70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika Paranes heli ja instrumentide kvaliteet Uus ja populaarne asi oli süntesaator Populaarsemad bändid olid näiteks Ruja Apelsin Kukerpillid Jne Kes alustasid 60ndatel olid nüüd tõelised tegijad 80ndad Eesti muusika oli NSVL tipus Põhilised muusikastiilid olid Rock Jazz Punk Populaarsemad artistid: Rein Rannap Alo Mattisen jne 90ndad Tekkisid produtsendid ja mänedzerid Eesti hakkas osa võtma eurovisioonist Tõusuteel oli jazz Kasutatud kirjandus www.vikipedia.com http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ee www.miksike.ee
veebruaril 1920. Eesti sai iseseisvaks riigiks koos seto-vene segarahvastikuga kagunurgaga. Ka Setumaa enese jaoks oli Eesti Vabariigi osaks saamine määrava tähtsusega sündmus. Eesti ja Vene-vaheline sõjategevus lõpetati ning Eestisse opteerus Vene aladelt ligi 40 000 inimest. (EA VI: 46) Kirjandus EA VI = Eestia ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. 2005, Tartu. Laaman, E. 2007. Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu. Neljas trükk. Mattisen, E. 1993 Eesti-Vene piir. Tallinn. Kokkuvõte 1919. aastal Narva alla tunginud ja seal Eesti vabadusvõitlejate poolt peatatud enamlased olid sunnitud astuma rahuläbirääkimistesse. Rahukonverents, mis laias laastus jagunes kahte etappi, avati 5. detsembril 1919. Delegatsioonide juhid olid Jaan Poska Eesti poolt ning Venemaa esindaja Adolf Joffe. Konverentsi esimesel etapil arutati riikide vastastikkuse sõjategevuse lõpetamise, Eesti iseseisvuse
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma
jõulude ajal ja ka seekord ei saanud seda traditsiooni vahele jätta. Kuna Viljandi kontsert oli välja müüdud, pidin sõitma Tartusse, mis juhtus ka eelmine aasta samal ajal. Jõulukontserdite seast tundus just see kontsert väga ilus ja hea tulevat. Kontserdil esines solistidena Eesti poplaulja ja näitleja Tanja Mihhailova ja tema elukaaslasest tuntud laulja Mikk Saar, neid saatis tuntud pianist ja helilooja Mihkel Mattisen ja Timo Vendt saksofonil ja viiulil. Mulle meeldis esitatud lugudest kõige rohkem „Sind ootan ikka veel“ mille autoriteks on Tanja, Mikk Saar, Timo Vendt ja Sean Pollock. Kaunid eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Owe Petersell. See laul esitati duetina ainult klaveri saatel. See laul jäi millegi pärast kõige rohkem kõrvu kõlama ja oli väga hea. Ka teised laulud meeldisid mulle konsterdil, seal esitati lisaks
Hormoonid, feromoonid, allelomoonid Kaarel Mattisen 12a Hormoonid Väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad Samuti ka bioregulaatorid, millede struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist Mida teevad, kuidas töötavad?
lapsepõlvele, perekonnale ja kasvatusele. Sarnaselt Manni enda vastuolulisusele oma isiksuses tõsisest kaupmehest isa ja temperamentsest brasiillannast ema omaduste pärast on ka "Tonio Krögeris" väga selge erinevus peategelase ema ja isa suhtumise vahel, mis poega selgelt segadusse ajab ja mõjutab. See teos näitab Manni veendumusi hästi just seetõttu, et ongi väga autobiograafiline. Ka tema enda elus oli palju rasket ja vastuolulist ning ka Heli Mattisen kirjutab Thomas Manni novellikogu järelsõnas, et peategelase ja Manni vahel on suured seosed nende päritolus ja kogu elukäigus. Mann uskus, et kunstianne kas on või ei ole - oskust kunsti luua ei saa hiljem lihtsalt juurde õppida. Tavainimene ei suuda luua päris kunsti ja isegi valmis teoste mõistmine on kunstnikul ja tavainimesel erinev - igaüks ei näe seda, mida kunstnik on ilmtingimata öelda tahtnud ja mõned asjad jäävadki saladuseks kõigile teistele peale teose autori enda
14.mai hommikul 1998.aastal suri Sinatra oma neljanda abikaasa ja lauljast tütre Nancy käte vahel. Tema viimased sõnad olid ,,I'm losing". Kuid ehkki ta kaotas võituse surmaga nagu iga surelik, jääb ta igavesti elama kui 20.sajandi üks suuri muusikalisi ikoone, kelle 60 tegevusaastat jätsid maailmale üle 50 filmi ja umbes 1800 salvestatud laulu. Kontserdil esines Eesti lauljate ja muusikute paremik: Lenna Kuurmaa Nele-Liis Vaiksoo Tanel Padar Jassi Zahharov Uno Loop Mihkel Mattisen Mart Sander Andres Kiil Saate ,,Eesti otsib superstaari" finalistid Bel-Etage orkester Mart Sanderi juhatusel Külalisena esinesid Kaisa Oja ja Martin Parmas Kontsertil kõlanud laulud: 1. Let's Do It! Cole Porter/Cole Porter 2. Puttin' On The Ritz Irving Berlin 3. Jõulutaat on meie poole teel (Santa Claus is coming to town) J.Fred Coots/Haven Gillespie/J.Fred Coots/Ilona Aasvere 4. Love and Marriage Jimmy Van Heusen/Sammy Cahn 5
Vladimir Majakovski Vladimir Majakovski sündis Gruusias, kolmest lapsest viimasena.Ta isa töötas metsavahina. Vanemad olid Ukraina päritolu. Kuigi Majakovski rääkis gruusia keelt koolis ja sõpradega, räägiti kodus vaid vene keelt. 14-aastasena võttis Majakovski osa Kutaisi linnas toimuvatest sotsialistlikest meeleavaldustest. Pärast isa äkilist ning enneaegset surma aastal 1906, kolis perekond laste parema hariduse nimel Moskvasse. Moskvas ilmutas Majakovski huvi marksistliku kirjanduse vastu ning võttis osa vene sotsiaaldemokraatliku töölispartei tegevusest, hiljem sai temast bolshevik. 1908. aastal vabastati Majakovski koolik...
Siin lehvis ka sinimustvalge lipp taas ja soojendas eestlaste südameid. Laulmise traditsioon on eestlaste laulupidudena ikka olemas olnud ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures see ei kustunud. 1988 kirjutas Alo Mattisein „5 ärkamisaegset laulu“. Tsükli alguseks olid sajanditetagused ärkamisaegsed Saebelmanni, Humanni ja Kunileiu lauluviisid ,Koidula Kreutzwaldi, Veske ja Ruubeli tekstide eeskujul kirjutas Jüri Leesment sõnad ja Alo Mattisen muusika („In Spi sound“) Just need sõnad said laulva revolutsiooni tuumikuks andes eestlastele sajakordse usu ja jõu. Nii eestlased end vabaks laulsidki – kirjutatakse ajalooallikates. Kuulsaks sai ka Rene Eespere „Ärkamisaeg“. Kogu Eestimaal lauldi „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ (raadios , TV-s , kontsertsaalides). 1988a. kevad ja suvi olid soojad ning õhtuti kogunes Tallinna lauluväljakule nn. öistele laulupidudele õhtuti 100 000 inimest. Paljudel
muust taolisest, nimetame me miskipärast harimatuks, mingisugust üliõpilast, kes millestki midagi ei tea, aga harituks." Lk 47 · ,,Minu kangelane, keda ma kõigest hingest armastan, on Tõde!" ,,Sevastoopol mais" (1855) lõpplause. 14 Kasutatud kirjandus: · I. Artma, J. Sarapuu ,,Maailmakirjanduse õpik. Vene kirjandus keskkoolile" 2001 · T. Aunin, L. Listra, H. Mattisen ,,Väike maailmakirjanduse leksikon" 1999 · R. Kleis, P. Tarvel, J. V. Veski ,,Eesti Entsüklopeedia" VIII (Tanulane Yvon) 1937 · Eesti Entsüklopeediakirjastus ,,Eesti entsüklopeedia 9" (sun türg) 1996 · Kirjastus Valgus ,,Eneke 4. Õpilase teatmeteos"(suunurk y) 1986 · Tatjana Suhhotina-Tolstaja ,,Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi" 1978 · E. Pillesaar ,,Tolstoi läheduses" 1960 · http://et.wikipedia
jäädvustada tõde, mis jääb. Bradley ise küll suri, aga tõde jäi. Seega jõuan järeldusele, et inimsed surevad ja vahetuvad, kunst, aga ei sure iial. 14 KASUTATUD ALLIKAD · ,,Must prints" tõlkinud Vilma Jürisalu Tallinn kirjastus ,,Eesti Raamat" 1980 · ,,Väike maailmakirjanike leksikon" ,,Virgela koolikirjandus 4" ,,Virgela" Tallinn 1999 Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen · ,,20. sajandi väliskirjandus" Kirjastus ,,Valgus" Tallinn 1971 · http://www.cbc.ca/gfx/photos/murdochiris_cp_4931402.jpg · http://raamatud.pri.ee/files/products/must%20prints.jpg · http://www.varrak.ee/files/2/2859 15 LISA 1 Iris Murdoch Iris Murdoch "Must Prints" 16 LISA 2 17
piire. Tekst on mitmetähenduslik ja lõpetamata, samuti kui inimene. Mitmemõõtmelisusele aitab kaasa ja kindla jutustaja puudumine, seega on lugeja lahti rebitud karakteri ja tekstiintertreptatsiooni traditsioonilistest mudelitest. Osaliselt on selline käsitlusviis tuletatud saksa romantikute seisukohtadest, kuid ka psühhoanalüüsil on siin oma osa. KASUTATUD KIRJANDUS · Aunin, T., Listra, L. Mattisen, H. Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1990 · Hesse, H. Kokkuvõtlik elukäik,-H. Hesse, Lõputu unenägu. Tallinn: Eesti raamat, 1990. · http://www.sirp.ee/2002/26.04.02/Uudis/uudis1-3.html · http://www.jarva.ee/?action=article&ArtID=528 · http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?475 ELULUGU Hesse sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Ta isa oli
Kasutatud materjalide loetelu 1. Tannberg, T ja Mäesalu, A. 2001. Eesti ajalugu. Tallinn: kirjastus ,,Avita" 2. 1987. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Tallinn: kirjastus ,,Valgus" 3. Kallas, V. Eesti Vabadussõda. URL=http://www.hot.ee/vabadussoda/teema.htm.28.01.2006 4. Eesti Vabadussõda. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da. 28.01.2006 5. Kindral Laidoneri Muuseum. Eesti Vabadussõda. URL=http://www.laidoner.ee/cms/eesti/kindral-laidoner/eestivabadussoda 6. Mattisen, E.1989. Tartu rahu. Tallinn. 7. Pajur, A. 2006. Eesti ajalugu II 20. sajandist tänapäevani. Tallinn: kirjastus ,,Avita" 8. Vahtre, L. 2005. Eesti rahva lugu. Tallinn: kirjastus ,,Ilo" 9. Vahtre, L. 2004. Eesti ajalugu. Tallinn: kirjastus ,,Ilo" 10. Pajur, A ja Tannberg, T. 2005. Eesti ajalugu IV. Tartu: kirjastus ,,Ilmamaa" 16 Lisa 1. Sõja kronoloogia 1918 · 11
Dostojevski armastusevahekorrad pole kaunid, perekonnaelu pole ilus, ta kujutab inimesi siis, kui on juba purunenud nende elu tavalised alusssambad. Dostojevski meelest on inimesed niikaua kangelased, kuni nad on kahestunud, kuni nad on problemaatilised loomused. Dostojevski armastab oma tegelasi seni, kuni nad kannatavad, kuni nad elavad ta enese elu pingestatud ja kahestunud vorme, kuni nad on kaos, mis püüab muutuda saatuseks. Kasutatud kirjandus 1. Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen, ,,Väike maailmakirjanike leksikon". Tallinn 1999 2. F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" tõlkinud A. Adson, Draamateater, 1921 3. F. Dostojevski ,,Idioot" - tõlkinud M. Sillaots. Tallinn : Loodus, 1940 4. Meiessaar, ,,A.Feodor Dostojevski elu ja looming". Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1935 5. Pospelov, ,,F. Dostojevski looming", kirjandus 1971 6. Sichtermann B, J.Scholl ,,Romaanid" Maailma kirjanikke EE köide II. TEA Kirjastus, 2005 7. Urgart, O.Dostojevski
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
