Eesti kultuurielu elavnemine 20.sajandil (0)

Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika “, Talmar ja Põhi 2007.
Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II“, Igor Garšnek, Avita 2012.
Lk: 118-131
19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ( baltisakslased ). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad.
1862 . a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite - ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks.
Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai- Rimski Korsakov , kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias , Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda.
Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn , kus erinevatel aegadel tegutsesid rahvusliku ärkamise suurkujud: Kirjanik F R Kreutzwald, kunstnik Johann Köler, skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson, samuti Eesti ärkamisaegse vaimuelu silmapaistvad tegelased Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Peterburis elas ja tegutses 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul u paarkümmend tuhat eestlast. Peterburi eestlaste kogukonnas oli rahvuslik liikumine väga tugev ja side kodumaaga tihe. Peamisi vaimuelu keskusi oli Peterburi Jaani kirik (taasavati renoveerituna 2011. aastal).
ﾧ Peterburi Jaani kirik on 1860. aastal valminud luteri kirik

Miina Härma (1864-1941)
ﾧ
Eesti esimene naishelilooja , kes tegutses aktiivselt organisti , koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema loomingu põhiosa moodustavad u 150 koorilaulu. Koorilaulud liigituvad temaatika poolest kolme suuremasse valdkonda

• Isamaalised koorilaulud (kõige arendatumad ja nõudlikud esitamise osas) ,,Meestelaul“ meeskoorile.
  
• Lüürilised koorilaulud (enamik kirjutatud Anna Haava sõnadele) ,,Ei saa mitte vaiki olla“, ,,Ööbiku surm“ kirjutatud naiskoorile, ,,Kui sa tuled, too mull’ lilli“ soololaulude tsükkel.
  
• Rahvalauluseaded ,,Tuljak“, ,,Lauliku lapsepõli ( rahvaviisi motiivid läbivad erinevaid hääli, samuti temaatiliselt arendatumad kui varem loodud).
  

Gustav Ernesaks on Miina Härma loomingu kohta öelnud: ,,Härma andis rahvale tagasi rahvalaulu. Andis jõukohase ja suurepärase kooriloomingu kaudu.“
Lisaks on kirjutanud kantaadi ,,Kalev ja Linda ja laulumängu ,, Murueide tütar“, mille esiettekanne toimus 1902. a ning mida võib pidada Eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks.
Miina Härma on olnud aktiivne muusikaelu edendaja: 1915-1931. a juhatas Tartus Miina Hermani Seltsi koori (aastani 1935 oli helilooja ametlik nimekuju Miina Hermann ), õpetas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikat, aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele, oli Tartu Helikunsti Seltsi ja Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna üks asutajaid ja tegusamaid liikmeid.

