Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dokumendihaldus (0)

2 HALB
Punktid
Dokumendi- ja arhiivihaldus
Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu ja vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks.
Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule.
Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide kogum.
Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi.
Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata.
Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood , mille jooksul asutus peab dokumenti alles hoidma.
Dokumendihaldus peab tagama:
  • dokumenteeritakse kõik vajalik,
  • loodud dokumendid säilivad ja säilitavad oma väärtuse.

Asjaajamist reguleerivad normdokumendid:
I Riiklikud
Seadused
  • " Andmekogude seadus"
  • " Arhiiviseadus "
  • "Avaliku teabe seadus"
  • "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus"
  • "Digitaalallkirja seadus"
  • " Haldusmenetluse seadus"
  • "Isikuandmete kaitse seadus"
  • "Keeleseadus"
  • „Riigisaladuse seadus“
  • " Riigivapi seadus"
  • "Vabariigi Valitsuse seadus"

Määrused

Standardid
  • EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon . Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded"  
  • EVS-ISO 15489-2:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised"
  • EVS-ISO 15836:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid"
  • EVS-ISO 5127:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik"
  • EVS-ISO 23081-1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid. Dokumentide metaandmed . Osa 1: Põhimõtted".
  • EVS 8:2000 "Infotehnoloogia reeglid Eesti keele ja kultuuri keskkonnas"
  • EVS882 -1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri".
II Asutuse individuaalsed
  • Asjaajamisjuhend
  • Toimikute/dokumentide loetelu

Dokumentide loetelu

kehtestatakse tähtajatult asutuse struktuuri ja allüksuste kaupa. Dokumentide kohta märgitakse vähemalt:
  • arhiivimoodustaja nimi
  • osakonna või funktsiooni tähis ja nimetus
  • sarja tähis ja nimetus
  • säilitustähtaeg või arhiiviväärtus
    Dokumentide loetelu võib täiendada dokumentide haldamiseks vajalike lisaandmetega, näiteks sarja moodustavate dokumentide piirdaatumid, toimikute või muude üksuste arv, juurdepääsupiirang, asukoht või vastutav struktuuriüksus.
    Dokumentide liigituse põhiüksuseks dokumentide loetelus on sari.
    Dokumentide loetelu võib üles ehitada kas lähtuvalt struktuurist või lähtuvalt funktsioonidest.
    Igal asutusel on üldised funktsioonid, mida ta täidab:

    ja põhi- e erifunktsioonid – need on funktsioonid, mis tulevad asutuse põhikirjast – asutuse tegevusvaldkonnast.
    Funktsionaalne dokumentide loetelu on eelistatum selle pärast, et asutuse struktuur muutub tavaliselt kiiremini kui tema funktsioonid.
    Säilitustähtaeg on minimaalne periood, mille jooksul sarja kuuluvaid dokumente peab enne nende eraldamist avalikku arhiivi üleandmiseks või hävitamiseks.
    Dokumentide säilitustähtaeg kehtestatakse kooskõlas õigusaktidega ning lähtudes asutuste tegelikest vajadustest . Säilitustähtaja kehtestamisel arvestatakse dokumentide unikaalsust, kättesaadavust ning praktilist väärtust – dokumentide tähtsust kolmandatele isikutele.
    Dokumendi säilitustähtaeg vastab dokumendisarjale kehtestatud säilitustähtajale, mis määratakse
    • aastates (7 aastat)
    • tähtajana, mis on seotud kindla sündmuse toimumisega
    • alatisena.

