oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Kristiina on kuulunud Erakkonda, mis on nimelt 1995. aastast Tartus tegutsev kirjandusrühmitus. Tema luule jutustab elust, inimestest ning loodusest. Ise on ta ka tihedalt loodusega seotud. Ta soovib, et saaks rääkida kas puude või loomadega. Loodususk on talle väga lähedane ja seepärast jutustavad enamus tema kirjutatud luuletustest just loodusest. Kristiinal on 5 luulekogu: · ,,Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) · ,,Simunapäev" (Tallinn 2003) · ,,Luigeluulinn" (Tallinn 2004) · ,,Kaitseala" (2005) · ,,The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) Tema luuletusi on soome keeles ilmunud antoloogias "Kivikuu: virolaista runoutta" Kevad Astrahanis Valge Volga mu maja ees peatub Astrahanis on kevad aprikooside õitesajus tänavad ligunevad. Mu rõdultlaskumisrõõm su silmade janused vaasid see on kevad Astrahanis
Kui ta oli noor käis ta Raplas multifilmistuudios Mini-Anima ja seal tuli tal palju joonistada. Kristiina peab ka päevikut. Ta on pidanud seda alates 12 aastaselt. Kuni jõuludeni ei kavatsenud ta oma Mohni päevikut avaldada, siis hakkas tunduma, et seal, üksikul saarel peetud dialoog iseendaga on tähenduslikum ja tihedam kui varasemad sissekanded. Seal jagas ta päevikuga ka neid mõtteid, mida muidu oleks ta jaganud inimestega enda ümber. Looming: Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (2005) "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) Tema luuletusi on soome keeles ilmunud antoloogias "Kivikuu: virolaista runoutta" (Helsingi 2002) Proosaraamat "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Tallinn 2006) Tõlked Fredrick Forsyth, "Iirimaal mürgimadusid ei ole" (Rapla 1995, inglise keelest)
lõpetas. Vaatamata sellele kohtusid nad tihti, kuna neid ühendas armastus muusika, eriti orelimängu vastu, ning nad mõlemad olid ka väga head improviseerijad. • Oma muusikalise eruditsiooni ja kunstiliste veendumustega avaldas Tobias kahtlemata suurt mõju A. Kapile. Just sel ajal kirjutas A. Kapp oma I Viiulisonaadi ning mõned soololaulud, samuti esimese sümfoonilise heliteose avamängu "Don Carlos". Elu Astrahanis (1904-1920) • 1903. aastal tegi Moskva Konservatooriumi direktor ja Venemaa Muusikaühingu esimees V. Safonov Artur Kapile ettepaneku asuda tööle Astrahani Muusikakooli direktorina. 1904. aasta alguses sinna ta asuski. • Astrahanis peale praktilise tegevuse muusikakoolis juhatas Artur ka sümfooniakontserte ning tema korraldusel toimusid ka regulaarsed kammerkontserdid. • Tihti esines ta nii Astrahanis kui ka ümberkaudsetes linnades orelikontsertidega.
aastal muusiku Silver Sepaga Õpingud Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerus rahvaluulele Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust Töötas Vodja kooli õpetajana Kuulus kirjandusrühmitusse Erakkond Laulis ansamblis Sinimaniseele Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Kevad Simunapäev Luigeluulinn Astrahanis Kaitseala Emapuhkus Viimane monogaanlane Proosaraamatud "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Huma 2006)
eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. • Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleontoloogi päevaraamat" “Vastamata armastused” • Vastamata armastused uitavad mööda linna
armastus ja lootus urbanismivastasus eeskujuks Viivi Luik iseloomulikud jooned naise vaatepunkt vaimsus ja tundlikkus maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega modernne rahvapärimus vabavärss puuduvad pealkirjad, kirjavahemärgid jne luuleliselt kujundirohke Näited http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 2003 ,,Kaitseala" 2005 ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" 2006 ,,Emapuhkus" 2009 ,,Viimane Monogaamlane" 2011 ,,Paleontoloogi päevaraamat" 2013 ,,Kohtumised" 2017 "paleontoloogi päevaraamat" tõukeks isa surm autobiograafiline ajasturomaan eelajalugu, lähiminevik ja olevik perepärimus ja lapsepõlv meeleline mäletamisviis (lõhnad, helid jne) 6 osa üldtoon kerge jutustaja õpib Virumaa kirjandusauhind 2014
kes peaks ilmavalgust nägema suve lõpul. Looming · Luulekoogused ja proosaraamatud · Tõlkimine ja artikli kirjutamine · Laulmine · Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. · Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium ja Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Tema ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000 ) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Tänan tähelepanu eest!
Kristiina Ehin on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond. Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Tema abikaasa on muusik Silver Sepp Looming Kristiina Ehin on väljaandud nii erinevaid luulekogusid kui ka proosaraamatuid. Samuti on ta tegelenud tõlkimisega ning kirjutanud erinevaid artikleid. On tegelenud ka laulmisega Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Luigeluulinn Luuletused on jagatud nelja pealkirja alla. Luuletustel puudub enamasti pealkiri. K. Ehin ei kasuta oma luuletustes suurt ja väikest algusttähte ega ka kirjavahemärke.
28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor
Ehin kuulub praeguste eesti naisluuletajate silmapaistvamate esindajate hulka . Tema luules on tunda urbanismivastasust ja looduslembelist maailmavaadet . Tema luules on väga habrast loodustunnetust. Ta peab oma lemmikmaadeks soome-ugri maid (soomeugrilikkust esineb ka tema luules). Ehini luule põimib rahvapärimuse ja soome-ugri mütoloogia kaasaegse elutunnetusega ühte ning loob erakordselt jõulisi kujundeid . Ehin on ka kirjandusrühmituse ,,Erakkond" liige. Luulekogud: ,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev"(2003) ,,Luigeluulinn" (2004) ,,Kaitseala" (2005) saanud kogu eest Kultuurkapitali aastapreemia ,,Noorkuuhommik" (2007) sisaldab peamiselt varem ilmunud luulet. Kõik tekstid on kogus tõlgitud ka inglise keelde. Proosaraamat: ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" (2006) Ehini esimene proosaraamat. Samas tekitab küsimuse, mis see proosa üldse on? Nii vormilt kui ka ainekäsitluselt jätkab autor poetessina.
Oma esimesed klaveri ja oreliõpetused sai ta oma isalt. Aastal 1891 asus ta 13aastaselt õppima Peterburi konservatooriumi, kus ta õppis 9 aastat. Peterburis lõpetas ta 1898 oreli eriala ja 1900 kompositsiooni eriala. Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ta Eesti Kästitööliste Abiandmise Seltsi koori. ELUKÄIK 19041920a. Viibis ta Venemaal Astrahanis, ta oli seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja muusikakooli direktror. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinna, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 a. Oli ta Estonia dirigent samal, samaaegselt töötas ta Tallinna konsevatooriumis pedagoogina, andes kompositsiooni ja muusikateoreetilisi tunde. Aastas 1925 oli samas professor. Ta õpetas 1939 aastani konsevatooriumis. Pärast seda läks elama SuureJaani, kuni surmani.
"Kalevipoja" ainelisi teoseid, sealhulgas ooperi. Paraku suri ta enne kui jõudis kõik oma kavatsused täide viia. Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani - 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Artur Kapp alustas muusika kirjutamist üliõpilasena Peterburis. Astrahanis ei jõudnud ta suure töökoormuse tõttu sellega palju tegelda. Tõus tema heliloomingus algas viimastel Astrahani aastatel ning jätkus 1920.-1930. aastatel Eestis. Produktiivne oli ta ka II maailmasõja järel, kuid siis oli tema loomingu hulgas lihtsustatud, mitte-kapilikus stiilis töid (näiteks Stalini preemia saanud 4. sümfoonia "Noortesümfoonia") - heliloojad pidid arvestama nõukogude võimu poolt kunstile esitatavate nõuetega. Eugen Kapp (26.05.1908 Astrahan - 29.10
Kristiina Ehin "Viimane Monogaamlane" Ettekanne Margaret Muilas 10.D klass nov 2011 Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Sündinud 18. juulil 1977 Raplas Temalt ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" "Simunapäev" "Luigeluulinn" "Kaitseala" "Emapuhkus" "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest. 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia.
Eugen Kapp sündis 1908 aastal Astrahanis venemaal volga jõe ääres ja suri 1996 aastal tallinnas Ta oli Helilooja, pedagoog, parteitöötaja ja muusikaorganisatsioonide juht. Ta oli tollase muusikaelu juhi Artur Kapi poeg. Tema lapsepõlve muusikaelamused on pärit isa juhatatud ooperietendustelt ja kontsertidelt. Veel enne kui temast sai Astrahani muusikakooli õpilane, istus ta tundide kaupa isa juures koolis, eriti eksamitel, kus kuulis palju muusikat. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja puhkedes muutus elu Venemaal väga raskeks. Paljud kultuuriinimesed püüdsid sealt põgeneda, ehkki see oli keelatud ja seepärast väga keeruline. Kappidel see 1920. aastal siiski õnnestus. 1922. aastal astus Eugen Kapp Tallinna konservatooriumi klaveriklassi. Klaveriõpingud jäid aga pooleli, sest suurem huvi oli tal ärganud komponeerimise vastu. 1931. aastal lõpetaski ta Artur Kapi kompositsiooniklassi. 1935. aastast töötas ta ka ise Tallinna kons...
Kristiina Ehin Kristiina on sündinud 18.07.1977. Ta haridus on saadus Rapla I keskoolis aastal 1995 , Tartu Ülikooli bakalaureuseõpe 2001 aastal, magistriõpe 2004 aastal. On olnud ka loovtantsuõpetaja ja looduskaitseala valvur. Tema esimene esimene luuletus avaldus ,,Tähekese" ajakirjas aastal 1985. Naisel on 5 luulekogu: ,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev" (2003) ,,Luigeluulinn" (2004) ,,Kaitseala" (2005) ,,Emapuhkus"(2009) Ta on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Ka tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid õhukesel paberil väärivad kindlasti tähelepanu. Nagu Kristiina eelmine raamat "Simunapäev", on ka "Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni
Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel "Poetry Parnasuss" Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Luulekogud Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Looming me möödarääkimiste naerune lootsik triivib omasoodu meie märkamatajätmiste hajameelsed palvehelmed peegeldavad juba päikest tähelepanematuse tähelaev sõuab üksinda läbi musta mere ja meie ükskõiksuse kohmetud nurgakivid
puhkpilli kvintettile. Teose on Tüür kirjutanud aastal 1984 ja samal aastal lõpetas ta ka konservatooriumi. See teos oli väga mõnusa meloodiaga ja kõlas veidi romantiliselt. Teisena kõlas Artur Kppi Prelüüd Es-duur mis on loodud aastal 1919. Kirjutatud oli see algselt tsellole ja orkestrile või tsellole ja orelile, aga esitusele tulnud redaktsiooni tsellole ja klaverile tegi Vardo Rumessen .1919 oli viimane aasta kui Artur Kapp oli Lõuna-Venemaal Astrahanis muusika juht. Solistideks olid Teet Järvi ja Mari Järvi. Kolmandana esitati Helena Tulve "Und von liehte vinster" ( "Ja valgusest pimedus"). Loodud fagotile keelpillikvartetile. See oli kogu kontserdi üks pikimaid ja vaiksemaid lugusid. Pidi väga teravalt kuulatama, sest mõni hetk jäi mulje, et muusikat ei oleks. Solistideks olid Lasse Joamets (viiul), Peeter Sarapuu (fagott), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola) ja Leho Karin (tsello).
mis kujunes edaspidi tema lemmikinstrumendiks. Fourth level Aastal 1891 asus ta õppima Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Fifth level Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939
poolest. Vaid 13-aastasena siirdus õppima Peterburi konservatooriumi. Artur Kapp on muusikat kirjutanud erinevates zanrites. Diplomitööks kirjutas kantaadi ,,Paradiis ja Peri" (1990). Aasta varem oli loonud sümfoonilise avamängu ,,Don Carlos" (1899), mis on kirjutatud F Schilleri draama järgi. Noorpõlveloomingu hulka kuulusid veel soololaulud ,,Metsateel", ,,Kütkes", ,,Pilvele". Töötas nii Peterburis kui Astrahanis dirigendina. Suurematest teostest on tuntumad ,,Süit eesti viisidest" (kirjutatud orkestrile), segakoorikantaat ,,Päikesele" (1909). Kantaadi ettekanne toimus 1913. a Estonia uue maja avapidustustel. Artur Kapi õpilastest Tallinna konservatooriumist on tuntumad heliloojad Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp, Riho Päts, kellest kujunes Eesti heliloojate järgmine põlvkond. Kirjutanud kokku viis sümfooniat,
Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka Erakkonda, kus ta hakkas koos kaaskondlastega avaldama luuletusi. Vabal ajal tegeleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga. Luuletaja looming Luulekogud : "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (2005) "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) Kristiina Ehin on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli
,,Palumine" ning F. R. Kreutzwaldile 100. sünnipäevaks loodud lühikantaat ,,Hümn", mis oli mõeldud meeskoorile. 1903. aastal tutvus Artur Kapp sakslanna Marie Lichtenwaldiga, kellega ta abiellus 1904. aastal. Nende perekonda sündis kolm last- Konstantin (1906), Eugen (1908) ja Elisabet (1910). (Anton 1968: 6, Rumessen) Artur Kapp viibis hulk aastaid (1904 -1920) Astrahani linnas töötades Vene Muusikaseltsi kohaliku osakonna esimehena ning muusikakooli direktorina. Astrahanis valmis tal mitmeid töid ning teda peeti linna muusikaelu juhiks. Sümfoonilistest teostest olulisimaks on Süit nr. 1 eesti viisidele, mis esitati Tartus ,,Vanemuise" teatri-ja kontserdimaja avamisel 1906. aastal. Suure tähelepanu osaliseks sai ka kantaat ,,Päikesele", mis oli loodud ,,Estonia" teatrimaja avamise puhuks. Astrahani aastatel käis Artur mõned korrad ka Eestis, juhatades 1909. aastal Tartu muusikapäeva, 1910. aastal Tallina üldlaulupeo
ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939
1891 aastal läks ta Peterburi konservatooriumisse. Kõige pealt õppis ta orelit Homiliuse oreli klassis ja lõpetas 1898 ja 1900 lõpetas kompositsiooni N. Rimski Lorsakovi klassis. Tema eeskujud olid Bach, Beethoven ja Brahms. 1897 a. valmis tal esimene oreli sonaat (3 osa ). 1899 a. kirjutas ta dramaatilise avamängu " Don Carlos " ( Schiller). 1900 a. kirjutas ta konservatooriumi lõputööna kantaadi " Paradiis ja Peri " (T.Moore). 1904 1920 oli ta Astrahanis. 1906 a. kirjutas ta sümfoonilise prelüüdi " Hauad " . 1919 a. kirjutas ta patriootilise kantaadi " Ärka, rahvas" ( E. Wöhrmann ). 1920 a. tuli ta tagasi Eestisse. Kõige pealt läks ta Estonia teatri dirigendiks. Ja õpetas ka Tallinna Kõrgemas muusikakoolis. 1924 1944 oli ta konservatooriumis kompositsiooni pedagoog. 1924 a. valmis tal 1 . sümfoonia ja järgmine alles 1945, kolmas ilmus 1947 ja neljas ilmus 1948 ( Noortesümfoonia ). 1951 a. kirjutas ta
Abiandmise Seltsi ning andis kontserteid, ka Soomes ja Eestis. · 1912. a kutsuti Berliini Akadeemilise Muusikaülikooli asendusõppejõuks. · Aastail 1904-1920 elas Artur Kapp Astrahanis, töötades seal Vene Muusikaseltsi · 1913. aasta augustis külastas Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone kohaliku osakonna esimehena ja muusikakooli direktorina. Seal korraldas ka avamispidustustega, kus ta juhatas ka katkendeid "Joonase lähetamisest". sümfooniaorkestreid ja ooperietendusi.
Kapp, Artur (28.02.1878 14.01.1952) Helilooja ja pedagoog. Muusikutesuguvõsa Kappide võimsaim esindaja. Muusikalise alghariduse sai Suure-Jaanis oma isalt Joosep Kapilt Suure-Jaani muusikaelu ongi suuresti seotud olnud Kappide perekonnaga. A. Kapp lõpetas 1898. aastal Peterburi konservatooriumi L. Homiliuse oreliklassi ja 1900 N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi, olles üks esimesi eesti diplomeeritud heliloojaid. Mõnda aega töötas ta Peterburis ja aastatel 1904--1920 Astrahanis sealse muusikakooli direktorina. 1920. aastal opteeris ta koos lastega Eestisse, saades aasta varem avatud Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniõppejõuks, aastast 1925 oli professor. A. Kapp rajas oma heliloomingukoolkonna, kuhu kuulusid eelkõige kooriheliloojatena tuntud Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, ka tema poeg Eugen Kapp. Lühemat aega (1920--24) oli Artur Kapp tegev "Estonias" dirigendina, 1920--1921 juhatas ka sümfooniakontserte. Tunnustatud oli ta ka organistina
loodudest, kultuurist ja religioonist moodustuv tervik. Sommeri looming liigub komplitseerituma maailmataju suunas. Nõidade õrnuse puhul oluline märksõna tajueksperiment teispoolsuse tunnetamine, samm edasi tavapärasest kommunikatsioonist (inimeste vahel, loodusega, kultuuriga). Samanistlikud praktikad ja muud, mis elu ühtsena näitaksid ja seda mõista lubaksid. Töö selle suunas, et taju kuidagi elavdada, teravamaks muuta. Kristiina Ehin (Erakkond) "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999", "Simunapäev", "Luigeluulinn", "Kaitseala", "Emapuhkus". Naist mõtestatakse palju läbi pärimusliku traditsiooni. Sellest lähtuvalt kannab seda luulet pinge, mis ühelt poolt tuleb poeedi kaasaegsusest ja teiselt poolt müüdist ja pärimusest. Näiteks võib olla konflikt tehnilise ja loodusliku vahel. Kirjutab naise rollist ja tunnetest olevikus ja minevikus. Lüürilisus, romantilisus, kujundirikkus. Ehini kõige olulisemaks ideeks
annaabi.ee 
