Dokumendi-
ja arhiivihaldusDokument
on
mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või
saadud asutuse või
isiku tegevuse käigus ning mille sisu ja vorm ja struktuur on
küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks.
Arhivaal
on
dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida
säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule
või teisele isikule.
Arhiiv
on
arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamisega
tegelev arhiiviasutus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku
tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide kogum.
Asjaajamine
on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine,
süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni
arhiivi.
Sari
on on
organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste
või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik
tervikuna hallata.
Säilitustähtaeg
on minimaalne
ajaperiood , mille jooksul asutus peab dokumenti alles hoidma.
Dokumendihaldus peab tagama:
- dokumenteeritakse kõik vajalik,
- loodud dokumendid säilivad ja säilitavad oma väärtuse.
Asjaajamist
reguleerivad normdokumendid:
I
Riiklikud
Seadused
- " Andmekogude seadus"
- " Arhiiviseadus "
- "Avaliku teabe seadus"
- "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus"
- "Digitaalallkirja seadus"
- " Haldusmenetluse seadus"
- "Isikuandmete kaitse seadus"
- "Keeleseadus"
- „Riigisaladuse seadus“
- " Riigivapi seadus"
- "Vabariigi Valitsuse seadus"
Määrused
Standardid - EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon . Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded"
- EVS-ISO 15489-2:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised"
- EVS-ISO 15836:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid"
- EVS-ISO 5127:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik"
- EVS-ISO 23081-1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid. Dokumentide metaandmed . Osa 1: Põhimõtted".
- EVS 8:2000 "Infotehnoloogia reeglid Eesti keele ja kultuuri keskkonnas"
- EVS882 -1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri".
II
Asutuse individuaalsed
- Asjaajamisjuhend
- Toimikute/dokumentide loetelu
Dokumentide
loetelu
kehtestatakse
tähtajatult asutuse struktuuri ja allüksuste kaupa. Dokumentide
kohta märgitakse vähemalt:
arhiivimoodustaja nimi
osakonna või funktsiooni tähis ja nimetus
sarja tähis ja nimetus
säilitustähtaeg või arhiiviväärtus
Dokumentide
loetelu võib täiendada dokumentide haldamiseks vajalike
lisaandmetega, näiteks sarja moodustavate dokumentide piirdaatumid,
toimikute või muude üksuste arv, juurdepääsupiirang, asukoht või
vastutav struktuuriüksus.
Dokumentide
liigituse põhiüksuseks dokumentide loetelus on sari.
Dokumentide
loetelu võib üles ehitada kas lähtuvalt struktuurist või
lähtuvalt funktsioonidest.
Igal
asutusel on üldised funktsioonid, mida ta täidab:
ja
põhi- e erifunktsioonid – need on funktsioonid, mis tulevad
asutuse põhikirjast – asutuse tegevusvaldkonnast.
Funktsionaalne
dokumentide loetelu on eelistatum selle pärast, et asutuse struktuur
muutub tavaliselt kiiremini kui tema funktsioonid.
Säilitustähtaeg
on minimaalne periood, mille jooksul sarja kuuluvaid dokumente peab
enne nende eraldamist avalikku arhiivi üleandmiseks või
hävitamiseks.
Dokumentide
säilitustähtaeg kehtestatakse kooskõlas õigusaktidega ning
lähtudes asutuste tegelikest vajadustest . Säilitustähtaja
kehtestamisel arvestatakse dokumentide unikaalsust, kättesaadavust
ning praktilist väärtust – dokumentide tähtsust kolmandatele
isikutele.
Dokumendi
säilitustähtaeg vastab dokumendisarjale kehtestatud
säilitustähtajale, mis määratakse
- tähtajana, mis on seotud kindla sündmuse toimumisega
Alatine
säilitustähtaeg dokumentide loetelus kajastab asutuse
väärtushinnangut ühe või teise dokumendiliigi säilitusväärtusele,
kujunedes niiviisi arhiiviväärtuse andmise eeletapiks. Avalik
arhiiv arvestab loetelus näidatud säilitustähtaegu hindamisotsuse
tegemisel ning arhivaalide valikul alatisele säilitamisele. Avaliku
arhiivi poolt arhiiviväärtuslikuks hinnatud arhivaale ei hävitata
kunagi, vaid antakse kehtiva korra kohaselt avalikku arhiivi.
Arhiivihalduse
kergendamiseks on otstarbekas võimalikult piirata kasutatavate
säilitustähtaegade arvu. Säilitustähtaja kehtestamisel tuleb
arvestada, et väga suure juurdekasvuga dokumendiliigid (kirjad)
saaksid niisuguse säilitustähtaja, mis viiks miinimumini nende
säilitamise kauem kui hädavajalik, kuna iga aastakäik võib ülearu
täita arhiiviruumi.
Dokumentide
loetelusse ei kanta:
- töötajate isiklikuks kasutamiseks valmistatud või saadud õigusakte jms;
- dokumentide koopiaid, samuti dokumente, mida asutuse ülesannete täitmise käigus ei menetleta.
Dokumentide
loetelu muudetakse:
kui asutuse ülesannete või struktuuri muutmise tulemustena tekivad uued dokumentide sarjad
kui muutub dokumendiliigile kehtestatud säilitustähtaeg
avaliku arhiivi motiveeritud ettepaneku alusel.
Uus
loetelu kehtestatakse siis, kui asutuse struktuuris või ülesannetes
toimuvad ulatuslikud muudatused, mille tagajärjel muutuvad asjaajamiskord ja dokumentide koosseis
Asjaajamisjuhend
e asjaajamise kord
Asutuse
juht kehtestab asjaajamiskorra, milles sätestatakse:
- asutuse asjaajamisperiood või –perioodid, milleks võib olla kalendriaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Komisjonide ja muude ajutiste üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood;
- asutuse dokumendiringluse kord või skeemid ;
- dokumendi plangid ja nende kasutamise kord;
- registreeritavad dokumendiliigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem;
- dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu;
- dokumendi läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord;
- asutusesisene dokumendi kooskõlastamise kord;
- asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord;
- digitaalallkirja andmise ja kasutamise kord;
- dokumentide avalikustamise ja neile juurdepääsu tagamise kord;
- juurdepääsupiirangute kehtestamine asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumentidele;
- vastust või lahendamist vajavate dokumentide täitmise kontrolli kord;
- dokumentide hoidmise ja hävitamise kord;
- ametniku teenistusest või töölt vabastamise või teenistussuhte või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord;
- muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest.
Kõik haldusdokumendid vormistatakse trükitud plankidele, mille
võltsimiskindluse suurendamiseks ja originaali koopiast eristamise
kergendamiseks tuleb plankidel valmistamisel kasutada vähemalt ühte
turvaelementi. Turvaelementideks võivad olla:
reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis;
plangi number;
vesimärgiga või toonitud paber;
reljeefpitsatiga või muul viisil valmistatud element.
Asutusesiseseks
tarbeks võib dokumendiplanke valmistada ka arvutis või
koopiamasinal.
Plankide
valmistamiseks kasutatav paber peab olema säilivuskindel. Plangile trükitud rekvisiidid sellise värvitumedusega, mis võimaldab neid
paljundada.
Vähese
dokumentide hulgaga asutused võivad trükitehniliselt valmistatud
plankide asemel kasutada templijäljendi abil valmistatud planke .
Plangid
on eesti keeles. Vajaduse korral lisatakse tõlge võõrkeelde või
võõrkeeltesse.
Kahes
või enamas keeles plankidel paigutatakse esikohale
dokumendiväljaandja nimetus eesti keeles, seejärel
tähestikujärjekorras võõrkeeltes.
Dokumendiplankide
valmistamiseks kasutatakse paberi formaati A4 (210 x 297 mm).
