Hermann Hesse (2)

HERMANN HESSE
Elulugu
Sündis 1877 .a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane , isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid ), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga . Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Šveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse . Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse.
Teosed:
Alustas uusromantikuna, impressionistina.
* Kogumik „Luuletused“ ( 1902 )
* „Peter Camenzind“ ( 1904 ) - Hesse 1.romaan, tõi talle kuulsuse
* Jutustus „Ratta all“ (1906), Romaan „Rosshalde“(1914)- mõlema ajendiks isiklikud draamad.
* „Demian. Ühe nooruse lugu“(1919) - romaan, mis sai loominguliseks pöördepunktisks.
* Jutustus „Siddharta“(1922), „Stepihunt“(1927) - viib Hesse nime modernistlike maailmakirjanike hulka.
* Jutustus „Narziss ja Goldmund“(1932), jutustus „Hommikumaaränd“(1932), romaan“Klaaspärlimäng“.
On kirjutanud jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi, arvustusi, esseistikat, koostanud antoloogiaid, toimetanud ajakirju.
Loomingust:
Herman Hesse loomingu juured on eelkõige saksa romantismis, India ja eirit Hiina mõtteloos, Nietzsche filosoofias, Juhgi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Sealt on pärit tema teoste teemad: kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikuist vabanemine , tasakaalu leidmine iseendas rändamise kaudu, enesearendamine, et leiada oma tee.
žanri poolest kuulub suurem osa Hesse teoseid kujunemisromaanide hulka. Kujunemisromaanide tegelased saavad teose jooksul terviklikuks isiksuseks, küpsevad vaimselt ja hingeliselt. Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani žanri: eelkõige “Stepihundiga” muutis ta romaanitüübi vormi, kompositatsiooni ja jutustamistehnikat. Samuti lisas ta žanrisse autobiograafilisi motive, kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat.
Hesse peategelased on kõik enese otsingul ning püüdlevad harmoonia poole, nad on oma elus jõudnud ummikusse ja peavad, midagi oma elus või mõttemaailas muutma , et edasine eksisteerimine võimalik oleks.
Ükski Hesse eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu . Nad peavad vabanema väikekodanikust mugavusest ja turvalisusest, et leppida oma hingega, kui tahes keerukas, ebatraditsionaalne või isegi amoraalne see ka pole. Vahel kestab otsing terve elu, vahel ei õnnestu raha saavutada esimesel katsel, kuid igal juhul peavad kangelased loobuma isekast ja kitsast maailmanägemisest ja omandama võime näha maailma terviklikkust. Otsingud ja vabanene toovad kaasa kannatusi, kuid just kannatamisvõime näitabki inimese väärtust.
Hesse otsijatel on tavaliselt vaimne teejuht. Juht aitab vaimsel rännakul, avab seni tundmatuid maailmu, tutvustab põhimõtteid ja vaateid, millest rändaja seni midagi ei teadnud . “Stepihundis” Harrule Pablo ja Hermine, “Demianis” Snclairi mentoriks Max Demian.
Hesset on nimetatud nii romantikuks kui ka eksistenesialistiks. Tema tegelased ei sobi ümbrsusessem ei suuda kohaneda reeglitega nagu romantilised kangelased. Samas on Hesse tegelaste vabaduse saavutamine ja sellega kaasneva vastutuse tajumine täiesti eksistentsialistlikud teemad. Hesse on humanist , ta tunneb inimese ees aukartust ja armastab teda. Armastus on võtmeks tegelaste eneseotsinguis, see aitab neil vaimselt ja kõlbeliselt vabaks murda.