rahvale terve aasta vältel, mitte ainult suvehooajal. 1911. a sai Vanemuise muusikajuhiks Juhan Aavik, kes on lõpetanud Peterburi konservatooriumi. 1919. a avati Tartus Kõrgem Muusikakool, mida juhatas Juhan Aavik kuus aastat.
    Esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed Eesti muusikas
    Esile kerkis esimene põlvkond heliloojaid, kes olid Peterburi konservatooriumi lõpetanud komponistidiplomiga ning kellest said Eesti esimesed professionaalsed heliloojad. Kui varajasemad muusikud kirjutasid enamasti koorimuusikat, siis uus põlvkond hakkas muusikat looma tunduvalt keerukamas valdkonnas - sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides. Eesti professionaalse helikunsti nurgakiviks ajaloos on Rudolf Tobias ja Artur Kapp. Mõlemad heliloojad õppisid kompositsiooni 19. sajandi lõpu Vene tunnustatud sümfooniku ja pedagoogi Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Mõlema muusikalist käekirja iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus, polüfoonilisus ja klassikaline vormiselgus.
    Rudolf Tobias (1873-1918)
    Sündis Hiiumaal Käinas, kus praegu asub ka tema majamuuseum. Suri Berliinis. Peterburi konsevatooriumi lõputööna valmis kantaat ,,Johannes Damaskusest“( 1897 ) teksti kirjutanud krahv Aleksei Tolstoi. Avamäng ,,Julius Caesar “ (1986). Esimene sümfooniline teos Eesti muusikas. Samuti oli Tobias esimene keelpillikvarteti ja esimese klaverikontserdi looja. Loomingu tähtteoseks on 1909. a valminud saksakeelne oratoorium ,, Joonase lähetamine“ (,,Das Jona Sendung“), mis on üks suurejoonelisemaid ja monumentaalsemaid teoseid Eesti muusika ajaloos. Teoses on oluline jumaliku ettenägelikkuse motiiv ja halastuse teema, mis kajastuvad teose juhtmotiivides. Siin saab võrdlusjooni tõmmata Richard Wagneri ooperitega ( Wagner võttis esimesena kasutusele juhtmotiivid). Esiettekanne toimus 1909. a Leipzigis. Esituskooseis on teosel hiiglaslik: kaks segakoori, lastekoor, viis solisti , sümfooniaorkester ja orel . 1912. a kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks. Sümfoonilistest teostest on tuntud eeposest ,,Kalevipoeg“ inspireeritud ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast“ (kirjutatud sopranile ja sümfooniaorkestrile) ning muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas“. Eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd.
    Artur Kapp (1878-1952)
    Sündis Suure- Jaanis , kus Kappide suguvõsa oli tuntud kultuuri- ja muusikaharrastuse poolest. Vaid 13-aastasena siirdus õppima Peterburi konservatooriumi. Artur Kapp on muusikat kirjutanud erinevates žanrites. Diplomitööks kirjutas kantaadi ,,Paradiis ja Peri (1990). Aasta varem oli loonud sümfoonilise avamängu ,,Don Carlos (1899), mis on kirjutatud F Schilleri draama järgi. Noorpõlveloomingu hulka kuulusid veel soololaulud ,,Metsateel“, ,,Kütkes“, ,,Pilvele“. Töötas nii Peterburis kui Astrahanis dirigendina. Suurematest teostest on tuntumad ,,Süit eesti viisidest (kirjutatud orkestrile), segakoorikantaat ,,Päikesele“ (1909). Kantaadi ettekanne toimus 1913. a Estonia uue maja avapidustustel. Artur Kapi õpilastest Tallinna konservatooriumist on tuntumad heliloojad Gustav Ernesaks, Edgar Arro , Evald Aav, Eugen Kapp, Riho Päts, kellest kujunes Eesti heliloojate järgmine põlvkond. Kirjutanud kokku viis sümfooniat, sümfooniline prelüüd ,,Hauad“, mitu instrumentaalkontserti, oreliteoseid ning palju koori- ja soololaule. Tuntumad ,,Metsateel“, ,,Nõmmeallik“. Üks tuntumatest koorilauludest on ,,Ilus oled isamaa“ Kaalukaim helitöö on piibliaineline oratoorium ,,Hiiob“ (õiglasest mehest, kes võitleb oma tõekspidamiste eest). Teos on kirjutatud 1929. a. Esituskooseisu kuuluvad sega-, mees- ja naiskoor, orel, neli solisti ning väike sümfooniaorkester.

  • Vasakule Paremale
    Eesti kultuurielu elavnemine 20 sajandil #1 Eesti kultuurielu elavnemine 20 sajandil #2 Eesti kultuurielu elavnemine 20 sajandil #3 Eesti kultuurielu elavnemine 20 sajandil #4 Eesti kultuurielu elavnemine 20 sajandil #5 Eesti kultuurielu elavnemine 20 sajandil #6 Eesti kultuurielu elavnemine 20 sajandil #7 Eesti kultuurielu elavnemine 20 sajandil #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Raili93 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    odt

    Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

    Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda

    Muusikaajalugu
    thumbnail
    10
    pdf

    Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

    orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne kui kõik ülejäänud on kõlanud. Süvendatud huvi inimese sise elus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Heliloojad: A. Schönberg, A. Berg, A. Webern, E. Krenek 5. Eesti vanem rahvalaulu - iseloomustus, tunnused(5), ettekande viis, rahvalaulu liigid. Iseloomustus: Neid kasutati kui suhtlemislaadi, mille kaudu väljendati arvamusi, meeleolu ja jutustati lugusid. Olulised kohal olid sõnad ning laulmine ise meenutas pigem meloodilist kõne, mis toimus eeslaulja ja koor vahel. Tunnused: algriimiline (esitäht sama, riimis on sõna algused); tekst ja viis ühtne tervik; meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm -

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    9
    doc

    Eesti Muusika Ajalugu

    aastaselt asutas ta oma koori. 1884 ­1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891. Pärast seda sõitis ta Berliini. 1892 a. jõudis ta tagasi Tallinna. 1894 ­1895 a. õpetas ta Saksa gümnaasiumis. 1904 ­1909 a. õpetas ta Nikolai 1. gümnaasiumis. Ta tegeles kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai ­Gesangverein. 1916 a. asutas ta Talina Meestelaulu seltsi. 1961 a. osales ta Eesti Lauljate Liidu asutamisel. Eesti Lauljate Liidu tegevuseks oli laulupidude ja laulupäevade korraldamine, koorijuhtide enese täiendus suve kursustel ja seminaridel, kirjastus tegevus, konkursid jpm. 2 Aleksander Läte ( 1860 Aakre v. -1948 Tartu ) Esimesi eesti muusikuid, kelle tähtsaim tegevus oli sümfoonia orkestriga. Pani

    Muusika
    thumbnail
    4
    doc

    Eesti muusika

    õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet

    Muusika
    thumbnail
    8
    docx

    Eesti muusikaajalugu

    1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18

    Muusika ajalugu
    thumbnail
    12
    doc

    Eesti tähtsamad heliloojad

    EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu

    Muusika
    thumbnail
    7
    doc

    Eesti muusika

    Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet

    Muusika
    thumbnail
    4
    docx

    EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL

    EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) ­ · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala)

    Eesti muusikaelu 20.saj algul




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun