personali arenemisvajaduste ja arendamisvõimaluste määratlemine omavahelise koostöö omavahelise koostöö omavahelise koostöö parendamine, kontakti parendamine, kontakti parendamine, kontakti süvendamine süvendamine süvendamine pingete ventileerimine pingete ventileerimine pingete ventileerimine juhi enda areng, töö täiustamine osalustunde, identiteedi osalustunde, identiteedi osalustunde, identiteedi tugevdamine tugevdamine tugevdamine karjääri planeerimine karjääri planeerimine
· Ülekaalus lainte kuhjav tegevus · Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid · Peenikesest settematerjalist kujunevad veealused rannabarrid · Kui lained jõuavad kaldale nurga all, siis toimub setete pikiränne · Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib kujuneda maasäär Laugranniku joonis Inimtegevuse mõju rannikule · Takistades setete pikirännet, hakkab avalduma ühel pool ehitist lainte kuhjav tegevus ning teisel pool kulutav · Süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainte kulutavat tegevust TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
Tunnikonspekt. 1. Tunni teema: Sügise meeleolu, rütmid, astmed 2. Laulu õpetamine ,,Sügis aias" rändnoodi järgi 3. Laulude kordus: ,,Tähestikulaul", ,,Tere kool", ,,Kus on minu koduke" 4. Astmete, rütmide kordamine 5. Muusika kuulamine: Antonio Vivaldi ,,Sügis" Kasvatuslikud eesmärgid: avardada laste maailmapilti innustada lapsi loovusele Huvi süvendamine ümbritseva keskkonna vastu Meeleolude mõistmine Musitseerimisrõõmu tekitamine Õpetuslikud eesmärgid: Rütmitaju arendamine läbi rütmiharjutuste, laulude Muusikalise kirjaoskuse arendamine Hääle kujundamine läbi laulmise Tutvustada klassika muusikat Rütmikoordinatsiooni arendamine Aktiivse muusika kuulamisoskuse, analüüsimisoskuse arendamine. Aja Tunni sisu Metoodilised juhised alajaotuse d 10 min. 1
Meretransport Meretransport on üks odavamaid transpordiliike. Merelaevadega saab korraga edasi toimetada suuri veosekoguseid. Mereteede "ehitamine" ei maksa midagi, küll aga nende hooldamine (süvendamine, märgistamine) ja sadamate ehitus. Väikese veomahu ja lühikese vahemaa korral on aja ja rahakulu veoste kogunemist oodates, neid ladustades ja laadides aga väga kõrge. Eestis on meretransport hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis ei külmu ka talvekuudel ja seetõttu on merevedusid võimalik teha aasta läbi. Eesti meretranspordil on võrdlemisi pikad traditsioonid, mis jätkusid ka Nõukogude okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik. Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne Euroopa rii...
ühiskondlikust positsioonist anda abi. Maksud on suured. Maksusüsteem on progresseeruv(kes saab suuremat palka peab rohkem makse maksma). *Demokraatia arenguetapid I laine- 1826-1922 Sellel ajal võideldi välja ja kehtestati poliitilised õigused II laine -1956 Selle laine ajal arenes välja demokraatia. Saadi kätte suurem osa sotsiaalsetest hüvedest III laine pärast 1973.aastat On toimunud inimõiguste laiendamine, kehtestamine ja süvendamine *Heaoluriigi peamised meetmed Tabel lk 14.Riigi kulutused heaolule : jaguneb - Teenused ( tervishoid, haridus, munitsipaaleluase, sotsiaalhoolekanne) ja Väljamaksed [toetused eelarvest ( töötu abiraha, puudega inimeste toetused, peretoetused, toimetulekutoetus), kindlustusväljamaksed ( vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis) ]
saj keskpaigast. 19.sajandil laienesid maaparandustööd ka talumaadele, eriti seoses päriseksostmisega, kui taluomanikel tõusis motivatsioon. Ostutaludes eeskätt uudismaa rajamine ja üksikkraavide kaevamine. Seoses hõlmadra ehitusega muutus väga vajalikuks kivikoristus. 20.sajandi alguses levib seoses karjakasvatuse tõusuga rohumaade parandamine, ka talude. Olulisem maaparandus nõudis süsteemset lähenemist sh eelvoolude rajamist, mis eeldas ühistööd. Eelvoolude süvendamine ja õgvendamine sai hoo sisse Eesti Vabariigi loomisel . Ajavahemikus 1921-1927 reguleeriti 250 vooluveekogu kokku 1600 kilomeetri ulatuses. Süvendati ka suurte jõgede üleujutusalasid. 1920-1930 läks moodi kultuurkarjamaade ja koplite rajamine. Nende rajamist soodustas teadliku metsakasvatuse tõus, kuid nende osatähtsu jäi väikeseks, sest algas sõda. Esmakordselt hakati Eestis jõe süvendamiseks ekskavaatorir kasutama 1864.aastal Pärnu jõel
raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias ¤osalemine relvakonfliktis väljaspool Euroopat (nt.Korea sõda 1950-1953) 1953-1964 - Nikita Hrustsov, Sula Majandus: ¤põllumajanduse toibumine
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
Professionaalsus teadlikkus politsei rollist ühiskonnas, pühendumine objektiivsele klienditeenindusele, mis toimub pädevalt ja kvaliteetselt vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute ning nende järjepideva arendamise kaudu. Ausameelsus eeskujulik isiksus ja käitumine; seesmine kooskõla mõtete, sõnade ja tegude tasandil; seaduste, ameti- ja politseivande ning põhiväärtuste järgimine; au, õiglustunde ja usaldusväärsuse süvendamine. Inimlikkus objektiivne, eelarvamusteta tähelepanu ja hoolivus kõigi inimeste õiguste, inimväärikuse, väärtuste, veendumuste ja vara suhtes; abi ja toetuse osutamine nii sõnas kui ka teos. Koostöö üksteisest hoolimine ja abi osutamine; teadmine, et töötatakse ühise eesmärgi nimel; partnerlus, kommunikatsioon ja nõuandmine; meeskonnatöö ja meeskondlik toetamine; töötamine koos kogukonna ja teiste institutsioonidega, et
Täiskasvanute koolitamise probleelmid Essee Praeguseks on möödas järjekorras juba 10. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Enese pidev täiendamine, teadmiste süvendamine, nende värskendamine või uute kogumine aitab paremini tööturul läbi lüüa. Kuid nagu igas valdkonnas, on ka täiskasvanute koolitamises ning eelkõige selle korraldamises problemaatilisi külgi. Viimaste aastate jooksul on eriti aktuaalseks kerkinud tasuta hariduse küsimus. Seda eelkõige noorte üliõpilaste seas, kes peavad õppemaksu tasumiseks õppelaenu võtma. Vaadates natuke laiemalt, leiame probleemi ka erinevate koolitusfirmade poolt pakutavates teenuste hindades
Indrek otsustas minna Vargamäele, et sealt hingee rahu leida. Neljandas osas, Indrekule järgi joostes, jäi Mari trammi alla. Nüüd mõistis Indrek, et tema naine ikkagi armastas teda ning see andis talle jõudu naasta Vargamäele. Viiendas osas asus Indrek elama oma sünnikoju, Vargamäele. Ta asus elama oma isa juurde sauna. Ta hakkas hoolega tööd tegema, ta otsustas kraavid taastada ning tal tuli ka mõte taaselustada oma isa kauaaegne unistus- Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine Viiendas osas tuli Vargamäele ka Indreku teenija, Tiina, kellele tegelikult Indrek väga meeldis. Viiendas osas suri ka Indreku isa, Andres. Teos lõppes sellega, et Indrek otsustas ikkagi proovida Tiinaga koos olla ja õnne proovida. Indrekul olid pidevad võitlused nii iseenda kui ka jumalaga. Ta oli muutuv karakter. Indrekul oli väga raske hinges rahu leida.
Analüüsib maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme Tekitab palju müra. Paiskab tolmu. Rikub maastikku; reostab põhjavett happelise, mürgiseid metalliühendeid sisaldava kaevanduse jääkveega; paisates atmosfääri mineraalist metalli väljasulatamisel eralduvat vääveldioksiidi. Teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Põhjused: puude mahavõtmine, ehituste rajamine nõlvale, autotee ehitamine nõlvale, kaldaäärse jõesängi süvendamine. Tagajärjed: varisemine, libisemine, voolamine, nihkumine.
Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Vetikas Cladophora aegagropila, järvepall Kirjeldus: Pallikujuline sametise pinnaga vetikas. Elupaik: eutroofsed e rohketoitelised järved Ohutegurid: veekogude ohustamine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude eutrofeerumine Ohustatuse kategooria: haruldased Sammal Paludella squarrosa, soosammal Kirjeldus: Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5...15 (20) cm. Värvus puhas- kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Väikesed varrest eemaldunud ja haakjalt tagasikäändunud lehed on teritunud tipuga ja munajassüstja kujuga. Leherood ei ulatu päris lehe tipuni
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised: Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine. Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt. Temperatuur 0-600C. Aine olek: tahke. Vahevöö: Kuni 2900 km paksune, jaguneb astenosfääriks ja süvavahevööks. Valitseb magma, ning temperatuurid on kuni 2500C. Aine olek on poolvedel Tuum: Jaguneb välis-, ning sisetuumaks. Tuum on läbimõõdult umbes 3400km. Välistuum on vedel, kuid sisetuum on tahke. Koosneb Ni, Fe-st. Temperatuur kuni 3000C.
....................................................................... .............. 4. ..................................................................................................................... .............. Täida tabel (tv lk 26) Tekkepõhjus Tagajärg · Puude mahavõtmine nõlval · Ehitiste rajamine nõlvale · Autotee rajamine nõlvale · Kaldaäärse jõesängi süvendamine Nimeta 2 tegurit, mis põhjustavad kivimite moodumist (ex lk 29) 1. ...................................................................................................................... ............................................... 2. ..................................................................................................................... ..................................................... Nimeta moonde-, sette ja tarkivimid ( tv lk 19, konspekt)
vedelikus pehmeks ABIVIISID • Blanšeerimine on toiduaine mõneminutiline keetmine vees või veeaurus. Blanšeerimise eesmärk on toiduainele iseloomuliku erksa värvuse ja värske maitse säilitamine. • Kupatamine on toiduaine lühiajaline keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. • Lühiajaline kuumutamine rasvas on tükeldatud maitseviljade (sibul, porru, porgand) kuumtöötlemine, nt enne supile lisamist. • Flambeerimine ehk leegitamine on toidu maitse süvendamine põleva alkoholiga: toit valatakse üle kange alkoholiga ja süüdatakse enne serveerimist põlema. TOIDU VALMISTAMINE MIKROLAINEAHJUS • Mikrolaineahjul on väga erinevaid funktsioone, enamasti kasutatakse seda toitude soojendamiseks ja toiduainete sulatamiseks, vähem toidu valmistamiseks. • Mikrolaineahjus küpsetamine meenutab lõpptulemuse poolest kõige rohkem keetmist, uuemates mikrolaineahjudes on võimalik toitu ka pruunistada. KUUMTÖÖTLEMISE MÕJU TOIDUAINETELE
elatusvahedite hulk aga aritmeetilises progressioonis. Rahvaarvu kiire kasvu tagajärjeks oli tema arvates ülerahvastatus ning süvenev lõhe toiduainete vajaduse ja tootmise vahel. 5) SOODUSTAVAD: Looduslikud tegurid: suur kivimikihtide kallakus, seismiline aktiivsus, sette lasumine tihedate kivimite peale. Inimtegurid : puude maha võtmine nõlvadel, ehitiste rajamine nõlvadele, autoteede ehitamine nõlvadele, kaldaäärse jõesängi süvendamine. 6) Rahvaarv jagatud pindalaga. Rahvastiku tihedus näitab, kui palju inimesi elab teatud piirkonnas ühel ruutkilomeetril. 7) Arenenud riigid- nii sündimus kui ka suremus madal. Rahvaarv võib nii kasvada, kahaneda kui olla ka stabiilne.Inimese keskmine eluiga on väga kõrge. Laste osatähtsus on väike ning rahvastik vananeb. Arenguriigid- suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb endiselt väga kõrgeks, Elu- ja töötingimuste
edendada rahva heaolu ja säilitada kultuuripärandit, tagada globaliseeruvas maailmas rahvusvahelist koostööd arendades eesti rahva, eesti keele ja kultuuri, eesti identiteedi säilimine läbi aegade. Eesti riik kasutab riigikaits esüsteemi välja töötlemisel relvastuskontrolli ja julgeoleku- ja usaldusmeetmete (CSBM) vastavaid sätteid. Selle organisatsioon eesmärgiks on riikidevahelise sõjalise julgeoleku, usalduse ja koostöö süvendamine Minu arvates on ka riigikaitse suur osa Eesti julgeoleku tagamisel. Riigikaitse tagab valmisoleku võimalike sõjaliste ohtude tõrjumiseks ja Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse ja suveräänsuse kaitsmiseks Eesti julgeolekuriskide vältimiseks tuleks kindlasti tugevndada sisejulgeolekut. Selle täideviimiseks tuleks täiuslikult toimima panna ja kontrolli all hoida põhilised tegurid nagu : avaliku korra kaitse ja võitlus
RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Eesti disain Arvustus Sandra Vaikna 10.a klass Tallinn 2013 Igal riigil on omad eripärasused, mis on tingitud aja jooksul kujunenud traditsioonidest, kultuurist, ajaloost ning disain on üks viisidest, kuidas seda jäljendada. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutamisvõimalusega. Inimest, kes töötab elukutselt disainialal, nimetatakse disaineriks. Disain on väga laialdane valdkond, mille alla mahuvad mitmed alaharud. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte- ja rõivadisain on suures osas le...
Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri (külgi) nimetatakse jõekallasteks. Suurvee või tulva ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutada üle ümberkaudsed alad. Ala, mida enam-vähem igal aastal mõnikord üle ujutatakse, kutsutakse lammiks. Kiirevooluline jõgi erodeerib (kulutab maapinda ja kannab setteid minema) kivimeid ja kannab neid edasi. Suurvee ajal muutub jõgi laiemaks ja vool tugevamaks ning seetõttu toimub süvendamine ja uhtumine ka laiuti. Jõe tegevus ei katke kunagi. Tema org süveneb alatasa ja muutub laiemaks. Kohtades, kus vool nõrgeneb, kaasaskantav materjal settib ning moodustab madalikke ja saari. Sel viisil on jõgi ühtlasi ka setitaja, uute pinnavormide moodustaja. Kõige rohkem setteid kannab endaga kaasa läbi Hiina voolav Huanghe jõgi, mis on kurikuulus oma üleujutuste poolest. Keskjooksul on Huanghe võrdlemisi veerikas, selle lang on veel suur, vool kiire ja kaldad
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Eesti Disain Katriin Bachmann 10B 2010 Igal riigil on oma ajalugu, eripärasused ja sama moodi ka disain. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disaini efektsiivsus ja kvaliteet väljendub erinevate distsipliinide vahel kõige sobivama kombinatsiooni leidmises ja kasutamises ning selle haakumises lõppkasutaja nägemusega. Disain Eestis pole minu arvates veel enda täishoogu sisse saanud, kuid on jõudsasti teel. Aastast aastasse toimub enam disainiga seotud üritusi ning pööratakse rohkem tähelepanu kultuuri arendamisele. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-, rõivadisain on suures osas leidnud tee erinevatele näitustel...
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke e) Süvikute teke 2. kahe laama lahknemine Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures) Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika a) tekib juurde uus maakoor (laava tuleb...
Vee erikasutusluba · võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas; · võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3ööpäevas; · võetakse mineraalvett; · juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette; · toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine; · toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine; · uputatakse tahkeid aineid veekogusse; · toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; · vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi; · toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont ja laeva regulaarne ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimine või lossimine;
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " -- Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest. TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. Sisetuum: 51oo - 637o; tih...
IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probleemid, mis ohustavad kõiki maid ja rahvaid, kogu maailmas- rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid Euroopa integratsioon. Liitmesriikide lähenemine, koostöö süvendamine. Neokolonialism- kolonialism uues vormis- arengumaadel on tohutud võlad, vaesus kasvab Identiteet- samastumine, ühtekuuluvustunne.Võib toetuda rahvusele, kultuurile, riigile, religioonile, ideoloogiatele jne. Multikultuurne ühiskond- Erinevad rahvused,rassid, kultuurid elavad koos. (Ka kultuuriliselt ühtne ühiskond, kahekultuuriline ühiskond, domineeriv ühiskonnagrupp, vähemused.)
Ka Balti aladel üritati välja juurida viimased paganluse ja katoliikluse ilmingud. ● Kirikus käimine ja künnise maksmine olid rangelt kohustuslikud. ● Herman Samson - Teoloog, esimene Liivima kindralsuperintendent (kirikupea). ○ Luterliku fundamentalismi esindaja Liivimaal. ○ 1527-1699 kohtutes 200 süüdistust nõidumises. ● Johann Fischer - Liivimaa kindralsuperintendent 1675-1700. ○ Eesmärgid: Luterluse süvendamine, vaestekoolide avamine, riigi trükikoda, kirkute juurde raamatukogud. ● Joachim Jhering - Eestimaa piiskop 1638-1657. ○ Pani Eestimaal kindla aluse luteri kirikule. ○ Lasi trükkida eestikeelse aabitsa talulastele. ○ Töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. Haridus ● Hariduse korraldamise tähtsus luteriusu põhimõtetest. Iga talupoeg pidi oskama piiblit lugeda
Igasuguse hoiaku kujunemist mõjutab: Teadvustamine – eksponeerimise efekt Omaksvõtt – osavõtu situatsioon Isiklik omaksvõtt – info isiklik vastuvõtt Hoiaku tugevdamise 3 strateegiat Sotsiaalse sidususe õhutsmine *tuleta meelde, et kuulume ühte gruoppi *tuleta meelde vajadusi, mis seovad grupi kokku *tuletada meelde sündmusi, kohti ja juhtumeid minevikust millel on tähendus grupile *tuletada meelde vastaseid väärtuste ja suhtumiste intensiivistamine *kontrastide süvendamine *emo tekitamine *eesmärgi lihtsustamine *intensiivne verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni kooskõlas kasutamine *avalikud rituaalid veenmisele vastuseisu suurendamine vastupidise hoiaku omandamisel *korge enesehinnang *kirjutada üles või öelda käitumine või käitumisviis *”kaitsepookimine” - ette hoiatamine - vastuargumentide pakkumine - nõrgad küljed Mis on eelarvamus? See on samuti hoiak. On eelnevalt kinnistunud hoiak, mis on negatiivne ning mida
võtmeliikidele. Kuressaare jahisadama sissesõüidutee süendamise ja uue kai rajamise keskkonnamõjud 3) ja 4) Kavatsetavate tööde mõju Abruka ja Kura kurgu hoiualadele on tõenäoselt kõikide alternatiivlahenduste puhul väheoluline. Võib veidi negatiivne mõju leida aset Alternatiivide I ja II puhul, kui kaadatava pinnase maht vähese kaadamisalale on suurem. Kokkuvõtte · Kuressaare sadamas ristlus- ja väikelaevade kai ehitamine ja sadama sissesõidutee süvendamine ei ole vastuolus Natura 2000 alade majandamise printsiipidega. · Kuressaare sadam jahisadamana on kasutusel ennem, kui Natura 2000 võrgustik Eestis eksisteeris. · Kuressaare sadam on antud Saaremaale oluliseks majandustegevuse arengu tagatiseks. · Võimalikud negatiivsed mõjud Natura 2000 Abruka ja Kura kurgu hoiualadele on tühised. · Võimalikud negatiivsed keskkonnamõjud valdavalt leevendatavad ja/või taastuvad. · Sissesõidutee vallide allesjäämine on aga
hakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude. Maja viltu vajumine, purunemine. Puude raiumine (nõlval) Pinnas muutub paljaks. Sademete korral libiseb järsust nõlvast pinnas alla. Ehitise rajamine nõlvale Pinnas võib hakkata libisema, nihkuma ehitise raskuse pärast. Tee ehitamine nõlvale Varingu oht. Nõlv on tehtud järsemaks. Autode poolt tekitatav müra, vibratsioon võivad viia varinguni. Jõesängi süvendamine Veekogu kallast on süvendatud. Lainetuse mõjul võib tekkida voolamine, varing. Pedosfäär Taimed Kinnituskoht, toitained. Elusorganismid Elukeskkond. Filter Puhastab õhu tolmust ja saasteainetest. Muld : Elus osa Seened, bakterid, mutt, rottm putukad, vihmauss. Eluta osa Vedel osa : mulla vesi. Tahke osa : · Mineraalne osa Liiv, kruus, tolm, kivid.
tõttu sõlmiti 26.veeb. 2001 Nice leping. Jõustus veebruar 2003. Nice leping sisaldas muu hulgas tuleviku programmi Agenda 2000. Eurotsoon EL ühisvaluuta euro kinnitati Maastrichti leppega. Tekkis majanduse rahaliit. Liidu loomine toimus 3 etapis: · 1.juuli 199031.detsember 1993 Liikmesriikide majandus ja rahapoliitikate sarnaseks muutmine, liberaliseeriti kapitalide liikumist liidu piires, keskpankade vahelise koostöö süvendamine. · Jaanuar 199.4jaanuar 1999. Konkreetsed ettevalmistused eurole üleminekuks. Loodi Euroopa keskpankade süsteem. Loodi Euroopa rahainstituut(euroopa keskpanga eelkäija). · Alates jaanuar 1999. Loodi euroopa keskpank ja fikseeriti vahetuskursid. Euro11riigid, kes võtsid euro kasutusele 1.jaanuaril 2002.(välja jäid Inglismaa, Rootsi, Taani) Maastrichti kriteeriumid e. nõuded eurole üleminekuks.
Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele:
Vabariigi omandiks. Mõisamaad tükeldati ära ning jagati ära inimeste vahel ,kellel puudus maa või olid riigile teinud teeneid, nt osalenud Vabadussõjas. 4. Milliseid maakorraldustöid tehti Eesti Vabariigis aastatel 1918 1939? Milline oli nende sisu? Teostati maamõõtmis töid, valmistati plaane ja koguti neid, projekteeriti põllumajandusehitisi, koostati soode kuivendamisprojekte, veejuhtmete süvendamine, kontrolliti mõisate tegevust, metsade kontroll, tehnika kontroll. Lisaks peeti tähtsaks veel väljaspool linnu asuvate kinnisvarade hindamist ja maksustamist, riigimaade korraldamist ning loomulikult maakatastri kokku seadmist ja korraldamist 5. Milline oli maakorraldustööde läbiviimise kord Eesti Vabariigis (1918 1939)? Töid alustati vastavalt avalduse alusel, mis esitati asjast huvitatu poolt maa-ametile.
Lavastusmängude käigus areneb lapse kuulamis-, jutustamisoskus ja täieneb sõnavara. Rolli- ja lavastusmängud arendavad lapsel loovvõimet, eneseväljendamis oskust ja esinemisjulgust. Areneb mõtlemine, laienevad teadmised ja lisandub koosmängimise oskus. Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi (laev, maja). Loovmängu peamine ülesanne on lastevaheliste suhete arendamine, ideede laiendamine ja süvendamine. Seega, peab meeles pidama, et laps kannab saadud teadmised, muljed ja kogemused vaid siis oma mängu, kui need pakuvad lapsele huvi, on emotsionaalselt köitvad ja loovad soovi mängida. Oluline on anda lapsele tegutsemisvabadus, vajaminevad vahendid ja julgustada last olema loov. Igavus paneb lapsed tegutsema ja välja mõtlema väga huvitavaid mänge ja tegevusi. 4 LOOVMÄNG Lähme laevareisile Tegevuse eesmärgid:
1987 23 aug Hirvepargi miiting, MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) 1987 sept IME (Isemajandav Eesti) projekt, idee viia eesti majandusliku sõltumatuseni NSVL-st 1987 EMS teke (Eesti Muinsuskaitse Selts) 1988 2 veebr Tartu rahu aastapäeva tähistamine 1988 24 veebr EV 70. aastapäeva tähistamine 1988 apr loominguliste liitude ühispleenum · isemajandamisele ülemine · rahvusteaduste prioriteedi taastamine · avalikustamise süvendamine · massiküüditamiste tunnistamine ebaseaduslikeks · immigratsiooni tõkestamine · kultuurielu detsentraliseerimine 1988 13 apr Rahvarinde (RR) idee sünd toetada inimeste tärkavat initsiatiivi, perestroika toetamiseks seista vastu tagurlikele jõududele 1988 14 apr muinsuskaitsepäevad Tartus, sini-must-valge lipp 1988 mai-juuni laulev revolutsioon 1988 16 juuni Vaino asemel Väljas
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE ...
..40ºpl, toodab kuiva ja sooja õhku), Aasia maksimum (Euraasia mandri kohal, kujundab Euroopa ida-ja kaguosa kliimat, põhjustab külma ja sademetevaest talve), Lõuna- Aasia miinimum (vähemaktiivne, suvel). Mäestike ülaosad meenutavad polaaralasid, puudub vaid polaaröö/päev, sademeterohked, temp. madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid, veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid, Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi).
tekitab itta suunduvaid tsükloneid), Assoori maksimum (35º…40ºpl, toodab kuiva ja sooja õhku), Aasia maksimum (Euraasia mandri kohal, kujundab Euroopa ida-ja kaguosa kliimat, põhjustab külma ja sademetevaest talve), Lõuna-Aasia miinimum (vähemaktiivne, suvel). Mäestike ülaosad meenutavad polaaralasid, puudub vaid polaaröö/päev, sademeterohked, temp. madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid, veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid, Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi)
Äriettevõtted on põhiliseks elukestva õppe idee mootoriks ja edasi viivaks jõuks, sest konkurentsis püsimine eeldab innovaatilisust Õppiva organisatsiooni tunnused: · Valmisolek muutusteks ja töötajate sõnaõiguse tunnustamine juhtkonna poolt. · Koostöö töötajate ja klientide vahel organisatsiooni eesmärkide püstitamisel · Tunnustamisele orienteeritud programmide juurutamine. · Elukestva õppimise harjumuse süvendamine kõigis töötajates · Tulutoovad partnerlussuhted, haridusprogrammide ekspertiis ja rahastamine · Kõigi töötajate õpivajaduste analüüs ja töötajate vajadusi arvestava optimaalse koolitusprogrammi väljatöötamine · Organisatsiooni tulevikuvisiooni avalikustamine kõikidele, töötajatele motiveerimaks neid muudatustega kaasas käima. (Jõgi, Lõhmus, Märja 2003)
· Franklin Delano Roosvelt (1933-1945) New Deal´i poliitika (DP), mis põhines keinsianismil - riik peab sekkuma majandusse, et majanduskriisist väljuda: kontroll panganduse üle - tegutseda võisisd vaid need pangad, millele valitsus oli andnud selleks loa põllumajanduses ületootmise vältimiseks maksti farmeritele kompensatsiooni vabatahtliku toomise vähendamise eest riiklikud tellimustööd (hüdroelektrijaamad, tööstusettevõtted, jõesängide süvendamine, metsaistutamine) töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid tööliste õiguste (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi) sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid) Suurbritannia 1) peale I maailmasõda demokraatia laiendamine: üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus)
ühistegevus, näiteks laulmine, kooris deklameerimine või plokkflöödi mängimine. Tundide alguses toimub kordamine, mis on eelnenud õppeprotsessi jätkamine. Õpilasi aktiviseeritakse moodustama eelmise korra ainestikust isiklikke mälupilte, õpiku kokkuvõte viimistletakse õppeprotsessi tulemusena töövihikusse, sellest tulenevalt aktiviseerib kujutlusvõimet. Seejärel algavad põhitunnid, mis kestavad kaks tundi, et õpilased saaksid ainesse põhjalikult süveneda. Õpetatu süvendamine on praktiline osa käsitletu töötatakse tegevusliku kasvatuse printsiipidest lähtuvalt läbi liikudes, mängides, joonistades, maalides jne. See rakendab tegevusse ja kujundab tahet. Pärast põhitunnile järgnevat vahetundi tuleb nooremates klassides kaks umbes 45-minutilist õppetundi, mis vanuse kasvates lähevad pikemaks. Vaimset pingutust nõudvad tööd tehakse hommikul ning kunst, kehalised ja praktilised tegevused jäetakse pärastlõunaks. Kodutöö on vaheldusrikas ja meeldiv
Hüpnoos Sissejuhatus Hüpnoos on selline teema, mis on tekitanud palju lahkarvamusi. On neid, kes arvavad, et tegu on suure pettusega ja et see ei vääri teaduse nime, aga on ka teatud kontingent inimesi, kes on veendunud selle abistavas toimes ning usuvad selle teaduslikke või vaimseid tagamaid. Ja muidugi on palju minusuguseid, kes on kuskilt midagi natuke kuulnud, aga ei oska seisukohta võtta. Seega otsustasingi hüpnoosi kohta põhjalikumalt uurida ja sellest rohkem teada saada. Selle referaadi eesmärgiks ongi anda lühiülevaade hüpnoosi ajaloost, toimest ja kasutamisest. Ajaloost Vaimujõud on inimesi lummanud ja hirmutanud läbi ajaloo. Egiptuse, Kreeka, Rooma ja teised tsivilisatsioonid kasutasid tehnikaid, mida tänapäeval peetakse sarnaseks hüpnoosiga. Keskajal tunnustati laialt raviviisi, kus kuulsad inimesed tervendasid haigeid oma kohaloleku või puudutusega. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes...
