DOKUMENDIHALDUS - eksami küsimused (0)

5 VÄGA HEA

DOKUMENDIHALDUS

Asjaajamine – dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi
Asjaajamise eesmärk- on toetada asutuse eesmärkide saavutamist. Asjaajamisse korraldus peab olema mõistlik, põhjendatud, kõigile arusaadav ja efektiivne.
Ülesanded juhtimisaparaadis

Põhimõisted -Dokument: jäädvustatud teave. Dokumendist jäädvustatud teavet on võimalik taasesitada ja edastada läbi aja ja ruumi.
Elukäik: toimingud dokumentidega alates selle loomisest või saamisest kuni hävitamiseni. Aktiivsed dokumendid (kasutatakse igapäevases tegevuses), poolaktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses harva), passiivsed dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata).
Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab.
Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod, helisalvestised.
Vorming: määrab viisi, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud.
Vormielendid: informatiivelemendid moodustavad dokumendi vormingu.(pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne).
Liik: tuleneb dokundi sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest. Kiri, protokoll , käskiri, akt jne.
Seotud isikud: autor, adressaat, koostaja (vormistaja), dokumendisüsteemi haldur
Kavand: dokumendi esialgne versioon .
Kiri: üksikisikule või organistatsioonile nimeliselt adresseeritud dokument.
Elektrooniline dokument, digitaaldokument: masinloetavale andmekandjale salvestatud dokument.
Lisa: dokumendi põhiosa täiendav materjal.
Aruanne, ettekanne: fakte esitav dokument või mingit tegevust, uuringut või sündmust jäädvustav dokument.
Juhend: dokument, mis sisaldab infot, mis on kasutajale piisav mingi toimingu sooritamiseks.
Protokoll: ametlik dokument kohtumisel või konverentsil öeldu ja tehtu kohta.
Memo: sisekommunikatsioonis mõeldud informatsiooni jäädvustav ja meeldetuletav dokument.
Register : samasse sarja või liiki kuuluvate või eri päritolu samalaadsete üksikdokumentide tavaliselt kronoloogiline loend koos iga dokumendi kokkuvõtliku kirjeldusega.
Fail: andmete kogum, mis talletatakse või mida töödeldakse ühe üksusena.
Taotlus : tegevus dokumendide saamiseks vahetuse , annetuse teel.
Teatis: asutuse antud kirjalik teade (millegi kohta).
Tõend: tõendusvahend, tunnistus.
Õiend: (midagi) kirjeldav ja kinnitav dokument.
Esildis: ametlik kirjalik või suuline ettepanek või avaldus.
Õigusakt: dokument, mis sisaldab seadusandliku organi või muu ametiasutuse ametlikku otsust.
Autentimine: toiming, millega tõestatakse, et dokument on just see, mis ta on mõeldud olema.
Algatuskiri : kiri, millega algatatakse asi (esimene kiri antud küsimuses).
Asi: lahendamisel olev küsimus, mille kohta peetakse kirjavahetust.
E-kiri: adresseeritud dokument, mis on vormistatud e-kirja esitusvormile.
E-post: kirjavahetus arvutivõrgus.
Esitusvorm: kirja vaade arvutiekraanil või paberkandjal .
Kiri: adresseeritud dokument, mis on vormistatud kirja esitusvormile.
Manus: e-kirja lisana saadetav fail.
Vastuskiri : kiri, mis saadetakse algatuskirja autorile vastusena.
Väli: esitusvormil määratud ala, mida kasutatakse kindla elementide rühma esitamiseks .
Usaldatavus : dokumendis esitatud sündmused ja faktid olid täpselt sellised nagu nad dokumendis on esitatud. Autor tegutses oma pädevus piires. Autor järgis kehtivaid asjaajamise ning dokumentide haldamise reegleid. Dokument sisaldab kõiki tavapäraseid vormielemente.
Autentsus : tagatakse erinevate võtetega(allkirjaga, pitsatiga), korraliku haldamisega(metaandmete jäädvustamisega). Autentne on dokument, mille ehtsus on võimalik kindlaks teha.

