Autism (0)

Autism
Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab.
Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, mõjutab häire neid eri viisil. Osa autislikke inimesi suudab elada võrdlemisi iseseisvat elu, samas kui teistel võib lisaks esineda õpihäireid ja nad võivad vajada kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli - või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes.
Aspergeri sündroom on üks autismi vorme. Aspergeri sündroomiga inimeste intellekti tase on sageli keskmisest kõrgem. Neil esineb vähem kõnehäireid, kuid keele mõistmine ja töötlemine võib nende jaoks siiski keeruline olla.
Autism on ravimatu arenguhäire. Häire iseloomustamiseks kasutatakse sõna „spekter” seetõttu, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad kolme põhilisse kategooriasse jagunevaid probleeme, on haigusel neile väga erinev mõju. Mõned autistlikud inimesed võivad elada üsna tavalist elu, samas kui teistel on pidevalt vaja spetsialistide abi.
Kõigil autistlikel inimestel avalduvad häired põhiliselt kolmes valdkonnas, mida nimetatakse ka autistlikuks triaadiks. Need kolm valdkonda on:

• sotsiaalse suhtlusega seotud raskused;
  
• sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused;
  
• sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused.
  

Autismi puudutava teadlikkuse tõstmine võib olla keeruline, sest autistlike inimeste puhul ei paista puue välja: autistlike laste vanemad ütlevad sageli, et teised inimesed peavad nende last lihtsalt üleannetuks või kasvatamatuks; täiskasvanud autistlikud inimesed aga leiavad sageli, et neid mõistetakse vääriti.
Õigeaegne diagnoos ja ligipääs vajalikele teenustele ja toele on abiks kõikidele autistlikele lastele.
Autismil on palju erinevaid väljendumisvorme, kuid üldiselt jagunevad selle haigusega seotud probleemid kolme peamisse valdkonda. Need on:

• sotsiaalse suhtlusega seotud raskused;
  
• sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused;
  
• sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused.
  

Autistlikel inimestel on raskusi nii verbaalse kui mitteverbaalse keelega. Paljudel on keelest väga sõnasõnaline arusaamine ja nad arvavad , et inimesed mõtlevad alati seda, mida ütlevad. Nende jaoks võib olla raske kasutada või mõista:

• näoilmeid või hääletoone;
  
• nalju ja sarkasmi;
  
• üldlevinud fraase ja ütlemisi; näiteks võib tuua fraasi „see on äge”, mida inimesed sageli kasutavad, kui neile miski meeldib, kuigi sõna otsene tähendus on äkiline.
  

Mõned autistlikud inimesed ei räägi üldse või on üsna piiratud kõnevõimega. Tavaliselt saavad nad aru sellest, mida neile öeldakse, kuid eelistavad ise kasutada muid suhtlusvahendeid – näiteks viipekeelt või visuaalseid sümboleid.
Samuti leidub autistlikke inimesi, kelle keelelised võimed on head, kuid kellel on siiski raske mõista vestluse käigus toimuvat mõttevahetust, mistõttu nad võivad korrata vestluspartneri öeldut (seda nimetatakse kajakõneks) või rääkida pikalt üksnes ennast huvitaval teemal.
On hea, kui suhtluspartner räägib selgelt ja järjekindlalt: see annab autistlikule inimesele aega öeldut enda jaoks lahti mõtestada.
Autistlike noorte kaasamine
Nii nagu tavanoortel on vaja kehtestada reeglid, on ka autistlike noortega vaja paika panna kindlad reeglid. Noorsootöötaja peab olema avatud ja mõistma noore eripärasid:

• ära sildista
  
• mõista, et tegemist on diagnoosiga, mitte pahatahtlikkusega
  
• aktsepteeri teda sellisena nagu ta on
  
• erista erisusi mis ei kahjusta, neist mis on ohtlikud
  
• suhtle otse ja väljenda ennast selgelt
  
• ole kannatlik .
  

Aita last alati ja julge küsida abi, kui ise ei oska. Tähtsal kohal on selgus ja rutiin kõikides tegevustes. Ära alusta sealt kuhu tahad , et laps välja jõuaks vaid alusta sealt kus laps hetkel oma oskustega on. Liigu sihikindlalt eesmärgi suunas.
Autistlik noor noortekeskuses, meetodi valik ja eesmärk
Valisime meetodiks interaktiivse mänguloomise keskkonna getkahoot.com. See on keskkond kus on võimalik ise luua mälumänge. Läbi selle mängu saab kaasata just selle autisliku noore. Aidates tal luua just selline mäng nagu talle meeldib. Mänguga saab ta panna ise teiste noorte mängujuhiks. Läbi selle tegevuse õpivad teised noored teda paremini tundma ja on võimalik tekitada autistlikul noorel gruppi kuuluvuse tunde. Kui üldjuhul on autistlik noor kõrvale jäätud siis selle mänguga on tema positsioon muutunud, tal on võimalik ise midagi luua ja samas näidata oma oskuseid . Loomulikult ei pruugi selline korraldus sobida kõikidele, sest kindlasti ei ole kõigil mugav tunda liigset tähelepanu. Seega on oluline, et noorsootöötajal on võimalus luua ise mäng, mis on kohandatud autistlikule noorel, kuid milles löövad meelsasti kaasa ka teised noored. Kasutades palju visuaalseid pilte on kõigil võimalik kaasa mängida. Autistlikul noorel on lihtsam orienteeruda piltide abil ja sellega annab noorsootöötaja kõigile võimalused koos tegutseda.
Mängu on võimalik luua tehes endale konto getkahoot.com keskkonnas. See keskkond on lihtsasti kasutatav ja ei tohiks ühelegi noorsootöötajale keeruline olla. Noorsootöötaja saab mänguloomisel abiks olla ja koos noorega mängu enne teistele esitlemist läbi mängida. Sedasi julgustab ta noort igati.
Rühmatööd tehes leidsime ka www.youtube.com keskkonnast video, kus samuti oli kasutatud kahoot mängu autistliku lapsega tegelemiseks. See andis meile julgustuse, et oleme leidnud midagi mida on ka enne proovitud ja näha, et see keskkond on sobilik kõigile.