Majandusvesi- väljaspool territoriaalmerd asuv mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Kanadal, Islandil ja Gröönimaal luba vaalu püüda ellujäämis eesmärgil. Pinnakihid on on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus hapnikurikas vesi ja suure jõgede suudmed. Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid: 1)Kalavarude kasutamine 2)kalavarude kaitse 3)kalakasvatuse arendamine 4)kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine 5)kalasadamate arendamine ja süvendamine 6)turgude varustatuse parandamine 7)kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine Kalandusevormid: 1) rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega 2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad
Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. sajandi teisel poolel, siis algas tööstuslik pööre - tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Vaimuelus: Kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning loodusteadustele tugineva maailmapildi süvendamine. 3. Absolutism, selle kujunemise põhjused. 17. sajandil kujunes paljudes Euroopa riikides välja ABSOLUTISM valitsemisviis, mille puhul monarhi võim on piiramatu ja jagamatu. Absolutism kestis 1789. aastani. Absolutismi kujunemise põhjused: · Ususõjad lõppesid lepingutega, mis andsid valitsejatele õiguse otsustada alamate usu üle. Nii koondus ilmalik ja vaimulik võim ühe isiku kätte. Levis seisukoht, et valitseja on võimu
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
Positsioneerimine turul Positsioneerimine ``..positsioneerimine pole midagi sellist,mida saab teha tootega.Positsioneerimine on see,mida sa teed potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega. See tähendab,et toodet positsioneeritakse potentsiaalse kliendi peas.'' Jack Trout ja Al Ries Positsioneerimine Ettevõtted kasutavad positsioneerimist selleks, et luua tarbijate teadvuses tootele, teenusele või brändile unikaalne ehk eristuv, väärtuslik ja atraktiivne kuvand. See lihtsustab tarbijale oma toote või teenuse müümist. Positsioneerimine on turundaja poolt teadlikult kujundatud protsess. Positsioneerimisega tegeleb ettevõte, kuid positsioon tekib tarbija teadvuses. Positsioneerimine Sageli pole tarbijad oma vajadustest teadlikud, s.t need on uinuvas olekus ning hea õnne korral on ühel toote/teenuse arendajal võimalik neid esimesena teenindama hakata. Nt, kui Evian tuli esimesena turul...
nende all teeradade koridorid. [8] Joonis 3. Põhja-nahkhiir Transpordi mõju Transport võib mõjutada elusloodust negatiivselt peamiselt elupaiku killustades ja liikide looduslikku levikut takistades. Samuti võib transport soodustada invasiivsete võõrliikide levikut. Elurikkuse säilitamiseks tuleb uute transpordirajatiste planeerimisel nende küsimustega arvestada. Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine, ehitus ning saasteainete keskkonda sattumine. Õnnetused ohtlike veostega võivad hävitada tundlikke rannakooslusi ja elustikku. Samuti põhjustab tihenev laevaliiklus merepõhja setete liikumist ja murrutab rannajoont. Laevade jäätmete käitlemisega, sh ballastveega võivad keskkonda sattuda kahjulikud ained ja levida võõrliigid. Maismaatranspordi mõju elurikkusele loetakse kõigist transpordiliikidest suurimaks.
lõikes nimetatud asjaolud, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist. Kui kahjuliku toime eest vastutav isik ei ole teada, võib ta nõuda ohu kõrvaldamist valdajalt. Säte on mõeldud ohu kõrvaldamiseks, milleks võib kasutada erinevaid meetmeid – nt parandada ehitis, lammutada, konserveerida jne Kohtuotsus on sundtäidetav. Kohtutäitur võib lasta ohu kõrvaldada kohustatud isiku kulul (TMS § 182) Keelatud süvendamine (AÕS § 146) (1) Maatükki ei või süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi. (2) Süvendamine on lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Sätte eesmärk on kaitsta naaberkinnisasja sellise maapõue süvendamise eest, mistõttu kaoks vajalik tugi ja naaberkinnisasi hakkaks seeläbi kahjustuma (varisema, lagunema)
Vee erikasutusluba peab olema, kui: 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas; 3) võetakse mineraalvett; 4) juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette; 5) toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine; 6) toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine; 7) uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse; 8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; 9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi; 10) toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont ja laeva regulaarne ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimine
kultuuriministrile ja Muinsuskaitseametile. Omaalgatuse korras osalevad muinsuskaitses usaldusmehed, kelle õigused ja kohustused kehtestab kultuuriminister määrusega. Vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna tegutseb Eesti Muinsuskaitse Selts. Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on: kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides; kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine; mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi. Vaba kodanike ühendusena tegutseb Eesti muinsuskaitse ümarlaud. Ümarlaud on iseseisev, poliitiliselt erapooletu, läbipaistev ja nõuandva õigusega alaliselt tegutsev kogu. ÜL üheks eesmärgiks on algatada ühiskondlik muinsuskaitseline diskussioon ning osaleda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
