Lähiajalugu, konspekt

Si, Manuela

Lähiajalugu, konspekt (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

TEEMA 5
Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12
demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis , maffia USA-s, Westminsteri statuut.
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID
Demokraatiad
Diktatuurid
I maailmasõja lõpp, demokraatia
laienemine
Valimisõiguse laienemine
(naised, töölised)
Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine

DEMOKRAATLIKUD RIIGID

mõõdukad sotsiaaldemokraadid
DIKTATUURIRIIGID
radikaalsed jõud ( kommunistid , fašistid,
natsionaalsotsialistid)
“VANAD” “NOORED”
Inglismaa Kesk- ja Ida-
Prantsusmaa Euroopa riigid
Skandinaavia 1920.aastail AUTORITAARSED TOTALITAARSED
Kesk- ja Ida-Euroopa Venemaa 1917
riigid 1930.aastail Itaalia 1922
Hispaania, Türgi Saksamaa 1933
DEMOKRAATIA TUNNUSED:

Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused).

Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud.

Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel.

Kodanikuvabadused.

Mitmeparteisüsteem
Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik:

Pahempoolsete jõudude mõju kasv.

Suhteline poliitiline stabiilsus.

Elujärje paranemine.

Majanduskriisist suudeti väljuda ilma demokraatiast loobumata.
Nn. “noortele demokraatiatele” oli iseloomulik:

Pahempoolsete suur mõju.

Poliitiline ebastabiilsus. Poliitiline süsteem kujuneb, tekivad erakonnad.

Majandusraskused – sõjavõlad, reparatsioonid, majanduse ümberstruktureerimine.

Majanduskriis 1929 – 1933 tabab tunduvalt valusamalt.
Reeglina toimuski loobumine demokraatiast. Üheks põhjuseks oli hirm kommunismi ees. Arvati, et tugev võim aitab säilitada kehtiva riigikorra.
ISELOOMULIKKU 1920. AASTAIL:

Suur osa keisririikide aladel tekkinud riike valis demokraatia.

“Vanades dem. maades toimusid muutusid poliitilises süsteemis – konservatiivide kõrvale tekkisid sotsiaaldemokraadid.

Totalitaarseks riigiks muutus Itaalia, autoritaarseteks Türgi, Ungari, Hispaania.

1929.a. alanud maj. kriispani nn. noored demokraatiad tõsisele proovile.
ISELOOMULIKKU 1930. AASTAIL:

Maj. kriisiga seoses pööras enamik noori riike demokraatiale selja.

Vanadest demokraatiatest oli kõige dramaatilisem sisepoliitiline olukord Prantsusmaal (fasistlikud organisatsioonid).

Demokraatiast taganemine ja totalitarismi pealetung viisid maailma arengu suure sõja suunas.
MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL:
Majanduse areng 1920-ndatel:
I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus.
Selle põhjused:

Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota.
Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel.

Majanduskriis 1923.a.-1924.a:
1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga.
Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne.
Kriisi põhjused:

Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist.
Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele.
Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone.
Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte.
Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada.
Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides.
Protektsionismi kasv.

Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne.
Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene .
Majanduskasv 1924.a.-1929.a:

1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood.
Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem.
Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika.
Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist.

Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a
Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s.
Põhjuseks:

Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.
Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka.
Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris).
Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.
Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima.
Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist.
Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi) jne.

Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st ka Euroopa riikidesse. Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad; põhjuseks:

USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt.
Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932.a. Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise).
Uus hüperinflatsiooni laine.
Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- st.et inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule.
Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud.

Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus ; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne.
Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.).
Keinsianistlik majanduspoliitika
USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel).
1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D. Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”).
New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on:

riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma.

riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.

kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud).

suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.

riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon ).

selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi.

majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse.
Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist.
Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel.
SUURBRITANNIA KUI DEMOKRAATIA
I MAJANDUS. Inglismaa majanduslik seisund polnud peale sõda enam endine, sest

mujal maailmas arenes ka tööstus kiires tempos edasi
Inglismaa väljaveovõimalused vähenesid tunduvalt.
eriti kannatasid vanad, traditsioonilised tööstusharud nagu söe-ja laevaehitus, samuti tekstiilitööstus.
tööpuudus tol ajal püsivalt kõrge.

1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski streikijate kaotusega. Tähelepanu väärib see, et streigi käigus suudeti vältida verevalamisi, kuigi streikijate arv ulatus 4 miljonini.
1932. a. kehtestati tollid Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust.
I SISEPOLIITIKA
• 1918.a. algul laiendati valimisõigust. (Üldine valimisõigus meestel 21 eluaastast, naistel 30 eluaastast, piiranguks varanduslik tsensus või kõrgharidus)
• 1928 valimisõiguse võrdsustamine
• Poliitilises elus kasvab Tööerakonna mõju 1924.a. moodustasid nad valitsuse eesotsas RAMSAY MACDONALDIGA Valitsuse programmis oli:
* tollimaksude alandamine,
*soodustused vanadele,
* elamuehitussummade suurendamine
• 1929 – 1931 .a. moodustas MacDonald uuesti leiboristliku valitsuse. Majanduskriisi tõttu oli vaja energilisi abinõusid. Programmis oli:
* söetööstuse natsionaliseerimine
* kaevuritele 7-tunnine tööpäev
* töötute olukorra parandamine
• Olukorda raskendas majanduse aeglane arengutempo. Inglise kaubad ei olnud võimelised konkureerima USA, Jaapani ja Saksamaa kaupadega. Majanduskriis tabas eelkõige vanu tööstuspiirkondi.
• 1932.a. kehtestati Inglismaale toodavatele kaupadele tollid. Inglismaa osatähtsus maailma tööstustoodangus vähenes järk-järgult.
• 1926.a. toimus Inglismaa ajaloos suurim kaevurite üldstreik, kuid tulemusi sellel ei olnud.
III VÄLISPOLIITIKA
• I maailmasõja lõpul Suurbritannia positsioonid Euroopas tugevnesid, kogu maailma ulatuses vähenesid.
• 1931.a. Westminsteri statuudiga toimusid muutused impeeriumis – dominioonide seaduslike organite otsused ei vajanud enam Londini heakskiitu. Suurbritannia ja dominioonid said võrdseteks Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks.
• Vahetult enne II maailmasõda oli Inglise konservatiivses valitsuses kaks erinevat suhumist:
1. teha järeleandmisi Saksamaale, et ta (Saksamaa) saaks alustada sõda idas (Chamberlain).
2. Luua kollektiivne julgeolekusüsteem Saksamaa vastu (Churchill).
PRANTSUSMAA KUI DEMOKRAATIA
I MAJANDUS
• I maailmasõja järel toimus majanduslik elavnemine. Tööstuse arengule aitas kaasa ELSASSI ja LOTHRINGI tooraine piirkondade omamine.
• Põhirõhk oli 1920. aastatel rasketööstuse eelisarendamisel.
• 1930. aastatel moodustati Rahvuslik Majandusnõukogu. Riik tagas kaitse kriisi eest suurematele monopolidele ja eraettevõtjtele.
• Muutus kapitali paigutuste suund ja ulatus. Venemaa turu äralangemise tõttu suundus kapital asumaadesse.
II SISEPOLIITIKA
• Mitmeparteisüsteem.
• Sisepoliitika oli ebastabiilne. Iseloomulikud olid sagedased valitsuskriisid (1919 – 1939 oli Prantsusmaal 41 erinevat valitsust).
• Oht demokraatiale oli fasistide poolt 09.01.1934 toimus fasistide demonstratsioon Pariisis. Suuri fasistlik organisatsioon oli Tulirist.
• Ühisrinde fasismi vastu moodustasid kommunistid ja sotsialistid .
1934.a. kirjutati nende poolt alla tegevusühtsuse paktile ja esitati rahvarinde idee
1936.a. moodustati RAHVARINNE, mille programmilised nõuded olid:
* ametiühingu õiguste laiendamine
* fasistlike organisatsioonide sulgemine
* tööliste elatustaseme tõstmine
* monopolide võimu piiramine
* julgeolekusüsteemi loomine Euroopas
* rahvusvaheline koostöö Rahvasteliidus
1936 parlamendivalimistel Rahvarinne võitis ja valitsusjuhiks sai LEON BLUM.
II maailmasõja algul langes Prantsusmaa Saksamaa kallaletungi ohvriks. 1940. aastal Prantsusmaa III vabariik likvideeriti.
III VÄLISPOLIITIKA
• 1920. aastate algul oli Prantsusmaa üks peamisi nõukogude vastase intervensiooni toetajaid.
• 1924.a. tunnustas Prantsusmaa nõukogude valitsust.
• Prantsuse välisministeeriumis valmis Idapakti kava, mis nägi ette, et Nõukogude Liit, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu ja Soome sõlmivad vastastikuse abistamise pakti. Prantsusmaa pidi jääma Idapakti garandiks. Kava nurjus, sest Saksamaa ja Poola keeldusid osalemast.
• 1930. aastate lõpus algas Prantsusmaa ja Suurbritannia lähenemine eesmärgiga võidelda Saksamaa agressiooniohu vastu
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
I VÄLISPOLIITIKA ja MAJANDUS 1920. aastatel