Olemas
peab olema asjaajamiskorras kehtestatud vormi kohane üldplank nii
paber- kui ka digitaalsel kandjal. Üldplangi alusel vormistatakse
kirjaplanke ja konkreetse dokumendiliigi planke.
Dokumentide
rekvisiitide paigutus peab vastama näidisvormingule.
Näidisvormingute
veerise laiused on:
vasak 30
mm
parem 15
mm
ülemine 12
mm
alumine 12
mm.
Veeriste
vahele jääva täidetava pinna võib jagada infoväljadeks.
Kirjaplangi kirjapea-, kontaktandmete-, adressaadi- ja sõnumiväljaks
ning üldplangi kirjapea- ja sõnumiväljaks.
Dokumentide vormistamisel kasutatavad elemendid
Dokumendil on kohustuslikud elemendid ja lisaks
nendele vastavale dokumendiliigile omased elemendid.
Dokumendi kohustuslikud elemendid on:
- autor;
- kuupäev;
- tekst;
- allkirjastaja.
Digitaaldokument võib olla allkirjata või
allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või
seal loodud isiku poolt, kellel on vastavad õigused ja kelle
isikusamasus on tuvastatud (autentimine).
Lähtudes dokumendiliigist kasutatakse lisaks eelpool nimetatud elementidele järgmisi elemente:
Dokumentide vormistamine
Ametikiri
Kõige sagedamini
vormistatavaks dokumendiks üldse on kiri, mida kasutatakse
informatsiooni edastamiseks kirjasaatjate vahel. Kirjasaatjateks
võivad olla nii asutused kui ka üksikisikud.
Ametikiri kirjutatakse vähemalt kahes eksemplaris, neist originaal kirjaplangile ja ärakiri
samas formaadis paberilehele. Ärakiri on vajalik selleks, et oleks
võimalik kontrollida – mida, millest ja kellele kirjutati.
Kui ametikiri koostatakse kahe
või enama ettevõtte nimel, vormistatakse see puhtale paberilehele,
millele trükitakse ettevõtete rekvisiidid paralleelselt, ärinimede
tähestikulises järjekorras.
Kiri peaks sisaldama ainult
ühte küsimust, sest siis on kirja lihtsam registreerida, täitmisele
suunata ja hiljem toimikusse paigutada.
Kirja
vormi on otstarbekas aluseks võtta teiste adresseeritavate
dokumentide (avaldus, tõend, teatis jt) vormistamisel, kui nende
vormi ei ole kehtestatud õigusaktide või muude standarditega.
Volikiri on
seaduse kohaselt esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument,
mis väljendab esindaja volitust .
Volituste
mahu ja iseloomu järgi tuntakse üldvolikirja
ja erivolikirja.
Esimene
annab volituse erinevate toimingute pikaajaliseks teostamiseks. Teine
lubab teostada üht või mitut konkreetset toimingut.
Volikirjad võivad olla tähtajalised või tähtajatud. Esimesed on seotud mingi
kindla aja või sündmusega. Tähtajatut volikirja võib selle andja
aga igal ajal tühistada. Sellisel juhul kaotab volikiri kehtivuse
päevast, mil adressaat saab kehtetuks tunnistamise kohta ametliku
teate või kui volikiri küsitakse tagasi. Kui teate saatmine otse ei
ole võimalik, siis tuleb vastavasisuline teade avaldada
üleriigilises ajalehes.
Kaotatud volikiri tunnistatakse kehtetuks ning selle asemele antakse välja
uus volikiri.
Tõend
on samuti levinud dokument paljude asutuste asjaajamise praktikas.
See on sageli perioodiliselt korduv dokument.
Tõend
antakse välja kinnitamaks isiku kuuluvust, omadusi, olukorda asjade seisundit jpm. Kui asutus annab välja üle 200 ühesuguse sisuga
tõendi aastas, on otstarbekas kasutada lünktekstiga trükitud
planke.
Garantiikirjadena
vormistatakse
lubadusi sisaldavaid kirju.