Kultuurielu tõus 20. sajandi algul
Muusikute uus põlvkond seadis oma peaeesmärgiks muusikalise tegevuse taseme tõstmise. Muusikas, mida seni oli käsitatud kui kasvatavat ja meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti.
Uue sajandi alguseks kujunes välja kaks suuremat kultuuri- ja majanduskeskust: Tallinn (majanduselu keskus) ja Tartu (rahvusliku vaimuelu keskus). Tallinnas hakkas 1901. a ilmuma ajaleht ,, Teataja “. Lehe väljaandja ja toimetaja oli Konstantin Päts, kes kuulus samal ajal ka 1865. a asutatud Estonia laulu- ja mänguseltsi juhatusse. 1908-1909. a etendusid esimesed ooperid . 1912. a loodi Estonia muusikaosakond, mis hakkas korraldama kontserdielu . 1913. a avati pidulikult uus Estonia teatri- ja kontserdimaja .
Tallinna muusikaelu arendamisega oli aktiivselt seotud August Topman . ﾧ Estonia teatri- ja kontserdimaja
August Topman (1882-1968)
Orelikunstnik ja koorijuht August Topman sündis Kabala vallas Lõpemetsa külas kooliõpetaja pojana . Lõpetanud Peterburi konsrervatooriumi. 1912. a asus juhatama Estonia teatri juurde asutatud Estonia Muusikaosakonna segakoori. 1913. a sai temast Estonia teatri koormeister ja operetidirigent, lisaks töötas organistina Tallinna Jaani kirikus ja mitmekülgse muusikapedagoogina. 1925. a omistati talle professori nimetus.
Raimund Kull (1882-1942)
Lõpetanud Peterburi konservatooriumi trombooni erialal. Raimund Kull’ist sai 1912. a esimene professionaalse haridusega dirigent Estonia teatris. Osales koos August Topmaniga Tallinna Kõrgema Muusikakooli (hilisem Tallinna Konservatoorium) asutamises. Õppeasutus alustas oma tegevust 1919. a ning August Topman oli koolis esimesi õppejõude. 1925. a sai Topmanist Tallinna konservatooriumi õppejõud ja alates 1937. a professor . Samuti oli ta IX, X ja XI üldlaulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht. Raimund Kulli tuntuim teos on marss ,,Kodumaa“.
Tartu vaimuelu juhtis suuresti ajakirjandustegelane Jaan Tõnissson (hilisem riigimees), kes andis välja ajalehte ,, Postimees “. Koos folkroristi ja ühiskonnategelase Oskar Kallase ning Eesti Kirjanduse Seltsi tollase esimehe Villem Reimaniga osales Tõnisson Eesti Rahva Muuseumi asutamisel 1909. a. Tartus tegutses alates 1865. a laulu- ja mänguselts Vanemuine . Seltsi eestvedamisel asutati 1906. aastal kutseline teater. Tartu muusikaelu üheks olulisemaks eesvedajaks kujunes Aleksander Läte, kelle initsiatiivil loodi 1900. aastal Eesti esimene sümfooniaorkester. Repetuaaris olid nii klassikalise muusika sümfoonilised kui ka vokaalsümfoonilised suurvormid . Proovide ettevalmistamisel ja läbiviimisel osales ka helilooja Rudolf Tobias. 1908. a loodi sümfooniaorkester ka Vanemuise Seltsi juurde. Oluline oli, et kontserte esitati rahvale terve aasta vältel, mitte ainult suvehooajal. 1911. a sai Vanemuise muusikajuhiks Juhan Aavik, kes on lõpetanud Peterburi konservatooriumi. 1919. a avati Tartus Kõrgem Muusikakool, mida juhatas Juhan Aavik kuus aastat.
Esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed Eesti muusikas
Esile kerkis esimene põlvkond heliloojaid, kes olid Peterburi konservatooriumi lõpetanud komponistidiplomiga ning kellest said Eesti esimesed professionaalsed heliloojad. Kui varajasemad muusikud kirjutasid enamasti koorimuusikat, siis uus põlvkond hakkas muusikat looma tunduvalt keerukamas valdkonnas - sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides. Eesti professionaalse helikunsti nurgakiviks ajaloos on Rudolf Tobias ja Artur Kapp. Mõlemad heliloojad õppisid kompositsiooni 19. sajandi lõpu Vene tunnustatud sümfooniku ja pedagoogi Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Mõlema muusikalist käekirja iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus, polüfoonilisus ja klassikaline vormiselgus.
Rudolf Tobias (1873-1918)
Sündis Hiiumaal Käinas, kus praegu asub ka tema majamuuseum. Suri Berliinis. Peterburi konsevatooriumi lõputööna valmis kantaat ,,Johannes Damaskusest“( 1897 ) teksti kirjutanud krahv Aleksei Tolstoi. Avamäng ,,Julius Caesar “ (1986). Esimene sümfooniline teos Eesti muusikas. Samuti oli Tobias esimene keelpillikvarteti ja esimese klaverikontserdi looja. Loomingu tähtteoseks on 1909. a valminud saksakeelne oratoorium ,, Joonase lähetamine“ (,,Das Jona Sendung“), mis on üks suurejoonelisemaid ja monumentaalsemaid teoseid Eesti muusika ajaloos. Teoses on oluline jumaliku ettenägelikkuse motiiv ja halastuse teema, mis kajastuvad teose juhtmotiivides. Siin saab võrdlusjooni tõmmata Richard Wagneri ooperitega ( Wagner võttis esimesena kasutusele juhtmotiivid). Esiettekanne toimus 1909. a Leipzigis. Esituskooseis on teosel hiiglaslik: kaks segakoori, lastekoor, viis solisti , sümfooniaorkester ja orel . 1912. a kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks. Sümfoonilistest teostest on tuntud eeposest ,,Kalevipoeg“ inspireeritud ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast“ (kirjutatud sopranile ja sümfooniaorkestrile) ning muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas“. Eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd.
Artur Kapp (1878-1952)
Sündis Suure- Jaanis , kus Kappide suguvõsa oli tuntud kultuuri- ja muusikaharrastuse poolest. Vaid 13-aastasena siirdus õppima Peterburi konservatooriumi. Artur Kapp on muusikat kirjutanud erinevates žanrites. Diplomitööks kirjutas kantaadi ,,Paradiis ja Peri “ (1990). Aasta varem oli loonud sümfoonilise avamängu ,,Don Carlos “ (1899), mis on kirjutatud F Schilleri draama järgi. Noorpõlveloomingu hulka kuulusid veel soololaulud ,,Metsateel“, ,,Kütkes“, ,,Pilvele“. Töötas nii Peterburis kui Astrahanis dirigendina. Suurematest teostest on tuntumad ,,Süit eesti viisidest “ (kirjutatud orkestrile), segakoorikantaat ,,Päikesele“ (1909). Kantaadi ettekanne toimus 1913. a Estonia uue maja avapidustustel. Artur Kapi õpilastest Tallinna konservatooriumist on tuntumad heliloojad Gustav Ernesaks, Edgar Arro , Evald Aav, Eugen Kapp, Riho Päts, kellest kujunes Eesti heliloojate järgmine põlvkond. Kirjutanud kokku viis sümfooniat, sümfooniline prelüüd ,,Hauad“, mitu instrumentaalkontserti, oreliteoseid ning palju koori- ja soololaule. Tuntumad ,,Metsateel“, ,,Nõmmeallik“. Üks tuntumatest koorilauludest on ,,Ilus oled isamaa“ Kaalukaim helitöö on piibliaineline oratoorium ,,Hiiob“ (õiglasest mehest, kes võitleb oma tõekspidamiste eest). Teos on kirjutatud 1929. a. Esituskooseisu kuuluvad sega-, mees- ja naiskoor, orel, neli solisti ning väike sümfooniaorkester.