Esimese maailmasõja järel hakkas Euroopa järk-järgult loovutama oma juhtpositsiooni maailmas USA-le.
Ühendriikide panus Saksamaa purustamisse oli minimaalne ning nende endi kaotused väikesed. Kuid varustades oma toodanguga sõdivaid Antandi maid, I maailmasõja ajal kasvas USA tööstustoodang viiendiku võrra ning muutus ka rahanduslik seisund.
Enne Esimest maailmasõda olid Ühendriigid võlgu Euroopa riikidele, kuid nüüd tasuti tarnitud toodanguga kõik võlad ja võlgnikuks jäid omakorda Euroopa riigid.
Just sõda andis Ühendriikidele majandusliku võimsuse. Olles teistest majanduslikult üle, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas.
8. jaanuaril 1918. a. avaldas tollane USA demokraadist president W. Wilson oma nn. “14 punktis” põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle tulemusena polnud Pariisis sõlmitud rahulepingud ei õiglased ega demokraatlikud.
Wilsoni saavutus – Rahvasteliit - ei leidnud heakskiitu ka Ühendriikides. Põhikirja 16. artikkel kohustas Rahvasteliidu liikmeid ühiselt agressiooni vastu välja astuma. Ameeriklased polnud aga nõus oma poegi saatma Euroopasse või Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles’ rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri.
1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi.
Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. Seda teostati eeskätt majanduse kaudu. Euroopa majandussuhete süsteem oli läinud Ameerika kontrolli alla, kuna Saksamaa reparatsioonide küsimus oli antud nende korraldada. Teiseks olid Ühendriigid huvitatud Aasia turust ja kogu tähelepanu kaldus nüüd sinna.

II SISEPOLIITIKA 1920. aastatel

Ka sisepoliitikas eemaldusid vabariiklased Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse. Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased.
1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat “Ameerika individualism ,” kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega. Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus ühiskonnas omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas.
Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga “õitseng” - “Prsosperity.”

III MAJANDUS 1930. AASTATEL

24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud “musta neljapäeva” nime all. Langeb selline aktsia , mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu.
1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid.
Ühendriikides president Fr. D. Roosevelti (võitis 1932. a. valimised) “Uue kursi”(New Deal) raames.

Juba esimese saja päeva jooksul võttis Kongress vastu 70 seadust majanduse ja sotsiaalsete abinõude süsteemis, mis andsid föderaalvalitsusele õiguse ja võimaluse sekkuda otsustavalt majandusprobleemide lahendamisse.

kehtestati kontroll panganduse üle, kuna see oli kokkuvarisemise äärel. Kõik pangad pidid katkestama oma operatsioonid ning Roosevelt keelas ühegi panga avamise ilma loata. Loale eelnes kontroll. Avada lubati vaid neid panku, mis tunnistati elujõulisteks. Osa maksujõuetuid panku suleti, osale anti riigi poolt toetust.
Ületootmise vastu põllumajanduses tehti farmeritele ettepanek vähendada tootmist. Sellest tekkinud kahjud korvas riik. Põllumajanduslik ületootmine langes ja saaduste hinnad hakkasid taas tõusma.
Samuti laiendati ametiühingute õigusi ja arendati välja ulatuslik sotsiaalhoolekandesüsteem - viidi sisse tööpuuduse abirahad, pensionid jne.
Selline üksikasjalik planeerimine oli iseloomulik “uue kursi” algperioodile. Hiljem respekteeriti taas individuaalset vabadust.

Kõik see oli uudne nähtus, võrreldes ühendriiklaste senise praktikaga. Mis puutub aga maailma, siis oli “uue kursi” tähtsus selles, et sellal kui Saksamaal kriisist jagusaamiseks mindi mööda repressiivset teed, siis Ameerika Ühendriikides jäi peale liberaalne reformistlik variant. Sel oli suur tähtsus maailma demokraatliku arengu jaoks.
IV USA VÄLISPOLIITIKA 1930. AASTATEL.

Välispoliitikas oli märkimisväärne neutraliteediseaduse vastuvõtmine USA Kongressi poolt 1935. a., mis keelustas relvamüügi sõjaseisukorras olevatele riikidele. Põhjuseks Euroopa riikide Esimese maailmasõjaaegsete võlgade tasumata jätmine. Ainukesena tasus oma võlad vaid Soome (1976. a.). Kuid Teise maailmasõja eel, kus agressorid relvastusid ja ohvrid mitte, võis selline seadus kahjustada viimaseid.
Fr. D. Roosevelti ajal tunnustasid Ameerika Ühendriigid peale pikka 16 aastat kestnud vaheaega lõpuks 1933. a. Nõukogude valitsust Venemaal. Tunnustamisvajaduse tingis jõudude tasakaalu poliitika: Kaug-Idas kasvas Jaapani võimsus ja teravnesid Jaapani-USA suhted. Suhete tihenemine Moskvaga võis tugevdada Washingtoni positsioone Tokyo vastu.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Manuela Si Õppematerjali autor

TEEMA 5
Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12
demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut.

IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi j

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk