1.
Asjaajamist
reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO
15489:2004 –
Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike
organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis.
Asjaajamise ühtsed alused – riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning
avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid
nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne.
Isikuandmekaitse seadus – isikuandmete töötlemise tingimused ja korra,
riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel,
vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.
Avaliku
teade seadus – avalikule teabele juurdepääsu tingimused,
korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused,
teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve
teostamise korra.
2.
Kuidas
loetakse „adressaadiks“ tulenevalt märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastavat seadust?
Adressaat käesoleva
seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu
avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus, organ,
ametnik , töötaja
või kollegiaalorgani liige.
3.
Dokumendihalduse valdkonna standardid :
ISO 15489:2004
4.
Kes on AvTS
järgi teabenõudja?Teabenõudja võib
olla eraisik või juriidiline isik. Teabenõudja võib olla iga isik
kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevad seaduses sätestatud
korras.
5.
Kuidas võib
teabenõude esitada? suuliselt ja kirjalikult
6.
Sisemised
dokumendihaldust reguleerivad normdokumendid
asjaajamise kord,
dokumentide
loetelu , dokumendihalduse kord, ametijuhendid,
struktuuriüksuste põhimäärused, sisekorraeeskiri, arvutite ja
arvutivõrgu kasutamise kord, teabenõuete
menetlemise kord
7.
Üldjuhul
kehtestatakse sisemised dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid
–
asjaajamiskorda
8.
Järjesta
asjaajamisekorra kohustuslikud regulatsioonid
*asutuse
asjaajamisperiood või -perioodid (
kalendriaasta , õppeaasta,
majandusaasta , tegevusperiood)
* dokumendiplankide hoidmise ja
kasutamise kord;
* asutuse dokumendiringluse kord või
skeemid;
* dokumentide allkirjastamise ja
ametliku kinnitusega tõestamise kord;
* registreeritavate
dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste
(indeksite) süsteem;
* dokumentide või toimingute kohta
dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu;
*
dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord;
*
asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord;
*
asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord;
*
dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja
juurdepääsupiirangute
kehtestamise kord;
* vastust või
lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise
ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord;
*
dokumentide hoidmise ja hävitamise kord;
* ametniku
teenistusest või töötaja töölt vabastamise või
teenistus - või
töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord;
9.
E- kirja
puhul viitame lisadele allkirjastajast allpool
10.
E-
kirjadega seotud riskid *vajalikku informatsiooni ei ole
võimalik leida
*süstemaatilisuse puudumisel võidakse postkastis
olevat informatsiooni
kustutada lähtuvalt ruumi vajadusest, mitte
olenevalt sisu väärtusest
11.
Prokuura on volitus,
mis annab ettevõtte esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõigis
majandustegevustega seotud õigustoimingutes.
12.
Dokumendi
omadused:
*
autentsus *
kasutatavus *usaldatavus
*
terviklus /terviklikkus
13.
Mida
tähendab dokumendisüsteem? *infosüsteem, millega
hõlmatakse ja hallatakse dokumente ja tagatakse neile pidev
juurdepääs
*tehnoloogiline keskkond, kus registreeritakse
dokumente
14.
Kirjastandard
EVS 882:1-2006 reguleerib:
* paberkandjal kirja, e-kirja
loomist
*sätestab kirja elementide loetelu, elementide
menetlused,
selgitused , nende vormistamise nõudeid ja
asukohta dokumendil
15.
Dokumendi loetelu eesmärk:
*dokumentide registreerimine
*dokumentide
haldamine *säilitustähtaegade
ja juurdepääsu tingimuste määramine
16.
Millist
dokumentide loetelu eelistad – kas funktsioonipõhine või
struktuuriüksuste põhist, miks?funktsiooni, sest
see on püsivam, sest
struktuurid muutuvad sagedamini
17.
Kohustuslikud
plangiliigid on
kirjaplank ja üldplank, neid eristab neile
trükitavate rekvisiitide koosseis
18.