    Alatine säilitustähtaeg dokumentide loetelus kajastab asutuse väärtushinnangut ühe või teise dokumendiliigi säilitusväärtusele, kujunedes niiviisi arhiiviväärtuse andmise eeletapiks. Avalik arhiiv arvestab loetelus näidatud säilitustähtaegu hindamisotsuse tegemisel ning arhivaalide valikul alatisele säilitamisele. Avaliku arhiivi poolt arhiiviväärtuslikuks hinnatud arhivaale ei hävitata kunagi, vaid antakse kehtiva korra kohaselt avalikku arhiivi.
    Arhiivihalduse kergendamiseks on otstarbekas võimalikult piirata kasutatavate säilitustähtaegade arvu. Säilitustähtaja kehtestamisel tuleb arvestada, et väga suure juurdekasvuga dokumendiliigid (kirjad) saaksid niisuguse säilitustähtaja, mis viiks miinimumini nende säilitamise kauem kui hädavajalik, kuna iga aastakäik võib ülearu täita arhiiviruumi.
    Dokumentide loetelusse ei kanta:
    • töötajate isiklikuks kasutamiseks valmistatud või saadud õigusakte jms;
    • dokumentide koopiaid, samuti dokumente, mida asutuse ülesannete täitmise käigus ei menetleta.

    Dokumentide loetelu muudetakse:
  • kui asutuse ülesannete või struktuuri muutmise tulemustena tekivad uued dokumentide sarjad
  • kui muutub dokumendiliigile kehtestatud säilitustähtaeg
  • avaliku arhiivi motiveeritud ettepaneku alusel.
    Uus loetelu kehtestatakse siis, kui asutuse struktuuris või ülesannetes toimuvad ulatuslikud muudatused, mille tagajärjel muutuvad asjaajamiskord ja dokumentide koosseis
    Asjaajamisjuhend e asjaajamise kord
    Asutuse juht kehtestab asjaajamiskorra, milles sätestatakse:
    • asutuse asjaajamisperiood või –perioodid, milleks võib olla kalendriaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Komisjonide ja muude ajutiste üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood;
    • asutuse dokumendiringluse kord või skeemid ;
    • dokumendi plangid ja nende kasutamise kord;
    • registreeritavad dokumendiliigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem;
    • dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu;
    • dokumendi läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord;
    • asutusesisene dokumendi kooskõlastamise kord;
    • asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord;
    • digitaalallkirja andmise ja kasutamise kord;
    • dokumentide avalikustamise ja neile juurdepääsu tagamise kord;
    • juurdepääsupiirangute kehtestamine asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumentidele;
    • vastust või lahendamist vajavate dokumentide täitmise kontrolli kord;
    • dokumentide hoidmise ja hävitamise kord;
    • ametniku teenistusest või töölt vabastamise või teenistussuhte või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord;
    • muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest.

    Dokumendiplangid

    Kõik haldusdokumendid vormistatakse trükitud plankidele, mille võltsimiskindluse suurendamiseks ja originaali koopiast eristamise kergendamiseks tuleb plankidel valmistamisel kasutada vähemalt ühte turvaelementi. Turvaelementideks võivad olla:

    • vesimärk;

    • reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis;

    • plangi number;

    • vesimärgiga või toonitud paber;

    • reljeefpitsatiga või muul viisil valmistatud element.

    Asutusesiseseks tarbeks võib dokumendiplanke valmistada ka arvutis või koopiamasinal.
    Plankide valmistamiseks kasutatav paber peab olema säilivuskindel. Plangile trükitud rekvisiidid sellise värvitumedusega, mis võimaldab neid paljundada.
    Vähese dokumentide hulgaga asutused võivad trükitehniliselt valmistatud plankide asemel kasutada templijäljendi abil valmistatud planke .
    Plangid on eesti keeles. Vajaduse korral lisatakse tõlge võõrkeelde või võõrkeeltesse.
    Kahes või enamas keeles plankidel paigutatakse esikohale dokumendiväljaandja nimetus eesti keeles, seejärel tähestikujärjekorras võõrkeeltes.
    Dokumendiplankide valmistamiseks kasutatakse paberi formaati A4 (210 x 297 mm).
    Olemas peab olema asjaajamiskorras kehtestatud vormi kohane üldplank nii paber- kui ka digitaalsel kandjal. Üldplangi alusel vormistatakse kirjaplanke ja konkreetse dokumendiliigi planke.
    Dokumentide rekvisiitide paigutus peab vastama näidisvormingule.
    Näidisvormingute veerise laiused on:
    vasak 30 mm
    parem 15 mm
    ülemine 12 mm
    alumine 12 mm.
    Veeriste vahele jääva täidetava pinna võib jagada infoväljadeks. Kirjaplangi kirjapea-, kontaktandmete-, adressaadi- ja sõnumiväljaks ning üldplangi kirjapea- ja sõnumiväljaks.
    Dokumentide vormistamisel kasutatavad elemendid
    Dokumendil on kohustuslikud elemendid ja lisaks nendele vastavale dokumendiliigile omased elemendid.
    Dokumendi kohustuslikud elemendid on:
    • autor;
    • kuupäev;
    • tekst;
    • allkirjastaja.

    Digitaaldokument võib olla allkirjata või allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud isiku poolt, kellel on vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud (autentimine).
    Lähtudes dokumendiliigist kasutatakse lisaks eelpool nimetatud elementidele järgmisi elemente:

    Dokumentide vormistamine
    Ametikiri
    Kõige sagedamini vormistatavaks dokumendiks üldse on kiri, mida kasutatakse informatsiooni edastamiseks kirjasaatjate vahel. Kirjasaatjateks võivad olla nii asutused kui ka üksikisikud.
    Ametikiri kirjutatakse vähemalt kahes eksemplaris, neist originaal kirjaplangile ja ärakiri samas formaadis paberilehele. Ärakiri on vajalik selleks, et oleks võimalik kontrollida – mida, millest ja kellele kirjutati.
    Kui ametikiri koostatakse kahe või enama ettevõtte nimel, vormistatakse see puhtale paberilehele, millele trükitakse ettevõtete rekvisiidid paralleelselt, ärinimede tähestikulises järjekorras.
    Kiri peaks sisaldama ainult ühte küsimust, sest siis on kirja lihtsam registreerida, täitmisele suunata ja hiljem toimikusse paigutada.
    Kirja vormi on otstarbekas aluseks võtta teiste adresseeritavate dokumentide (avaldus, tõend, teatis jt) vormistamisel, kui nende vormi ei ole kehtestatud õigusaktide või muude standarditega.
    Volikiri on seaduse kohaselt esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitust .
    Volituste mahu ja iseloomu järgi tuntakse üldvolikirja ja erivolikirja. Esimene annab volituse erinevate toimingute pikaajaliseks teostamiseks. Teine lubab teostada üht või mitut konkreetset toimingut.
    Volikirjad võivad olla tähtajalised või tähtajatud. Esimesed on seotud mingi kindla aja või sündmusega. Tähtajatut volikirja võib selle andja aga igal ajal tühistada. Sellisel juhul kaotab volikiri kehtivuse päevast, mil adressaat saab kehtetuks tunnistamise kohta ametliku teate või kui volikiri küsitakse tagasi. Kui teate saatmine otse ei ole võimalik, siis tuleb vastavasisuline teade avaldada üleriigilises ajalehes.
    Kaotatud volikiri tunnistatakse kehtetuks ning selle asemele antakse välja uus volikiri.
    Tõend on samuti levinud dokument paljude asutuste asjaajamise praktikas. See on sageli perioodiliselt korduv dokument.
    Tõend antakse välja kinnitamaks isiku kuuluvust, omadusi, olukorda asjade seisundit jpm. Kui asutus annab välja üle 200 ühesuguse sisuga tõendi aastas, on otstarbekas kasutada lünktekstiga trükitud planke.
    Garantiikirjadena vormistatakse lubadusi sisaldavaid kirju.
    Käskkiri
    Käskkiri on korraldav dokument, mille annab välja tippjuht või tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele, lahendamaks ettevõtte tegevuse sisemist reglementeerimist nõudvaid küsimusi.
    Käskkirju antakse välja kas initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. Viimastele tuleks alati käskkirja konstateerivas osas viidata.
    Kestvuselt on käskkiri ühekordne või kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Uue käskkirja väljaandmisel tuleb alati vana käskkiri tühistada.
    Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad:
    • Põhitegevuse käskkirjadeks (reguleerivad asutuse sisemist töökorraldust);
    • Personalikäskkirjadeks (isikkoosseisu kohta);
    • Puhkusekäskkirjadeks (võib vormistada ka korralduse);
    • Lähetusekäskkirjadeks (võib vormistada ka korralduse).

    Igal käskkirja liigil on omaette numeratsioon .
    Käskkiri vormistatakse asutuse üldplangile ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes originaaleksemplaris.
    Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. Korraldus on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi.
    Akt on dokument, mis koostatakse kollegiaalselt (komisjoni) või selleks määratud isiku ( revident ) poolt väljaselgitatud fakti, toimingute, seisukorra või sündmuse tõendamiseks. Tavaliselt koostab akti ettevõtte juhataja poolt käskkirjaga määratud komisjon . Komisjoni määratakse isikud, kes omavad kvalifikatsiooni, mis võimaldab orienteeruda küsimuses, mida uuritakse, aga kelle huvides ei ole tuvastatud faktide muutmine.
    Aktile peavad alla kirjutama kõik faktide või sündmuste tuvastamisest osavõtnud isikud. Komisjoni koostatud aktide allakirjastamisel näidatakse ära isikute vaheline ülesannete jaotus komisjoni koosseisus. Akti eksemplaride arv sõltub asjast huvitatud poolte arvust.
    Kui mõnel komisjoni liikmel tekib eriarvamus, vormistab ta selle eraldi lehel ja lisab aktile.
    Protokoll on dokument koosolekul läbivaadatud küsimuste arutelu käigu ja vastuvõetud otsuste fikseerimiseks:
    • Millal koosolek toimus;
    • Kes osalesid;
    • Milline oli päevakord;
    • Kes mida ütles,
    • Mida otsustati.

    Protokoll vormistatakse asutuse üldplangile ja sellele kirjutavad alla juhataja ja protokollija.
    Dokumentide ringlus – kogu dokumentide liikumine nende elukäigu jooksul.
    Dokumentide registreerimine – dokumendile indeksi andmine ja tema identifitseerimist võimaldavate kandmine registrisse .
    Registri põhinõuded:
    • peetakse digitaalselt,
    • andmed seotakse omavahel nii, et neid ei saaks jälgi jätmata muuta,
    • koosneb allregistritest (dokumendiliikide või sarjade järgi),
    • varustatud otsingusüsteemiga,
    • dokumendi andmeid säilitatakse registris sama kaua kui dokumenti,
    • on avalik seaduses sätestatud ulatuses,
    • juurdepääs veebilehe kaudu,
    • tagab juurdepääsu dokumendile või sisaldab paberkandjal või muul kandjal dokumendi asukohaviida,
    • sisaldab andmeid juurdepääsupiirangu ja selle tähtaja kohta.

    Dokumentide registreerimise üldnõuded
    Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris üleannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. Dokumendi loomise, saamise või saatmise viis ega teabekandja ei saa olla dokumendi registreerimata jätmise põhjuseks. Dokument on registreeritud, kui talle on antud indeks ja tema kohta on registrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile.
    Asutuses registreeritavad dokumendiliigid määratakse asutuse asjaajamiskorras. Üldiselt kuuluvad registreerimisele:
    • asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid;
    • asutuses koostatud protokollid ja aktid ;
    • saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm);
    • lepingud ;
    • suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata;
    • asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded , selgitused, seletused jm dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on see vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks;
    • muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid.

    Dokumentide registreerimisel antakse dokumendile registriindeks, mis koosneb:
    1) järjekorranumbrist;
    2) toimiku indeksist.
    Dokumendiregistrisse kantakse uus järjekorranumber vaid saabunud ja väljasaadetava esmase dokumendi registreerimisel. Samas asjas saabunud ja väljasaadetavad vastusdokumendid, samuti korduvalt saabunud ja väljasaadetavad dokumendid registreeritakse esmase dokumendi registriindeksi all, millele võib lisada dokumenti individualiseeriva numbri.
    Registreerimisele ei kuulu, kui asutuse asjaajamiskorras ei ole ette nähtud teisiti:
    • kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused;
    • reklaamtrükised;
    • perioodilised trükised (ajalehed, ajakirjad jm);
    • informatiivse sisuga trükised, kui nende esitamine konkreetsele asutusele ei ole kohustuslik vastavalt seadusele või kõrgemalseisva asutuse või ametniku korraldusele;
    • kirjad märkega ISIKLIK ;
    • dokumendid, milles puudub märge saatja nime ja elu- või asukoha kohta, kui nad ei sisalda olulist või kontrollimist vajavat informatsiooni;
    • kui adressaadina on märgitud teine asutus, institutsioon või isik. Sel juhul saadetakse dokument märgitud adressaadile.

    Dokumentide hoidmine asutuses
    Dokumentide hoidmine on üks asutuse asjaajamise korraldamise osa. Dokumente hoitakse asutuses dokumendi elukäigu lõpuni.
    Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid toimikutesse registraatoritesse ehk moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud sarjale.
    Toimiku seljale märgitakse:
    • pealkiri e sarja nimetus vastavalt dokumentide loetelule (kajastab toimikusse koondatud dokumentide koosseisu ja sisu;
    • indeks asjaajamises (tuleneb Rahvusarhiivi dokumentide loetelust, sisaldab funktsiooni, sarja ja autori tähist);
    • aastaarv;
    • vajadusel toimiku number.

