VELJO TORMIS Veljo Tormis on sündinud 07.08.1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule ja osati hinnata uudset rahvuslikku kooriloomingut (Mart Saar). Muusikuteed alustas Tormis oreliõpingutega, see- järel õppis heliloomingut algul Tallinna hiljem Moskva Konservatooriumis. Töötas mõnda aega Tallinna Muusikakoolis õpetajana. Alates 1969 on Tormis olnud vabakutseline helilooja. Tormise loomingus on esikohal koorimuusika. Aastakümneid on ta olnud Eesti muusika selle zanri liider. Pikka aega oli tema teoste põhiesitajaks RAM (praegu Eesti Rahvus-meeskoor), edaspidi aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Viimastel aastakümnetel on Tormisest saanud üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Loomingu algusaastatel katsetas Tormis uute kompositsioonivõtetega nagu teisedki tema põlvk...
2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult 5. Temaatika isamaa, armastus, loodus, Helikeel mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad, muretus, rõõmsus 6. III, V, VI laulupeo üldjuht, III laulupeol esitati tema laule. Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud, 7. Produktiivne, kuni 1000 teost, enamik koorilaulud, laulud populaarsed, ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska"
Veljo Tormis Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole
· ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989 · ,,Kanon pokajanen" 1997 · ,,Da Pacem Dominae" 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi) · Pärt on end nimetanud kirikuakustikamuusikuks, sest tema teosed kõlavad kirikuruumides hästi · ,,Aadama itk" sai 2014. a grammi ( dirigent Tõnu kaljuste) · (A. Pärt sündis Paides, kuid Rakveres on kuju temast, kus on jalgrattal poiss) · Urmas Sisask 1960 · Helilooja ja astronoom · Kooriloomingu eeskujud Gregooriuse laul · Renessansiaegne vokaalpolüfoonia, barokiajastu muusika · Looming lihtsa ja kauni kõlaga · ,,Gloria Patri" 1988 · ,,Magnificat" 1990 · ,,Eesti missa" 1992 · Kantaat ,,Ood armastusele" 2000
Erilise tähenduse sai kahe suure naiskunstniku Miina Härma ja poetess Anna Haava koostöö, mille tulemusel on mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel loominguperioodil (sajandivahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised ("Ei saa mitte vaiki olla", "Kui sa tuled, too mull´ lilli", "Ööbiku surm") ja heroilised laulud ("Isamaa, õitse sa!", "Meestelaul", "Enne ja nüüd", Lõpukoor kanataadist "Kalev ja Linda"). Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii "Tuljak"). Mõnel pool järgib Härma vana rahvalaulude esitamise tava eeslaulja ja koori vaheldumise näol ("Tule mulle, neitsikene"). Mitmetes töötlustes on
1960. aastate keskel pani Tormis aluse modernse helikeelega koorimuusikale, lisades teostele klastreid, paralleelseid intervalle ja kunstlikke helilaade, kõnelähedase laulu ja sosistamise karjeid. 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. ,,Mitte mina ei kasuta rahvaviisi rahvaviis kasutab mind," on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Eheda rahvaviisi ja kõlavärskusega pälvisid tähelepanu juba tema varased kooriteosed segakooritsükkel ,,Kihnu pulmalaulud" (1959, rahvaluule) ja meeskooritsükkel ,,Meestelaulud" (1965, rahvaluule).