Dokumendi
kohustuslikud elemendid:
*tekst
*autor
*allkirjastaja
*kuupäev
19.
Kirja
kuupäeva ja kellaaja märkimine, too näide
20. Aprill 2013
18:20
20.
Millest koosneb viit 1-3/2012/45 – 1
*1
– sarjatähis- tegevussuuna tähis, funktsioon
*3 –
sarjatähis- sarjajärjekorra number tegevussuuna piires
*2012 -
aasta
* 45 – kirjajärjekorra number vastavalt dok. registris
*
1 –dokumendi individualiseeriv number
21.
Dokumendi
põhiliigud:
organisatsioonisisene
õigusakt
kiri
protokoll akt
22.
Sisu ja
säilitustähtaja järgi liigitatakse käskkirju (nimeta
liigid)
*põhitegevuse
käskkirjad
*personalikäskkirjad
*puhkusekäskkirjad
*lähetuskäskkirjad
23.
Nimeta
dokumendihalduse liike
*saabunud dokumentide
ringlus *väljasaadetavate dokumentide ringlus
*sisedokumentide
ringlus
24.
Koostaja
märgime nimeliselt kirjale , kui
need on erinevad isikud
25.
Järjesta
dokumendiringluse etapid:
*dokumentide
allkirjastamine *dokumentide registreerimine
*dokumentide
väljasaatmine
26.
Kes
vastutab käsipostiga saadud dokumendi registreerimise
eest?
ametiisik , kes dokumendi vastu võttis.
27.
Asutuse
dokumentide registris registreeritakse
*saabunud ja
väljasaadetavad kirjad,
avaldused , märgukirjad,
teabenõuded
*
suulised teabenõuded, mida ei täideta
viivitamatult
*organisatsioonis koostatud ja
allkirjastatud õigusaktid
*
protokollid *aktid
*
lepingud *organisatsiooni
poolt esitatud
aruanded , selgitused,
seletused 28.
Mis on
oluline digitaaldokumendi loomisel?
Digitaaldokumentide
loomisel kasutatakse ühtse andmestruktuuriga dokumendi esitusvorme.
WorldWideWebConsortium’i (W3C) soovitusele vastavat laiendatavat
märgistuskeelt (ExtensibleMarkupLanguage, edaspidi XML) ning
arvestatakse
Riigikantselei juhistega dokumendi elementide ja
metaandmete kohta. XML-põhised dokumendi esitusvormid
kooskõlastatakse Riigikantseleiga.
Digitaaldokument võib olla
allkirjata või allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi
sisestatud või seal loodud käesoleva määruse 1. peatüki 3. jaos
toodud korras.
29.
Millised
õigusaktid käsitlevad dokumendiregistrisse kantavaid dokumendi
andmeid?
AÜA
30.
Protokoll
vormistatakse
dokumendi plangile
31.
Protokollil on
koosoleku juhataja ja protokollija
allkirjad , v.a. kui
otsus võetakse vastu minimaalise häälteenamusega ja pärast
ägedaid vaidlusi, peetakse vajalikuks, et protokollile kirjutavad
alla kõik osavõtjad.
32.
Asjaajamise
vastuvõtmise – üleandmise korral vormistatakse
üle andmis
ja vastuvõtmis akt
33.
Kui
dokument lahendatakse operatiivselt, st vastusdokumenti koostamata
(nt telefonikõne) vormistatakse täitmismärge
…
dokumendiregistrisse
34.
Dokumendi
projekti mittenõustamisel vormistatakse … eriarvamus
mis
peab sisaldama isiku eriarvamust ja põhjendust, miks ta
arvab teisiti.
35.
Mis
dokument vormistatakse arhivaalide (dokumentide)
hävitamisel?
hävitamisakt
36.
Kui on pitsat ,
siis pitsatijäljend pannakse
allkirja
viimastele tähtedele
37.
Vormista ametliku kinnitamise märge (tõestusmärge, ametlikult on kinnitatud
ärakirja)?
