ELULUGU ·Herman Hesse oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. ·Sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaa misjonäri perekonnas. ·1890. aastal alustas Hesse teoloogia erialal Göppingeni Ladinakeelses Koolis. ·Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehhaaniku õpipoiss, antiigikaupmees, jne). ·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskillud lapse
Hermsann Hesse ja "Stepihunt" (1877-1962) Elulugu Hesse sündis Saksamaal misjonääride perekonnas. Ta sai sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Kodust sai ka huvi idamaade vastu, kuna ema oli pärit Indiast. Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine.
Herman Hesse "Stepihunt" Kuidas Harry muutub teose käigus? Miks? Teose alguses on Harry veendunud, et temas on kaks poolt inimese ja hundi oma , mis teineteisega läbi ei saa ja ta proovis hunti endast välja ajada, aga see ei läinud tal korda. Ta tundis, nagu ei sobiks ta maailmasse. Hiljem, kui ta oli Herminega kohtunud, hakkas ta mõistma, et meis kõigis on loendamatul hulgal erinevaid isiksusi ja temas ei olegi ainult kaks. Tähtis on, et need erinevad küljed omavahel läbi saaks, teineteist täiendaksid. Reaalne ja ebareaalne teoses
.................................................................................................................................4 STEPIHUNT ......................................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................................6 2 Elulugu Hermann Hesse sündis 2. juulil 1877. aastal Saksamaa linnas Calw. Tal oli 3 õde. Vanuselt oli Hesse teine laps perekonnas. Olles kristlike misjonäride Maria Hesse ja Johannes Hesse poeg, hakkas ta 1890. aastal õppima Göppingeni ladina koolis ning järgmisel aastal läks üle Malborni protestantlikusse seminari. Usuteadlast aga Hessest ei saanud ning tema põgenemise tõttu koolist ta peagi kõrvaldati. Hesse püüdis õppida ka teistes koolides, kuid asjata.
Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse. Teosed: Alustas uusromantikuna, impressionistina. * Kogumik ,,Luuletused" (1902) * ,,Peter Camenzind" (1904) - Hesse 1.romaan, tõi talle kuulsuse * Jutustus ,,Ratta all" (1906), Romaan ,,Rosshalde"(1914)- mõlema ajendiks isiklikud draamad. * ,,Demian. Ühe nooruse lugu"(1919) - romaan, mis sai loominguliseks pöördepunktisks.
Hermann Hesse "Stepihunt" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste šlaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute
Hermann Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihundi" näol on tegemist Hermann Hesse kuulsaima romaaniga. Tihtipeale on arvatud, et tegemist võib osaliselt olla ka autobiograafilise romaaniga, sest näiteks juba peategelase Harry Halleri initsiaalid on samad nagu autoril. Harry Halleri näol on tegemist keskealise mehega, kes tunneb, et temas on kaks isiksust. Üks pool on nagu tavaline inimene, ta on haritud inimene, kes tahab nautida elu hüvesid. Samas kerkib aga Harrys esile loomalik pool, mis on kodanluse kui sellise vastu. See loomalik pool tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksinduses, ta ei suuda elust rõõmu tunda. Loomaliku poole nimetab Harry stepihundiks. Ta on kui üksik kiskja keset steppi,
Hesse ,,Stepihunt" Armuke-.Mariaga, kellest saab Harry armuke. Mees on rahul, kuigi teab, et naine magab ka teistega. Oma keha jagab Harry Mariaga, kuid hinge ja sisemaailma Herminega. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Harry blond sinisilmne armuke. Maria suudab edasi anda igasuguseid tundeid väga hästi. Tema armastus süstib Harrysse uut elujõudu ja lootust. Suhtega Mariaga suudab Harry leida romantika ja seksuaalsuse aspekte,mida ta enne oli pidanud sobimatuteks ja triviaalseteks. Maria näeb teda kui inimest kellele ei lähe korda romantika ja ta püüab harryle sisestada elujõudu ja lootust Võrdle Harryt ja Stepihunti
Hermann Hesse “Stepihunt” on raamat, mis ei ole loodud igaühe jaoks. Kõiki ta lihtsalt ei kõneta, kuna raamat on veidi kummaline. Stepihunt Harry Haller on omaette mees. Harry pelgab kõike kodanlikku, kuid elab enamasti kodanlikes kodudes üüritoas. Tema enese tuba on täis raamatuid ja tühje alkohoolsete jookide pudeleid. Tuba on täiesti sassis. Harryle meeldib see. Tema hing olevat jagatud kaheks: üks - “kiskjalik hundipool”, teine - “kodanlik inimesepool”. Kaks erinevat poolt kisuvad pidevalt üksteisega tüli ning kui Harry ühele poolele voli annab, saab teine pool kadedaks. Rahu ei ole võimalik.
Teoste võrdlev analüüs Hermann Hesse teose „Stepihunt“ peategelas Harry Hallerit võib võrrelda J.W. von Goethe teose „Faust“ samanimelise peategelasega. Nad mõlemad on väga ühiskonna- ja enesekriitilised inimesed. Nad ei salli seda, kuidas ühiskond on muutunud ja kuidas inimsed on hakanud käituma. Nad ei suuda olla rahul neid ümbritseva ühiskonnaga ja oma eluga. Harry oli alguses kinni selles ajas, kus elas Mozart ja Goethe, sest see oli tema jaoks see ühiskond, kus tema oleks tahtnud elada. Mõlemad tegelased nii Harry Haller kui ka Faust on väga haritud inimesed, kuid nad tunnevad, et nende eludes on midagi puudu. Mõlemad soovivad oma ellu midagi, mis nende üksluist elu muudaks. Nende rutiinne elu on neid viinud masenduseni, ning nad hakkavad oma ellu otsima midagi uut. Faust otsib oma ellu mõtet
Mitte elu vaid ennast tuleb kergelt võtta Herman Hesse romaani peategelane Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid tema sees on peidus kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võitlus hinges toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, kuid Harry kuulub juba harjumusest sellesse maailma. Liiga kõrged eluideaalid ning kohanematus selles paigas toovad kaasa pideva masenduse. Ta nõuab elult ülimat ning ei suuda leppida tema totruse ja toorusega. Harry on elus pettunud ning püüab oma mured unustada alkoholiga, kuid ka see ei päästa. Tihe positsioonivõitlus inimeses ja hundi vahel teeb olemise veelgi raskemaks. Loomalik instinkt tahab elada omaette ning ning kõike maha põlata. Inimene aga püüdleb kõrgema vaimse oleku poole
Herman Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihunt" on autobiograafiline romaan, mis käsitleb inimhinge. Peategelase Harry Halleri sisemuses on võitlemas kaks vastandlikku poolt, kuid inimest ei saa käsitleda vaid kahetahulisena: hea ja paha, inimene ja stepihunt. Igas inimeses on peidus erinevaid tahke, mis avalduvad kas kogu aeg, kriitilistes olukordades, mõni vaid korra elu jooksul. Harry Haller on intelligent. Paralleel Goethe Faustiga, ta on palju õppinud ja lugenud, kuid tunneb, et sellest ei piisa. Ta näeb endas vaid kahte poolust inimest ja stepihunti. Inimene esindab intelligentsemat poolt, kedagi, kes hindab vaimseid väärtusi. Stepihunt esindab mässajat, kes on vastuolus intelligendiga. Harry tahab olla pigem inimene kui
Raamatukõne Herman Hesse romaan "Stepihunt" ilmus aastal 1927. Teos väljendab nii isiklikku kui ka ajastu kriisi ja on autobiograafiline. Palju on kaasa aidanud Hesse tolleaegne kirjavahetus. Romaani "Stepihunt" kirjutamise ajal tegi autor läbi sügava hingelise kriisi. Tema perekond oli laiali ja ta tundis end üksiku ja läbipõlenuna. Teos on valuliselt irooniline ja tähenduslikult mitmekihiline, salakaval ning esineb ka interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus
HERMANN HESSE 1877- 1962 Nime poolest sakslane, misjonäri perest, juurtelt baltisakslane (mingi vanaisa oli TÜ lõpetanud ja oli Paides arst), aga tema ise läks Indiasse misjonäriks, ema oli ka pärit Indiast misjonäri perest. Vanemad olid pietistid- eriti vagad. Kasvatati rangelt. Oma loomult kuulekas, aga kui olid reeglid, siis ta tahtis neid eirata. Koolis käis ka mingis ranges, kust pani plehku. Õppis omal käel. Oli raamatukaupmehe õpilane ja tegeles natuke sellega, aga ta saavutas kirjanikuna kohe nooruses kuulsuse ja sissetuleku. Teine vanaisa oli talle eeskujuks (idamaine onkel), kes mõjutas teda palju: Ida huvi. Suuremosa elust elas vaikselt Sveitsis, võttis ka Sveitsi kodakondsuse ja otsis ennast- sisemine tasakaal oli probleem, reisis ka Indiasse- avardas silmaringi, aga hingeline vastuolu jäi. Ilmasõja puhkedes oli see pettumus, avaldas sõjavastaseid kirjutusi, millega tal tuli pahandusi- süüdistati isamaareeturiks. Suri ka isa, naine närvihaigla
Stepihunt Hermann Hesse Tegevuspaik ja aeg: 1920ndate Saksamaal. Tegelaste iseloomustus: · Harry Haller Üksik härra, kes peagi saab 50-aastaseks. Rändab linnast linna, raha saab ta dividendide arvelt. Liigagi tõsine, kahtluste, maailmavalu, ängi, spliini käes kannatav. Väga haritud mees, kes oli kunagi tavaline kodanlane, nüüd inimesi vältiv erak. Usub sügavalt oma isiksuse duaalsuses. Ta on avaldanud patsifistlikke artikleid, mistõttu teda halvustatakse ajalehtedes, mis pooldavad sõda.
,,Stepihunt" Detsember 2009 Hermann Hesse Epiloog Harry Haller oli 50.le eluaastale lähenev töötu mees, kes nimetas ennast Stepihundiks. Mõni aasta tagasi üüris ta 9-10 kuuks Tema tädi majas pööningukorrusel katusekambri ja magamistoa selle kõrval. Haller oli haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid.
Stepihunt ja Harry – isiksuse lõhestumine Harry Haller on keskealine mees, kes on lähenemas oma 50. sünnipäevale. Harry tunneb, et temas on kaks isiksust – inimene ja hunt. Tema inimlik, haritud pool soovib nautida eluhüvesid, kuid teine, loomalik pool, tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksilduses. Seda teist hingepoolust kutsub Harry stepihundiks. Poleemika seisneb selles, et Haller ei suuda kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti lepitada. Sügav hingeline kriis viib ta depressiivsete mõtete valdusesse ning ta astub võitlusesse iseendaga. Huntidele on omane üksildus, instinktidest lähtumine ning vaenlaste maha murdmine. Inimene aga on loodud armastama ja elu nautima. Elus pettunud, üritab mees leida abi alkoholist ja öistest meelelahtuskohtadest
Hermann Hesse ,,Stepihunt" Harry märkmed: ,,Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalehte, harva moodsat raamatut lugema, ma ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju
Stepihunt Hesse Nagu öeldud, Harry Haller on hingelt mässaja. Ta välimus ja iseloom justkui ei käi kokku. Ta näeb välja soliidne, 50-ndates härra. Ta elab korrapäratut elu. Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene
võiksid kõikidest elu poolt pakutavatest hüvedest rõõmu tunda, kuid kes võtavad endalt ise selle võimaluse. Inimesed, kes röövivad iseenda vabaduse. Igal inimesel on välja kujunenud enda kindel maailmavaade, mis võib vahel aga tuua rohkem kahju kui kasu. Mõni inimene on oma arusaamades niivõrd veendunud, et ei suuda aktsepteerida kellegi teise nägemust millestki, mis ei ühti tema omadega. Ning seda ei suutnud teha ka Hermann Hesse romaani ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller. Tema halvustav suhtumine kodanlusse ja erinavatesse lihtlõbudesse peletas teda eemale teistest inimestest ning ümbritsevast ühiskonnast. Ja see oht, jääda eraldatuks ülejäänud maailmast ähvardab kõiki, kes elavad vaid enda kitsastes piirides ning kes ei suuda nendest kaugemale vaadata. Elus on raske läbi lüüa, kui jääda kindlaks vaid enda arusaamadele. Maailmas on üle kuue miljardi inimese, ning oleks ju palju loodetud, kui nad kõik mõtleksid samamoodi. Kuid
kirjaniku Anatole France'i väga tabava tsitaadi: ,,Inimloomuses on mõelda targalt ja käituda absurdsel moel." Kõige kummalisemad ning kahtlemata ka kõige huvitavamad isiksused on need, keda ei saa konkreetselt määratleda inimloomuse alusel. Nendes inimestes valitseb sageli lõppematu vastuolu kahe erineva iseloomu vahel, mida on äärmiselt raske üksteisest eraldada, rääkimata taltsutamisest. Just säärase tegelaskuju musternäidist tutvustab saksa kirjanik Hermann Hesse oma maailmakuulsas romaanis ,,Stepihunt". Selle teose peategelane Harry Haller on keskealine mees, kes on minetanud oskuse naerda, võime elu nautima ja sellest rõõmu tundma. Ta ei suuda mõista maailma, mis teda ümbritseb, sarnanedes rohkem üksiku hundi kui inimesega; ometi on temas ka kübeke inimlikkust, mis kummalisel kombel lubab tal armastada ning kirjandusteoseid nautida. Hermann Hesse on suutnud oma
Pole siis ime, et paljud kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud räägivad oma teostes armastusest. Harry Haller (Hesse "Stepihunt") ammutas jõudu armastusest. Ta vihkas kõike enda ümber, kuni ta ellu tuli Hermine, kes õpetas teda elust rõõmu tundma. Herminet armastas ta esialgu kui oma õde. Kuid Hermine mõistis Harryt, mis oli viimasele kõige olulisem. Siiani polnud teda keegi mõistnud. Naeratama õppimine võttis tal küll rohkem aega, kui tantsima õppimine, kuid ta edenes tasapisi. Harry oli inimene, kes soovis surra. Kuid samas ta kartis surma, mis vihjas sellele, et tema inimlik pool tahtis elada. Hermine oli see, kes aitas Harryl õide puhkeda, tuua välja ta inimlik pool. Armastus elustab, aitab elust rõõmu tunda. Kuid armastus võib mõjuda otse vastupidiselt, kui see on ühepoolne. Näiteks Ooperifantoomi (Joel Schumacher "Ooperifantoom") armastus jäi ühepoolseks. See purustas kõik ta lootused ja unistused
Kunagi polda rahul sellega, mis juba olemas on. Just ühiskonna surve, et kõigiga peab võistlema, et alati tuleb parim olla ja endast sada rotsenti anda, panevad inimeste pähe väga radikaalsed mõtted, mida inimesed tihtipeale ise saavutada ei suuda. Kuid mis juhtub, kui inimene ühiskonna poolt peale surutud ideaale täita ei suuda ning kas sellist inimvaret on veel võimalik päästa? Nii nagu päriselus, nii ka raamatutes seisavad tegelased silmitsi selliste probleemidega. Herman Hesse ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller elab ajas, kus ümberringi valitsevad ,,tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned. Teoses on oskuslikult kujutatud heaoluühiskonna mõju inimesele, mis hakkas kujunema 1880 aastal Saksamaal Bismarckiga, kus hakati riigile olulistele ametnikele pensione maksma Teose peategelane Harry Haller on intellektuaal, kelles domineerivad kaks hinge ,,hunt" ja ,,inimene"
Teda kujundas selliseks tema joodikust isa ja rahapuudus. Lapsepõlves kogetu mõjutab inimese ideaale või kaotab need sootuks. Inimeste ideaalid eluks on seatud üldiselt kõrgeks ja soovitakse maksimaalselt neid ka saavutada. Samas elu seab ette takistusi, mida tuleb ületada, et nendeni jõuda. Eesmärkide saavutamata jätmine valmistab inimestel pettumusi. Osa nendest pettumustest võivad olla nii tõsised ning purustada inimeste ideaalid ning soovi jäta need saavutamata.Herman Hesse romaanis "Stepihunt" peategelane Harry Haller on petunud elus ja ühiskonnas.Väärtused, millest ta lugu pidas muutusid vastikuks ning ei osanud elust enam rõõmu tunda. Tema ideaalid olid kokku varisenud. Ideaalideta inimene iseseisvalt ei suuda muuta olukorda, kus tema vaated olid purunenud. Ta vajab abi, et seada uusi eesmärke või leida võimalusi, kuidas kujundada elu ümber, et oleks, mille nimel elada. Ideaalideta inimene vajab midagi mõjuvat, mis muudaks tema elu.
Maeterlinck on "Sinilinnnu" autorina eelkõige filosoof, kõlbeline mõtleja, kes näeb oma ülesannet eluõpetuse jagamises. Too 5 märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta 3 teose pealkiri. sümbol e. võrdkuju, allegooria e. ülekantud tähendus; inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism e. usk saatusesse ning neist tulenev võõrandumine Teosed: "Protsess", "Metamorfoos", "Otsus" Millest räägib H. Hesse romaan ,,Stepihunt"? Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Mis iseloomustab eksistentsialismi, nimeta 3 autorit.
Keegi ei ole siia ilma sündinud õnnelikuna, sest kõigis meis leidub probleeme. Hingeelu ei ole loodudki täiuslikuks, sest ilma kompleksideta ei kujunegi isiksus välja. ,,Stepihunt on teos meeleheitest ja üksindusest" Vaidleksin natuke vastu sellele mõttele, sest teos rääkis tegelikult minumeelest isksuse kujunemisest ja inimeseks saamisest. Temale lihtsalt tundus et ta on maha jäetud ja üksik hunt. Kui ta oleks üritanud, siis oleks ta võinud rohkem tugevaid sidemeid luua. Stepihunt tahtis, et teda korjataks üles nagu mingit väikest eksinud last. Ta ootas teistelt vastutulemist, kuid ise ei teinud midagi selleks, et protsessi kiirendada. ,,Inimese eneseks saamine" Teos räägib kuidas üks mees leiab endale elulootuse. Tema isiksus polnud veel omale kinnituskohta leidnud. Tema hing ei tahtnud liituda päris maailmaga. Inimene saab eneseks ainult teiste abiga ja kui igasugune huvi asja vastu puudub, siis juhtubki nii, et muutud kõrvalejäetuks.
Laiskus on aga meie ajastu noorte seas vägagi levinud, loomulikult on ka äärmiselt aktiivseid teismelisi, sest erand kinnitab ju reeglit. Õnne võib leida ka raamatuid lugedes, seda on tänapäeval raamatukogude ning -poodide laia leviku tõttu väga kerge teha, kuid siiamaani külastades neid kohti olen tähele pannud noorte ilmselget vähemust. Sageli saavutatakse õnn iseenda võitmise kaudu ning see ongi see kõige suurem ning tähtsam võit. Hermann Hesse "Stepihundi" Harry Haller, kes hakkas hingesugulust leides lõpuks elu elama ja nautima ning saavutas selle tõttu hetkelise üleoleku enda hundi poolusest, ütles: "Juhtugu mis tahes, ükskord ometi olen ka mina olnud õnnelik, särav, iseendast prii." Me ei saa oodata rahulolu, õnne, kui ise selle jaoks midagi ei tee. Enda muutmine on raske, kuid ometi mitte võimatu ülesanne. Vene kõnekäändki ütleb, et kes ei riski, see sampust ei joo. Iga pingutus annab meile midagi tagasi, miski ei ole tähtsusetu
STEPIHUNT 1. Harry karakteristika Harry erines teistest inimestest, seda näitab kas või tõsiasi, et esmakordselt sisendes väljaandja tädi majja, kiitis ta selle lõhna. Väljaandjal jäi mulje nagu tuleks ta teisest maailmast ja peaks kõike siin armsaks ja puhtaks, kuid omamoodi naeruväärseks. Tal oli põhimõtteliselt õigus, Harry ühtaegu imetles ja põlgas kodanlikku maailma, nt imetles kodanlikult puhast araukaariat kuid põlgas massimeelelahutust. Ta oli geniaalsem kui enamik inimesi ega suutnud neid mõista. Sellest tuleneb ka tema üksindus ja seltsimatus. Üksindus tekitab talle kannatusi, mida ta üheltpoolt ihkabki, sest üksluiset elu ta ka ei soovi. Keskpärane päev, mis ei too ei kannatusi ega ekstaasi on tema meelest kui ajaraisk. Teose alguses, kui Harry pole veel
tulla ning seda enam, et kodu peaks olema selline koht kuhu peab olema alati hea tulla ja kõikidel pereliikmetel. Kodu peaks olema ka selline koht, kuhu saab tulla peitu maailmas valitseva ebaõigluse ja viha eest. Ega asjata pole hispaanlased öelnud:"Minu kodu on minu kindlus." Arvestades kõike eelnevat püüan ma mõtiskleda ka selle üle, et kas minu viha sügavam põhjus võiks peituda ka enesearmastuse puudumises. Hermann Hesse on kirjutanud oma raamatus Stepihunt, et: ,,/.../ilma armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus, et enesevihkamine on täpselt seesama, mis kõige hullem egoism, ja kutsub lõpuks täpselt sama õudse isoleerituse ja meeleheite esile" (Hesse 2012) Seda arvamust kinnitaks ka essee algul esitatud väide, millega ma nõustusin sissejuhatuses, et viha minus on stress. Ma usun, et koledused, mis on maailmas tehtud, mis iganes põhjust ettekäändeks tuues on tingitud sellest, et nende
elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. 2. Harry polnud rahul ei iseenda ega oma eluga. Stepihundil oli kaks loomust üks inimlik ja teine hundilik. Harry puhul on need 2 poolt omavahel pidevas surmavaenus ja elavad teineteise kahjuks. Kõik nägid temas ainult ühte külge. Mõned armastasid teda kui peent, tarka ja omapärast inimest. Oli ka selliseid, kes armastasid temas vaba , metsikut, taltsutamatut hunti ning pettusid, kui hunt oli järsku inimene, kes igatses õrnuse ja headuse järele
Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hingemaa“ Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita Siuru ning Under, Arbujad ning Alver ja Talvik Rühmitus Siuru kandis edasi Noor-Eesti ideid Marie Under (1883-1980) „Sonetid“- elurõõm, meelelisus
Oli 20saj esimese poole mõjukaim luuletaja, kriitik ja esseist. Luules viljeles imazistlikku stiili. OSCAR WILDE: silmapaistvaim ja tähtsaim estetismi viljeleja maailmakirjanduses. Tema tekstid väga aforismirikkad, palju vaimukat epigrammi ja paradokse, hiilgav sõnamäng. "Dorian Gray portree" (1891) JAMES JOYCE: oli traditsioonilise romaanivormi eiraja ja 20saj modernistliku romaani võttestiku rajaja, kes kujutas sisemonoloogide kaudu inimese teadvuse voolu. "Ulyssese" (1915) HERMANN HESSE: tema looming kujutab isiksuse lõhestumist. Ta on loonud intellektuaalsed mitmetasandiliselt mõistetavad ja sümboolikarohked teosed. Tema looming otsib vaimse ja hingelise täiuse kooskõla. "Stepihunt" (1973 ek) ALBERT CAMUS: on kujutanud inimese olemuse avanemist piirsituatsioonides, võõrandumise probleeme ja vabaduse ning vastutuse olemuslikku seost. EKSISTENTSIALISM! "Katk" (1947) (fasismi võrdkuju. Teos sai Nobeli preemia)
On olnud vallaslaps , tunneb koguaeg vajadust ennast isale tõestada , põeb et on teistest kehvem , jätab sügava jälje tema lapsepõlve. Huvi hariduse vastu õhtukoolis 1935-42 Tartu , astus ülikooli ,õppis geograafiat-lõpetas. 1943 Saksa okupatsioon , asuts saksa sõjaväkke , õnnestus põgeneda. Kuulutati välja üldmobilisatsioon Produktiivne kirjanik , 14 novelli paguluses. Ei alusta paguluses vaid varem. · I loominguperiood ,,Tallinna periood" toimub Tallinnas , Hesse tüüpi kujunemisromaanid , keskmes noored mehed , naised väga marginaalsed tegelased · II periood algas novellikoguga , keskmeks ajatu paguluse kirjeldamine. Ütleb: ,, Paguluse all ei mõista ta üksnes sunnitud võõrsilolekut vaid peab tõsiasjaks, et kehtivad ühiskonnavormid jäävad võõraks." Inimene on ellu heidetud , higeseisund pole seotud võõra maa ja inimestega vaid tunneb ennast üleüldiselt võõrana.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