    Toimikus hoitakse reeglina ühe asjaajamisperioodi dokumente. Kui vastava sarja dokumente lisandub vähe, võib toimikus hoida maksimaalselt kolme aasta dokumente.
    Peale asjaajamisperioodi lõppu valmistatakse toimikud ette säilitamiseks. Selleks kontrollitakse toimiku nõuetekohast vormistamist, vajadusel eemaldatakse koopiad ja mittearhiiviaines.
    Kuni 10-aastase säilitustähtajaga toimikud ei vaja spetsiaalset ettevalmistamist ning võivad jääda hoiule struktuuriüksustesse (vastavalt asutuse võimalustele ja vajadustele).
    Üle 10-aastase säilitustähtajaga toimikud valmistatakse ette pikaajaliseks säilitamiseks asutuses ja peale kolme aasta möödumist koondatakse säilitamiseks asutuse arhiiviruumi/hoidlasse.
    Korrastamise käigus võetakse arhivaalid välja registraatorist, kiirköitjast või muust pikaajaliseks säilitamiseks mittesobivast (katkisest, määrdunud, mitte arhiivipüsivast materjalist) ümbrisest.
    Eraldatakse mittearhiiviaines. Metallkinnitid (kirjaklambrid jms) eemaldatakse. Kinnitusviisist olenemata ei lõhuta tööstuslikke köiteid (nt õmmeldud või klammerdatud kaustikud, registreerimisraamatud jms). Kui põhiline osa dokumentidest on A4 formaadis, kuid üksikutes arhivaalides esineb suuremaformaadilisi dokumente, võib need olenevalt suurusest ühe või enama murdega kokku murda. Tolmused ja määrdunud arhivaalid puhastatakse pehme kummi ja pintsli või kuiva pehme lapiga .
    Arhivaali kaantesse kinnitamisel lisatakse üks valge leht tiitellehe ette ning üks leht kinnituskirjeks säiliku lõppu.
    Üldjuhul kasutatakse alatise säilitustähtajaga arhivaalide kinnitamiseks ja arhivaalide terviklikkuse tagamiseks formaadile ja eelnevale kinnitusele (2 või 4 auku ) vastavaid 2 või 4 paelaga varustatud pappkaasi. Lehti võib kinnitada ka pleegitamata linase niidiga pappkaantesse õmmeldes. Õmblemisel kaasi ja arhivaale ei voldita. Õmblus teostatakse 4-5 õmblusaugu abil 1 cm kaugusel servast lehe kogu pikkuses. Võimalusel kasutatakse olemasolevaid auke, nt registraatorist või kiirköitjast eemaldatud materjali korral saab kasutada 2-4 auku. Kaane seljapaksus ei tohi ületada kolme sentimeetrit .
    Alatise säilitustähtajaga arhivaale hoiustatakse horisontaalselt (pappkaantesse kinnitatult või ümbrisesse paigutatult) sobiva suurusega arhiivikarpides.
    Pikaajalisele säilitamisele kuuluvaid arhivaale hoiustatakse olenevalt vajadusest ja võimalustest kas vertikaalselt pappkaantesse kinnitatult või horisontaalselt (pappkaantesse kinnitatult või ümbrisesse paigutatult) arhiivikarbis.
    Säilikute hulk karbis peab olema nende edasise kasutamise hõlbustamiseks optimaalne, st karpi jäetakse kuni 2 cm ulatuses vaba ruumi. Riiulile paigutatakse kuni 3 karpi horisontaalselt üksteise peale.
    Arhivaalide loetelu
    Asjaajamisest väljunud arhivaalide kohta koostatakse ja vormistatakse arhivaalide loetelu vastavalt arhiivieeskirja lisas 2 esitatud vormile.
    Asutuses hoitakse arhivaale olemi kindlakstegemiseks ja juurdepääsu tagamiseks vastavuses arhivaalide loeteluga kuni nende hävitamiseni või alalisele säilitamisele üleandmiseni.
    Arhivaalide loetelus märgitakse vähemalt järgmised andmed:
    • asutuse nimi;
    • struktuuriüksuse nimi ja tähis;
    • funktsiooni nimetus ja tähis;
    • sarja nimetus ja tähis;
    • säilitustähtaeg;
    • toimiku või muu üksuse järjekorranumber ja pealkiri;
    • toimikute või muude üksuste hulk;
    • arhivaalide piirdaatumid, so esimese ja viimase arhivaali kuupäev.

    Arhivaalide loetelus võib asjaajamisperioodi vältel tekkinud toimikud, mille säilitustähtaeg ei ületa 10 aastat, loetleda summaarselt.
    Arhivaalide hävitamiseks või arhiivi üleandmiseks eraldamiseni hoiab asutus need arhivaalide loeteluga vastavuses. Aasta või muu asjaajamisperioodi jooksul tekkinud toimikud või muud üksused, mille säilitustähtaeg ei ületa kümmet aastat, võib loetleda summaarselt.
    Arhivaalide loetelu on lihtne hallata digitaalselt, kasutades tabeltöötlustarkvara. Tähtis on, et iga arhivaalide loetelus toodud sarja jaoks oleks sisse seatud eraldi tabel, mida saab igal aastal jooksvalt täiendada.
    Arhivaalide kestvaks säilitamiseks ettevalmistamise, tsentraliseeritud hoidmiseks koondamise ja arhivaalide loetelu koostamise täpne kord sätestatakse arhiivimoodustaja asjaajamiskorras.
  • Vasakule Paremale
    Dokumendihaldus #1 Dokumendihaldus #2 Dokumendihaldus #3 Dokumendihaldus #4 Dokumendihaldus #5 Dokumendihaldus #6 Dokumendihaldus #7 Dokumendihaldus #8 Dokumendihaldus #9 Dokumendihaldus #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 245 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor newspirit Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Dokumentide hoidmine asjaajamises-Arhiveerimine
    7
    docx

    Dokumentide hoidmine asjaajamises/ Arhiveerimine

    Dokumentide hoidmine asjaajamises Dokumendid luuakse, neid hallatakse, säilitatakse ja kasutatakse ning lõpuks enamik neist hävitatakse. Dokumentide säilitamine peab tagama nende kasutamise võimaluse ettenähtud säilitustähtaja jooksul. Paberkandjal säilitamine hõlmab järgmisi toiminguid: · Dokumentide liigitamine sarjadesse dokumentide loetelu alusel, toimikute moodustamine · Arhivaalide üle arvestuse pidamine arhivaalide loetelu alusel · Juurdepääsu tagamine dokumentidele · Arhivaalide ettevalmistamine pikaajaliseks säilitamiseks · Toimikute üleandmine organisatsiooni arhiivihoidlasse · Säilitustähtaja ületanud arhivaalide hävitamine · Säilikute üleandmine avalikku või eraarhiivi Dokumentide säilitamise kohustus laieneb igale organisatsiooni tegevuse käigus loodud või saadud dokumendile, olenemata - funktsioonist, mille täitmise käigu ta on tekkinud - dokumendi tõestus- ja infoväärtusest - teabe

    Dokumendihaldus
    Rahvusarhiivi juhised
    152
    pdf

    Rahvusarhiivi juhised

    1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4 Dokumendihalduse korraldus 12 4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad 17 4.3

    Rahvusarhiivi juhised
    Dokumendihalduse eksam
    12
    docx

    Dokumendihalduse eksam

    1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 ­ Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused ­ riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus ­ isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.

    Majandus
    Konspekt
    13
    pdf

    Konspekt

    Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur ­ asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine)

    Dokumendihaldus
    ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS
    20
    docx

    ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS

    ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ülikool Juhendaja: Tallinn Asutuse nimi: Tallinna Ülikool Asukoha aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: (+372) 6409 101 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.tlu.ee/ Kas asjaajamiskord sisaldab nõudeid ja protseduure järgmistele dokumendi- ja arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutab struktu

    Asjaajamiskord
    Asjaajamiskorra analüüs
    12
    doc

    Asjaajamiskorra analüüs

    TALLINNA MAJANDUSKOOL ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ülikool Juhendaja: Tallinn 2008 Asutuse nimi: Tallinna Ülikool Asukoha aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: (+372) 6409 101 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.tlu.ee/ Kas asjaajamiskord sisaldab nõudeid ja protseduure järgmistele dokumendi- ja arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentid

    Asjaajamise alused ja dokumendikeel
    Arhiivindus
    10
    docx

    Arhiivindus

    Juhiste koostamisel on eelkõige silmas peetud seda, et asutustes ja erakätes tekkiv oluline, huvitav ja arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid jõuaks rahvusarhiivi kvaliteetselt ­ nii, et seda saaks kasutada veel sadade aastate pärast. Juhised hõlmavad järgmisi dokumendi- ja arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus: seire, eraldamine, auditeerimine. Erinevad korrastussüsteemid. Eri aegadel on arhiivide korrastamiseks ja kirjeldamiseks kasutatud erinevaid süsteeme. Nõukogude perioodil lähtuti arhiivikorrastamisel kronoloogiapõhimõttest. Kõik asutuses tekkinud dokumendid kirjeldati nimistutes kas vastavalt nende

    Ajalugu
    ASJAAJAMISE KORRALDAMINE –-KORDAMISKÜSIMUSED 2013
    8
    doc

    ASJAAJAMISE KORRALDAMINE – KORDAMISKÜSIMUSED 2013

    ASJAAJAMISE KORRALDAMINE ­ KORDAMISKÜSIMUSED 2013 1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi (Arhiiviseadus). Asjaajamine ­ tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks (Dokumendihaldurite Ühing). Asjaajamine on laiem tähendus kui dokumendihaldus, ka telefonikõnede tegemine, kirja posti viimine käivad asjaajamise alla.

    Ühiskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun