Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. 1928 Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses. Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). Tsehhoslovakkia Ungari Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). · NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91. · Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). · Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92): Peep Reimer 1
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
lepingud/otsused, konverentsi tähtsus, tagajärjed). Aeg: 1919-1920 Osalejad (27 riiki) ja domineerivad riigid : SBR ( George), Pr (Clemenceau), USA (Wilson), Itaalia (Orlando). ( Sõja kaotanud riigid jäeti kõrvale lõpliku allakirjutamiseni, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil) Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3
tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest. ○ Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna. 3. Locarno konverents
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid
29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus. 3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus. 28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga. 30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel. 194 Aprill – Saksamaa alustas Taani ja Norra vallutamist. 0 10.mai – Saksamaa alustas pealetungi läänerindel; Kummalise sõja lõpp. 14.juuni – NSV Liit alustas Eesti okupeerimist. 21
· Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. · Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. · Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. · Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda
valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Esimeses maailmasõjas kaotanud riigid pettusid Versailles` süsteemis, kuna riigipiiride kehtestamisel ei arvestatud paljude riikide ja rahvaste huve. Tulevaste diktatuuririikide rahva rahulolematus parteide paljususe suhtes oli heaks ettekäändeks, et kehtestada ühe partei süsteem. Kui maailma tabas majanduskriis, püüdsid tulevased diktaatorid oma rahvast veenda, et nende valitsemisajal ei pea keegi millestki puudust tundma. Peamised diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid NSVL, Saksamaa ja Itaalia. Venemaa diktatuuririigiks muutumise üks ajenditest oli majanduslik kaos. Sealne tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921. aastal oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, ,ille tõttu suri ca neli miljonit inimest. Selleks et näljahäda
väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. SAKSAMAA. 20. saj alguse Saksamaad iseloomustavad sõnad progress ja edu kõikides eluvaldkondades. Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi alguses muid materiaalseid hüvesid oma elanikkonnale pakkuda. Ajapikku hakkas elatustase, talupojast sai ,,põlluharijast väikekodanlane" ning üha suurem osa töölistest kuulus keskklassi. Pan-Germanism koondada ühtsesse Saksa riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed. Nende meelest ei ole Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus ennast liiga tihedalt
?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul. 4) Tsehhoslovakkia riigi hävitamine (15.03.1939) - Tsehhoslovakkia okupeeriti saksa vägede poolt ja riik hävitati, jagades kaheks osaks:
*Inglise-Buuri sõda 1899-1901: inglased tahtsid buuride alasid endale (kulla- ja teemandikaevandused), otsustavad alad jõuga võtta, buurid osutasid vapralt vastupanu; inglased põletavad nende farme, rajavad koonduslaagreid; sõda oli Inglismaale kulukas ning kahjustas autoriteeti >Prantusmaa - samuti suured alad, ent osa alasid kasutud (Sahara kõrb) >Saksamaa 1880. aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud Berliini konverents 1884 >korraldati, sest olid tekkinud ägedad vaidlused Aafrika sisealade kuuluvuse üle =>iga riik võib hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada maad oma kolooniaks >Konverentsi otsuste elluviimine viis riikidevaheliste tülideni Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine:
Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
1) Saksmaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu (USA andis) 2) Saksamaal kergendati repratsioonide koormust. 3) Pikendas maksete tasumise tähtaega. 10. Iseloomusta ühe positiivse ja ühe negatiivse näitega USA majanduselu 1920. aastate teisel poolel. Positiivne- inimesed rikastusid Negatiivne- inimesed laenasid end üle. 11. Millal toimus ja mida otsustati Locarno konverentsil? 1925 Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksmaale Versailles paika pandud liikmepiiri. 12. Millal sõlmiti Briand' i Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti sisu? 1928 Pakt kohustas loobuma sõjast , kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 13. Millisest riigist ja millal sai alguse ülamaailmne majanduskriis? Riik USA Kriisi Algus 29. oktoober 1929 14. Nimeta ülemaailmse majanduskriisi kolm põhjust. Selgita iga põhjust näitega. Põhjus Ületootmine
*pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid V. rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuaga heastada *pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused Totalitaarsed-Saksamaa, Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Itaalia Konverentsipoliitika: konverents/ leping osalejad tulemus Locarno konverents Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Reini tagatispakt - Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa kindlustas Saksam. Versailles's paika pandud läänepiiri Briand'i-Kelloggi pakt USA, Prantsusmaa, 15 riiki, hiljem Ei suudetud uut MS ära
lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. 4* Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. 5* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping GULAG - vangilaagrid nsv Hiroshima ja Nagasaki - aatompommid 1945, >150tuh surnut, USA->JPN Holokaust - Genotsiid juutidele, gaasitamine, põletamine, näljutamine, inimkatsed. II rinne - Saksamaa väed Normandias / Saksa väed Venemaaga võitlemas Imperialism - enesekeskne poliitika võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit KOLMIKLIIT – initsiaator Saksamaa Saksamaa ja Austria-Ungari-1879.a. - kuna Austria-Ungari oli killustatud ja soovis kaitset, Saksamaa soovis rohkem võimu Euroopas ja maailmas Itaalia ühinemine – 1882. a
· 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
