Carl Hermann Hesse (19)

TEMA TEOSED
Carl Hermann Hesse alustas kirjaniku karjääri uusromantikuna, impressionistina.
Tema kogumikus „Luuletused” avaldatakse Hesse varase luuleloomingu paremikku
„Peter Camenzind” on Hesse esimene romaan, mis tõi talle tuntuse: see on arenguromaan , mille kangelane ei suuda kohaneda ellu seatud tingimustega ning asub otsima oma tõelist olemust. Selles teoses on olemas Hesse romaanide peamised motiivid: kohanematus ning eneseotsingud.
Jutustus „Ratta all” ja romaan „Rosshalde” – mõlema ajendiks isiklikud draamad: esimeses annab Hesse edasi oma koolipõlve hingelist ahistust, tesises väljendab õnnetu abielu põhjustatud kahtlusi ja arutleb kunstnikabielu võimalikkuse üle.
Ehkki Hesse saavutas kirjanikuna tuntuse ja tunnustuse Saksamaal ja Šveitsis, polnud tema varasem looming novaatorlik ega lisanud midagi olulist maailmakirjanduse üldisse pilti.
Esimese maailmasõja aegsed läbielamised muutsid ka Hesse loomingut. Ta on kirjutanud: „Mulle anti veel kord õpetust, ma pidin uuesti unustama rahulolu enda ja maailmaga , ja alles selle elamusega astusin ma üle sissepühitsetud eluväe.”
„Demian. Ühe nooruse lugu”- Emil Sinclairi pesudonüümi all avaldatud romaan, mis sai Hesse loominguliseks pöördepunktiks ning kinnistas edaspidiseks põhiteemaks inimese iseendaks saamise
„Siddahtra”- samale teemale pühendatud jutustus, milles Hesse on tagasi pöördunud juba lapsepõlvest tuttava Hiina ja India filosoofia juurde.
„ Stepihunt ”- eneseleidmise lugu, mis tänu uudsele vormile viib Hesse nime modernistlike maailmakirjanike hulka.
„Narziss ja Goldmund”- keskaega kantud jutustus, mille nimitegelased otsivad samuti oma teed, sõnu ja abstraktsioone nautiv intellekutaal Narziss leiab selle vaimu, ekstravertne kunstnikunatuur Goldmund elu teenimises ning mõlemad on võrdselt õigel tee.
Jutustus „Hommikumaaränd” ja romaan „Klaaspärlimäng” kuuluvad kokku, jutustades inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu sees.
Peale nimetatud teoste on Hesse kirjutanud veel teisigi jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi, arvustusi, esseistikat, koostanud antoloogiaid ja toimetanud ajakirju.



TEMA LOOMINGUST
Hermann Hesse loomingu juured on eelkõige saksa romantismis, India ja eriti Hiina mõtteloos, Nietzsche filosoofias, Jungi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Sealt on pärit tema teoste teemad: kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikust vabanemine , tasakaalu leidmine iseendas rändamise kaudu, enesearendamine, et leida oma tee.
Žanri poolest kuulub suurem osa Hesse teoseid kujunemisromaanide hulka , millel on saksa kirjanduses pikk traditsioon. Kujunemisromaani tegelased saavad teose jooksul terviklikuks isiksuseks, küpsevad vaimselt ja hingeliselt. Seejuures ei huvita autorit kuigivõrd nende väline elukäik ning peadpööritavaid seiklusi kujunemisromaanist ei leia. Kujunemisteel on takistuseks tavaliselt mingi väärarusaam või vaimsed kammitsad, millest tuleb end vabastada. Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani žanri: eelkõige „Stepihundiga” muutis ta romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamisetehnikat. Samuti lisas ta žanrisse autobiograafilisi motiive , kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. „Demian” oli esimene romaan, mis kasutas Jungi teooriat alateadvuse mõjust inimese arengule. Oluline on psühhoanalüüsi osa ka „Stepihundis”. Hesse ida-harrastuski lisas kirjandusse uusi motiive ja arvamust. „Klaaspärlimäng” ületab samuti traditsioonilisi piire . Hesse loodud Kastaalia on kaugesse tulevikku projitseeritud utoopiline riik , otsekui Lääne kultuuritraditsioonide arengu loogiline lõppjaam, kokkuvõte. „Klaaspärlimäng” on utoopiline romaan , sotsiaalse ja poliitilise kriitika tõttu samas ka antiutoopia.
Hesse peategelased on kõik enese otsingul ja püüdlevad harmppnia poole, nad on jõudnud ummikusse ja peavad midagi oma elus või mõttemaailmas muutma , et edasine eksisteerimine võimalik oleks. Nagu Hesse ise, nii usuvad ka tema loodud karektereid, et igapäevase maailma varjul on ülima ühtsuse maailm, kus kõik vastuolud on lepitatud. See on igaveste väärtuste vaimne maailm, mis eksisteerib sõltumatult igapäevasest mida Hesse kuni 1933. aastani nimetas Kolmandaks Kuningriigiks. Hesse kangelased püüdlevadki selle maailma, harmoonia poole. Siddhartale tähendab eneseleidmine tunnetust, et kõik on omavahel seotud, maailm on ühekorraga simultaanne ja terviklik. Harry Haller „Stepihundis” kogeb iseenda paljusust ning näeb, millist teed mööda tuleb käija, et pääseda „surematute” hulka. „Narzissis ja Goldmundis” saavutatakse terviklikkus kunsti kaudu, mis lepitab vaimu ja liha, kuna annab esimesele vormi ja teisele igaviku . „Klaaspärlimängus” jõuab Josef Knecht arusaamisele, et puhta steriilse inellektuaalse teadmise teenimise asemel on tähtsam teenida vaimu elavas maailmas, et ei ole õige eraldada üht teisest, nad mõlemad on osad maailma tervikust.
Ükski Hesse eneseotsijaist ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Nad peavad vabanema väikekodanlikust mugavusest ja turvalisusest , et leppida oma hingega, kui tahes keerukas, ebatraditsiooniline või isegi amoraalne see ka pole. Ainult siis suudavad nad meelerahu leida ja asuda oma saatust kontrollima. Vahel kestab otsing terve elu, vahel ei õnnestu rahu saavutada esimesel katsel, kuid igaljuhul peavad kangelased loobuma isekast ja kitsast maailmanägemisest ja omandama võime näha maailma terviklikkust. Otsingud ja vabanemine toovad kaasa kannatusi, kuid just kannatamisvõime näitabki inimese väärtust. Kuni kannatusmõõt pole täis, ei suuda ka inimene muutuda. Inimvaim jääb igavesti liikuma tõe, ilu ja hea poole, olgu ta siis alles otsija või juba oma tee leidnud.
Hesse otsijatel on tavaliselt vaimne teejuht, nagu see on iseloomulik kujunemisromaanile. Juht aitab vaimsel rännakul, avab seni tundmatuid maailmu, tutvustab põhimõtteid ja vaateid, millest rändaja seni midagi ei teadnud . Nii on „Demianis” Sinclairi mentoriks Max Demian, „Siddhartas” nimitegelase mentoriks Kamala