Herman Hesse (0)

Kohila Gümnaasium
Diana Aronia
12B
Referaat
Juhendaja : õp Ingrid Oksaar
Kohila 2010
Sisukord
ELULUGU......................................................................................................................................... 3
FILOSOOFIA .....................................................................................................................................3
LOOMING .........................................................................................................................................4
STEPIHUNT ......................................................................................................................................5
KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................................6
2
Elulugu
Hermann Hesse sündis 2. juulil 1877 . aastal Saksamaa linnas Calw. Tal oli 3 õde. Vanuselt oli Hesse teine laps perekonnas. Olles kristlike misjonäride Maria Hesse ja Johannes Hesse poeg, hakkas ta 1890. aastal õppima Göppingeni ladina koolis ning järgmisel aastal läks üle Malborni protestantlikusse seminari. Usuteadlast aga Hessest ei saanud ning tema põgenemise tõttu koolist ta peagi kõrvaldati. Hesse püüdis õppida ka teistes koolides , kuid asjata.
Mõnda aega töötas Hermann oma isa kirjastuses ning seejärel muutis mitmeid kordi enda ametit: oli filmimüüja sell ja õpilane, kellassepp ning lõpuks 1895 . aastal asus ta tööle raamatumüüjaks ülikoolilinna Tübingenisse. Tänu sellele, sai Hesse väga palju lugeda ning tegeleda enesearendamisega. 1899. aastal liitus ta kirjandusliku rühmituse „Le Petit Cenaclega“, kus ta avaldas oma esimesed raamatud ja luuletused. Samal aastal hakkas Hesse töötama raamatumüüjana Baselis.
1904 . aastal abiellus Hesse šveitslanna Maria Bernoulliga ning 1912. aastal kolisid nad lõplikult Šveitsi ja 1923. aastal said šveitsi kodakondsuse.
1919. aastal jätab Hesse maha oma perekonna ning 4 aasta pärast lahutab oma naisega lõplikult. Kuid juba 1924. aastal abiellub Ruth Wengeriga, kuid see abielu kestab vaid 3 aastat.
1931 . aastal abiellus kolmandat korda, seekord Ninon Dolbiniga.
1946. aastal sai Hesse Nobeli preemia silmapaistva saavutuse eest kirjanduses. Peale Nobeli preemia saamist ei kirjutanud ta enam ühtegi suurt teost. Oma viimased eluaastad veetis ta Šveitsis, kus ta ka suri 1962. aastal, 85 aastasena, unes , ajuverevalumitesse.
Filosoofia
Hesse filosoofia on puhas ja rikkumata. Lihtsalt, kuid targalt kirjutatud. Ta oli õrn armastaja , uhke ning tundeküllane poeet . Tema filosoofia teostes tahab õpetada, kuidas elada täiuslikult. Hesse arvas , et inimene ei ole ainuüksi ta ise, vaid ta on unikaalne , väga tähtis punkt ning märkimisväärne kõigil neil juhtudel, mil kõik maailma ilmingud kohtuvad vaid ühe korra ja ei iialgi samal määral uuesti. Hesse kasutas teostes Idamaist kultuuri, budismi ning omaenda filosoofiat. Kõige rohkem mõjutasid teda Nietzsche, Burckhardt, Plato ja Schopenhauer . Samuti oli suur mõju ka India ja Hiina filosoofial. Ta armastas muusikat ülekõige.
3
Looming
Hesse esimene läbimurre kirjanduses oli 1904. aastal valmiskirjutatud novell „Peter Camenzind“, kus on palju tema autobiograafiat ning mis jääb kõige kuulsamaks kuni praeguseni. Teostega, nagu „Stepihunt“, „ Siddhartha “ ja „Klaaspärlimäng“, tagas Hesse omale kindla koha kirjanduse ajaloos. 1946. aastal autasustati ta Nobeli preemiaga kirjanduse valdkonnas. Tema teoseid hakati kõikide maailma keeltesse tõlkima veel tema omaenda elu vältel.
Esseekogu „Pilk kaosesse“, romaan „Demian“ ning „Klingsori viimane suvi“ olid kirjutatud I maailmasõja ajal, mil tema loomingusse tekkis kriis, mida teosed ka väljendavad. Kõige kuulsam ning kõige suurema kriisimõjuga oli teos „Stepihunt“.
Hiljem kirjutatud ja kuulsaimad Hesse teosed olid romaan „Narziss ja Goldmund“, „Hommikumaaränd“ ning „Klaaspärlimäng“.
Arvatakse, et Hesse on kõige tõlgituim saksa kirjanik, peale vendade Grimmide. Konkreetsemalt öeldes on Hesse teoste lugejaid Ameerikas ja Aasias milljoneid. Kogu maailmas on üle 100 miljoni tema raamatute koopiad ning tänapäevani väljastab saksa kirjastus Suhrkamp Verlag üle 30 000 koopia kuus.
4
Stepihunt
„Stepihunt“ käsitleb inimhinge ja selle olemust. Teose põhitegelane on 50-aastane mees Harry , kes ei suuda endas lepitada hundi ja inimese olemust. Ehk siis kõrgemaid idaale taotlevat olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti.
Tegu on „tormiliste kahekümnendatega“, kõrtside, odava meelelahutusega ning poliitikute sõjaõhutuskõnedega. Kõik see häirib ja käib Harryle närvidele ning ta ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Tal kerkib esile loomalik instinkt – elada omaette , hävitada kõik suhted ning vihata neid, kes suudavad elu nautida. Tema sees olev inimese poolus üritab välja tõrjuda loomalikku hinge, kuid asjata, ta peab leppima oma mõlema poolusega. Ta leiab iseendale sobiva nime – stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid mingil hetkel tuleb talle pähe mõte, et ta võib alati minna kergemat teed mööda – teha enesetapu. Ta määrab lausa kuupäeva ära – oma viiekümnenda juubeli . Kuna ta teab, et elada on vähe jäänud ning seega elu tundub nauditav olevat, hakkab ta käima baarides ja kõrtsides, leiab omale armukese Maria. Tema enda üllatuseks, hakkab ta suutma nautida elu – talle hakkab meeldima tantsimine , suhted ning peagi ta avastab, et hinges peidetud hunt on võidetud. Ta mõistab, et tuleb suuta naerda enda ja teiste üle.
Pöördepunktiks tema elus kujuneb aga kauaoodatud maskiball. Ta armub oma hingesugulasse Herminesse, tänu kellele ta saab võimaluse näha omaenda sisemaailma. Peagi saab Harry Pablo käest kutse maagilisse teatrisse, kus ta annab Harryle narkootilise toimega jooki ja sigaretti ning ta hakkab nägema nägemusi iseendast paljudes erinevates versioonides, Stepihundi dresseerimisest ning kõigist naistest, keda ta on kunagi armastanud. Lõpuks leiab Harry oma armastatu Hermine Pablo embusest ja tapab neiu . Pablo teeb Harryle selgeks, et too pole osanud käituda maagilises teatris ning poleks pidanud valla laskma hundilikku poolt – ta polnud osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles.
Selles romaanis on Hesse osanud kirjeldada inimhinges toimuvat võitlust. Romaan on mitmekihiline , Hesse ise võrldeb seda ülesehituselt sonaadivormiga muusikas, kus teemad lahenevad ja kooda .
5
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Stepihunt
http://miksike.ee/docs/lisa/stepihunt_veroonika.ht m
http://www.peoples.ru/art/literature/prose/roman/hesse/
http://creativejournal.ru/stepnoj-volk-i-zhiznennaya-filosofiya-ot-gesse
http://www.online-literature.com/forums/showthread.php?t=36798&goto=nextoldest
6