Käskkiri
Käskkiri
on korraldav dokument, mille annab välja tippjuht või tema
asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele, lahendamaks ettevõtte
tegevuse sisemist reglementeerimist nõudvaid küsimusi.
Käskkirju
antakse välja kas initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu
aktide täitmiseks. Viimastele tuleks alati käskkirja konstateerivas
osas viidata.
Kestvuselt on käskkiri ühekordne või kehtib samas küsimuses uue käskkirja
väljaandmiseni. Uue käskkirja väljaandmisel tuleb alati vana
käskkiri tühistada.
Sisu
järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad
käskkirjad:
- Põhitegevuse käskkirjadeks (reguleerivad asutuse sisemist töökorraldust);
- Personalikäskkirjadeks (isikkoosseisu kohta);
- Puhkusekäskkirjadeks (võib vormistada ka korralduse);
- Lähetusekäskkirjadeks (võib vormistada ka korralduse).
Igal
käskkirja liigil on omaette numeratsioon .
Käskkiri
vormistatakse asutuse üldplangile ühes eksemplaris. Erandiks on
distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes
originaaleksemplaris.
Korraldus
on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või
kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite
lahendamiseks. Korraldus on piiratud kehtimisajaga ja puudutab
kitsast ametiisikute ringi.
Akt
on
dokument, mis koostatakse kollegiaalselt (komisjoni) või selleks
määratud isiku ( revident ) poolt väljaselgitatud fakti, toimingute,
seisukorra või sündmuse tõendamiseks. Tavaliselt koostab akti
ettevõtte juhataja poolt käskkirjaga määratud komisjon . Komisjoni
määratakse isikud, kes omavad kvalifikatsiooni, mis võimaldab
orienteeruda küsimuses, mida uuritakse, aga kelle huvides ei ole
tuvastatud faktide muutmine.
Aktile
peavad alla kirjutama kõik faktide või sündmuste tuvastamisest
osavõtnud isikud. Komisjoni koostatud aktide allakirjastamisel
näidatakse ära isikute vaheline ülesannete jaotus komisjoni
koosseisus. Akti eksemplaride arv sõltub asjast huvitatud poolte
arvust.
Kui
mõnel komisjoni liikmel tekib eriarvamus, vormistab ta selle eraldi
lehel ja lisab aktile.
Protokoll on dokument koosolekul läbivaadatud küsimuste arutelu käigu ja
vastuvõetud otsuste fikseerimiseks:
- Millal koosolek toimus;
- Kes osalesid;
- Milline oli päevakord;
- Kes mida ütles,
- Mida otsustati.
Protokoll
vormistatakse asutuse üldplangile ja sellele kirjutavad alla
juhataja ja protokollija.
Dokumentide ringlus –
kogu dokumentide liikumine nende elukäigu jooksul.
Dokumentide
registreerimine – dokumendile indeksi andmine ja tema
identifitseerimist võimaldavate kandmine registrisse .
Registri
põhinõuded:
- peetakse digitaalselt,
- andmed seotakse omavahel nii, et neid ei saaks jälgi jätmata muuta,
- koosneb allregistritest (dokumendiliikide või sarjade järgi),
- varustatud otsingusüsteemiga,
- dokumendi andmeid säilitatakse registris sama kaua kui dokumenti,
- on avalik seaduses sätestatud ulatuses,
- juurdepääs veebilehe kaudu,
- tagab juurdepääsu dokumendile või sisaldab paberkandjal või muul kandjal dokumendi asukohaviida,
- sisaldab andmeid juurdepääsupiirangu ja selle tähtaja kohta.
Dokumentide
registreerimise üldnõuded
Asutus
on kohustatud registreerima dokumendiregistris üleannete täitmisel
loodud ja saadud dokumendid. Dokumendi loomise, saamise või saatmise
viis ega teabekandja ei saa olla dokumendi registreerimata jätmise
põhjuseks. Dokument on registreeritud, kui talle on antud indeks ja
tema kohta on registrisse kantud identifitseerimist võimaldavad
andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile.
Asutuses
registreeritavad dokumendiliigid määratakse asutuse
asjaajamiskorras. Üldiselt kuuluvad registreerimisele:
- asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid;
- asutuses koostatud protokollid ja aktid ;
- saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm);
- lepingud ;
- suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata;
- asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded , selgitused, seletused jm dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on see vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks;
- muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid.
Dokumentide
registreerimisel antakse dokumendile registriindeks, mis koosneb:
1)
järjekorranumbrist;
2)
toimiku indeksist.
Dokumendiregistrisse
kantakse uus järjekorranumber vaid saabunud ja väljasaadetava
esmase dokumendi registreerimisel. Samas asjas saabunud ja
väljasaadetavad vastusdokumendid, samuti korduvalt saabunud ja
väljasaadetavad dokumendid registreeritakse esmase dokumendi
registriindeksi all, millele võib lisada dokumenti
individualiseeriva numbri.
Registreerimisele
ei kuulu, kui asutuse asjaajamiskorras ei ole ette nähtud teisiti:
- kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused;
- reklaamtrükised;
- perioodilised trükised (ajalehed, ajakirjad jm);
- informatiivse sisuga trükised, kui nende esitamine konkreetsele asutusele ei ole kohustuslik vastavalt seadusele või kõrgemalseisva asutuse või ametniku korraldusele;
- kirjad märkega ISIKLIK ;
- dokumendid, milles puudub märge saatja nime ja elu- või asukoha kohta, kui nad ei sisalda olulist või kontrollimist vajavat informatsiooni;
- kui adressaadina on märgitud teine asutus, institutsioon või isik. Sel juhul saadetakse dokument märgitud adressaadile.
Dokumentide hoidmine asutuses
Dokumentide hoidmine on üks asutuse
asjaajamise korraldamise osa. Dokumente hoitakse asutuses dokumendi
elukäigu lõpuni.
Asjaajamisperioodi
vältel koondatakse dokumendid toimikutesse registraatoritesse ehk
moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud
sarjale.
Toimiku seljale märgitakse:
- pealkiri e sarja nimetus vastavalt dokumentide loetelule (kajastab toimikusse koondatud dokumentide koosseisu ja sisu;
- indeks asjaajamises (tuleneb Rahvusarhiivi dokumentide loetelust, sisaldab funktsiooni, sarja ja autori tähist);
- aastaarv;
- vajadusel toimiku number.
Toimikus hoitakse reeglina ühe asjaajamisperioodi
dokumente. Kui vastava sarja dokumente lisandub vähe, võib toimikus
hoida maksimaalselt kolme aasta dokumente.
Peale
asjaajamisperioodi lõppu valmistatakse toimikud ette säilitamiseks.
Selleks kontrollitakse toimiku nõuetekohast vormistamist, vajadusel
eemaldatakse koopiad ja mittearhiiviaines.
Kuni
10-aastase säilitustähtajaga toimikud ei vaja spetsiaalset
ettevalmistamist ning võivad jääda hoiule struktuuriüksustesse
(vastavalt asutuse võimalustele ja vajadustele).
Üle
10-aastase säilitustähtajaga toimikud valmistatakse ette
pikaajaliseks säilitamiseks asutuses ja peale kolme aasta möödumist
koondatakse säilitamiseks asutuse arhiiviruumi/hoidlasse.
Korrastamise
käigus võetakse arhivaalid välja registraatorist, kiirköitjast
või muust pikaajaliseks säilitamiseks mittesobivast (katkisest,
määrdunud, mitte arhiivipüsivast materjalist) ümbrisest.
Eraldatakse
mittearhiiviaines. Metallkinnitid (kirjaklambrid jms) eemaldatakse.
Kinnitusviisist olenemata ei lõhuta tööstuslikke köiteid (nt
õmmeldud või klammerdatud kaustikud, registreerimisraamatud jms).
Kui põhiline osa dokumentidest on A4 formaadis, kuid üksikutes
arhivaalides esineb suuremaformaadilisi dokumente, võib need
olenevalt suurusest ühe või enama murdega kokku murda. Tolmused ja
määrdunud arhivaalid puhastatakse pehme kummi ja pintsli või kuiva
pehme lapiga .
Arhivaali
kaantesse kinnitamisel lisatakse üks valge leht tiitellehe ette ning
üks leht kinnituskirjeks säiliku lõppu.
Üldjuhul
kasutatakse alatise säilitustähtajaga arhivaalide kinnitamiseks ja
arhivaalide terviklikkuse tagamiseks formaadile ja eelnevale
kinnitusele (2 või 4 auku ) vastavaid 2 või 4 paelaga varustatud
pappkaasi. Lehti võib kinnitada ka pleegitamata linase niidiga
pappkaantesse õmmeldes. Õmblemisel kaasi ja arhivaale ei voldita.
Õmblus teostatakse 4-5 õmblusaugu abil 1 cm kaugusel servast lehe
kogu pikkuses. Võimalusel kasutatakse olemasolevaid auke, nt
registraatorist või kiirköitjast eemaldatud materjali korral saab
kasutada 2-4 auku. Kaane seljapaksus ei tohi ületada kolme sentimeetrit .
Alatise
säilitustähtajaga arhivaale hoiustatakse horisontaalselt (pappkaantesse kinnitatult või ümbrisesse paigutatult) sobiva
suurusega arhiivikarpides.
Pikaajalisele
säilitamisele kuuluvaid arhivaale hoiustatakse olenevalt vajadusest
ja võimalustest kas vertikaalselt pappkaantesse kinnitatult või
horisontaalselt (pappkaantesse kinnitatult või ümbrisesse
paigutatult) arhiivikarbis.
Säilikute
hulk karbis peab olema nende edasise kasutamise hõlbustamiseks
optimaalne, st karpi jäetakse kuni 2 cm ulatuses vaba ruumi.
Riiulile paigutatakse kuni 3 karpi horisontaalselt üksteise peale.
Arhivaalide
loetelu
Asjaajamisest
väljunud arhivaalide kohta koostatakse ja vormistatakse arhivaalide
loetelu vastavalt arhiivieeskirja lisas 2 esitatud vormile.
Asutuses
hoitakse arhivaale olemi kindlakstegemiseks ja juurdepääsu
tagamiseks vastavuses arhivaalide loeteluga kuni nende hävitamiseni
või alalisele säilitamisele üleandmiseni.
Arhivaalide
loetelus märgitakse vähemalt järgmised andmed:
- asutuse nimi;
- struktuuriüksuse nimi ja tähis;
- funktsiooni nimetus ja tähis;
- sarja nimetus ja tähis;
- säilitustähtaeg;
- toimiku või muu üksuse järjekorranumber ja pealkiri;
- toimikute või muude üksuste hulk;
- arhivaalide piirdaatumid, so esimese ja viimase arhivaali kuupäev.
Arhivaalide
loetelus võib asjaajamisperioodi vältel tekkinud toimikud, mille
säilitustähtaeg ei ületa 10 aastat, loetleda summaarselt.
Arhivaalide
hävitamiseks või arhiivi üleandmiseks eraldamiseni hoiab asutus
need arhivaalide loeteluga vastavuses. Aasta või muu
asjaajamisperioodi jooksul tekkinud toimikud või muud üksused,
mille säilitustähtaeg ei ületa kümmet aastat, võib loetleda
summaarselt.
Arhivaalide
loetelu on lihtne hallata digitaalselt, kasutades
tabeltöötlustarkvara. Tähtis on, et iga arhivaalide loetelus
toodud sarja jaoks oleks sisse seatud eraldi tabel, mida saab igal
aastal jooksvalt täiendada.
Arhivaalide
kestvaks säilitamiseks ettevalmistamise, tsentraliseeritud
hoidmiseks koondamise ja arhivaalide loetelu koostamise täpne kord
sätestatakse arhiivimoodustaja asjaajamiskorras.
Kõik kommentaarid