Toimusid muudatused senises parteisüsteemis: varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve Tööerakond oli esialgu võimul vähe - 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931; seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad
Maailmas oli seega tekkinud esimene totalitaarne riik, mis sai tulevikus eeskujuks teistele. Maailm I maailmasõja järel. Ainsaks tõeliseks võitjaks sõjas oli USA (väikesed inimkaotused ja majanduse kasv). Saksamaa pidas Versailles rahulepingu tingimusi ebaõiglaseks. Sama tundis Ungari (loovutas suure osa territooriumist). Rahul ei olnud ka Venemaa (soovis maailma uuesti ümber jagada). 1922. aastal sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Versailles rahulepingu vastase koostöölepingu, mis kandis nimetust Rapollos. Saksamaa asus oma sõjatööstust arendama Venemaa abiga. Antanti riikidest ei olnud rahul Jaapan ja Itaalia, kes ei saanud sõjast mingit otsest kasu. Komintern ehk kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Venemaal moodustatud organisatsioon, mis koondas maailma kommunistlikke parteisid. Eesmärgiks oli ülemaailmne proletaarne revolutsioon ja ülemaailmne Nõukogude Vabariigi loomine. Mitmes
sisepoliitiline kriis. Teised suurriigid kartsid, et Saksamaal võib taas puhkeda revolutsioon. Reparatsioonide reguleerimine läks nüüd ameeriklaste kätte, sest enamik reparatsioonidest ei läinud Prantsus- ja Inglismaale, vaid USA-le nende riikide sõjavõlgade katteks. Koostati kava, mille kohaselt reparatsioonimakse kergendati ja nende tähtaegu pikendati. Järk-järgult pehmenesid ka riikide poliitilised suhted Saksamaaga. 1925. a. lõpul toimus Locarno konverents, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja Saksamaa. See oli esimene rahvusvaheline konverents pärast Esimest maailmasõda, kus Saksamaa osales kui võrdne teistega. Sõlmitud kokkulepetest oli tähtsaim nn. Reini tagatispakt, milles Prantsusmaa ja Belgia ühelt poolt ning Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise Versailles' rahulepingus kehtestatud riigipiiri puutumatuna
See töi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid -> äärmusliikumiste levik Euroopas tugenves 1920. algul kommunistlike liikumiste mõju, mis töi kasa äärmuslke natsionalistlike liikumiste tekke, mis omakorda oli orienteeridu diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele vöimuhaaramisele. Äärmusliikumiste mõjukus pärast IMS poliitiline kriis riikides soodustas vöimu vägivaldset haaramist. Sõjajärgne pettumus ja majanduskriis suurendas inimeste hulka, kes olid pettunud ühiskondlikus korralduses maailmasöja ajal oli riigivöim köikjal inimeste elu korraldanud, ka nüüd arvati, et väljapääsu saab ainult köva käega valitsejate vöimuletulekuga Locarno konverents 1925.a osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles´paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud
Läti, Leedu, ...) Versailles' süsteem Euroopa poliitiline korraldus pärast I maailmasõda. Esialgu ei olnud Saksamaale teada, kui palju ta peab maksma reparatsioone. Hiljem selgus, et selleks oli 296 miljardit kuldmarka. See tähendas, et seda võis tasuda näiteks erinevate kaupadega (kivisüsi, puit jne). Saksamaa oleks pidanud reparatsioone tasuma kuni aastani 1963. Enamik reparatsioonidest läks Prantsusmaale. Pärast I MS oli Prantsusmaal kasutada Euroopa suurim armee. Peagi selgus, et need reparatsioonid olid Saksamaale liiga kõrged ning ta ei suutnud neid maksta. Saksamaad tabas kõrge inflatsioon. 1923 jättis Saksamaa reparatsioonid maksmata, sest tal lihtsalt ei olnud raha. Prantsusmaa ja Belgia tahtsid raha kätte saada ning nad okupeerisid Ruhri piirkonna (seal olid sured kivisöepiirkonnad). Sealsed sakslased ei hakanud tööle. Sellest ähvardas puhkeda uus konflikt. Tegevusse asus USA, kes hakkas seda kriisi vahendama ja see lahendati.
18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine, teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest, määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, seada tingimused kaotanud Keskriikidele. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA juhtide poolt. Tehtud otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. Pariisi rahukonverents kestis 21. jaanuarini 1920. aastal. Tähtsaim leping oli rahukonverentsi ajal Versailles`s rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga, mis allkirjastati 28.06.1919. Selle kohaselt pidi andma Saksamaa Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Selle tõttu kaotas Saksamaa kaheksandiku oma pindalast
-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei konkurents, juhtide vahetumine; paljud I ms võitjariigid või neutraalsed riigid.
Liidus.Välispoliitikas oli Hitleri eesmärkideks “Suur-Saksamaa” loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine ja sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas ning hiljem ka kogu maailmas. Nende eesmärkide saavutamiseks alustati algul salaja ja hiljem avalikult Saksamaa taasrelvastamis: loodi armee (Wehrmacht) ja taastati laevastik (vastavalt Inglise-Saksa 1935 mereväekokkuleppele) ning lennuvägi. Likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon (1936), loodi liidusuhted Itaaliaga (1936) ja tegutseti ühiselt Hispaanias. 1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Anšluss (1938) ja Tšehhoslovakkia likvideerimine (1939). NSV Liiduga sõlmitud Molotov - Ribbentropi paktiga (23.august 1939)
Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks-16. juunil 1940 anti Eesti saadik A. Reile Moskvas üle ultimaatum, milles esitati rida alusetuid süüdistusi Eesti valitsusele ja nõuti "N. Liidule ebasõbraliku" valitsuse tagasiastumist ning Punaarmee lubamist takistamatult Eestisse. 16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armee- komandör K. Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu okupeerida Eesti. Samal päeval kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi. Kuna Punaarmee oli tunginud Eesti territooriumile oli J. Laidoner kohtumisel Meretskoviga sunnitud aktsepteerima esitatud nõudmisi ja kirjutas 17. juunil kell 15 alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse. Kokku toodi Eestisse lisaks siinsetes sõjaväebaasides asunud 25le tuhandele punaväelasele veel üle 70 tuhande mehe
Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner.
Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
