Eesti ajaloo kokkuvõte (kuni 18. saj) (0)

KORDAMINE ON TARKUSE EMA
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
Sakslased tahtsid paganatest eestlastele (edaspidi karvased) ristiusku peale suruda. See ei toimunud mitte ainult karvaste hingede päästmiseks, vaid hoopis laiematel poliitilistel põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210 . aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228 . aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud .
Eesti jagunes neljaks – Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond.
Jüriöö ülestõus (1343-1345)
Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased ja taanlased , ka vaimulikud , keda kätte saadi. 10000 karvast kogunesid 4 kuninga juhtimisel Tallinna alla, et liituda peatselt saabuma pidavate Turu ja Viiburi foogtide väesalkadega Rootsist-Soomest. Ordumeister kutsus nad Paidesse läbirääkimistele. Kõik 4 kunni ja nende saatjaskond killiti ära. 14. mail toimus otsustav lahing, mis muutus verepulmaks, tapeti 3000 eestlast. Ka Saaremaal puhkes ülestõus, nad alistusid alles 1345. aasta algul rasketel tingimustel, kuid taas lepinguliselt. Järgnesid kohutavad karistused, murti karvaste vastupanutahe.
Eesti jagunes kolmeks – Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond.
Liivi sõda (1558-1583)
16. sajandi keskpaigaks oli Vana- Liivimaa sedavõrd nõrgenenud, et Venemaa, Taani, Poola-Leedu, Rootsi hakkasid kavandama selle vallutamist või jagamist. Vana- Liivimaa oli feodaalselt killustatud ning teistele kerge saak. Sõda algas 1558. a talvel Vene vägede ulatusliku luure - ja rüüsteretkega Eestisse. Ordumeister Fürstenberg lasi end täis ja taandus, uus (ühtlasi viimane) ordumeister Kettler üritas vastupealetungi korraldada, kuid ei saavutanud suurt midagi. Karvased püüdsid oma peresid kaitsta, kuid vastupanu oli üldiselt mõttetu. 1560 . a tungis suur Vene vägi taas Eestisse. Seda ründas paarkümmend korda väiksem ordu väesalk, mis hävitati. See oli ordu viimane välilahing. 1561. a juunis alistusid Tallinna linn ning Harju, Viru ja Järva rüütelkond Rootsi kunnile Erik XIV-le – algas Rootsi suurriigiajastu. Maa jagamise järel algas pikk ja kurnav rüüstesõda Rootsi, Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vahel. Sõjategevus hakkas vaibuma pärast seda, kui Rootsis tuli 1568 riigipöördega võimule Johan III. Rootsi ja Poola-Leedu sõlmisid rahu, Taani tegi sedasama . Poola-Leedus loodi 1569. a ühisriik Rzeczpospolita (vabariik), mis kujutas endast aadlivabariiki eluks ajaks valitava kuningaga.
Venelased lülitusid uuesti sõjategevusse mõni aeg hiljem, kui nad vallutasid pea kogu mandri-Eesti aastatel 1572 -1577. Rootsi ei suutnud oma valdusi tagasi vallutada.
Liivi sõja tulemuse otsustas suuresti juhus : uus Poola-Leedu kunn , ungarlane Stefan Batory ja Johan III olid kälimehed, kes leidsid sõjas Venemaaga kähku ühise keele. Batory alustas ulatuslikku sõjategevust Venemaal. Vahepeal saatis edu ka rootslasi. 1581 hõivasid Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere, Läänemaa kindlused ja Narva. Venemaa ei suutnud kahe tugeva vastasega jätkata. Jaanuaris 1582 sõlmiti Venemaa ja Poola-Leedu vahel Rooma paavsti legaadi vahendusel Jam Zapolski vaherahu. Sellega loovutati Rzeczpospolitale Lõuna-Eesti. Rootsi ja Venemaa sõlmisid augustis 1583 Pljussa vaherahu. Liivi sõja tulemusena hukkus pool Eesti elanikkonnast.
Eesti jagunes kolmeks : Põhja-Eestis Rootsi, Saaremaal Taani, Lõuna-Eestis Poola-Leedu.
Põhjasõda (1700-1721)
Põhjused : 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu
2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi
3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad
4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel
5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad.
Tähtsamad sündmused :

• 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt
  
• 1700. november - Narva lahing ja rootslaste võit
  

1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsamaa

• 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse
  
• 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt
  
• 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale
  
• 1709 - Poltaava lahing - rootslaste purustamine
  
• 1710 – katkulaine
  
• 1710 – Vene väed alistavad Riia, Pärnu, Tallinna
  

1721 – Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla
rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus.
Eesti läks Venemaa kätte.
Balti erikord - balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem, kus kohalik võim kuulus rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid keskaegsed eesõigused ja piirangud, tsunftiseadus, linnaelu juhtusid endiselt raed.
Asehalduskord (1783-1796)
1775. aastal kehtestati Venemaal uus asehalduskord, mille Katariina II rüütelkondade vastuseisust hoolimata laiendas 1783. aastal ka Eesti- ja Liivimaale. Need kubermangud ühendati Riia asehaldurkorraks, valitsemisaparaat kujundati ümber. Uue halduskorraldusega lähenes Balti provintside valitsemiskord Vene sisekubermangude omale. Eestimaal sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused, mõneks ajaks loodi isegi Paldiski maakond. Elu puhuti sisse ka teistele maakonnalinnadele. Liivimaa Eesti osas asutati 2 uut maakonda – Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa. Selle keskusena rajati peatselt Võru linn ja maakond nimetati selle järgi Võrumaaks. Ühtlasi laiendati Balti kubermangudele Venemaa aadliomavalitsuse- ja linnaseadused. Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa- ja linnaomavalitsus. Venemaal tähendas see aadli ja linnade kaupmeestest ülemkihi õiguste olulist suurendamist : Eesti- ja Liivimaal olid asjad vastupidi. Balti provintsidele laiendati ka Vene maksusüsteem. Varem sõltusid siinsed maksud adramaade arvust mõisas, nüüd muutus tähtsamaiks riigimaksuks pearahamaks, mida nõuti igalt meeshingelt. Karvaste meelest, keda riigimaksud varem otseselt polnud puudutanud – nemad rühmasid mõisa heaks ja riiklikud koormised nõutis sisse mõisnikult – tähendas pearahamaksu kehtestamine mõisaasundusest vabanemist ja kroonu alluvusse minekut. 1784 . aastal toimuski mitmel pool, eriti Lõuna-Eestis talurahvarahutusi ja kokkupõrkeid neid maha suruma tulnud sõjaväeosadega.
Uusikaupunki rahu (1721) – Venemaa tagastas Rootsile venelaste poolt okupeeritud Soome; Eesti- ja Liivimaa loovutamise eest sai Rootsi 2 miljonit riigitaalrit kompensatsiooni ja õiguse siit igal aastal suurem kogus vilja välja vedada.
Altmargi rahu (1629) – Poolal tuli tõsiasjadega leppida ning sõlmiti Rootsiga rahu, mida hiljem korduvalt pikendati.
Pljussa rahu (1583) – Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud rahu, mida pikendati 1585.
Brömsebro (1645) – Saaremaa läks Rootsi valduste alla. Esmakordselt sattus Eesti ühe valitseja võimu alla.