38.
Arhivaal-
dokument millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud
arhiiviväärtuse.
Arhiiv- ettevõtte tegevuse käigus
loodud või saadud dokumentide terviklik kogum, mille paberkandjal
dokumente hoitakse selleks nõuetekohaselt kohaldatud hoidlas.
Dokumendihaldus-asjaajamis käigus dokumentidega
teostatavad üksikdokumendid, millega tagatakse nende autentsus,
usaldusväärsus, terviklikkus ja usaldusväärsus, mida kindlustavad
organisatsioonilised ja infotehnoloogilised vahendid.
Dokument-
mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või
saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja
struktuur on küllaldased faktide või tegevuse tõendamiseks või
reguleerimiseks.
Dokumendi vorming- määrab viisi, kuidas
dokumendi elemendid on organiseeritud, st paigutatud paberile või
esitatud
failis .
Dokumendi sisu- on sündmused ja fakti
millest dokument kõneleb.
Kiri-üksikisikule või
organisatsioonile adressaaditud dokument, mis on
vormistatud kirja
esitusvormile.
Kavand-kirja esialgne
versioon .
Lisa-
dokumendi lisa mis on kinnitatud käskkirjaga ja millele
viidatakse teksti korraldavas osas vastava punkti
lõpus.
Elektrooniline dokument, digitaaldokument-
Märgukiri-
on isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile
ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu
kujundamiseks ning annab adressaadile teavet.
Selgitustaotlus -
on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille
andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs,
süntees või lisateabe kogumine.
Avalik teave(teabenõu)-
on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja
dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle
alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid
täites.
Metaandmed- on mingeid
andmed
kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete
kohta.
*tekst
*seosviit
*autor
*allkirjastaja
*kuupäev
39.Milliselt
lehelt leiad asjaajamist reguleerivad õigusaktid, valitsuse seadused
dokumendihalduse
kohta?
www.
riigiteataja .ee
www.
rahvusarhiiv .ee
40.
Nimeta
asjaajamist reguleerivad seadused ja valitsuse määrused, millest
lähtud oma ettevõtte asutuse asjaajamisekorra
koostamisel:
Arhiiviseadus
Avaliku Teabe
Seadus
Isikuandmete kaitse
seadus
Raamatupidamisseadus Töölepinguseadus
Asjaajamiskorra ühtsed alused
41.
Standard EVS-ISO 15489:2004
dokumendihaldus on mõeldud kõigile
organisatsioonidele.
42.
Nimeta milliseid asjaajamist
sätestavad normdokumendid (dokumendisüsteemi alusdokumendid) on
vaja kehtestada igas asutuses/ettevõttes?
Asjaajamiskord ,
eesmärk on tagada tema kaitse tema loomisest, kuni tema
arhiveerimiseni.
Dokumentide loetelu, eesmärk on dokumendi
liigitus ja säilitamine.
43.
Kes koordineerib elektroonilisele dokumendihaldusele üleminekut avalikus sektoris ja
annab vastavaid juhiseid?
koordineerib majandus ja
kommunikatsiooni
ministeerium 44.
Kes abistavad kohalikke omavalitsusi üleminekul elektroonilisele dokumendihaldusele
?
*siseministeeriumid
*maavalitsused
45.
Töötamiseks
EDHS-is tuleb töötajate osas kindlaks määrata?
*töötajate
volitused *vastutus dokumendihalduse toimingus
*rolli ja
gruppide ligipääsu piiramine
46.
Dokumentide
allkirjastamisel digitaalallkirjaga võib
kasutada:
*isikutunnistusele
kantud digitaalset
allkirjastamist võimaldavat sertifikaati
*või muud
„digitaalallkirja seaduse „ nõuetele vastavat sertifikaati : ID,
programm
47.
DOKUMENDI KOHUSTUSLIKUD
ELEMENDID:
*AUTOR
*KUUPÄEV
*TEKST
*ALLKIRJASTAJA
48.
Millal ja
miks vormistatakse seosviit?
*saabunud dokumendi kuupäev-
vastuskirja puhul saabunud algatuskirja kuupäev
*Seosviida
eesmärgiks on hõlbustada ühes
sarjas peetava kirjavahetuse
haldamist.
49.
Kuhu seosviit
vormistatakse?
viidaväljale
50.
Ametikirja pealkiri
vormistatakse
ALATI
51.
E-kirjas
tuleb
viidata kirja manusele lisamärkes pärast lõputervitust.
52.
E-kirja andmetes trükitakse
allkirjastaja ees-ja perekonna nimi, organisatsiooni nimetus,
ametinimetus , telefoni ja faksinumbrid, e-postiaadress (visiitkaardi
andmed)
53.
Digitaaldokument edastatakse adressaadile
*
elektrooniliselt , allkirjastatud
*lingiga
54.
Millal
vormistatakse lahendatud digitaaldokument paberkandjale?
kui
ta on pikaajalise säilitus tähtajaga
55.
Märgukiri
ja selgitustaotlus tuleb lahendada
30 kalendripäeva
jooksul
56.
Protokolli kuupäevaks on
koosoleku
toimumise kuupäev
57.
Dokumendid liigitatakse peale
lahendamist sarjadesse:
dokumentide loetelu alusel
58.
Kui kaua
(vastavalt arhiiveeskirjale) võib dokumente säilitada asjaajamises
(töökohtadel)
Arhivaalid tuleb avalikku arhiivi üle anda,
kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt
10 aastat pärast arhivaali loomist või saamist. Üldjuhul
antakse avalikku arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid,
digitaalarhivaalid sagedamini.
59.
Mille
kohta ja millal koostatakse arhivaalide loetelu? EesmärkArhivaalide
loetelu on asutuses alalhoitavate arhivaalide füüsilise ja
intellektuaalse haldamise vahend. See loetleb asjaajamises tekkinud
toimikuid või muid füüsilisi üksusi, kasutades dokumentide
loetelust pärit liigitusskeemi.
Eesmärk on võimaldada ja
jälgida arhivaalide kogu elukäiku alates nende loomisest kuni
lõpliku eraldamiseni.
*asjaajamistoimikute
*muude füüsiliste
isikute üle
60.
Arhivaale
võib hävitada ainult
AINULT HÄVITAMISAKTI ALUSEL
61.
Mida
tähendab dokumendiringlus?
Dokumendiringlus on dokumentide
liikumine organisatsioonis alates nende loomisest või saamisest kuni
nende täitmise või väljasaatmiseni.
62.
Kas kõik organisatsioonid peavad dokumente registreerima? Millal on see
otstarbekas?
Kõik organisatsioonid ei pea dokumente
registreerima. Otstarbekas on see siis kui vaja mingit dokumenti
leida .
63.
Kas käsipostiga , faksiga ja e- postiga saabunud dokumendid kuuluvad registreerimisele? Millest see
oleneb?
kuuluvad registreerimisele vajadusel. Oleneb sellest
kui vajalik info on. Nt ametikirju ja haldusdokumente registreerime.
64.Nimeta riiklikud normdokumendid, kus on sätestatud
dokumentide registreerimis kohustus avaliku sektori asutustele ja
milliseid andmeid tuleb registrisse kanda?
Avaliku teabe
seadus ja asjaajamiskorra ühtsed alused. Registrisse tuleb alati
kanda liik, pealkiri, number, kuupäev, jõustumise kuupäev,
juurdepääsu piirangud, andmed kehtivuse kohta, andmeid akti
muutmise kohta.
65.
Registreerimise kaks
põhinõuet
*ühekordne
*haldusdokumendi järgi (
kirjade puhu)
66.
Kas registreerid allkirjata
dokumendi?
Olenevalt dokumendi sisust. Kui paberkandjal pole
siis ei registreeri aga kui tuleb elektronpostiga elektrooniliselt
allkirjastatud siis registreerin.
67.
Kuidas toimid kui
saabunud dokumendil ettenähtud lisad puuduvad?
Kui lisad
puuduvad siis annan koheselt teada isikule kes on selle dokumendi
vormistanud. Dokument registreeritakse peale lisade
saabumist.
68.
Millistele organisatsioonidele on
elektrooniline register kohustuslik ja mis ajast?
on
kohustuslik asutustele mis on avalikus sektoris. 2002. 1
märts.
69.
Dokumentide menetlemise mõiste
tähendab,
et
juhtkond vaatab dokumendi üle ja märgib nendele korralduse asja
lahendamise käigu kohta, dokumendiga seotud küsimused lahendatakse
ja käsitlemise käigus vormistatakse vastusdokument, kontrollitakse
asjade tähtaegset täitmist, tehakse teatavaks vastus , asja
lahendamise tulemus.
70.
Kas dokumendid saadetakse enne või
pärast registreerimist juhtkonnale läbivaatamiseks?
Enne
registreerimist. (välja saadetav dokument)
Dokument suunatakse
juhtkonnale pärast registreerimist. ( sissetulevad dokumendid)
71.
Kirjelda
resolutsiooni sisu
1.
Teostaja kelle suunatakse dokument
täitmiseks
2.ettekirjutava tegevuse (nt täitmiseks,
tutvumiseks)
3.tähtaja vajadusel
4.resolutsiooni kirjutaja
allkiri 5.resolutsiooni kirjutamise kuupäev
72.
Kirjelda
dokumendi kehtestamise protseduuri
*dokumentide
kooskõlastamine asutuste vahel
*dokumendi asutuse sisene
kooskõlastamine
*allkirjastamine
*kinnitamine
*dokumendi
registreerimine
73.
Kuidas vormistatakse dokumendi
kooskõlastamine
Dokumendile tehakse märge „kooskõlastatud“
ning märgitakse kelle poolt ja millal on kooskõlastatud ning mille
alusel.
Asutuse siseselt : dokumentidele lisatakse kooskõlastaja
allkiri, kuupäev, kooskõlastamise viisid ja kord on reguleeritus
asutuse asjaajamiskorras.
74.
Pikaajalise
säilitustähtajaga dokument allkirjastati digitaalselt. Kas
väljatrükk ja sell omakäeline allkirjastamine on vajalik?
Põhjenda!
Ei ole vajalik, kuna see on digitaalselt juba
allkirjastatud ja dokumenti pole vaja dubleerida.
75.
Mis
tingimustel loetakse dokument tähtaegselt vastatuks?
*vastus
on sideettevõtetele ärasaatmiseks üle antud määratud
tähtajal
*või dokument on asjast huvitatud isikule digitaalselt
kättesaadavaks tehtud või sellest on sikule teatatud
*või on
sooritatud muud õigusaktidega ettenähtud
toimingud 76.Nimeta
5 Eesti arhiiviasutuse võrgu arhiivi (avalikku
arhiivi)
ajalooarhiiv,
riigiarhiiv , filmiarhiiv, TLN,
Haapsalu, Tartu, Valga maa-arhiiv
77.
Mida kontrollib
arhiivijärelvalve organisatsioon?
Arhiivijärelvalve käigus
kontrollitakse autuse dok-ja arhiivihalduse vastavust nõuetele, et
jagada asutuse dokumentide
dokumenteerimine ja arhivaalide
säilitamine nende ülekandmiseni arhiivi.
78.
Mis
dokumentidega üldjuhul asutuses (kehtestatakse-kinnitatakse)
asjaajamiskord ja dokumentide loetelu?
KÄSKKIRJAGA
79.
Nimeta
arhivaalide hävitamise viise?
sõltub teabekandja tüübist.
Purustamine, põletamine, kustutamine.
80
.Säilitustähtaegu
dokumentidel kehtestatakse
*alatisena
*kuni 10 a
*kauem
kui 10 aastat
81.
Üheks lähtealuseks organisatsiooni
asjaajamiskorra koostamisel on asjaajamiskorra ühtsed alused
(riiklik õigusakt)
82.Miks on vaja asutusel dokumentide
loetelu?
et
planeerida ning juhtida asutuses loodavaid ning
saadavaid dokumente. On vajalik dok. süstemateseerimiseks
sarjadesse, ametikirjade indekseerimiseks dok. ülesleidmiseks ja
säilitus tähtaegade määramiseks.
83.
Milliste
sisedokumentidega reglementeeritakse asutuse asjaajamist?
dokumentide
loetelu, asjaajamiskord
84.
Nimeta asjaajamiskorras
kajastuvad peatükid
reguleerib
*dokumentide täitmist
vastavalt õigusaktidele
*dokumentide vormistamist vastavalt
standardile
*säilitustähtaegade määramine ja neist
kinnipidamine
*dokumendiringlus – üleandmine
arhiivi
85.
Selgita, mis funktsiooni (mis on tema eesmärk)
täidab avalik arhiiv?
Dokumenteerida mitmekülgselt Eesti ü/k ja selle arengut, säilitada rahvusliku kultuuripärandit
järgnevatele põlvedele.
86.
Mida tehakse dokumentidega
asjaajamisperioodi lõpul:
*kontrollitakse süstematiseerimise
kvaliteeti
*alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid
koondatakse peale asjaajamisperioodi lõppu
arhiivihoidlasse.
*arhiiviväärtusega arhiivid eraldatakse
üleandmiseks avalikku arhiivi
87.
Menetluse lõpetanud
dokumendid (aktiivne) liigitatakse sarjadesse, mis dokumendi
alusel:
dokumentide loetelu alusel
88.Mis dokumenti
on (arhiivi) teatis , mis andmeid see dokument sisaldab?
Arhivaari allkirja ja pitseriga tõestatud dokument isikuõiguste ja tehingute
tuvastamiseks.
89.
Kuidas jagunevad asjaajamise seisukohalt
kirjad?
algatuskiri , vastuskiri,
kaaskiri 90.
Tööandja
vormistab töötajaga kirjaliku töölepingu
*alates 2 nädala
jooksul peale tööle asumist
100.
Missugusel plangil on nii
kirjapeaväli kui kontaktandmete väli?
KIRJAPLANGIL
101.
Mida
peavad dokumendihaldusesüsteemid võimaldama?
peavad
võimaldama dokumentide süstemateseerimist, nende organiseerimist ,
dokumentide liigitamist. Hallata dokumente terviklikult,
kõikehõlmavalt. Eesmärk hõlbustada tööd ja muuta see
efektiivseks.
102.
Arhiiviseaduse rakendusaktis on
arhiivieeskiri
103.
Registreerimisele kuuluvad
dokumendid:
Tõend
Avaldus
Garantiikiri
104.
Mis
dokumente peab vormistama kui otsid tööd?
Elulookirjeldus
CV
Kaaskiri
Motivatsioonikiri
105.
Üldiseks
kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsu, teabenõude lahendamise
ja juurdepääsupiirangute kehtestamise korda reguleerib:
AVALIKU
TEABE SEADUS
106.
Nimeta saabuvate (algatuskirja) ringluse
toimingud:
*dokumentide vastuvõtmine
*dokumentide
läbivaatamine ja sorteerimine
*dokumentide
registreerimine
*dokumentide
menetlemine *(vastusdokument
registreerimine –väljasaatmine)
*dokumentide paigutamine
sarja toimikusse
107.
Mis dokumentidega vormistatakse asjaajamise
üleandmine?
AKT
108.
Nimeta vastuslaused, mida tuleb
määratleda asutuse asjaajamiskorras ( nimeta vähemalt
seitse)
*asjaajamise korraldamine (kes vastutab)
*dok.
vastuvõtmine ja väljasaatmine
*dok. registreerimine
*dok.
ringlus
*dok. juurdepääsu tagamine
*dok. säilitamine
*dok.
säilitamine ja arhiveerimine
109.
Mis
dokument on arhiivi ohuplaan , mis tegevusi analüüsitakse ohupaani
koostamisel
mis määrab õnnetustele reageerimise
protseduurid ja kahjustuste
likvideerimise meetodid. Analüüsitakse
arhivaalide kaitset, päästmise ja taastamise meetmeid
hädaolukordades, tagajärgede likvideerimist.
110.
Mida
tähendab arhivaalide eraldamine?
on
protseduur mille käigus
asutus märatseb hävitamisele kuuluvad arhivaalid ning lubava
hindamisotsuse olemasolul
teostab nende otsuse.
111.
Mis
andmeid sisaldab saabumismärge?
autuse nime, kuhu dokument
saabub
saabumise kuupäeva
registriindeksit
112.
Oranisatsiooni
tegevus on dokumenteeritud, kui
asutuse tegevuse kohta on
loodud piisavalt dokumente ja neid hoitakse alal
kehtestatud
113.
Mõisted „märgukiri“ ja
„selgitustaotlus“ selgitab
märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise seadust
114.
Mis andmeid
sisaldab arhivaalide loetelu, miks seda dokumenti vaja on?
näed
ära, mis dokumendid on tekkinud, kaua säilivad,
juurdepääsupiirangud
Sealt
saab teada, mis dokumendid kuuluvad püsivale säilitamisele ja
millised tuleb hävitada
115.Nimeta
dokumendi elukäigu tegevused?
Aktiivne- dok pannakse
toimikusse, toimikud säilitatakse töökohtadel, lõpus
kontrollitakse toimikute süsteemi kvaliteeti.
Poolaktiivne-dokumentide
loetelu iga sarja kohta koostatakse arhivaalide loetelu, mille alusel
hoitakse dokumente asjaajamises.
*
Alatised ja
pikaajalised dokumendid- arhiveeritakse
*alatised ja pikaajalised
arhivaalid – arhiivihoidlasse
*lühiajalised arhivaalid – kas
jäävad hoidlasse või hävitatakse , arhivaalid hoidlasse
(arhiivi
hoidlasse)
Passiivne- alatised/pikaajalised . Tagatakse
hoiutingimused, juurdepääs arhiiviväärtusega arhivaalid avalikku
arhiivi ja ülejäänud hävitatakse, kui tähtaeg on.
116.
Ametikirja eriliigid vormistatakse:
organisatsiooni
kirjaplangile 117.
Mida tähendavad dokumendi
metaandmed?
Dokumendi konteksti, sisu ning loomise ajalugu
kirjeldavad andmed.
118.
Mis on organisatsiooni asjaajamise
eesmärk?
*kajastatava väärtusliku teabe talletamine ja
säilitamine.
*toetada ja tõestada organisatsiooni
eesmärkide saavutamist
119.
Mida
tähendab SEIRE , AUDIT
seire- (monitooring) on millegi
muutuste pidev jälgimine (
vaatlus ) mingi ajavahemiku jooksul.
Audit-
info kogumine, mille käigus uuritakse midagi (toodet, ettevõtet,
projekti). Eesmärk on teha kindlaks uuritava objekti vastavus
nõuetele.
120.
Arhivaalide
kogumist, hindamist, arhiveerimist,, säilitamist, nende juurdepääsu
korraldamist, samuti järelvalvet asjaajamise üle asutuse
reguleerib
arhiivieeskiri
121.
Missuguseid
dokumendiringlusi eristatakse?
*saabunud dok.
ringlus
*väljasaadetavate dok. ring.
*sisedokumentide
ringlus
122.
Dokumente hallatase, pidades silmas
dokumentide
praktilist, teabe ning ajaloolist väärtust
123.
Arhiiviväärtusega
paberarhivaalid antakse üle avalikku arhiivi 20 aasta pärast
dokumendi koostamist!
Kõik kommentaarid