Dokumendi omadused – Autentsus; usaldusväärsus; terviklus – täielik, seda pole muudetud; kasutatavus – asukohta saab kindlaks teha, kättesaadav, esitatav ja tõlgendatav.

Dokumendi metaandmed – dokumenti kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendisüsteemis. Metaandmed on tõestus sellest, et dokument on süsteemi võetud, see on jälg dokumentidega tehtud haldustoimingutest :* tagada infoobjektide autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus ja terviklikus läbi aja ning võimaldavad nende haldamist ja mõistmiset.

Asjaajamist reglementeerivad riiklikud normdokumendid (eesmärk, kasutusala)(seadused, määrused) – Dokumentide tähtsuse tõttu reguleeritakse nende haldamist – riiklike normdokumentidega(seadused, Vabariigi Valitsuse määrused ja standaridid); Riigikantselei juhendmaterjalidega; Rahvusarhiivi juhistega. Seadused: Arhiiviseadus (1998) – loob Eesti arhiivisüsteemi, reglueerib arhivaalide kogumist, hindamist, arhiveerimist, säilitamist ning nendele juurdepääsu korraldamist, märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seadus(2004) – selgitab isiku vastuvõtmise ja vastamisest keeldumise ning loobumise korda, avaliku teabe seadus(2000) – riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud anmda kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seaduseg keelatud, digitaalallkirja seadus(2000) – eesmärk on tagada digitaalallkirjale omakäelise allkirjaga võrdne õigusjõud. Määrused: Arhiivieeskiri- kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1998. a määrusega nr 308 – arhiiviseaduse rakendusakt, mis reguleerib riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste, avalik-õiguslike isikute ja avalikke arhivaale loovate eraõiguslike juriidilidte isikute ja füüsiliste isikute tegevust arhiiviseaduse rakendamisel. Asjaajamiskorra ühtsed alused- kehtestatud Vabariigi valitsuse 26.veebruari 2001.a määrusega nr 80 – alused on välja antud avaldustele vastamise seaduse, avaliku teabe seaduse ja digitaalallkirja seaduse alusel. Aluste eesmärgiks on luua põhimõtted organisatsioonide järkjärguliseks üleminekuks elektroonilisele dokumendihalusele ning korraldada asjaajmine selliselt, et nii paber- kui

Asjaajamist reguleerivad organisatsiooni sisemised normdokumendid(kehtestamine)

Avaliku teabe seadus
Seaduse eesmärk-seaduse eesmärk on tagada teabele juurdepäär
Teabe liigid
Teabe avalikustamise viisid
Kes on teabevaldaja
Avalike ülesannete täitja
Mis info tuleb avalikustada ja kus
Kuidas võimaldatakse juurdepääs teabele
Kes on teabenõudja
Mis on teabenõue, sellele vastamine
Teabenõude esitamis viisid
Teabenõude registreerimine, tähtajad
Teabenõudele vastamine
Mis eristab teabenõuet selgitustaotlusest
Dokumentide üle arvestuse pidamise kohustus
Dokumendiregister
Nõuded dokumendiregistrile dokumendiregistrisse kantavad andmed
Millised andmed peavad olema avalikustatud, millal
Dokumendiregistripidaja kohustused
Juurdepääsupiirangud kehtestamine dokumendiregistris

ka digitaalsed dokumendid oleksid saadud, menetletud ja hoitud ühtsetel põhimõtetel.
EVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon . Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa1 : Kiri eesmärk, käsitlusala, elementide kirjeldus.
Dokumendielemendid(kiri) – Adressaat (isik kellele kiri suunatud- K, e-kirja puhul- S), aadress (adressaadi siseandmed- S, e-kirja puhul- K), allkiri (omakäeline allkiri- V), allkirjastaja (K), autor (sisu eest vastutav isik- K), kasutusmärge (V), kontaktandmed (autor- K, e-kirja puhul- S), koostaja (dokumendi kavandi ettevalmistanud isik- S), kuupäev (dokumendi valmimise kuupäev- K), Lisaadressaat (V), lisamärge (V), logo (S), pealkiri (K), seosviit (V-vastuskirjade puhul), tekst (K), viit (V).
Dokumendi vormielemendid -ehk informatiivelemendid moodustavad dokumendi vorminugu. Paljud dokumendi elemendid on ühised enamusele dokumentidele( pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne)
9 Standard EVS 882-1-2006. Meie rahvustandard. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri *sätestab kirja elementide loetelu , elementide määratlused ja selgitused, nende vormistamise nõuded ja asukoha dokumendil . * kirjana käsitletakse paberkandjal kirja, e-kirja ja manusena lisatud e- kirja.
Asjaajamist reglementeerivad organistatsiooni sisemised normdokumendid (kehtestamine) – Asjaajamiskord – sisemine normdokument või dokumentide kogum, mis reglemnteerib dokumenitöö korraldamist lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, pidades silmas konkreetseid organisatsiooni tingimusi.
Dokumentide loetelu – dokumentide liigitamiseks, säilitustähtaegade määramiseks; dokumente hallatakse dokumendisüsteemis rühmiti – liigitusskeem .

Dokumendi elutsükkel – loomisest hävitamiseni
11 Dokumentide liigitusskeem – asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. Liigitusskeem peab sisaldama: asutuse nimetust , funktsiooni nimetust ja selle tähist, sarjade nimetusi ja nende tähiseid. Liigitusskeem kehtestatakse dokumentide loetelus . Liigitusskeemi tasandid : funktsiooni tasand ja sarja tasand. Funktsioonipõhiline liigitamine!
Dokumentide loetelu – on dokumendihalduse alusdokument, mille abil saab planeerida ja ohjata dokumendi tervet elukäiku. Dokumentide loetelu-rühmitamine sarnaste tunnuste põhjal. Loetelu peab sisaldama kõik asutuse funktsioonid ja nende täitmise käigus tekkivad dokumendisarjad sõltumata andmekandjast. Dokumendi loetelu on vajalik. *süstematiseerimiseks sarjadesse, *dokumentide indekseerimiseks, *ülesleidmiseks,
* säilitustähtaegade määramiseks
12 Dokumendisüsteem – on infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs.
Dokumendisüsteemi tegurid – kasutajad, dokumendid, toimingud, keskkond.
13 Asjajamiskord , kehtestamine, asutuse siseandmete avalikustamine, kohustuslikud vastutusalad , AÜA kohustuslikud regulatsioonid–* sisemine normdokument või dokumentide kogum, mis reglementeerib dokumenditöö korraldamist lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, pidades silmas konkreetseid organisatsiooni tingimusi(praktilisust).
Asjaajamis hea tava eeldab, et organistatsioonis on dokumendihaldus reglementeeritud ja reglementeeritud nõuetest kinnipidamise eest on määratletud vastutus.
Juht kehtestab asjaajamiskorra, mis sõnastab dokumendihalduse eesmärgi ja ülesanded; määrab töötajate ülesanded ja vastutusalad dokumentide loomisel ja haldamise protsessides; sätestab õigusaktide nõuetele vastavad menetlusreeglid organisatsiooni tegevuste ja otsuste vastuvõtmise dokumenteerimiseks.

Dokumendiplank , formaadid, liigid, veeriste laiused , plankide valmistamine ja turvaelemendid – on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks
Liigid – üld- ja kirjaplank
Turvaelementideks on: *fooliumtükk, *rasterntükk, *reljeefpitsatiga valmistatud element, * plangi number, *vesimärk

Kirja elementide loetelu, määratlused, elementide vormistamise nõuded ja asukoht kirjal – adressaat, aadress, allkiri, allkirjastaja, auto, kasutusmärge, lisamärge, seosviit, viit, tekst, kuupäev, logo,pealkiri, koostaja, kontaktandmed.
Ma arvan et siin ja 14 peaks weel midagi olema

Kirja kohustuslikud elemendid , kirja ja e-kirja esitlusvormi väljad– autor, tekst, kuupäev, allkirjastaja
E-kirjal täita tuleb kõik väljad.*adressaat*lisaadressaadid*pealkiri*sõnumi tekst,-pöördumine,tavakirja reeglid, esmasel pöördumisel põhjalikum, lihtne vastus,vältida läbivaid suurtähti, rõhutamisel kasutada tärne, lõputervitus

Dokumendi elementide kompleks (dokumendielemendid). Kirja-,üld- ja dokumendiliigi plangi elemendid. Dokumentide kohustuslikud elemendid. Kuupäeva ja kellaaja märkmine dokumendil – Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatisooni ülesmärkimiseks. Dokumendiliigi plank moodustatakse üldplangi alusel(ametikirja, käskkirja, korralduse jt plangid ). Dokumendi kuupäev ja kellaaeg märgitakse vastavalt standaridel EVS 8. Õigusaktides ja välisriikidega peetavas kirjavahetuses eelistatakse kuupäeva sõnalis-numbrilist märkimisviisi. Dokumendi kuupäevaks on õiguakti või akti allkirjastamise kuupäev, protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev, lepingu allkirjastamise kuupäev, väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev. Kui dokumenti ei allkirjastata, on selle kuupäevaks registreerimise kuupäev.

Käskkiri –

Akt – Akti märgitakse juhi poolt määratud asjaajamise üleandmise juures viibivate ametnike või töötajate nimed ja ameti- või töökohtade nimetused, paberkandjal akti eksemplaride arv ja jaotus. Akti allkirjastavad asjaajamise üleandja, vastuvõtja ja üleandmise juures viibivad ametnikud või töötajad. Akti kinnitab üleandja vahetu ülemus. Juhi vahetumisel kinnitab kõrgemalseisva asutuse juht. Akt registreeritakse dokumendiregistris ja säilitatakse organisatsioonis, kus toimus asjaajamise üleandmine.

Protokoll – dokumendi liiginimetus protokoll peab sisaldama nõupidavaorgani nimetuse nõupidamisliigi nimetust. Kuupäeva ja registreerimisnumbri võib trükkida. Osavõtjate nimed vormistatakse tähestlikulises järjekorras. Protokollile kirjatavad alla juhataja ja protokollija kõrvuti, ühe allkirjaga protokoll on kehtetu . Allkirjastatud peavad ka olema protokollile lisatud materjalid. Lisadele viidatakse vastava päevakorrapunkti järel.

Ametkiri , selle põhilised liigid ja vormistamine arvutil

Avalduste vormistamine

E- kirjade haldamine, registreerimine, menetlemine , hoidmine

Digitaalallkirja andmine

Dokumendiringlus – dokumentide liikumine organisatsioonis nende saamise või koostamise momendist kuni täitmiseni või väljasaatmiseni.
Liigid – õigusaktid, protokollid , aktid, lepingud , saabunud ja väljasaadetavad dokumendid, muud õigusaktides ettenähtud dokumendid.
Dokumentide menetlemine – juhtkond vaatab dokumendid läbi ja märgib nendele korralduse asja lahendamise käigu kohta, dokumendiga seotud asi lahendatakse ja dokumendi käsitlemise käigus koostatakse ning vormistatakse vastusdokument, kontrollitakse asjade tähtaegset täitmist, tehakse teatavaks vastus, asja lahendamise tulemus.
Dokumendi menetusse võtmine

Saabuvate dokumentide vastuvõtmine. Dokumentide läbivaatamine ja edastamine täitjatele. Dokumentide kooskõlastamine ja allkirjastamine . Asja lahendamine – Dokumendtide saabumine postiga, arvutipostiga, käsipostiga, faksiga ; registreerimise eest vastutab isik, kes dokumendid sai; dokumentide esialgne läbivaatamine; otsustatakse kas dokument kuulub registreerimisele, registreeritakse dokumendiregistris; otsustatakse dokumentide suunamine läbivaatamiseks vastavalt tööjaotusele; juht vormistab täitmise korralduse resolutsioonina; resolutsioon märgitakse dokumnediregistrisse; dokument edastatakse täitjale; täitja vastutab asja sisulise ja tähtaegse täitmise eest. Märge dokumendi lahendamisel kohta tehakse alati dokumendiregistrisse; märge dokumendi operatiivse lahendamise kohta tehakse dokumendile ja dokumnediregistrisse(märge sisaldab infot, kuidas ja millal dokument lahendati, kes lahendas ning allkiri ja kuupäev(päberpõhisel dokumendil). Dokumentide väljasaatmisel on oluline dokumentide korrektsus, vajalikud elemendid: allkirja olemasolu, seosviite olemasolu vastamisel, vajalike lisade olemasolu ja märget selle kohta. Digitaaldokumendi väljasaatmisel edastatakse adressaadile dokument koos vajalike lisadega ja metaandmetega ning allkirjastatuna, kui seda on nõutud või teade, milles on märgitud dokumendi saatja , pealkiri, kuupäev, viit ja viide dokumendi asukohale.

Dokumentide registreerimise kord ja üldnõuded. Dokumendiregistrid, metaandmete kandmine dokumendiregistrisse. Dokumendid, mis ei kuule registreerimisele – Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. Dokument on registreeritud, kui talle on antud viit ja tema kohta on registrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Dokumendiregistrit peetakse digitaalselt, asutused võivad pidada ühist dokumendiregistrit. Dokumendi andmeid säilitatakse dokumendiregistris senikaua , kui säilitatakse dokumenti. Dokumendil peab olema asukohaviit.

Dokumendist väljavõtte tegemine, dokumentide ärakirjad, koopiare tõestamine, pitser ja tempel dokumentidel (dokumentide ametlik kinnitamine)

Asutuse asjaajamise üleandmine. Asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisakti vorminõuded – Asjaajamise üleandime kohustus – enne töösuhte peatumiset on ametnik või töötaja kohustatud asjaajamise üle andma selle vastuvõtjaks määratud ametnikule või töötajale, teenistusest või töölt lahkumise päevaks või vahetu juhi määratud tähtajaks. Asjaajamise üleandmine vormistatkase aktiga, kui lahkub asutuse või struktuuriüksuse juht või kui seda nõuab vahetu juht, õleandja või vastuvõtja. Asjaajamise üleandmise täpsem kord sätestatakse organisatsiooni asjaajamiskorras. Akti märgitakse juhi poolt määratud asjaajamise üleandmise juures viibivate ametnike või töötajate nimed ja ameti- või töökohtade nimetused, paberkandjal akti eksemplaride arv ja jaotus. Akti allkirjastavad asjaajamise üleandja, vastuvõtja ja üleandmise juures viibivad ametnikud või töötajad. Akti kinnitab üleandja vahetu ülemus. Juhi vahetumisel kinnitab kõrgemalseisva asutuse juht. Akt registreeritakse dokumendiregistris ja säilitatakse organisatsioonis, kus toimus asjaajamise üleandmine.

Dokumentide hoidmine asutuses(paberkandjal dokumendid, dokumendihaldussüsteem

Arhiiviseadus ja arhiivieeskiri

Eesti arhiiviasutuste võrk www.ra.ee

Säilitamisele kuuluvate dokumentide arvestusdokument (ARHIVAALIDE LOETELU EESMÄRK)

Säilitamisele kuuluvate dokumentide kasutamise korraldamine

Säilitamisele kuuluvate dokumentide üleandmine avalikku arhiivi

Paberkandjal dokumentide ettevalmistamine õleandmiseks arhiivi

Säilitamisele kuuluvate dokumentide hävitamine ja kaitse

Arhiivijärelvalve ja selle teostajad

Juurdepääs säilitamisele kuuluvate dokumentidele, juurdepääsuüiirang

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 211 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

211 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

meeryheleen Õppematerjali autor

Sekretäritöö eksamiküsimuste vastused esimesel ja teisel aastal, kordamiseks

dokument dokumendid asjaajamise protokoll dokumendiregistris paberkandjal allkiri dokumendihaldus dokumendisüsteem

Kasutatud allikad

https://www.ra.ee

Sarnased õppematerjalid

pdf

Konspekt

Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine)

Dokumendihaldus

docx

Dokumendihalduse eksam

1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.