Erilise tähenduse sai kahe suure naiskunstniku Miina Härma ja poetess Anna Haava koostöö, mille tulemusel on mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel loominguperioodil (sajandivahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised ("Ei saa mitte vaiki olla", "Kui sa tuled, too mull´ lilli", "Ööbiku surm") ja heroilised laulud ("Isamaa, õitse sa!", "Meestelaul", "Enne ja nüüd", Lõpukoor kanataadist "Kalev ja Linda"). Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii "Tuljak"). Mõnel pool järgib Härma vana rahvalaulude esitamise tava eeslaulja ja koori vaheldumise näol ("Tule mulle, neitsikene")
Esimesel loominguperioodil (kuni 1880. aastani) matkis K. A. Hermann nii muusikaliselt materjalilt kui ka muusikaliste kujundite loomises saksa väikekodanlike laulude eeskujusid. Teisel loominguperioodil ilmnesid tema juures selgemini rahvusliku iseloomu ja helikeele otsingud. Sel ajal on kirjutatud "Eesti neiu palve pärast Paala lahingut 1217. a." ja "Eesti neiu troost orjapõlve algusel" (J. Bergmanni tekst, 1880. a.). K. A. Hermanni kooriloomingu parim saavutus on 1880. a. kirjutatud laul "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni koorilaulud on eranditult homofoonilised, harva on kasutatud üksikuid imitatsioonivõtteid. Harmoonia on lihtne, isegi primitiivne, toetudes peamiselt põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate ajaviitepalade otsesel eeskujul ning neil pole muusikalist väärtust. K. A
vaiki olla", ,,Ööbiku surm" kirjutatud naiskoorile, ,,Kui sa tuled, too mull' lilli" soololaulude tsükkel. Rahvalauluseaded ,,Tuljak", ,,Lauliku lapsepõli (rahvaviisi motiivid läbivad erinevaid hääli, samuti temaatiliselt arendatumad kui varem loodud). Gustav Ernesaks on Miina Härma loomingu kohta öelnud: ,,Härma andis rahvale tagasi rahvalaulu. Andis jõukohase ja suurepärase kooriloomingu kaudu." Lisaks on kirjutanud kantaadi ,,Kalev ja Linda ja laulumängu ,,Murueide tütar", mille esiettekanne toimus 1902. a ning mida võib pidada Eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks. Miina Härma on olnud aktiivne muusikaelu edendaja: 1915-1931. a juhatas Tartus Miina Hermani Seltsi koori (aastani 1935 oli helilooja ametlik nimekuju Miina Hermann), õpetas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikat, aitas kaasa Tartu
1978 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1978 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1981 DAAD(Deutscher Akademischer Austausch Dienst) stipendium (Berliin) 1989 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1989 Classival Edison Award CD ''Passio'' (ECM 1370) 1997 Vene sõltumatu kultuuriauhind ''Triumf''(Moskva) 1998 EV kultuuripreemia 1998 EV Riigivapi II klassi teenetemärk 2000 Herder Preis(Saksamaa) 2001 Commandeur de l'Ordre des Arts et des Lettres de la République Francaise 2003 C.A. Seghizzi nim. auhind kooriloomingu eest (Itaalia, Gorizia) 2003 Classical Brit Award-teos ''Orient & Occident'' 2003 Borderland Award (Poola, Sejny) 2005 Musical America's Award, USA aasta helilooja 2005 Euroopa kirikumuusika auhind (Saksamaa) Arvo Pärdi looming Orkestrimuusika 1960 ''Nekroloog'' op.5 1963 ''Perpetuum mobile'' op.10 1963/64 Sümfoonia nr.1 ''Polüfooniline'' 1964 ''Collage teemal B-A-C-H'' keelpillidele , oboele, tembalole ja klaverile 1966 ''Pro et contra'' tellole ja orkestrile Sümfoonia nr. 2
-ballaad ''Piiskop ja pagan'' solistidele ja meeskoorile (põhineb keskaegsel sekventsil ja runolaulul) -kantaat solistidele, segakoorile, sümfooniaorkestrile ''Sünnisõnad '' (ühendas kõik rahvaviisidel põhinevad lõigud) -kirjutas muusikat filmidele ''Kevade''/ ''Indrek''/ ''Suvi''/ ''Naine kütab sauna'' -jätkab Mart Saare ja Cyrillus Kreegi rahvaviisikäsitlust 4 Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. Alates 1970
“Sind surmani” Kolmas päev: üksikute kooride kontsert ja võistulaulmine Osalejaid oli üle Eesti: üle 40 meeskoori ligi 800 lauljat ja 5 mängukoori (56 pillimeest), peamiselt Tartu- ja Viljandimaa lauljad ja pillimehed, publikut oli 15000. Peadirigendid: J. V. Jannsen ja A. Kunileid. Tähtsus: Laulupeod tugevdasid eestlaste rahvuslikku eneseteadvust ning tõestasid nende kõrget kultuuritaset. Andsid tõuke Eesti kooriloomingu arenguks. 8. Esimesed asjaarmastajad heliloojad: Aleksander Kunileid (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed) , Karl August Hermann (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). A. Kunileid - (1845-1875) on jätnud jälje eesti muusikaajalukku isamaaliste lauludega. Oli silmapaistev koorijuht ja esimese laulupeo peadirigent. Koorilaulude kogu: ,,Wanemuise kandle healed''
alusepanijaks, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kelle looming on tihedalt rahvamuusikaga läbi põimunud. Ta suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris Kaalukama osa Saare loomingust moodustavad umbes 350 koorilaulu, mida helilooja on kirjutanud kogu oma loometee jooksul. Saare varase perioodi kooriloomingu hulgas leidub Euroopa moodsatest muusikavooludest inspireeritud koorilaule (,,Ühte laulu tahaks laulda"), klassikalis-romantilisele stiilile lähedasi laule (,,Mets kohiseb") ning suhteliselt lihtsa harmooniaga rahvalaulutöötlusi. Saare väljakujunenud stiil toetub aga rahvalaulule (,,Seitse sammeldunud sängi", Karjase kaebus", ,,Leelo"). Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid
annaabi.ee 