Majandus

docx

Põhimõisted asjaajamises

Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (fü

Sekretäritöö

doc

Dokumendihalduse eksam

EKSAMIKS 1. ORGANISATSIOONI DOKUMENDIHALDUSE KORRALDAMINE Põhimõisted Dokument – on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on saadud või loodud asutuse või isku käigus. Tõestusväärtus – võime kajastada funktsioonide täitmist või tehingute läbiviimist, dokument on autentne või usaldusväärne. Teabeväärtus – dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, isikute jms kohta. Dokumendiga seotud isikud – autor (organisatsioon), adressaat/saaja, koostaja(annab sisu), vormistaja, allkirjastaja, dokumendisüsteemi haldur. Metaandmed – dok. kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendi süsteemis. Andmed dok registreerimise ja haldamise ajaloo kohta. Dokumendi liik – tuleneb dokumendi sisu ehitamise viisist ja vormielementide kasutmisest (nt kiri, protokoll, avaldus) Dokumendi elukäik – kõik tegevused dokumendiga alates tema loomisest või saamisest kuni hävitamiseni või säilitamisele eraldamisele Etapid: 1. planeerimine 2. loomine või saamine 3.

Dokumendihaldus

doc

Asjaajamise korraldamine

1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid.

Asjaajamine

docx

DOKUMENDIHALDUS

Märgukirjale ja selgiustaotlusele vastamise seadus Haldusmenetluse seadus Töölepingu seadus Avaliku teenistuse seadus Raamatupidamise seadus Keeleseadus Karistusseadustik Äriseadustik Arhiivieeskiri Asjaajamisekorra ühtsed alused EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus EVS 8821-1:2006 Kiri Organisatsiooni dokumendisüsteemi alusdokumendid: Tänapäeval puutuvad dokumentidega kokku kõik organisatsiooni töötajad, kes peavad teadma oma kohustusi, ülesandeid ja õigusi dokumentide haldamisel. Juhtkond kehtestab õigusaktidega kõigile organisatsiooni töötajatele täitmiseks kohustuslikud dokumentide haldamise alusdokumendid: 1. Asjaajamiskord esitab nõuded organisatsiooni dokumentide haldamisele

Dokumendihaldus

doc

Dokumendihaldus

· "Arhiiviseadus" · "Avaliku teabe seadus" · "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" · "Digitaalallkirja seadus" · "Haldusmenetluse seadus" · "Isikuandmete kaitse seadus" · "Keeleseadus" · ,,Riigisaladuse seadus" · "Riigivapi seadus" · "Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused · "Arhiivieeskiri" · "Asjaajamiskorra ühtsed alused" Standardid · EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded" · EVS-ISO 15489-2:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised" · EVS-ISO 15836:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid" · EVS-ISO 5127:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik" · EVS-ISO 23081-1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid. Dokumentide metaandmed. Osa 1: Põhimõtted".

Dokumendihaldus

doc

Asjaajamine, dokumendi haldus

ASJAAJAMINE Dokumendihalduse korraldamine Asjaajamise eesmärk - Asjaajamise eesmärk on tagada ettevõtte efektiivne toimimine, sealhulgas tegevuse dokumenteerimine, dokumentide korrektne vormistamine , dokumendiringlus, dokumentide tähtaegne täitmine, dokumentidele juurdepääs, dokumentide ja nende tõestusväärtuste säilitamine ning arhivaalide korrastamine. Dokumendi element - EVS 882-1:2006 Kirjal on järgmised elemendid (esitatakse tähestikulises järjestuses): 1. Aadress 2. Adressaat 3. Allkiri 4. Allkirjastaja 5. Autor 6. Kasutusmärge 7. Kontaktandmed 8. Koostaja 9. Kuupäev 10. Lisaadressaat 11. Lisamärge 12. Logo 13. Pealkiri 14. Seosviit 15. Tekst 16. Viit Kirja esitlusvormil on järgmised väljad · Kirjapeaväli · Adressaadiväli · Viidaväli · Tekstiväli · Kontaktandmeväli E-kirja esitlusvormil on järgmised väljad 0 Kellele 1 Koopia 2 Kuupäe

Dokumendihaldus

Rohkem sarnaseid